Está en la página 1de 4

SESIÓN DE APRENDIZAJE

1. DATOS INFORMATIVOS
 Institución Educativa / Yachaywasi : 50416” Virgen de las Mercedes”
 Docente / Yachachiq : Daniel Tunque Choque - Yachaqi: Nay Ruth
Alvaro Cutipa
 Grado y Sección / Ñiqi t’aqa ima : 4to
 Fecha de aplicación Pachapi ruranapaq : 05-12-2022
 Modalidad / Imaynapaq : EBR Nivel Primario

2. TÍTULO DE LA SESIÓN: UMA SUTI

Avenamanta cebadamanta yachasun

3. PROPÓSITOS Y EVIDENCIAS DE APRENDIZAJE: IMARAYKU YACHANA


RIKUCHIYNIN

QUECHUA
¿Qué nos dará evidencias
Competencias/llallinakuy de aprendizaje? /
Desempeños / ruraykuna
Capacidades / yachayninchik Imakunatan quwasun
yachay riqsichiynichik
Se comunica oralmente en castellano  Adecua el texto a su situación
como segunda lengua / willakunmi comunicativa considerando el
castilla iskay simipi. propósito comunicativo, el
 Obtiene información del texto destinatario y las Técnica/Instrumento
oral características mas comunes Lista de cotejo
 Infiere e interpreta del tipo textual Yachay qatipana
información del texto oral  Revisa el texto para determinar
 Adecua organiza y desarrolla si se ajusta a la situación
las ideas de forma coherente comunicativa
y cohesionada

ENFOQUE TRANSVERSAL: Igualdad de género


Valores Actitudes y/o acciones observables
Igualdad y dignidad Docentes y estudiantes no hacen distinciones discriminatorias entre
varones y mujeres.

¿Qué necesito hacer antes de planificar? ¿Qué recursos o materiales se utilizarán?

 Papelotes
 Leer la sesión  Plumones

 Tener a la mano los materiales a utilizar  Cuadernos

 Accesorios
 Fichas

 Lapiceros lápiz

4. DESARROLLO DE LA SESIÓN: YACHAY LLAMK’AYNINCHIK PURICHIY


MOMENTOS DE LA SESIÓN

Yachachiq napaykum warmi qhari yachaq-kunata yachay wasipi (yachaqi =


estudiante)

Yachaqmi qallarin rimayta ima raymichaykuna kay killapi aparikun.

Yachachiq qillqan wawakunaq kutichisqankunaman hina (pizarra nisqapi)

Chay qhipamantaq yachachiq qhawarichin huk rikch’aypi - (siq´ita)

1. Chaymantaqa yachachiq tapun:


a. Kay rikch’aypiri ¿imakunatataq rurachkanku?
b. ¿Kay killapillachu (antasituwa) avena, cebada irakun? ¿ima raykutaq sinchita
cebadata llamk´anku? ¿Imakunatataq rurasunman sumaq cebadata avenatawan
wiñananpaq?
¿uyarisunchik cebadamanta y avenamanta yarawita? HARAWI

ATIPAY:
Kunan p’uNchaw uyarisunchik cebadamantawan avenamantawan yarawita yuyaychakuspa
chaninchanapaq.

2. Yachachiq irqikunawan rimanayukunku sumaq kamachiykuta: (Orden, ley, norma, reglamento)


a) Rimananchikpaq makinchikta uqarisunchik.
b) Ñuqanchikpa rimasqanchikta uyarinakusunchik.
c) Llamk’asun yanapanakuspa.

Manaraq ñawinchachkaspa.
a) ¿imatataq rurachkanku chay rikch’aypi?
b) ¿Imamantataq rikch’ayri rimachkanman?
c) ¿riqsinkichikchu imayniraq cebadata, avenatawan?
d) ¿Maypitaq cevada, avenawanri wiñan?
e) ¿Allpanchisri qamkunapaq kawsanchu?
f) ¿kay llaqtanchikpi ima t’aqa avena y cebadatawan riqsinkichik?
g) ¿imamantataq kay qillqamaytúri willakun ?
h) ¿Ima qillqataq kanmanri: Harawichu, yawariykunachu, qhawariychu.
Manaraq ñawinchachkaspaqa qillqana qhatapi k’askachin tapuykuykuna kutichisqankuta.

3. KANAN MANA KANAN (PANEL DE HIPÓTESIS)


¿Ima qillqan ¿Imapaqmi ¿Imamantacha ¿Iman kay qillqaq
kanman? ñawinchasunman? rimachkanman? umalliynin kanman?

Ñawinchasqanchikpi (Durante la lectura)

 Kunanqa ñuqaraq kay qillqata ñawinchasaq, qamkunataq ninripas chuquraq uyarinkichik.

Avenachay cebadachay
Munay avenachay
Qillu cebadachay

Mamaymi kanki
Taytaymi kanki

Misk’i avena
Sumaq cebada

 Qhunanqa ñuqawan qamkunawan kuchka hatun kunkapi ñawinchasun.


 Chaymantaqa ch’inllapi llipinchik ñawinchasun.
 Kunanqa t’aqa t’aqapi warmi qhari ñawinchallasuntaq.
 Kunanqa kusisqa, llakisqa, phiñasqa, waqaspa ima ñawinchasunchik.
 Chaymanta, t’aqllaspa, tususpa, p’ita p’itarispa ñawinchasun.
 Hinallataq, sapanqa t’aqa qillqata ñawinchaspa qatiq t’aqata hamut’asun imacha
qatinman chayta.
 ¿Ima killapin rurakusqa avena cebadawan iray?
 ¿imakunawanmi irakun?
 ¿pikunataq cebadata y avenata iranku?
 Kunanqa qatiq t’aqa qillqamanta ñawinchaspa hamut’allasuntaq.
 ¿imapaqmi avenata iranku?
 ¿imaynatan cebadata iranku?

Llapan yachaqikunawan mast’arikun rimayta:


 ¿Imamanta yacharankis kay llamk´aypi?
 ¿kunan imatan cebadamanta avenamantawan yachanchik?
 kunan sut’inchasunchik ñawpaq yachayninchikta kunan yachayninchikwan
 ¿Munawaqchikchu huk yachay qillqakunata ñawinchayta?
 ¿Sumaqchu, millaychu kay llamkay karqan? (Metodologia)
 ¿Ima llamk’aykunapitaq qatipasunman chay yachasqanchikta?
 ¿Ñuqanchik kay yachaykunta kawsachillasunmanchu? ¿imanaptin?
5. REFLEXIONES DEL DOCENTE SOBRE EL APRENDIZAJE:
 ¿Qué avances tuvieron mis estudiantes?
 ¿Qué dificultades tuvieron mis estudiantes?
 ¿Qué aprendizajes debo reforzar en la siguiente actividad.

También podría gustarte