Documentos de Académico
Documentos de Profesional
Documentos de Cultura
GG R Dader Lokraik Modula Jestaun Operasinal 2024
GG R Dader Lokraik Modula Jestaun Operasinal 2024
kualidade.
iha kriteria 10 nebee bele prienxe iha organizasaun nian mak; Dezenu
meritu
2011:7).
estabelese.
produtu no meritu.
Historia jestaun operasional iha inisiu dekada tinan atus rua liu
ba nebee aplika husi peritus sira. Tuir Eli Whitney (1800) komponente
mak;
badinas
Baseia ba peritus sira nebee mensiona iha leten foo idea kona-ba
ba sosiedade sira.
nebee iha skill kona-ba siensia jestaun nian no nsst. Presiza. Ho ida nee
1. Jerente Fabrika
a) Esperensia kona-ba jestaun fabrika inklui skill iha planu
iha intenet
4. Jerente Kualidade
6. Fahe Servisu
Fahe servisu iha divizaun (division of labor) baseia ba konseitu
estabelese. Iha parte seluk tuir Malayu S.P. Hasibuan (2006:2) jestaun
objetivu ruma
2) Jestaun Operasional
rezultadu valor ho tipo produtu no meritu nebee iha mudansa husi input
efisiensia.
produsaun nian
4) Efisiensi no Efektivitas.
mak;
konsumariu.
ba;
a. Planu ba output
c. Planu kapasidade
h. Jestaun projetu
i. Kria orariu
j. Kontrolu kualidade
Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management
Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
10
k. Kualidade nebee dumina
1. Business-To-Business (B2B),
2. Business-To-Consumer (B2C),
3. Consumer-To-Consumer (C2C),
4. Peer-To-Peer (P2P),
5. Mobile commerce (M-commerce).
2. Aplika E-Business
Porexemplu kompanya X kompanya Almofada (mebel kayu)
material ai.
nee:
nebee boot
website komunidade
mai nee;
b. Fase Automate. Fase ida nee atu koko halo integra unidade
balun iha kompanya nebee iha implemenasaun konseitu kiik
kona-ba e-business, hanesan;
1) Pontus principal nebee sai hanesan kombinasaun modula
finanseiru.
d. Fase Reinvent. Fase ida nee fase ikus liu ba evolusaun nebee
kompanya ba projetu.
karateristika hanesan;
balun.
hotu
estabelese
informasaun.
inventory.
3) Planu tempo badak (Short-Term) planu ida nee presiza minimu husi
iha futuru.
1) Sharing capacity, hanesan rekursu nebee difisil liu atu hetan entre
operasun nebee diferente porexemplu; meja, kadeira iha kantina.
4) Uza forsa servisu part-time atu bele prinxe demanda enkuantu iha
periodu balun.
nee;
produto refere.
produto no meritu
sira
profesaun/kompetensia.
empreza no merkadu.
mundu negosiu, kualidade bele aloka sai hanesan rekursu nebee forsa
iha negosiu iha kompanya ida nian. Signifika katak kualidade refere
produtu
no kontrolu
45
Papel strategia rekursu umanu iha organizasaun negosiu nebee
elabora husi aspetu teoria rekursu nia mak funsaun empreza atu diriji
rekursu umanu iha estratejia nebee bele hetan benefisiu valor adekuadu
sira.
46
d. Kompensasaun. Funsaun kompensasaun hanesan valorize ba staff
servisu iha asaun; 1). Ekonomia nebee bele asegura servisu nebee
jerente HRM tamba asuntu ida nee regula baseia ba lei nebee
47
3) Development, aumenta no preparasaun ba kompetensia staff sira liu
husi treinamentu ka formasaaun ruma nebee bele asegura
knowledge, skill, abilities, nebee abordajen ba funsaun spesialidade
empreza nian.
4) Assesment, observa no avaliasaun komportamentu no atetude,
nebee relevante ho servisu no dezempenyu HRM.
5) Adjusment, tratamentu nebee bele prienxe ba nesesidade relevante
ho politika HRM empreza nian.
48
b) Task variety, signifka ho variasaun servisu nebee diak nunee
bele redus nivel servisu sira nebee halo staff sira baruk
c) task identity, presiza identifika tipo servisu, baseia ba nivel no
klasifikasaun husi servisu refere.
d) Task significance, oinsa signifikadu servisu refere importante
ba staff sira ka lae.
e) feedback, servisu nee lao ho diak ka lae.
parte ida ba pate seluk ho nunee bele atinji ojetivu. Iha parte seluk tuir
4.2.1. Informasaun
Oemar Hamalik (1993: 20), “Informasaun mak fator nebee
lider atu nunee bele halo desizaun nebee influensia ba atetude ema ka
individu nian.
49
4.2.2. Rekursu No Komponente Sistema Informasaun
hatoo informasaun atu apoiu ka ajuda ba lider fasil atu foti dezisaun
50
4.3.1. Tipo Iventariu
51
nunee empreza presiza prepara nafatin inventariu seaseonal
inventory.
52
4.3.7. Prosedimentu Rejistu Ka Notas Sistema Kontabilidade
Inventoriu.
Prosedimentu relevante ho Sistema kontabilidade inventoriu
deskreve tuir mai nee;
53
6. Prosedimentu notas/rejistu folin basiku inventoriu nebee foo fila
ba fornesidor sira. Enkuantu inventoriu nebee sosa ona presiza
foo fila ba fornesidor sira, signifika atu redus kuantidade
inventoriu iha kartaun armazen nian nebee realiza husi parte
armazen
4.3.8. Sistema Rejistu Inventoriu
Sistema rejistu inventoriu nebee bele uza iha maneira rua mak; 1)
Sistema fisiku (physical inventory system), 2) Sistema perpetual
(perpetual inventory system).
54
55
56
57
Prepara husi; Doesente Business; 1. Olinda Da Cruz Alves. MM 2. Dr. Joao B da Cruz