Está en la página 1de 6

LA HORA DE LA LECTURA

FAMILIAR

¡UNIDOS por una mejor


EDUCACIÓN!

Wansitucham
atuqwan 27 panas
sumaqchata Con preguntas según desempeños CNEB

rimaykun Onlinintakapa ñawichay


Tabletawan
llamkay

Ahora, PAIS (Tambos) y


JUNTOS te apoyarán. Espere.

SECUNDARIAPAQ
1° - 2° ÑIQIPAQ

1
Área de comunicación
COMPETENCIA:
Lee diversos tipos de textos escritos en su lengua materna.

PROPÓSITO DE APRENDIZAJE:
Estimada estudiante al leer el texto “Wansitucha atuqwan sumaqchata rimaykun”
identificarás el tema, subtemas. Puedes emplear la estrategia del subrayado para
localizar las ideas principales y las palabras claves. Y lo más importante mejorarás tus
habilidades de comprensión lectora.
Leer en quechua te ayudará a mejorar tus habilidades de lectura oral y comprensión
lectora, ampliarás tu vocabulario y además fortalecerás nuestro idioma originario. Yo sé
que tú puedes, este es un reto para ti.

Wansitucham atuqwan sumaqchata rimaykun


Wansitucha sapa punchaw Aurahuá urqupi ushachanta michin. Ushachankuna
mikunankama qipichanmanta puka qillqa maytuchanta urquykuspa pakapalla
ñawinchan. Suwa atuqchañataqmi watiqaykuspa tapukun. ¿Imanasqataq pakapalla
wak maqtikuchaqa qillqa maytuchanta ñawinchan? ¿Qillqa maytuchanqa suma sumaq
pukacha imanasqataq? ¿Ima supaymantataq pakakun? Chaynachakunata
tapukuykuspa suwa atuqchaqa anchata hamutaykun. Mana kutichiyninta tarispa
umachanta rumikunaman takarun: Raqraraq nispa.

Huk punchawqa suwa atuqchaqa Wansituchaman qaritukuykuspa asuykun.


Wansituchapas suwa atuqtaqa qawarqun pakapalla asuykamuchkaptin. Pakapalla
warakachanwan warakarqun.

—¡¡¡Waq!!!— Nispa waqyarachin, pampapi quchparachin. Yapamanta


warakananpaq kachkaptin suwa atuqchaqa rimariykarqamun.
—Wansitucha, ama hina kaspayki amaña yapamantaqa warakarullawaychu.

Wansituchaqa itañapa sikinman pawarqun. Wakman kayman qawakacharikun.


—¡Ima suwan kanki! ¿Maypitaq atuq riman? — Nispa hatun rimaywan
tapukullan, mancharispa, katatatastin.

Wansituchaqa yapamanta qullutata hapiykuspa warakanwan warakananpaq


kachkaptin atuqchaqa rimarin, sumaqchalla, mañakuchkaq hina.
—Wansitucha, manam atuqchu kani. Ñuqaqa tayta wamanipa churinmi kany.

—¿Ima, imayná? ¿¡¡¡…!!!?


—Taytallaytam qunquriykuspay pitukuykuspaymi puramintita mañakurqani.
Atuqyaykachillaway, taytallay, urqukunapi puriramunaypaq
Wansituchaqa rumipa hawanpi tiyaykuspaña uyarin. Manana katatatastinya.

2
—¿Chaymantaqa?
Kutucha ushachakunata muyuramuspa atuqta qawaykuspa Wansituchaman
asiykuspa panpapi tiyaykun. Wansituchaqa umachanpiqa hamutaykun:
“Allquchallayqa atuq kaptinqa kay suwa atuqchataqa pawarachinmanchik. Allquchay
tayta wamanipa churin kasqanta imaynaraq riqsin?” nispa. Mana pawachiptin
tulluchallan rarrss nispa nin.

—Kay pacha ukunmanta lluqsimuspaymi, urqukunapi puriyta qallaykurqani,


qayninpa qawaykuyki, chay puka qillqa maytuchaykita ñawinchasqaykita.
¿Imachataraq ñawinchachkan nispay tapukullarqani? Taytayta mañakurani ama hina
kaspayki runayaykachiway qillqa maytukunata ñawinchanaypaq nispay. Taytallaymi
manam munanchu.

—¿Imanasqa?
—Runayaspaykiqa wiqitach mastawaq, niwantaq. Runakunaqa llaqtakunapi
kay pachapi kawsaykunatapas sipinmi. Sumaq runakunatapas sipinmi ¿Chaynachu?

—Chaynam.
—Achachallaw.
—Ama mancharikuychu, atuqcha, atuqchachik kanki icha imanikimanmi. ¿Nis
imataq sutiki?
—Imaraq sutiy, manam yachanichu. Imapas kasaqya. Taytallaymi niwan,
ichapas huk warmacha runayanaykipaq munaman, qayllanpich runayaykachisayki,

—Ñuqamantaqa runayawaqchik. Chaymantaqa ama pisakunkichu. Kaypiqa


runakunaqa puramintita qullqillata munakunku, chay runakunam kay hatun kawsayta
wañuchikkan. Runakunatapas mana mancharikuspa sipiykun. Kay qillqachayta
qawaykuy. Puraminti pukacha. Sunquchanpim qawaykunki kawsaypa
nanayninkunata.
—Chaynaqa maymanta hamusqaymanta kutikusaq. Wansitucha allin
sunquyuqmi kanki—. Wansitucha ushachanta qawariptin suwa atuqchaqa qaqa
rikurirun. Wansituchaqa asuykuspa hapiykuptin akachachkaq hinaraq. Rinrichanta
churaykuptin: “ñuqawanmi kuska purinki” niqta hina uyariykun. Kutuchanpas
asuykuspa makallaykuyta munan.
Amawta qillqaq: Juan Luis Espinoza Chinchon

3
LLAMKAYKUNA

Qillqapi tarikusqanmanhina kutichiy (Nivel literal)


1. ¿Maypitaq Wansitucha ushachanta michin?
a) Wansitucha ushachanta michin Aurahuá hatun panpapi.
b) Wansitucha ushachanta michin Aurahuá urqupi.
c) Wansitucha ushachanta michin Aurahuapa qipanpi.

2. ¿Imatataq Wansitucha qipinpi apakachan?


a) Wansitucha qipinpi apakachan miski quqawchanta.
b) Wansitucha qipinpi apakachan hatun rapichakunata.
c) Wansitucha qipinpi apakachan puka qillqa maytuchata.

3. ¿Pitaq Wansituchata watiqan?


a) Wansituchata watiqan huk pichiwsacha.
b) Wansituchata watiqan huk atuqcha.
c) Wansituchata watiqan tayta wamanim.

4. ¿Pikunataq qillqapi riman?


a) Hatun atuq – Juansituchawan.
b) Uña atuq – Juansituchawan.
c) Suwa atuq- Juansituchawan.

5. ¿Imataq sutin Wansituchapa allqun?


a) Wansituchapa allqunpan sutin Kutucha.
b) Wansituchapa allqunpan sutin Chukucha.
c) Wansituchapa allqunpan sutin Supucha.

Qillqamanhina hamutaspa kutichiy (Nivel de inferencia)

6. ¿Imanasqataq Wansituchapa allqun ushanta muyuramun?


a) Sumaq allqucha kaspa muyuramun llapa uywata.
b) Michiy yachaq kaspa muyuramun mana ushakuna chiqinanpaq.
c) Chaynam llaqta allqukunaqa muyumun.

7. ¿Imanasqataq wansituchapa qillqamaytun pukacha?


a) Qillqa maytukunaqa pukam maypi chaypipas.
b) Puka qillqa maytunkunaqa llulakunkum.
c) Puka qillqa maytukunaqa chiptam riman.

8. ¿Imanasqataq tayta wamani churinta mana runayaykachirachu?


a) Tayta wamaniqa mana munarachu mana kukachanta quykuptin
b) Tayta wamaniqa runakunata riqsin imayna kasqanta
c) Tayta wamaniqa sinkallam churintaqa runayaykachin.

4
9. Kay qillqapi, ¿imaninantaq “runayaspaykiqa wiqitach mastawaq”?
a) Llumpaytachik llakikuspan waqanman.
b) Wiqintachik mastanqa.
c) Wiqinmi yakuhina mastakunqa.
10. ¿Imanasqataq kay qillqapi atuqcha runa kaqlla rimarin?
a) Tayta wamanipa churinkunaqa llapallankun maqta runakunayan rimanku.
b) Tayta wamanipa churinkunaqa hinan runakuna kaqlla imamantapas rimanku.
c) Tayta wamanipa churinmi karqa, paymi taytanta mañakurqa atuq kanampaq.
Qillqamanhina hamutaspa kutichiy (Nivel de criterio)
11. ¿Allinchu wansitucha rimariykun suwa atuqchata? ¿Imanasqa?

12. ¿Qam runa kayta saqiruwaqchu? ¿Imanasqa?

5
LECTURA ONLINE O FORMULARIO GOOGLE
USE LA TABLETA

Estimado/a estudiante de la región Huancavelica, este domingo


24 de setiembre, de 8.00 a.m. a 10:00 a.m., participa en la radio
para que des tus respuestas a las preguntas de este texto. Llame
a los teléfonos: 067-452463, 067-452465 o al celular 915141014.
Antes de conversar, diga la frase ganadora: “Ayllupim yachani”.
Y si tal vez no lograste participar en radio, puedes escribir tus
respuestas a través de un mensaje de texto por el FACEBOOK de Radio Studio1
Huancavelica, siempre dentro del horario arriba indicado.
En un solo mensaje de texto, escribe tus nombres, grado, nivel; IE, Lugar y UGEL y la
respuesta a una o más preguntas del texto leído. Si envías en varios mensajes no se
contará.
Y si no puedes participar, porque no es el turno de tu UGEL o por alguna otra razón,
tienes la oportunidad de enviar tus respuestas a través de la LECTURA ONLINE
(lectura en línea) o FORMULARIO GOOGLE durante toda semana. USE LA
TABLETA. El plazo es hasta el día miércoles 27 de setiembre, 1.00 p.m. Apenas
ingreses tus respuestas por tu celular o TABLETA sabrás automáticamente cuáles
preguntas acertaste y cuáles, no.
Para saber qué preguntas has resuelto bien y qué preguntas no, puedes descargar
tus resultados.
¡NO PIERDAS ESTA OPORTUNIDAD!
DESAFÍA TUS APRENDIZAJES
Presione este enlace para responder en el FORMULARIO GOOGLE

https://forms.gle/xnqAT2FJAfK43gGX8

Y si tampoco has podido enviar tus respuestas por estos


medios, ESPERA LA VISITA DEL GESTOR DEL PROGRAMA
NACIONAL PAÍS (TAMBO) a tu escuela. Él/ella te traerá una
fotocopia o archivo virtual de este cuento para que lo leas.
Después de leer, entrega tus respuestas para que el gestor
ingrese al formulario Google. O puedes ir tú mismo, con ayuda
de un familiar, al TAMBO para que ingreses tus respuestas.

O si tu familia es beneficiaria del Programa Juntos, espere la


visita del gestor en tu hogar. Este te animará para que leas los
cuentos. Te preguntará si estás enviando tus respuestas. Y si no
puedes enviar tus respuestas, te guiará para que lo hagas.
CONFÍA EN EL GESTOR. Pronto queremos saber si estás
leyendo. NOS ALEGRARÁ SABERLO.
20/09/2023

También podría gustarte