Documentos de Académico
Documentos de Profesional
Documentos de Cultura
o argumentativos
CAP. Adecúa nuestro texto a la situación comunicativa.
Es relacionar la pregunta con la respuesta (con el escrito).
¿En qué casos no adecúo a la situación comunicativa?
Cuando nos salimos del tema.
Cuando no nos dirigimos al destinatario.
Cuando no orientas tu escrito al propósito comunicativo.
Huachos
Parráfo 1 Introducción (finalidad, es la suma de los subtemas): Kay qillqatam Huachos
riqsinaykichikpaq qillqamuni. Kay llaqtaqa Castrovirreynapim tarikun, allin ayllkunam kanku,
hinaspa allpamanta kawsanku.
Parráfo 4 Sus actividades: agricultura (papa, trigo, cebada, maíz, etc.) y ganadería (vaca,
oveja, cabra, cerdo, etc.).
Huachuspiqa kaykunantam tarpunku: papa, uqa, ulluku, maswa, chaynallataq siwara, rihu,
sara, hinaspa huk tayrpuykunapas. Chaynallataqmi, Huachuspiqa kay uywakunta michinku:
waka, usha/uhiwa, kawra, kuchi, asnu, kawallu, hinaspa huk uywakunpas kan.
Huachos
Kay qillqatam Huachos llaqta riqsinaykichikpaq qillqamuni. Kay
llaqtaqa Castrovirreynapim tarikun, allin ayllum kan, hinaspapas
allpamanta kawsan.
Revisar:
1. Conectores.
2. Referentes.
Estructura de oración.
Glosa:
Uray=abajo/sur
Hanaya=arriba/norte
Chawpi=centro
1 2 3 4
Más específico
Más general
(situación)
Narrativo Descriptivo Argumentativo Expositivo
Kay llaqtapiqa ayllukunaqa allin sunqum kanku, chaskikuq; ichaqa imapipas pantaykusqaqa
sinchillatañam piñukunku, piña turullanam pawakachanku.
1. Conectores.
2. Referentes.
Estructura de oración.
CLASES DE CONECTORES
LLAMKAY 3. Huk kartata llaqta umalliqman qillqay. Karrupa purinan ñansi pasaypaq kackan,
chayraykuyá allichanapaq mañakuy.
Describir el problema:
Propuesta de pasos:
Error
Ñawin = su ojo
LLAMKAY 6. Kay llaqtanchikpim kay rimay kan: “Amaña qichwa simita yachachisunchu,
aswan qipamanmi apawanchik. Aswan, kastilla simitaña yachachunku chayhinapi allin
wiñanankupaq”. Qampaq, ¿allinchu kay rimay?. Iskya yuyaywan kallpanchay, hinaspa huk
yuyanchayta qillqay chaynapi llapa runapa ñawin qichwaman kutimunanpaq.
GLOSA:
Razón = yuyay.
Consejo = yuyanchakuy/anyakuyta