Está en la página 1de 3

THAYAMP INTIMPI - EL VIENTO Y EL SOL.

FABULA
CHAPAQUITA TRADUCIDA AL AYMARA

Traducido por Reyna Condori Valencia THAYAMP INTIMPI

Chuxña uraqijat jiwak chapakita, Mä Kutix thayamp intimpixa, khithis wali ch’amani uk
yatiñatakiw yant’asipxäna. Uka pachax mä jaqiw jaya
Pampa panqaranakat pullirani. thakhinjam uñstanïna. Ukhamasti thayax akham sasaw
säna:
Laqamput phulluni, jawiranakat k’anani,
-khä isimp awayrantasit jaq uñjtati? Khititix isip aparani
Panqart’at munkañ sumiruni… ukaw atipt’irïni.

Jallu qallta paxsit q’aphini. Thayaw nayaraqatax yant’äna, Ukhamax jupax ch’aska
wayrjamaw phust’äna. Ukhamapanx chacha jaqixa,
Chuxña uraqijat jiwak chapakita. thayat jark’aqasiñatakix juk’ampiw isimpix isintasïna,
juk’amp thaya phust’ipanx juk’ampiw isip katuntasïna.
Jumax mä ch’aqa ch’uwa uma uñachayta
Thayax wali qaritaxasax janiw juk’amp phust’xänti,
Ukhamarak muxsa uwasanakat lurat wallqa Ukhamasti, intix amukiw jan unxtasin wali ch’isi lupi
uñachaytaxa. lupt’äna.

Jumax llullu tunqut lart’asiwinitawa Chachax jump’iñrak qalltäna, jan juk’amp


junt’unkxañatakix isipaw apsusïna. Ukhamatw intix
Ch’uxña huertat nayrani. thayar atipjäna.

Gitanillanakat sipans juk’amp lart’aykiri. Ch’ikhïñaw ch’amat sipans wakiskiri.

Uraqijankir jiwak chapakita.


EL VIENTO Y EL SOL

CHAPAQUITA En cierta ocasión, el viento y el sol apostaron para saber


cuál de los dos era el más fuerte.
Dulce chapaquita de mi tierra verde, En aquel preciso instante un hombre a lo largo del
camino. Entonces el viento dijo:
Con polleras de rosas silvestres.
-¿Ves aquel hombre con su capa? Quien logre quitársela
Con manta de cielo, con trenzas de ríos será el vencedor.

Con un primoroso sombrero florido. El viento probo primero y soplo como el huracán. El
hombre, para defenderse, se abrigo mejor y, cuanto más
Con todo el aroma del mes de diciembre. fuerte soplaba, tato mas se sujetaba la capa.

Dulce chapaquita de mi tierra verde. El viento, totalmente desalentado, dejo de soplar. El sol
entonces, sin hacer ruido, envió cálidos rayos con más
Tú luces zarcillos de agua cristalina ardor que nunca.

Y rubios collares de uva campesina El hombre empezó a sudar, y no pudiendo resistir el


calor, se quitó la capa. Entonces el sol fue declarado
Tienes la sonrisa de los choclos tiernos vencedor.

Y los ojos verdes de los verdes huertos. Más vale maña que fuerza.

Y eres más graciosa que una gitanilla.

Dulce chapaquita de la tierra mía.


QAÑAWAX jakäwisatakix wali wakiskiripuniwa JAKÄWINA

LA CAÑAHUA ES FUNDAMENTAL PARA NUESTRA SALUD Jakäwinxa, aski amtäwinïñawa,


Y ALIMENTACIÓN
jan walt’awinakar jan thuljtaskañataki.
Yatipxañasataki ‘para informarnos’
Jakäwinxa, llamp’u chuymanïñawa,
Nayrapachanakax achachila awichanakasax wali
ch’amañchir manq’anak manq’asipxiritayna, ukat jan llakisita qamaskañataki.
patakat jila maranakaw jakasipxiritayna, janiw usuntañ
yatipxirikataynati, wali ch’ulqhi, k’umara, ch’ikhi Jakäwinxa, munasiñaw utjañapa,
ukjamapxiritayanwa.
jan mulljata jakaskañataki.
Uñstäwipa ‘origen’
Aski amtäwinakampi, llamp’u chuymampi,
Qawañax nayrapachanakatpachaw Los Andes, Qullasuyu munasiñampixa
markan utjatayna, jilpachax (Bolivia - Perú) uksanakana.
Aymara qhichwa markachirinakaw achuyapxiritayna, wali kusisitaw jakapxsnaxa.
manq’asipxarakiritaynasa.
ADIVINANZAS
Kunapachati españoles jaqinakax Awyayala uraqir
purintanipkatayna, ukjataw jiwasan chiqpacha 1. Kunas… kunas umamp jan ch’arant’ayasiri,
ch’amañchir manq’anakasax jan añcha ninamp jan nakhantiri, wayramp jan
achuyataxataynati, janis askïkaspa ukjamakiw apayasiripacha.
uñjatäxatayna.
¿Qué es… qué es que no se moja con el agua, no se
Janïr españoles q’ara jaqinak purinkipanxa: jupha, quema con el fuego y que no se deja llevar por el viento?
qañawa, ch’uqi, tunqu uka juyranakax aymara, qhichwa
jila kullakanakatakix wali wakiskiri manq’anakataynawa. CH’IWI
Q’ara jaqinakax quri, qullqi ukanakak wal
munapayxapxatayna; markachirinakarusti alaxpach LA SOMBRA
awkin arunakap yatichsuña, saräwinakap
armasipxañapataki. Jupanakatakix pachamamat 2. Kunas… kunas utan k’uchut k’uch jalnaqir
amtasiñas, willka tatat amtasiñas juchänwa, janiw ch’aska imillaxa.
walikänti.
¿Quién es… quién es la muchacha greñuda que corretea
Españoles q’ara jaqinakax wali suma achuyañ uraqinak en la casa de rincón en rincón?
katuntasipxatayna: suni, junt’u, qhirwa uraqinaka;
kawkjanti waka, uwija jupanakan apanit uywanakapatak PICHAÑA
suma pastunakax utjkäna uka chiqawjanaka.
LA ESCOBA

EN LA VIDA 3. Kunas… kunas mä q’uchuñ utan jaqinakax


mantkasax ch’iyara, chika misanx wila,
tukuyarust janq’u.
En la vida hay que tener ilusión,
¿Qué es… qué es la iglesia donde las personas al entrar
y no caer en la frustración. son negros, a media misa rojos, al finalizar blancos?

En la vida hay que tener pasión, QHIRI

y no vivir con la preocupación. EL FOGÓN

En la vida hay que tener amor, 4. Kunas… kunas walja tuturan muyukipat pä
ch’iyar qutaxa.
y no vivir sólo en el temor.
¿Qué son… qué son dos lagos negros rodeados de
Con ilusión, pasión y amor, mucha totora?

se vive en la felicidad. NAYRANAKA


LOS OJOS me azotan. Asimismo, mi poncho y mi gorro son mi
bandera.
5. Kunas… kunas walja waranq waranq mar sayir
janq’u p’iqin achachilaxa.

¿Qué es… qué es el anciano de cabeza blanca que está


de pie durante miles y miles de años?

KHUNU QULLU

LA MONTAÑA

6. Kunas… kunas arum tuqurux taqiniw purakapar


mantapxi.

¿Qué es… qué es que en la noche todos entran en su


estómago?

UTA

LA CASA

POEMA
WIÑAYA AYMARA MARKA
Markasästi, wiñaypacha jakiriwa.Jach'a yatiña
utankïrinaka munasipxañani markasa.Jach'a
yatiñaninaka lurapxañani markasata,wali jach'a marka
jiwasana yatiñanakasani.Markasästi, janipuniwa
jiwkaniti.Markasana amuyasiñapasa wali askirakiwa,tunu
tatanakasaxa wali munasipxiritayna markapa,ukhama
munasiñasawa markasa, taqpacha
jiwasanakanxa.Markasästi, wali thurintatarakiwa.Jiwasa
markäsa wiñaypacha jakañapatakixa,wakisiwa
yatichañasa wawanakasaru jiwasana arusata.Jani
phinq’asipxañaniti arusata parlasiña.

ETERNO PUEBLO AYMARA


Nuestro pueblo vivirá por siempre.Universitarios,
amemos a nuestro pueblo.Profesionales, hagamos de
nuestro pueblo,una nación donde prime lo
nuestro.Nuestro pueblo nunca morirá.El pensamiento de
nuestro pueblo es hermoso,nuestros ancestros querían
mucho su pueblo,igual querramos todos a nuestro
pueblo.Nuestro pueblo está bien enraízado.Para que
viva eternamente nuestro pueblo,necesita que
enseñemos a nuestros hijos en nuestro idioma.No
tengamos vergüenza de hablar en nuetro idioma.

Khunu qullu Khunu qullu achachila uru arumawa


unch’ukinista, jach’a mallku, khullu, wank’ulla,
qamaqitumampi munata uywanakama jarphimaru
uywastaxa. Nayaxa Piñasa pampana jakasirithwa, jani
yanqharusa, tutukarusa, axsariri chhijchhina, thayana,
khununa asut´ita. Ukhamaraki punchujata lluch’ ujata
whipalanithwa.

Cerro nevado Cerro nevado día y noche me miras al gran


cóndor, a la perdiz al conejito y al zorro crías en tu
regazo. Yo vivo en las pampas de Peñas, no temo al
maligno ni al ventarrón, sólo el granizo, el frío y la nieve

También podría gustarte