Está en la página 1de 57

PREFASIU

Jestaun operasional hanesan atividade nebee diriji ba jestaun

rekursu umanu optima iha prosesu transformasaun, nunee rezultadu

bele foo benefisiu boot liu kompara ho benefisiu inisiu. Jestaun

operasional nebee efetivu no efisiensia ho objetivu presiza tebes iha

kompanya hotu-hotu. Baseia ba dezemvolvimentu globalizasaun iha

mundu, espesialmente iha area teknologia, nebee lori humanu ka ema

ba era informasaun no asesu ba lina negosiu ka bisnis iha fatin nebee

deit ho produtu oin-oin iha mundo nee.

Mudansa negosiu implika mos ba mudansa jestaun, inklui mudansa

jestaun operasional internasional nebee akontese relevante no abordajen

mudansa buat foun hanesan iha kualidade diak, no teknika espesifikasaun

produtu nebee konsumariu sira presiza. Desizaun iha jestaun operasional

influensia husi fatores oin-oin; mak folin, no asesu ba merkadu, kustu

efisiensia, skill, delivery, dezempenyu produsaun aas, no konsistensia ba

kualidade.

Jestaun operasional sai hanesan energia positive no alternative

ba jerente sira atu nunee bele esplika ka deskreve detailu no

komperensivu baseia ba konseitu no teoria jestaun operasional atu bele

hola desizaun nebee relevante ho negosiu, nunee jerente iha kapasidade

bele halo evaluasaun, implementasaun nebee aplika ba jestaun rekursu

nebee iha organizasaun nian. Jestaun operasional ka jestaun produsaun

iha kriteria 10 nebee bele prienxe iha organizasaun nian mak; Dezenu

produtu no meritu, kualidade, Dezenu prosesu no kapasidade, Selesaun ba

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
1
lokalizasaun, Projeta lay out, Rekursu umanu no projeta servisu, Jestaun

supply chain, Stock, Agenda Manutensaun. Baseia ba kriteria nebee mensiona

katak jerente presiza iha asesu informasaun jestaun no oinsa utiliza

informasaun refere bele suporta ba atividades iha organizasaun nian.

Dili, 18 de Fevereiru de 2021


Prepara Husi Dosente Sujeitu
1. Olinda da Cruz Alves

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
2
MODULA I
Karateristika Jestaun Operasional, Historia Jestaun
Operasional, Konseitu basiku Jestaun Operasional, Strategia
Operasional No Foti Desizaun, Prediksaun

1.1.Karateristika Jestaun Operasional


1.1.1. Komprensaun Karateristika Jestaun Operasional

Jestaun operasional hanesan jestaun nebee relevante ba atividade


produsaun produtu no meritu iha organizasaun ida nia nebee hetan
kontrolasaun husi kordenasun jerente operasional

1. Presiza Ka Nesesidade Jestaun Operasaun

Espesialmente aprende jestaun operasional tamba ho kriteria

ruma nebee deskreve hanesan tuir mai nee;

a. Jestaun operasional hanesan parte ida husi funsaun tolu mak;

funsaun organisazaun (Produsaun, Finanseiru,

Komersializasaun/Marketing) integralmente relevante ho

funsaun bisnis hotu-hotu.

b. Atu hatene kona-ba maneira rezultadu produsaun produtu no

meritu

c. Atu hatene kona-ba atividades nebee halao husi jerente

operasional, atu nunee iha future bele dezemvolve kapasidade

nuudar jerente iha organizasaun ida nian

d. Jestaun operasional parte ida husi organizasaun ida nian nebee

utiliza capital ba halo produsaun produtu ka meritu (Deitiana,

2011:7).

2. Nesesidade Aprende Jestaun Operasional

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
3
Razaun fundamental aprende jestaun operasional deskreve

hanesan tuir mai nee;

a. Iha prinsipiu jestaun operasional ho konsiderasaun nebee

sistematika prosesu atividade iha organizasaun

b. Komprensaun ka entendimentu kona-ba maneira kontrolu ka

maneja operasaun nebee abordajen iha modernu, nunee hafasil

atu analiza no hadia Sistema nebee utiliza iha organizasaun.

c. Konseitu no rekursu iha jestaun operasional prinsipalmente

aplika iha funsaun. Signifika katak kada funsaun involve iha

prosesu atividade nian.

d. Negosiu iha area edukasaun, papel jestaun operasional iha parte

rua, mak; 1) Jestaun operasional sai hanesan pilares nebee bele

tansfere ba estudante sira, 2) Parte rekrutamentu ba sira nebee

remata ona nia estudo iha nivel universitariu ho kunehesimentu

klean kona-ba jestaun operasinal.

e. Jestaun operasional hanesan funsaun nebee iha organizasaun

relevante ho funsaun negosiu sira seluk. Signifika katak iha

organizasaun halao atividades faan produtu, halo kalkulasaun,

no produsaun atu nunee bele kompriende kona-ba maneira oinsa

segmentasaun jestaun operasional ho funsaun sira nebee

estabelese.

f. Jestaun operasinal hanesan maneira ida kona-ba produsaun

produtu no meritu.

g. Jestaun operasional hanesan parte nebee karun liu husi

organizasaun ho pursentu rendimentu nebee aas


Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management
Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
4
1.1.2. Historia Jestaun Operasional

Historia jestaun operasional iha inisiu dekada tinan atus rua liu

ba nebee aplika husi peritus sira. Tuir Eli Whitney (1800) komponente

nebee bele sobu no monta presiza liu husi standarizasaun no kontrolu

kualidade. Iha parte seluk Frederick W. Taylor (1881), hanesan sientista

ida kona-ba jestaun nebee deskreve no kontribusaun siensia selesaun

staff, planeamentu, nsst. Taylor, Henry L. Gantt, Frank, & Lillian

Gilbreth inklui sientista principal nebee halao produsaun produtu tenki

tuir padraun nebee iha, jerente iha responsabilidade ba kriteria balun

mak;

a) Aloka forsa servisu tuir ida idak nia kompetensia

b) Fornese treinamentu nebee adekuadu,

c) Fornese metodu servisu ho rekursu nebee relevante

d) Aplika Sistema insentivu ba staff sira nebee halo servisu diak ka

badinas

Baseia ba peritus sira nebee mensiona iha leten foo idea kona-ba

jestaun, katak jestaun operasional hetan kontribusaun husi siensia

informatika, nebee define hanesan prosesu sistematika no bele

estabelese iha data atu hetan informasaun kompostu husi; siensia

informatika, internet, no e-commerce nebee foo kontribusaun atu nunee

bele aumenta produtividade no kria produtu/meritu nebee iha variadade

ba sosiedade sira.

Dezisaun iha jestaun operasional presiza individu ka pesoal

nebee iha skill kona-ba siensia jestaun nian no nsst. Presiza. Ho ida nee

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
5
iha potensia boot nebee adekuadu ba jestaun operasional deskreve

hanesan tuir mai nee;

1. Jerente Fabrika
a) Esperensia kona-ba jestaun fabrika inklui skill iha planu

produsaun, jestaun ba sosa, jestaun stock sasan

b) Iha Kapasidade hakerek no komunikasaun nebee diak

c) Dumina teknika no iha strategia kontrolu staff sira.

2. Direitor Ba Sosa Material


a) Konehesimentu klean kona-ba funsaun sosa material ka sasan

kada loron no fulan

b) Kapasidade iha programa faan

c) Kapasidade orienta servisu hamutuk entre distribudor no

kordenasaun nebee diak iha atividade operasional

d) Pronto servisu hamutuk ho parte faan produtu no kria katalogo

iha intenet

e) Bain-bain involve iha konsumu kualker produtu.

3. Konsultador Hadia Ka Dezemvolve Prosesu

Prosesu konsultador presiza kria ka dezenu aplikasaun produsaun


manufatura

4. Jerente Kualidade

Enjeral Pozisaun jerente nian presiza utliza kapasidade statistika

atu evalua ba aspeitu hotu-hotu nebee relevante ba atendementu

atividades, deskreve hanesan tuir mai nee;

a) Kombinasaun entre aplikasaun real (Nyata) no analisa detalu

utiliza spreadsheets ka koluna no Folha servisu

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
6
b) Prosesu auditoria atu hare lalaok servisu iha area no local

nebee presiza aumenta ka dezemvolve

c) Regula mudansa iha implementasaun

d) Pozisaun nebee adekuadu no servisu tuir orariu

5. Jerente no Planu Supply Chain

Pozisaun Jerente no Planu Supply Chain indika ba responsabilidade

inklui halo negosiasaun kontratu no kria relasaun tempu nebee naruk ho

fornesedor, depende ba kandidatu nebee selesionado ona mantein iha

konsistensia Sistema sosa, nota ka kuitansi, iha prosesu ida nee ho

kriteria hanesan tuir mai nee;

a) Remata universitariu S1 nebee iha esperensia servisu iha area

relevante ho durasaun tinan rua.

b) Kompriende jestaun Supply Chain iha kapasidade feedback no

orariu kona-ba fornesedor sira distribui sasan nebee ho data

complete iha ho aplikasaun Windows; Excel no Word;

c) Kompriende Sistema negosiu nebee superior liu

d) Iha kapasidade hakerek no komunikasaun nebee efetivu.

6. Fahe Servisu
Fahe servisu iha divizaun (division of labor) baseia ba konseitu

nebee simples. Spesializasaun forsa servisu (specialization of labor)

relevante ho servisu nebee bele foo produtividade no efisiensia boot

kompara ho atividades servisu individu nian.

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
7
1.2. Konseitu Basiku Jestaun Operasional

Enjeral jestaun ho signifika katak maneja servisu liu husi prosesu


baseia ba regulamentu husi funsaun jestaun iha organizasaun ida nian,
atu nunee bele atinji objetivu. Baseia ba informasaun nebee mensiona
konseitu basiku jestaun operasional deskreve hanesan tuir mai nee;

1.2.1. Konseitu basiku Jestaun Operasional


1) Komprensaun Jestaun

Yohanes Yahya (2006:1) argumenta katak jestaun hanesan

prosesu planeamentu, organiza, diriji, no supervizaun ba esforsu no

atividades membru sira iha organizasaun nian, baseia ba objetivu nebee

estabelese. Iha parte seluk tuir Malayu S.P. Hasibuan (2006:2) jestaun

hanesan siensia no arte nebee maneja prosesu tomak relevante ho

rekursu umanu no rekursu seluk ho efetivu no efisiensia atu atinji

objetivu ruma

2) Jestaun Operasional

Jay Heizer dan Barry Render (2005:4) argumenta jestaun

operasaun hanesan seriedade atividades nebee bele hetan benefisiu ka

rezultadu valor ho tipo produtu no meritu nebee iha mudansa husi input

ba output. Pangestu Subagyo (2000:1) jestaun operasional mak siensia

aplikada nebee halo maneja iha atividades produsaun nebee efetivu no

efisiensia.

Richard L. Daft (2006:216) katak jestaun operasional hanesan

jestaun nebee espesialmente ba atividades produsaun produtu ho utiliza

rekursu teknika nebee bele resolve problema produasaun produtu.

1) Komponente importante iha jestaun operasional mak;

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
8
1) Jestaun atividade. Jestaun mak siklu atividades diriji ba planu,

planeamentu asaun, evaluasaun, no dezemvolve.

2) Konseitu IPO. Input-Proses-Output (IPO) hanesan basiku husi

atividades jestaun. Indika katak kada prosesu iha input no

output. Input mak material, sasan matak, komponente,

kombustivel, orsamentu, forsa servisu orariu, ho rekursu sira

seluk. Output mak rezultadu husi prosesu nebee iha valor

adekuadu husi input nebee iha

3) Indikador Prosesu. Prosesu nebee husi tipiku nesesidade ba

industria nian; kompostu husi;

a) Quality. Indika katak iha prosesu produsaun produtu tenki ho

kualidade diak, espesifikasun tuir padraun nebee iha.

b) Cost. Indika ba kustu operasional nebee presiza iha prosesu

produsaun nian

c) Delivery/responsif, indika ba halo distribuasaun ba produtu

nebee husi produsaun ba kliente sira.

d) Safety, indika katak enkuantu halao atividade prosesu

produsaun forsa servisu tenki iha seguru.

4) Efisiensi no Efektivitas.

a) Efisiensia hanesan sasukat ida kona-ba nivel utilizasaun rekursu

iha prosesu produsaun. Prosesu nebee efisiensia signifika bele

fasil no lais liu.

b) Efetividade hanesan sasukat ida kona-ba nivel nebee prienxe

output hodi atinji objetivu prosesu.

2) Objetivu No Skopu Jestaun Operasional


Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management
Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
9
a) Objetivu jestaun operasional

Zulian Yamit (2003), karakteristika husi jestaun operasinal

mak;

1) Signifika atu hetan rezultadu produtu no meritu, nebee

baseia ba planu antes prosesu produsaun hahuu.

2) Atividades prosesu transformasaun, ho signifika katak

produsaun nebee iha kontrolu ba produsaun produtu no

meritu ho kuantidade, kualidade, folin, tempu no localiza

nebee tuir nesesidade.

3) Mekanismu nebee diriji ba kontrola operasaun no kria tipu

no valor adekuadu, nunee output bele foo benefisiu boot ba

konsumariu.

b) Skopu jesatun operasi relevante ho Sistema operasaun no

opsaun preparasaun ba operasaun baseia ba dezisaun kona-

ba;

a. Planu ba output

b. Dezenu prosesu output

c. Planu kapasidade

d. Planu edifisiu fabrika

e. Planu fasilidade layout

f. Dezenu lalaok servisu,

g. Jestaun prepara sasan,

h. Jestaun projetu

i. Kria orariu

j. Kontrolu kualidade
Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management
Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
10
k. Kualidade nebee dumina

Krajewsky dan Ritsman (1987), iha Zulian Yamit, argumenta

aspetu tolu iha jestaun operasaun mak;

1) Jestaun operasaun haree husi aspetu funsaun

2) Jestaun operasaun haree husi aspetu profisaun

3) Jestaun operasaun haree husi aspetu desizaun

Tabela. 1.1: Skopu Produsaun/Jestaun Operasional


Produsaun
Sistema Informasaun Sistema Kontrola Produsaun Planu Sistema Produsaun
Produsaun
Planu Produsaun Kontrolu prosesu Strutura organizasaun
Produsaun

Planu layout Kontrolu material Skema produsaun

Planu kapasidade Kontrolu kustu operasional Baseia ba pedidu

Planu ambiente servisu Kontrolu kualidade Skema produsaun

Planu standartu Manutensaun Inventaris


Produsaun

1.2.2. Jestaun Operasional Iha Ambiente E-bisnis

1. E-business (electronic business ka E-business) signifika katak

atividades negosiu nebee halao otomatikamente liu husi online no

utiliza Sistema rekursu komputador, nebee kria husi sientista Lou

Gerstner, CEO Kompanya IBM, uza teknologia internet. E-business

nebee iha posibilidade ba kompanya sira iha relasaun ho sistema

prosesamentu data interna no eksterna konsidera efisiensia no

fleksibel. E-business iha parte seluk mos E-business uza ba suplier

no parseiru bisnis kompanya, nunee prienxe demanda no

atendementu nebee bele foo satisfas ba kliente sira.

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
11
E-business (electronic business ka E-business) iha tipo lima

nebee deskreve hanesan tuir mai nee;

1. Business-To-Business (B2B),
2. Business-To-Consumer (B2C),
3. Consumer-To-Consumer (C2C),
4. Peer-To-Peer (P2P),
5. Mobile commerce (M-commerce).
2. Aplika E-Business
Porexemplu kompanya X kompanya Almofada (mebel kayu)

nebee presiza ai hanesan material basiku ba produsaun arus, odamatan,

nsst, nunee kompanya refere presiza kompanya Y sai hanesan supplier

material ai.

3. Objetivu No Benefisiu E-Business


 Objetivu implementasaun e-business hanesan maneira ida atu

apoiu efisiensia no integridade kontrolu no maneja data rekursu

umanu no finanseiru, supply chain management/logistic

management. Iha parte seluk objetivu husi e business hanesan

funsaun rekursu komunikasaun no informasau ba public

stakeholder sira seluk.

 Benefisu implementasaun e-business deskreve hanesan tuir mai

nee:

1) Aumenta ka melhora dezempenyu operasional kompanya

2) Aumenta ka melhora asesu merkadu, supply, no finansiamentu

nebee boot

3) Aumenta ka melhora efisiensia kompanya

4) Hafasil maneja ka kontrolu asset ka patrimoni kompanya

5) Aumenta ka melhora kualidade atendementu ba kliente sira


Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management
Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
12
6) Aumenta ka melhora komunikasau ba stakeholder sira hotu,

7) Redus esklusaun digitalizasaun,

8) Media, promosaun kompetensia kompanya nian

9) Aslera atividade ekonomia

10) Aslera transaksaun bisnis,

11) Rekursu distribusaun informasaun nebee luan

4. Maneira Promosaun Dezemvolve Negosiu


Maneira promosaun nebee efetivu ba negosiu deskreve
hanesan tuir mai nee;
a. Maneira Promosaun Ofline
Maneira promosaun offline mak promosaun seimliu husi lina
internet. Promosaun offline ho maneira:
1) Konvida direita familia, kolegas sira mumentu hasoru malu,

2) Liu husi SMS ka MMS nebee signifika informasaun negosiu bele

publika liu husi publisidade; magazina, jurnal no midia

b. Maneira Promosaun Online


Promosaun maneira online mak promosaun liu husi lina internet
nebee koneksaun online direita. Maneira:
1) Kria informasaun bisnis iha web nebee prepara atu uza

2) Pasa ka haruka e-mail ba familia, kolega, no kolega servisu

nebee bele kolaora ka servisu hamutuk

3) Servisu hamutuk no promosaun website bisnis ba website-

website komunidade

4) Lista no promosaun ba website nebee rekomenda fasilidade

publisidade nebee gratuita.

5. Fase Evolusaun E-business


Dezemvolvimentu e-business iha fase haat;
a. Fase Informa Iha inisiu ida nee relevante ho unidade kiik sira

nebee iha kompanya hahuu koko atu kria programa-programa

kiik (software) baseia ba internet. Porexemplu, dezemvolve ka


Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management
Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
13
kria homepage nebee aparensia ka hatudu perfil kompanya iha

internet, ka kria website no konteudu produtu no meritu nebee

rekomenda husi kompanya ba kliente sira.

Susesu ka la susesu iha projetu e-business baseia ba analisa

nunee estudu efisiensia nebee bele atinji ho kriteria hanesan tuir

mai nee;

1) Ho website perfil kompanya, la presiza tan print dokumenteus

ho kuantidade barak, tamba kliente no parseiru sira bele hare

dokumentus refere liu husi internet.

2) Hahuu e-business ho maneira nebee mensiona hanesan

mekanismu nebee seguru liu no risku kiik

b. Fase Automate. Fase ida nee atu koko halo integra unidade
balun iha kompanya nebee iha implemenasaun konseitu kiik
kona-ba e-business, hanesan;
1) Pontus principal nebee sai hanesan kombinasaun modula

basiku nebee ho prosesu serie iha relasaun, porexemplu,

prosesu pedidu orsamentu husi unidade ba divisaun

finanseiru.

2) Liu husi aplikasaun ka modula site nebee dinamisa liu

(baseia ba database), kada unidade rekomenda planu

orsamentu iha aplikasaun parte orsamentu nian nebee ho

otomatika simu konsolidasaun orsamentu husi unidade

nebee iha kompanya. Porexemplu, iha parte prepara ka

lojistika nebee otomatikamente liu husi aplikasaun database

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
14
nebee simu ka hetan pedidu kona ba sosa sasan ka produtu

nebee iha kompanya sira.

c. Fase Intergrate. Fase ida nee husi dezemvovimentu aplikasaun

e-business mak integra prosesu bisnis iha kompanya ho

kompanya sira seluk ka entidades sira seluk fase ida nee ho

objetivu principal kompanya mak melhorar ka hase no

dezemvolve dezempenyu kompanya nebee signifikante tebes.

d. Fase Reinvent. Fase ida nee fase ikus liu ba evolusaun nebee

efetivu iha implementasaun, enkuantu iha mudansa paradigma

basiku husi jestaun kompanya, espesialmente nebee relevante

ho maneira halao bisnis.

1.2.3. Topiku Principal Jestaun Dezemvolvimentu Iha Era 21


Dezemvolvimentu jestaun operasional era 21, iha topiku

principal tolu mak;

1) Papel foun ba jestaun projetu iha era 21

2) Lealidade foun. Impaktu husi staff ho lealidade nebee foun husi

kompanya ba projetu.

3) Jestaun projetu signifika katak indika ba karateristka servisu.

Ho prinsipiu katak enkuantu servisu iha projetu ho kriteria

karateristika hanesan;

a. Iha rezultadu spesifiku (output spesific)

b. Involvement entidade barak iha area oin-oin

c. Limita ho tempu (iha tempu inisiu no ikus nian),

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
15
d. Hanesan atividade “kompleksu” ho fator inserteza no risko,

nebee iha siklu moris (Life Cycle)

1.3.Strategia Operasional No Foti Desizaun

Strategia operasional nebee indika ba atividade produsaun nebee

iha asaun aplikada indika ba kompetitivu sustentabilidade kompanya

balun.

1.3.1. Konseitu Basiku Operasional Strategia

1) Definisaun Stratejia Operasional.

Strategia operasional hanesan komponente ida husi kompanya

nebee akumula estratejia enjeral husi vizaun no misaun kompanya nian.

Strategia operasional hanesan konjuntu metas husi; planu, politika

relevante ho funsaun operasional nebee apoiu strategia bisnis iha

organizasaun nian. Skinner (1996) argumenta katak:

a. Operasional tenki iha relasaun ho strategi bisnis;

b. Strategia operasaun no dezisaun tenki prienxe baseia ba nesesidade

negosiu ka bisnis, konsidera katak iha negosiu nebee superior liu no

compete ho kompanya sira seluk

c. Atu atinji no compete ho kompanya seluk, presiza kordenasaun

entre funsaun husi dezisaun nebee kontribui ka fasilita stratejia

operasaun nebee dezemvolve iha team ka gropu/jerente entre bisnis

hotu

2). Prosesu Formulasaun Strategia


Olsen no Eadi (1982), argumenta katak prosesu formulasaun

strategia iha klasifikasaun ho kategoria lima;

a. Estatementu ka deklarasaun misaun no objetivu.


Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management
Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
16
b. Analiza no mudansa ambiente

c. Perfil interna no audit rekursu sira nebee mak iha.

d. Formulasaun, evaluasaun, opsun strategia.

e. Implementasaun no kontrolu planu strategia

1.3.2. Komponente Estratejia Operasional

Pontu principal husi strategia operasional, tuir sientista E.

Tandelin (1991) iha kategoria haat mak a) Misaun, b) Kapasidade

espesial, c) Objetivu, no d) politika.

1) Misiaun.misaun tenki kobre prioriade entre objetivu operasaun

nebee relevante kustu, kualidade, fleksibilidade, tuir tempu, halo

disribusaun lais liu, atendementu, nsst.

a) Operation Mission. Operation mission hanesan funsaun basiku

nebee relevante ho business strategy no functional strategy.

enkuantu business strategy hanesan product leadership nunee iha

operation mission tenki apoiu ka suporta business strategy,

porexemplu; kria produtu foun no inovasiaun nuee apoiu husi parte

hotu-hotu. maibe operation mission kontinua halo efisiensia redus

folin basiku husi produsaun produto nebee la tuir folin nebee

estabelese

b) Distinctive Competence. Kapasidade operasaun nebee diferente ho

kompanya sira seluk. Distinctive competence, porexemplu;

teknologia, paten, skill rekursu umanu nsst.

c) Operation Objective. Operation objective hanesan parte operation

mission, nebee kompostu husi: a) Kustu produsaun operasaun ka

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
17
manufacturing cost, quality ka targetu kualidade nebee atu atinji

husi kompanya no organisasaunn, b) delivery ka lead time targetu

tempu halo distribusaun ka ayendementu, c) flexibility simu

informasaun.

d) Operation Policy. Operation policy mak atu esplika ka deskreve

kona-ba maneira oinsaa atu alkansa objetivu. Enjeral, operation

policy tenki iha relevante ho area haat; porexemplu; Area foti

desizaun, kona-ba; a). Process, b) quality sistem, c) capacity, no

inventory.

1.3.3. Formulasaun Etratejia Operasional


Formulasaun estatejia hanesan dezemvolvimentu planu ba tempu
naruk nebee efetividade ba oportunidade no ameasas ambinte nebee
haree husi forsa no frakeza kompanya ida nian, kompostu husi:
1. Misaun No Objetivu Organizasaun. Estatementu misaun no

objetivu kompanya deskreve klaru no uniku bele diferente ho

kompanya sira seluk. Misaun kompanya iha signifikadu no bele

hatan ba problema, “What business are we in?

2. Estatejia Kompanya. Estatejia kompanya hanesan formulasaun

planu komperensivu kona-ba oinsaa maneira kompanya atu alkansa

misaun no objetivu. Estatejia atu maximiza kompetitiva superior

no minimiza limitasaun kompetitiva nebee detallu.

1.3.4. Desizaun Estratejia Jestaun Operasinal


Jestaun estratejia operasional ho sigifika katak atu aumenta
produtividade kompetitivu superior liu ho kompanya sira seluk.

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
18
1.4.Prediksaun

1.4.1. Konseitu Basiku Prediksaun


Sofyan Assauri (1984:1) argumenta katak predisaun idea siensia
edukasaun (educated guess). Signifika katak, kada foti desizaun
relevante ho kondisaun iha futuru. Porexemplu; predisaun ba demanda
kona-ba produtu balun iha periodu balun. Atividades produsaun atu
determina total demanda ba produtu nebee iha inisiu prosesu
planeamentu, kontrolu produsaun. Nebee relevante ho what, how many,
when.
1. Objetivu Prediksaun. Tuir Pangestu Subagyo (1986:1),
objetivu husi prediksaun atu minimiza erru nebee akontese iha
prediksaun ho formula Mean Absolute Percent Error (MAPE).
2. Karateristika Prediksaun. Nasution (1999), maneira
prediksaun nebee diak baseia kriteria, hanesan; a) Akurasi,
signifika katak iha konsistensia predikasaun nebee riil, b).
Kustu, diriji ba kustu prediksaun ba utiliza rekursu komputador
nsst. c). Fasil, signifika katak fasil utiliza rekursu ka aplikasaun
nebee modernu atu hafasil predikasaun nebee mak kompanya
sira halao
1.4.2. Komponente Prosesu Prediksaun Nivel Demanda No
karateristika Rezultadu
Prediksaun hanesan prosesu atu hatene klean kona-ba nesesidade
kompanya iha futuru nebee kompostu husi; sasukat kuantidade,
kualidade, tempo, no fatin nebee bele ptienxe kahatan nesesidade
demanda kliente sira. Yamit (2003), argumenta katak atu garntia
efetividade no efisiensia husi Sistema prediksaun/previzaun kona-ba
demanda iha fase 9:

1. Determna objetivu prediksaun/previzaun


2. Hili/deside item independent demand nebee halo
prediksaun/previzaun;
3. Determina tempo nebee horizontal husi prediksaun/previzaun;
4. Deside modelu prediksaun/previzaun;

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
19
5. Presiza data kona-ba prediksaun/previzaun;
6. Validade modelu prediksaun/previzaun;
7. Halo prediksaun/previzaun;
8. Implementasaun rezultadu previzaun;
9. Monitoriza komfiabilidade rezultadu previzaun.

1.4.3. Metodu Prediksaun


Metodu nebee diak, atu foo diferensia/desviu valor. Ho metodu
nebee diferensia nunee rezultadu mos diferensia, metodu
previzaun/prediksaun uza metodu 2, deskreve hanesan tuir mai nee;
1. Prediksaun/previzaun kualitativu enjeral ho karateristika
subjektivu, influensia husi intitusaun, edukasaun, no esperensia
kada individu, kualitativu relevante ho modelu statistika sai
hanesan mata dalang ida atu foti desizaun sebagai kona-ba
individu no grupo.
2. Prediksaun/previzaun kuantitativu (Sofyan Assauri, 1984),
nebee uza baseia ba kondisaun 3 deskreve hanesan tuir mai nee;

a) Iha informasaun kona-ba kondisaun seluk.

b) Informasaun refere bele kalkula iha kuantidade iha tipo data

c) Bele foo signifikadu katak padraun nebee pasadu bele kontinua


iha future

1.4.4. Factors Affecting Technique Selection


Previzaun hanesan mata dalang ida atu Evita risku ruma nebee
akontese enkuantu individu ka jerente sira foti desizaun ba planeamentu
prosesu produsaun. Fatores nebee iha konsiderasaun ba previzaun
deskreve hanesan tuir mai nee;
1. Previzaun Horizonta; iha aspetu 2: a) Relevante ho tempu oin
mai ka iha tempo future b). Previzun uza metodu diferente no
bele adapta baseia; 1) Totalidade periodu previzaun nebee iha
2) Adapta teknika ka metodu ida/rua ba previzaun iha future

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
20
2. Nivel akurasia. nivel previzaun nebee akurasia relevante ho
desizun, oin-oin entre pursentu 10-15
3. Disponibilidade/Data; Metodu nebee iha benefisiu boot tanba
iha data kompletu; kondisaun, no informasaunn nebee iha,
porexemplu data kona-ba padraun/pola.
1.4.5. Strategic Issues and Challenges in Forecastin
1) Fatores ambiente esterna ho elementus fora husi organizasaun
nebee labele halo kontrolu no influesia ba foti desizaun husi
jerente sira. Elementus nebee foo influensia ba ambiente mak;
ambiente esterna nebee influensia direta ba ambiente mikro no,
influensia nebee la direta ho ambiente esterna makro.
a. Ambiente Esterna Mikro. Komponente ambiente esterna mikro
nebee importante tebes mak oinsa hasoru competitor sira
relevante ho atendementu, merkadu, forsa servisu, ajensia
finanseiru, parte prepara produtu (suppliers), no reprezentante
governu. Iha ambiente esterna mos iha influensia husi kanal
distribusaun, midia, asosiasiasaun negosiu/bisnis, grupo
ambiental
b. Ambiente Esterna Makro. Iha influensia ba organizasaun ho
maneira 2; forcas liur nebee foo influensia ba organizasaun
direta ka indireta husi elementus ambienta esterna mikro, no
elementus esterna makro nebee kria iklima, porexemplo.
teknolojia modernu, kondisaun ekonomia, mudansa sosio no
fatores oin-oin; teknolojia, ekonomia, politika, sosio, no
dimensaun internasional sai hanesan forsa nebee fora husi
kompanya nebee la ses husi situasaun operasional kompanya,
organizasaun porexemplo; influensia husi teknolojia utilizsaun
komputador ho funsaun rai data, ka informasaun ruma
2) Mudansa Teknolojia. kada populasaun/komunidade no
industria iha nivel mudansa teknoliojia hanesan papel nebee
determina ba produtu no meritu nebee hola parte iha produsaun
produtu, porexemplu; mudansa teknolojia atu redus demanda

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
21
husi jerente sira iha lina principal, tau importansia ba oinsa
utiliza teknolojia iha skedul prosesu produsaun, nsst.
3) Variabel Ekonomia. Signifika jerente tau importansia ba
rekursu no kustu nebee presiza iha organizasaun nian. Kustu
nebee mudansa kada tempu tanba influensia husi fatores
ekonomia. Nunee presiza jerente sira halo analiza klean kona-
ba diagnostika fatores ekonomia, porexemplo; inflasaun,
deplasaun no politika governu kona-ba monetariu devaluasaun.
avaliasaun, taxas juros, polítika fiskal, balansu pagamentu no
detemina presu husi kompetitor no fornecedor sira.
4) Ambiente Social-Kultural. Ambiente social no kultural hanesan
mata dalang ida ba vida moris populasaun ka komunidade sira
nia moris iha ambiente ida nian tenki baseia ba kultura nebee
determina ona.
5) Variabel Politika-juridika/lei iha period ruma atu determina
atividade operasional empreza nian. Jerente presiza tau
importansia Manajer harus memperhatikan iklima politika,
regulamentu governu, konsekuensia kaimpaktu ba governu
nebee foti desizaun.
6) Dimensaun Internasional. Komponente internasional iha
ambiente esterna mos aprezenta oportunidade no desfius, no iha
potensia sai hanesan fator nebee influensia direta ba operasaun
kompanya. Potensia internasional foo influensia baseia ba
dezemvolvimentu politika iha mundo nebee dependensia ba
ekonomia.
7) Organisasaun no Ambiente. Responsabilidade jerente
organisasaun tresponde ka hatan ba influensia ambiente inklui
esforsu nebee foo influensia ba ambiente esterna mikro,
previzaun (forecasting) no ambiente esterna makro,
planeamentu, dezenu organisasaun.
8) Responsabilidade Social. Responsabilidaade social signifika
jerente sira presiza konsidera impaktu social no ekonomia
enkuantu foti desizaun, porexemplu; a. Jerente sira presiza
Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management
Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
22
implementasaun ho etika (the ethics of manager), enkuantu halo
atividade nebee relasaun ho kliente, staff nsst.

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
23
MODULA II

Planeamentu Agregadu No Kapasidade, Dezenu Produtu


No Meritu, Analiza BEP No Determina Folin

2.1.Planeamentu Agregadu No Kapasidade

Planeamentu agregadu (Planeamentu Agregagu) indika ba


determina total ka kuantidade tempu produsaun iha tempu hanesan
fulan 3-18. iha parte ida nee, jerente operasaun esforsu maximu ho
maneira nebee diak atu alkansa prediksaun tuir demanda ba nivel
produsaun, nivel nesesidade forsa servisu, nivel prerparasaun
sasan, tempu overtime, nivel valor subkontrak, no variabel nebee
bele kontrolu hotu.

2.1.1. Konseitu Basiku Planeamentu Kapasidade

Konseitu kapasidade iha signifikadu rua; 1). haree liu ba iha


parte bisnis ka negosiu, kapasidade hanesan total output nebee foo
benefisiu husi sistema durante periodu balun 2), baseia ba industria
meritu (jasa), kapasidade hanesan total konsumariu nebee atende
durante periodu balun. Tuir Chase no Jacobs (2005: 430)
kapasidade hanesan, kompanya nebee iha kapasidade atu rekolha,
simu, no rai ka halo akomodasaun ba produtu refere. Iha parte seluk
Bartal no Martin (1999) argumnta katak planeamentu kapasidade no
agregadu mak prosesu determinasaun objetivu ho maneira nebee
diak atu nunee bele atinji objetivu refere.

2.1.2. Objetivu Planu Kapasidade

Desizaun husi jerente ka manajer jestaun iha planu operasaun

kapasidade nebee foo influensia nebee diferente ba performansia.

Tuir Pycraft (2000:379), influensia refere atu hatan ba neesidade

konsumariu mak; kustu, rendimentu, kapital servisu, kualidade, no

atendementu nebee lais liu.

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
24
a) Aspetu Kustu. Aspetu kustu hetan influensia husi kapasidade no
demanda (nivel output) nivel kapasidade nebee aas ka boot liu
demanda nunee bele konsidera hanesan under-utilization
kapasidade ka nivel utilidade kapasidade minimum. Signifika katak
rezultadu kada unidade nebee aas, bele influensia ba rendimentu
aas.

b) Kapital Servisu. Kapital servisu hetan influensia enkuntu iha


dezisaun operasioal atu produs material ba produtu fiziku. Signifika
katak industria ka kompnya bele hatan nesesidade demanda nebee
iha.
c) Kualidade produtu ka meritu. Kualidade hetan influensia husi
dezisaun planu kapasidade, nebee involve mudansa nebee boot iha
nivel kapasiade, hanesan; halo rekrutamentu forsa servisu foun
nebee ba tempu provizori. Presiza tau inportansia tamba staff foun
refere iha posibilidade bele aumenta nivel erru iha prosesu
produsaun.
d) Hatan nesesidade konsumariu nebee lais liu bele foo impaktu,
porexemplu; implementasaun politika kona-ba peparasaun produtu
adekuadu nebee bele foo benefisiu ka satifas ba konsumariu sira
2.1.3. Planu Estratejia Kapasidade
Taylor (2000) argumenta planu estratejia kapasidade iha tipo tolu;
1) Capacity lead strategy, strategia nebee indika ba dezemvolvimentu
kapasidade ho karateristika agresivu, atu nunee antisipa kresimentu
demanda iha futuru.

2) Capacity lag strategy, hanesan estrategia dezemvolviment


kapasidade ho karateristika konservatif, signifika katak kresimentu
kapasidade ka kuantidade realiza enkuantu iha kresimentu merkadu
nebee iha, atu nunee bele maximiza problema ekonomia nebee
relevante.

3) Average capacity strategy, estrategi kapasidade media (rata-rata),


hanesan dezemvolvimentu estrategia kapasidade nebee konsidera
hanesan ho media estimasaun kresimentu demanda nebee iha.

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
25
2.1.4. Dimensaun Planu Kapasidade
Planu estrategia kapasidade iha dimensaun tolu tuir tempu nebee
iha, baseia ba matenek naiin Brown (2001: 184), deskreve tuir mai
nee;
1) Planu ba tempo naruk (long-term). Signifika katak planu ida nee

iha durasun tinan ida liu. Rekursu nebee produktivu (Edifisiu,

Material ka fasilidade) presiza tempo nebee naruk. Planu

kapasidade tempo naruk presiza partisipasaun husi top

management, tamba foti desizaun baseia ba oinsa funsaun atu

aumenta fasilidade no rekursu nebee relevante ho lead time.

2) Planu tempu media (Medium-Term) signifika katak planu ida nee

presiza mensal ka fulan 3-18. ho nunee, kapasidade bele halo

varasaun ho utiliza rekursu nebee mak iha, porexemplu uza

alternativu hanesan aumenta forsa servisu.

3) Planu tempo badak (Short-Term) planu ida nee presiza minimu husi

fulan ida. Horazaun prosesu orariu ba kada staff nebee konsidera

servisu kada loron, ka semana ba alokasaun makina no presiza halo

adaptasaun ho estimasaun diferente entre ouput atual no plnu ouput

iha futuru.

2.1.5. Sasukat Estratejia Kapasidade Kompanya Meritu


Prinsipiu, sasukat kapasidade kompanya meritu nebee iha
difikuldade kompara ho sasukat ba kompanya manufatura. Indika
katak meritu susar atu sukat valor tamba valor meritu dependente ba
persepsaun konsumariu sira. Greasley (2008:67) argumenta
esstratejia prinsipal kategoria tolu iha planeamentu kapasidade meritu
hanesan; 1) Level capacity, 2) Chase capacity, 3). Demand
management. Estrategia level capacity no chase capacity esforsu halo
Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management
Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
26
adaptasaun kapasidade ba demanda. Iha estratejia ida nee iha
mudansa, variabel kapasidade, maibe stratejia demand management
iha mudansa ba variabel demanda. Signifika katak estratejia ida nee
empreza sira halo adaptasaun demanda ba kapasidade nebee iha. Ho
maneira aplika iha estratejia marketing mix.

2.1.6. Jestaun Estratejia Demanda


Iha estratejia ida nee parte demanda, empreza esforsu halo
mudansa nivel demanda atu adpta baseia ba kapasidade nebee iha
nunee la akontese demanda nebee boot ba kapasidade. Opsaun
esatejia seluk mak empreza halo rekomenda ka pedidu meritu
substitui (reservations), promosaun, diskontu folin, no field
management.

2.1.7. Jestaun Estratejia Rekomenda Ka Pedidu


Parte rekomenda ka pedidu, utiliza estratejia hanesan tuir mai nee;

1) Sharing capacity, hanesan rekursu nebee difisil liu atu hetan entre
operasun nebee diferente porexemplu; meja, kadeira iha kantina.

2) Envolvimentu nebee boot husi partisipasaun konsumariu, signifika


katak ho envolvimentu konsumaiu bele suporta iha parte
atendementu meritu sira, porexemplu; sistema self-service iha
kassa restorante. Konsumariu sira sente benefisiu husi prosesu
refere tamba kostumisaun no atende nebee lais liu.

3) Cross-trainning employees, foo treinamentu ba staff sira ba


operasun nebee difrente no aloka tuir baseia ba demenda nebee iha
mudansa

4) Uza forsa servisu part-time atu bele prinxe demanda enkuantu iha
periodu balun.

5) Kria kapasidade nebee bele adapta, variasaun kapasidade meritu


nian nebee diferente no segmentasaun konsumariu dieferente.

2.2.Dezenu Produtu No Meritu


1) Konseitu Dezenu Produtu

Dezenu hanesan fator nebee foo influensia ba kompetitiva

empreza ka kompanya balun. Kotler (2001: 353) argumenta katak


Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management
Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
27
dezenu hanesan totalidade fiatures nebee foo influensia ba aparensia no

funsaun produto nebee konsumariu sira hakarak. Tanba nee dezenu

importante iha liu iha komersializasaun meritu ho retallu (Retail

Services), porexemplu roupa, falun sasan nebee iha durasaun kleur.

Dezenu hanesan foka ba sasukat ida kona-ba kontekstu nebee

relevante ho istilus moris nian (style), deskreve kona-ba aparensia nebee

bele fo satisfas ba konsumariu sira;

a. Dura (durability), diriji ba durasaun utilizasaun no kondisaun

normal ba atributo nebee iha

b. Reliabilidade (reliability), diriji ba sasukat probabilidade katak

produto balun la iha failansu iha periodu balun

c. Fasil atu hadia (Reparability), signifika katak fasil oinsa atu

hadia ka dezenvolve produto nebee a’at ka faila. Nunee empreza

ka kompanya dezenu no produs produto ho kualidade atu -

distribui ba kliente sira nunee konsumo ka uza ho konviniente

2) Objetivu Basiku Dezenu Produto


a. Principal Dezenu Produto. Dezenu produto diriji ba importansia

kapasidade atu compete iha merkadu nunee, produtor sira bele

determina folin, no kustu nebee investe ba prosesu produsaun

produto. Estratejia produto nebee efetivu mak bele relevante

direita ho desizaun produto no investe kuato merkadu ka market

share, siklu moris produto nebee deskreve klean lina produto.

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
28
b. Objetivu Dezenu Produto. Fundamenta basiku husi desizaun

produto (product decision) atu dezenvolve estratejia produto

nebee bele prienxe demanda merkadu ho superior kompetitivu

3) Eskopu Dezenu Produto. Dezenu produto hanesan siensia id

aka profisaun nebee bele deside modelu ka forma husi produto

manufatura porxemplu; produs produto ho modelu ka iha forma

nebee tuir padraun prosesu produsaun produto

4) Komponente Prinsipiu Dezenu Produto. Komponente

prinsipiu fundamenta basiku dezenu produto deskreve tuir mai

nee;

1. Mode. Rezultadu produto nebee iha baseia ba demanda

konsumariu sira. Nunee kondisaun merkadu aumenta

nesesidade produs produto hanesan husi dezenu no falun

produto refere.

2. Teknolojia. Opsaun produto ho vairedade oin-oin depende ba

produto no meritu

3. Objetivu. Diriji ba prepara planu produto nunee rezultadu

produto nebee iha bele prienxe ka hatan nesesidade konsumariu

sira

5) Limitasaun/Eskopu modelu dezenu produto. Prinsipiu,

eskopu dezenu produto kuaze laiha limitasaun. Tamba eskopu

Dezenu kobre aspetu hotu-hotu nebee relevante ho

profesaun/kompetensia.

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
29
6) Mekanismu Dezenu Produto. Dezenu produto halo diferensia

iha kategoria maibe iha mekanismu nebee hanesan

7) Papel Dezenu Produto. Dezenu produto hanesan save

inportante ba susesu husi produto nebee bele faan iha merkadu

no sai hanesan fundamenta basiku marketing nian. Dezenu

produto baseia ba demanda merkadu nebee relevante ho.

vontade, kapasidade, mentalidade/idea, no aspetu sira seluk

nebee aplika iha dezenu produto refere.

8) Esensia Dezenu Produto. Planu dezenu produto hanesan

fundamenta basikuprosesu kria idea produto husi inisiu too

introdus produto ba merkadu. Iha parte seluk empreza ka

kompanya sira tenki iha estratejia backup ho signifika katak

enkuantu atividades komersializasaun produto refere hetan

failansu karik, empreza sira iha oportunidade atu hadia ka

dezenvolve produto refere nebee laduun foo benefisiu ba entre

empreza no merkadu.

9) Nivel Produto. Komprensaun nivel produto, Kotler (2003: 408)

iha nivel lima nebee deskreve tuir mai;

a. Core benefit (namely the fundamental service of benefit that

costumer really buying), hanesan fundamenta basiku husi

produto nebee rekomenda ka oferese ba konsumariu sira.

b. Basic product (namely a basic version of the product),

hanesan modelu fundamenta husi produto nebee bele sente

c. Expected product (namely a set of attributes and conditions

that the buyers normally expect and agree to when they


Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management
Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
30
purchase this product), hanesan atributu produto no

kondisaun nebee bele sente husi konsumariu sira.

d. Augmented product (namely that one includes additional

service and benefit that distinguish the company’s offer from

competitor’s offer), hanesan diferensiasaun produto nebee

rekomenda husi competitor sira.

e. Potential product (namely all of the argumentations and

transformations that this product that ultimately undergo in

the future), hanesan argumentasaun no mudansa ba tipo

nebee sente husi produto iha periodu tuir mai.

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
31
MODULA III

Jestaun Kualidade, Strategia Determina Lokalizasaun, Layout

3.1. Jestaun Kualidade, Strategia Determina Lokalizasaun,


Layout
3.1.1. Komprensaun Kualidade
Kualidade hanesan kondisaun dinamis nebee relevante ho

produto no meritu, rekursu umanu, prosesu no ambiente nebee prienxe

ka hatan espetativa konsumariu sira (Tjiptono no Anastasia, 2003). Iha

mundu negosiu, kualidade bele aloka sai hanesan rekursu nebee forsa

iha negosiu iha kompanya ida nian. Signifika katak kualidade refere

utiliza hanesan manan iha kompetitive negosiu nian. Kestaun kualidade

meritu no satisfasaun kliente sai hanesan fator inportante ba empreza

ka kompanya ida nian. Ho razaun nee empreza sira presiza tau

importansia ba kriteria tuir mai nee;

1. Maneira kria kualidade meritu.

2. Maneira identifika inserteza nebee akontese impaktu ba

satisfasaun konsumariu sira.

3. Atetude konsumairu hafoin konsumu ka uza meritu.

3.1.2. Kualidade Servis (Service Quality)


Service quality hanesan diferente entre realidade no espetativa

kliente ba atendementu nebee husi produtor ba kliente sira,

(Parasuraman, et al., 1998 iha Lupiyoadi, 2001). Kualidade servis

signifika katak diriji ba kualidade atendemntu sai hanesan mata dalang

ba peskija iha area komersializasaun, iha modelu kualidade servis ka

bain-bain hanaran SERVEQUAL nebee dezenvolve no aplika iha seitor

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
32
6 (Meritu) 1) Manutensaun, sasan uma nian, 2). Kartaun kredito, 3).

Asuransia, 4) Ligasaun kanal telepone distansiamentu, 5) Banku retallu,

no seguransa koretor (Pialang Security). Service quality kria baseia ba

fator rua: 1) Persepsaun kliente ba atendementu nebee iha ka simu

(perseived service), 2) Atendementu real nebee sente ka espeta husi

kliente sira (expected service).

3.1.3. Dimensaun Kualidade

Parasuraman (Jasfar, 2005), argumenta katak atendementu meritu


ba kliente presiza tau importansia lima iha service quality hanesan tuir
mai nee.

1. Tangiables ka evidensia fisiku, mak kapasidade empreza iha


eksistensia ba parte esterna.
2. Reliability ka reliabilidade, signifika katak kapasidade empreza
atu foo atendementu baseia ba promesa nebee akurat no iha
kompedensial
3. Responsiveness, signifika katak empreza atu tulun no foo
atendementu ba kliente sira ho lais liu
4. Empathy, signifika katak foo importansia nebee justu ho
karateristika individu ba kliente
5. Assurance ka garantia, signifika katak kuinehesimentu no
kapasidade staff kompanya nia nebee bele atrai klente sira

3.1.4. Relasaun Satisfasaun Kliente No Kualidade Meritu

Lupiyoadi (2001) esplika katak nivel satisfasaun kliente hetan


influensia husi fator lima; a). Fator kualidade produtu, b). Fator
kualidade atendementu, c) Fator emosional, d) Fator kustu, e) Fator
Presu/folin.

3.1.5. Komprensaun Jestaun Kualidade


Gazpers (1997), jestaun kualidade hanesan atividades husi
totalidade funsaun jestaun nebee determina kualidade, objetivu
responsabilidade iha implementasaun baseia ba rekursu jestaun nebee

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
33
kopostu husi; a). Planu kualidade, b). Kontrlu kualidade, c), Garantia
kualidade, no d) Dezenvolve kulidade.

ISO 8402 (quality vocabulary) jestaun kualidade hanesan


atividades totalidade husi funsaun nebee determina kualidada, objetivu,
no responsabilidade iha implementasaun baseia ba rekursu kompostu
husi;
1. Planu kualidade (Quality Planning) signifika katak planu

determina dezenvolvimentu objetivu no nesesidade kualidade

no aplika sistema kualidade

2. Kontrolu kualidade (Quality Control) signifika katak kontrolu

kualidade hanesan teknika no atividde operasional nebee utiliza

atu pienxe krieteria kualidade

3. Garantia kualidade (Quality Assurance) garantia kualidade

mak asaun hotu-hotu nebee baseia ba planu sistematika no

implementasaun nebee iha demostra ona atu foo fiar adekuadu

katak produtu refere foo satisfasaun ba nesesidade kualidade

produtu

4. Melhoria ka aumenta kualidade (Quality Improvement).

Hanesan foti asaun kona-ba melhria ka aumenta valor produtu

ba konsumariu ka kliente husi efetividade no efisiensia baseia

ba prosesu atividade strutura organizasaun nian.

3.1.6. Strutura jestaun kualidade iha empreza servis nian

Jasfar (2005) argumenta katak nivel jestaun, politika determina


husi jerente sira atu nunee staff sira servisu baseia ba padraun nebee iha
ho kriteria;

1. Analiza demanda merkadu, signifika atu determina kriteria no


sasukat kualidade meritu nebee rekomenda no halo analiza

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
34
interna persepsaun kona-ba kualidade no dezempenyu nebee
bele antisipa
2. Plneamentu Atividade. Signifika atu prepara rekursu nebee hola
parte iha atividade empreza nian.
3. Interasaun entre staff no konsumariu sira. Signifika katak
indika ba sinais baseia ba pontu de vista merkadu ida nian;
konsumariu ka uza oportunidade nebee iha baseia ba nesesidade
konsumariu sira
4. Determina Kualidade nivel konsumariu determina baseia ba
kualidade nebee konsumariu sira simu (acceptable) ka lae.
Konsumariu nia espetativa presiza kualidade produtu no meritu
nebee bele hatan ba nesesidade konsumariu.
3.1.7. Total Quality Management

1) Total quality management hanesan konseitu halo


dezemvolvimentu nebee imvolve husi staff sira no jerente kada
nivel, organisasaun atu atinji kualidade nebee diak liu ka
excellent iha aspetu organisasaun hotu-hotu baseia ba prosesu
jestaun (Dipietro,1993; Greg et al.,1994). Tuir Handoko
(1998:1), TQM indika iha signifika tolu;
1. TQM hanesan stratejia organisasaun nian nebee imvolve husi
nivel hotu-hotu kompostu husi jerente no staff sira. TQM mos
kompostu husi konsumariu nebee uza ikus no sosa nain esterna,
no kliente interna, fornesedor, no parte nebee suporta.
2. Kualidade produtu no meritu; porexemplu kualidade produtu
fisiku, no meritu iha kualidade atendementu nian.
3. Dezafiu TQM mak oinsa oferese kualidade produtu ba kliente
sira. TQM hanesan abordajen iha jestaun, nebee la relevante ho
teknika kontrolu kualidade nebee laduun diak. Abordajen TQM
orienta ba jestau umanu. Implementasaun TQM hanesan kriteria
ba mudansa organisasional no manajerial totalidade no
fundamenta, nebee kompostu husi misaun, visaun, orienta
strategia iha kualker jestaun

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
35
2.) Aplika TQM iha Organisasaun

Pilares lima iha jestaun kualidade aplikada, organizasaun


hanesan pilares midia. Maneira organizasaun nebee klaru influensia ba
elementus no atividades hotu-hotu. Organizasaun mak strutura servisu
akumula husi Sistema jestaun nebee atu hetan rezultadu servisu ho
efisiensia

3.) Ferramenta ka Rekursu nebee apoiu TQM

Benchmark hanesan komparasaun dezempenyu prosesu bisnis


inklui kustu, siklu tempu, produtividade, ka skualidade nebee konsidera
luan tebes no sai sasukat ba standar industry nebee diak liu. Fundamenta
basiku, benchmark fornese diskrisaun husi dezempenyu bisnis no
kompriensaun nebee klean kona-ba standar ruma deskreve hanesan tuir
mai nee;

1. Metodolojia Benchmark nebee klean hanesan;


a. Idenifiasaun fatin akontesimentu nebee bele aplika kada prosesu
bisnis ka funsaun, uza kualker teknika peskija
b. Identi kasaun industria seluk nebee halao prosesu hanesan;
porexemplo; hasoru chanlenges ruma
c. Identika organizasaun nebee lidera iha rejiaun ida ho industria
kualidade diak kualker anasaun. Konsulta ho kliente, fornesidor,
analiza finanseiru, asosiasaun trade, nebee atu determina husi
kada kompanya.
3.1.8. Konseitu Aplikasaun Total Quality Marketing (TQM)

TQM aplika iha funsaun komersializasaun kada operasional


negosiu. Asuntu ida nee presiza tau importansia tamba ema ka individu
nebee iha industria meritu nian ho funsaun komersializasaun no
atendementu nian, manufacturing nebee responsabilidade husi staff ka
individu nebee servisu manufacturing. Fundamenta basiku husi total
quality marketing mak konseitu market-in, sein product-out nebee kria
produtu no bele oferese ba kliente no konsumariu sira.

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
36
3.1.9. Sasukat Kalkulasaun Dezempenyu Kualidade Iha Nivel Tolu
Sasukat dezempenyu kualidade baseia ba nivel tolu deskreve
tuir mai nee;

1. Sasukat ka kalkulasaun baseia ba nivel prosesu kada atividade


no karateristika input oferese husi fornesedor (supplier) nebee
bele kontrolu karateristika output.
2. Kalkulasaun ka sasukat iha nivel, karateristika output no
komparasaun rezultadu output ho spesifikasaun karateristika
nebee kliente sira hakara, exemplu; unidade produtu nebee ho
spesifikasaun aat ka la prienxe kriteria ka padraun nebee
determina husi empreza sira.
3. Kalkulasaun ka saukat nivel outcome, kada produtu nebee
prienxe nesesidade no espetativa kliente sira. Exemplu; Cont
halo atendementu ba reklamasaun husi kliente sira kona-ba
pontualidade tempu distribuasaun produtu ba kliente sira.

3.1.10. Kalkulasaun, Sasukat Performansia Kualidade Iha


Dimensaun Haat

Iha sistema kualidade modernu, grupo sira nebee tenki satisfas


ba kada produtu mak; 1). Kliente (Customer), 2). (shareholder), forsa
servisu (employee), no komunidade (community). Kada dimensaun
deskreve iha tabela 3.1. tuir mai nee;

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
37
Grupo Kontaktu Ho Se Save Ba Kalkulasaun

Kliente Kliente o Satisfasaun Kliente


o Karateristika Output Nebee Kliente
sira Hakarak

ShareHolder o Empreza o Indikadores Finanseiru: Kustu, Faan,


o Lideransa Profit/Banefisiu, nsst
o Metas & Objetivu nebee difini husi
jerente sira

Forsa Servisu/Staff Forsa servisu/Staff o Satisfasaun staff


o Fatores Nebee Foo Kontribusaun ba
Satisfasaun Servisu

Komunidade o Governu Relevante Ho Regulamentu Nebee Iha


o Instituto de Serviço Social
o Grupo Profissional Fatores Nebee Impaktu Ba Komunidade
o Grupo de Mídia de Massa
o Grupo Acadêmico

3.2. Strategia Determina Lokalizasaun


Fatin nebee estratejia nunee utiliza ba operasaun produsaun
produtu kompanya ka empreza nebee bele iha benefisiu maximu.
Objetivu estratejia fatin mak atu maximiza rendimentu ka benefisiu ba
empreza sira enkuantu halao atividade operasaun produsaun iha fatin
nebee mak estratejia. Fatin hanesan fator importante ba atividade
negosiu nsst nebee bele indika ba fatin klaru ba halo produsaun produtu
purexemplu fatin produsaun baseia ba geografia nebee klaru atu nunee
belee trai kliente ka konsumariu sira atu bele sosa produtu nebee produs
husi empreza sira.

Tuir Sriyadi (1991:60), fatin signifika katak fatin fisiku nebee


uza atu halo atividade ruma. Iha parte seluk Basu Swasta no Irawan
(2003:339), fatin hanesan lokalizasaun ba lojas, Retallu, iha area nebee
stratejia nunee, bele maximiza lukru. Lokalizasaun kompanya nebee
georafiamente edifisiu, makina, no rekursu iha kompanya nian nebee
adekuadu uttiliza ba prosesu produsaun produtu no meritu (Pontas M.
Pardede, 2005: 105).

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
38
Iha kontekstu bisnis, fatin (Place) hanesan komersializasaun
mistura (marketing mix) datoluk antes produtu (product) folin/presu
(price) da haat promosaun (promotion). Lokalizsaun iha
komersializasaun kompanya manufakturing mak kanal distribusaun
enkuantu akontese faan no sosa (Sentot Imam Wahjono, 2010: 126).

3.2.1. Lokalizasaun Business


Iha sidade ka fatin nebee deit lokalizasaun business lai sai
prioridade absoluta. Fundamenta basiku halao business ruma presiza
iha konsiderasaun cost and benefit, enkuantu negosiu ka business atu
alkansa ba oin.
3.2.2. Fatores Nebee Foo Influensia Ba Selesaun Fatin Ka
Lokalizasaun
Harding (1976) argumenta katak fatores nebee foo influensia ba
selesaun fatin ka lokalizasaun deskreve hanesan tuir mai nee;
1. Ambiente komunidade iha area ida nian nebee bele simu
konsikuensia positive no negative relevante ho atividade business
nebee iha fatin refere.
2. Populasaun nebee boot, densidade populasaun (kepadatan
penduduk), no karateristika komunidade sai hanesan fator
konsiderasaun ba area trade ka business.
3. Base ekonomia nebee iha porexemplu industria lokal, potensia
kresimentu, fluktuasaun impaktu husi iklima, no fasilidade
finanseiru iha rejiaun ida nian nebee presiza tau importansia husi
empreza sira kona-ba lokalizasaun ka fatin business.
4. Kada kompanya ka empreza ida hakarak compete ho competitor
sira seluk. Trend ka tendensia ida hanaran clustering, dala barak
akontese enuantu rekursu principal iha rejiaun refere.
5. Rekursus kompostu husi; Rekursu naturais, informasaun, capital
ba projetu no talentu.

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
39
3.2.3. Fundamenta Basiku Konsiderasaun Nasaun Dezemvolvidu
Tuir Muchael E. Potter (1990), argumenta katak iha fatores haat
mak foo influensia ba nasaun atu dezemvolve kompanya ka empreza
ida nian deskreve hanesan tuir mai nee;
1. Fator kondisaun no pozisaun Nasaun nebee iha fator produsaun
hanesan; forsa servisu, infraestruktura nebee presiza ba industria
ruma.
2. Kondisaun no karateristika demanda ba produtu no meritu.
3. Relasaun no suporta entre industria ho kompetidor mundo
internasional.
4. Stratejia, strutura, no kompetisaun entre kompanya ka empreza no
kondisaun husi governu iha nasaun ida nian, ho funsaun atu regula
enkuantu kria industria, organiza no jestaun kompanya ka empreza
lokal.
Yip (Rendra Dwijoko Prakoso, 1997) argumenta katak industria
ida nebee dezemvolve influensia husi fator ruma deskreve hanesan tuir
mai nee;
1. Fator merkadu (market driver), diriji ba nesesidade konsumariu
nebee homogen, konsumariu global, kanal distribusaun global,
no mudansa merkadu;
2. Fator kustu (cost driver) iha skala nebee kobre ekonomia,
esperensia no kuinehesimentu, efisiensia rekursu, supply
produtu nebee diak, diferensia kustu no habilidade ka skill halo
dezemvolvimentu produtu entre nasaun
3. fator governu; regulamentu, no politika kona-ba trade nebee
suporta iha standarizasaun produtu no habitua iha distribusaun
komerializasaun;
3.2.4. Metodu Selesaun Fatin
Iha atividade selesaun fatin nebee iha utiliza metodu analiza
deskreve hanesan tuir mai nee;
1. Metodu score (Factor Rating Method) Metodu score ho funsaun
atu valorize kada fator valor alternative kona-ba fatin nebee atu
uza ba business. Metodu ida nee uza a) Indikador nebee valorize
Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management
Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
40
husi valor kualitativu, porexemplu fator seguransa, saneamentu
nebee adekuadu, fasilidade, kualidade Estrada, b) Indikator ho
karateristika kuantitativu, porexemplu salariu trabalhador sira
nian, Aluga eletrisidade, selu bee, folin ka presu aihan, folin
konvustivel. Aplikasaun husi metodu score ho maneira rua skor.
Exemplu kona-ba indikador fatin ho karateritika kualitativu foo
valorize valor; A, Diak Liu Score 5, Diak (B) Score 4, neutral
(C) Score 3, Laduun Diak (D) Score 2, Ladiak Liu (E) Score 1.
2. Metodu score (Factor Rating Method). Indikador kuantitativu,
porexemplu; Valor A Konkorda Liu Score 5, B Konkorda Score
4, C Neutral Score 3, D Lakonkorda Score 2, E Lakonkorda Liu
Score 1
3.2.5. Etapa Determina Fatin
Desizaun Etapa determina kona-ba fatin industria ka kompanya ba
atividade tenki baseia ba padraun nebee iha, deskreve hanesan tuir mai
nee;

1. Formulasaun tarjetu/metas selesaun fatin nebee atu harii


kompanya baseia ba tarjetu nebee bele foo benefisiu ba parte
hotu kompostu husi jerente, forsa servisu, konsumariu sira,
supply, ka fornesedor, komunidade, no governu.
2. Formula limitasaun ka obstaklu ruma. Ida nee kompostu husi
totalidade, tipo, folin ka presu ba rekursu hotu-hotu nebee uza
iha atividade prosesamentu inklui limitasaun nebee determinadu
husi governu relevante ho regulamentu ruma.
3. Formula norma desizaun. Signifika iha formulasaun norma
kona-ba foti desizaun nebee relevante ho planeamentu fatin ka
lokalizasaun iha kondisaun ka nivel nebee atinji ona baseia ba
kriteria ka padraun nebee iha.
4. Liga normas desizaun ho tarjetu selesaun fatin. Signifika tarjetu
selesaun fatin atu bele hetan oportunidade ba pagamentu
distribusaun nebee minimu ka kiik, baseia ba padraun nebee
determinadu

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
41
3.3. Layout Ka Eskema
layout hanesan fundamenta basiku iha industria nebee mak

prienxe planu atividade ho diak no halao atividade produsaun, layout

nebee efisiensia no efetividade. Layout hanesan papel importante ba

sustentabilidade empreza iha futuru. Equipamentu produsaun nebee

modernu no folin karun signifika katak planu layout nebee aplika

proporsional tamba atividade produsaun iha industria lao normal iha

tempu naruk nebee iha mudansa ruma no mos la iha mudansa

3.3.1. Komprensaun Skema (Layout)


Layout baseia ba etimologia, termus layout hanesan esforsu ida atu
kompila, kria kombinasaun elementus komunikasaun grafika (tekstu,
foto ka figura, tabela). Asuntu ida nee sai hanesan komunikasaun visual
nebee komunikativu, estetika no atrativa.
Layout hanesan maneira ida atu aloka no suporta fasilidade prosesu
produsaun nebee efetivu no efisiensia, kompostu husi rekursu mak;
Makina, Rekursu Ba Produsaun, transporte, material, ekipamentu
fabrika no rekursu sira seluk nebee presiza iha kompanya nian. Layout
mos hanesan imformasaun ida, nunee presiza iha konsiderasaun nebee
efetivu liu ho signifikadu bele foo benefisiu ba empreza sira. Render no
Heizer (2007:450) argumenta katak (layout) hanesan desizaun ida
nebee importante tebes enkuantu determina operasional ho efisiensia
iha tempo naruk.
3.3.2. Objetivu Skema Ka (Layout)
Tuir Sri Tomo Wignjosoebroto (2003:68), argumenta katak
objetivu principal dezenu layout signifika atu minimiza total kustu
nebee kompostu husi elementus kustu deskreve tuir mai nee;
1. Kustu konstrusaun no instalasaun edifisiu material, ekipamentu ka
fasilidade sira seluk
2. Kustu ba mudansa material (material handling cost);
Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management
Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
42
3. Kustu produsaun maintenance, safety, no kustu armazenamentu
produtu fisiku midia.
3.3.5. Benefisiu layout (Layout)
Benefisiu layout deskreve hanesan tuir mai nee;
1. Aumenta totalidade produsaun, nunee prosesu produsaun lao ho
diak nebee bele iha output boot, kustu no oras servisu ho makina
minimu.
2. Redus tempu nebee espera, katak iha akontesimentu balansu entre
tempu no husi makina ida ba makina sira seluk.
3.3.6. Stratejia BasikuLayout
Determina layout nebee atu uza husi kompanya sira ho
konsiderasaun desizaun operasional nebee inisiu. Desizaun operasional
nebee relevante ho layout kompostu husi dezenu produtu, fatin, prosesu
ka kapasidade kompanya nian. Stratejia layout enjeral atu alkansa
objetivu empreza nian

3.3.7 Etapa Planeamentu Layout


Etapa planeamentu deskreve hanesan tuir mai nee;

1. Analiza produtu. Signifika analiza modelu, ka tipo no totalidade


produtu baseia ba konsiderasaun viavilidade teknika no ekonomia
2. Analiza prosesu. Signifika analiza tipo no strutura prosesu
pengerjaan produsaun produtu nebee iha.
3. Analiza merkadu. Signifika identifikasaun tipo no totalidade
produtu nebee konsumariu sira hakarak. Informasaun ida nee
presiza atu determina kapasidade produsaun nebee bele foo
desizaun kona-ba makina, fasilidade produsaun.
4. Analiza tipo no totalidade makina/equipment no area nebee luan
ka boot. Porexemplu volume produtu, standar tempu, oras servisu,
no efisiensia totalidade makina fasilidade nebee presiza inklui
operador nebee bele sukat
5. Dezemvolvimentu alternative layout ba produsaun
6. Analiza baseia ba ekonomia ho tipo layout nebee iha

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
43
7. Planeamentu padraun fontes material husi prosesu ida ba proseu
seluk
8. Konsiderasaun nebee relevante ho area luan ka boot; edifisiu,
strutura organizasaun nsst; Analiza material ho konsiderasaun iha
volume, frekuensia no distansia halo mudansa ba material, nunee
bele hetan totalidade kustu minimu

Mata Dalang Kursu Operational Management, Ba Faculty Business & Management


Prepara Husi; Dosente Olinda da Cruz Alves,. B.BUS. MM
Dili Institute Of Technology (DIT), 2019
44
MODULA IV

Rekursu Umanu Iha Jestaun Operasional, Sistema Informasaun


iha Jestaun Operasional, Jestaun Inventory.

4.1.Rekursu Umanu Iha Jestaun Operasional


Rekursu umanu sai hanesan fator fundamenta basiku iha

organizasaun empreza ida nian nebee halo produsaun rkursu ka produtu

adekuadu ba kliente sira. Nesesidade rekursu umanu nebee iha adapta

tuir baseia ba tipo, no objetivu empreza nia, tuir vizaun no misaun ba

nesesidade rekursu umanu. Ho nunee rekursu umanu mak fatores

estratejia ba atividades nebee iha institusau/organizasaun.

Jestaun rekursu umanu mak ho funsaun; maneja, kontrolu

rekursu baseia ba vizaun emprea ka kompanya nia, nunee bele alkansa

ojetivu organizasaun ho optimu. Jestaun rekursu umanu hanesan parte

ida husi siensia jestaun (management science) nebee refere ba funsaun

jestaun iha prosesu implementasaun; planu, organiza, staffing, lidera,

no kontrolu

4.1.1. Konseitu Estrategia Rekursu Umanu

Dessler (2000) argumenta katak jestaun rekursu umau nebee

estratejia mak; “Strategic human resource management is the linking

of human resource management with strategic role and objectives in

order to improve business performance and develop organizational

cultures and foster innovation and flexibility.”

45
Papel strategia rekursu umanu iha organizasaun negosiu nebee

elabora husi aspetu teoria rekursu nia mak funsaun empreza atu diriji

rekursu ho kapasidade internal atu hasoru nesesidade merkadu sai

hanesan fator esterna. Rekursu nebee deskreve ona, indika katak

rekursu umanu iha estratejia nebee bele hetan benefisiu valor adekuadu

(added value) hanesan sasukat ida ba susesu bisnis, baseia ba.

Kapasidade rekursu umanu nebee competitive advantage husi empreza

sira.

4.1.2. Papel Rekursu Umanu Iha Organizaun No Produsaun.

Rekursu umanu hanesan rikusoin ka Aset Organizasaun empreza/


Kompanya ho Funsaun Jestaun Rekursu Umanu’.

a. Planu Forsa Servisu. signifika katak operasional husi jestaun

rekursu umanu mak atu determina totalidade forsa servisu nebee

frienxe kriteria baseia ba nesesidade empreza nian. Funsaun ida

nee hahuu husi analiza ba servisu ruma; porexemplu

rekrutamentu, alokasaun no orientasaun servisu.

b. Dezemvolvimentu forsa servisu. Signifika dzemvolvimentu forsa

servisu hanesan kondisaun nebee indika ba oinsa iha aumenta

kualidade forsa servisu, nunee bele redus dependensia

organizasaun rekruta staff nebee foun.

c. Avaliasaun dezempenyu servisu, hanesan aspetu ida nebee

importante iha kontrolu rekursu umanu nian. Liu husi avaliasaun

dezempenyu servisu atu nunee bele identifika staff ida nebee

servisu badinas, ka la badinas. Asuntu nee impaktu ba valorize

kompensasaun ba staff sira nebee iha institusaun ida nian.

46
d. Kompensasaun. Funsaun kompensasaun hanesan valorize ba staff

sira halao servisu iha intitusaun ka empreza ida nian nebee

durante tempu naruk hetan valorize Kompensasaun kompostu

husi finansial ka nonfinansial.

e. Tratamentu ba forsa servisu, signifika oinsa tratamentu ba forsa

servisu iha asaun; 1). Ekonomia nebee bele asegura servisu nebee

hakmatek ba staff sira. 2). Aspetu nonekonomia mak oinsa

seguransa ba saude nian, bem estar, seguru, hakmatek halao

servisu. Funsaun atividade tratamentu ba forsa servisu atu redus

komplitu ruma nebee akontese entre staff ho jerente sira. Iha

tratamentu ba forsa servisu presiza identifika asuntu ruma nebee

relevante ho forsa servisu mak; oinsa satisfasaun forsa servisu,

kontrolu komplitu, motivasaun staff sira, komunikasaun nebee

akontese iha organizasaun.

f. Hapara. signifika funsaun ikus ba operasional jestaun rekursu

umanu. Funsaun hapara tenki hetan apresiasaun maximu husi

jerente HRM tamba asuntu ida nee regula baseia ba lei nebee

determinadu iha empreza nian.

4.1.3. Mudansa Papel HRM


Cascio (1995) argumenta katak HRM iha paradigma tuan ka uluk;
Attraction, kompostu husi identifika kriteria servisu, totalidade forsa
servisu kombinasaun habilidade ka skills, no prepara oportunidade ba
kandidadu sira nebee iha.

1) Selection, ka selesaun ba staff nebee prienxe kriteria ka


kualifikasaun relevante ho servisu
2) Retention, foo kompensasaun ba staff sira nebee halao servisu ho
efetivu no depende ka mantein asegura seguransa iha ambiente
servisu.

47
3) Development, aumenta no preparasaun ba kompetensia staff sira liu
husi treinamentu ka formasaaun ruma nebee bele asegura
knowledge, skill, abilities, nebee abordajen ba funsaun spesialidade
empreza nian.
4) Assesment, observa no avaliasaun komportamentu no atetude,
nebee relevante ho servisu no dezempenyu HRM.
5) Adjusment, tratamentu nebee bele prienxe ba nesesidade relevante
ho politika HRM empreza nian.

4.1.4. Elementus Dezenu Servisu


Handoko (2001: 33), argumenta katak elementus ba dezenu
servisu ruma deskreve hanesan tuir mai nee;

1. Elementus Organizasional. Signifika Elementus organizasional ba


dezenu servisu relevante ho efisiensia no efetivitadade nebee bele
alkansa objetivu empreza nian no abordajen ba;
a) Mekanistik/Mekanistika/Prosedimentu, abordajen ida nee
relevante ho efisiensia tempu, forsa servisu, kustu ba staff sira,
no dezemvolvimentu.
b) Prosedimentu iha organizasaun ida influensia husi karateristika
produtu ka meritu. Produtu meritu fator determinante balasu
servisu nunee presiza prosedimentu husi atividade nebee iha.
c) Ergonomi, hanesan maneira ida nebee aplika iha ambiente
servisu ida nian baseia ba fisiku individu ka staff.
2. Elementus ambiente, jerente sira dezenu servvisu presiza tau
importansia ba fator ambiente esterna nebee iha konsiderasaun ho
aspteu hanesan tuir mai nee;
a) Kapasidade nebee adekuadu relevante ho staff potensial, iha
konsiderasaun efisiensia tenki baseia ba kapasidade staff sira.
b) Espetativa komunidade no populasaun sira iha ambiente
servisu nian.
3. Elementus Komportamentu. Elementus nebee relevante ho aspetu
servisu kada individu.
a) Otonomia, signifika katak oinsa individu ka staff ida atu halo ka
responsabiliza ba servisu nebee jerente sira oferese

48
b) Task variety, signifka ho variasaun servisu nebee diak nunee
bele redus nivel servisu sira nebee halo staff sira baruk
c) task identity, presiza identifika tipo servisu, baseia ba nivel no
klasifikasaun husi servisu refere.
d) Task significance, oinsa signifikadu servisu refere importante
ba staff sira ka lae.
e) feedback, servisu nee lao ho diak ka lae.

4.2. Sistema Informasaun No Jestaun Sistema


Oemar Hamalik (1993: 19) “Sistema mak totalidade parte ida

husi, subsistema, ka komponente nebee relevante no interasaun husi

parte ida ba pate seluk ho nunee bele atinji ojetivu. Iha parte seluk tuir

Gordon B. Davis (Andreas Adiwardana, 1999: 67), sistema mak

abstratu no fisiku. Abstratu mak parte idea ka konsepsaun nebee iha

koneksaun ka relevante ho parte seluk

4.2.1. Informasaun
Oemar Hamalik (1993: 20), “Informasaun mak fator nebee

inportante tebes ba prosesu foti desizaun porexemplu; kunehesimentu,

faktus, data, numeru, nsst. Informasaun iha signifikadu nebee klean ba

lider atu nunee bele halo desizaun nebee influensia ba atetude ema ka

individu nian.

G.R Terry (Onong Uchjana Effendy, 1989: 7), Jestaun mak

prosesu, klean nebee relevante ho asaun plnementu, organiza,

implementa, no kontrolu ba determinasaun no alkansa targetu nebee

determina baseia ba benefisiu rekursu umanu

49
4.2.2. Rekursu No Komponente Sistema Informasaun

Henry Lucas (1996) sistema informasaun mak atividade husi

prosedimentu ka padraun nebee organizadu no bainhira atu distribui ka

hatoo informasaun atu apoiu ka ajuda ba lider fasil atu foti dezisaun

John F. Nash dan Martil B. Robert (1978) sistema informasun

mak kombinasaun husi rekursu ema ka, fasilidade, teknolojia, media,

prosedimentu, no atu bele hetan kanal komunikasau nebee importante,

relevante ho proseu tipu transaksaun nebee rutina, no foo sinyal jerente

sira kona-ba problema interna nian.

4.2.3. Rekursu Sistema Informasaun

O’brien (2005:), sistema informasaun (SI) hanesan kombinasaun


husi rekursu umanu, hardware, software, rede komunikasaun, no
rekursu nebee haliburdan, mudansa nebee bele influensia informasaun
iha organizasaun. Teknologia informasaun, mak konsitu fundamenta
basiku, nebee dezenvolvementu iha parte jestaun teknolojia
informasaun kompostu husi; hardware, software, rede, jestaun nebee
baseia ba area eknolojia, internet.

4.3. Jestaun Inventory


Konfigurasaun inventariu (Pengaturan persediaan) hanesan
fundamenta basiku nebee influensia ba funsaun bisnis (operation,
marketing, no finance). jestaun konfigurasaun iha involvementu
totalidade nebee iha kordenasaun entre inventariu no produsaun,
atividade konsumu iha etapa ka tuir prosesu no fatin nebee iha
relevante.

50
4.3.1. Tipo Iventariu

Tipo inventariu baseia ba nia funsaun iha kategoria;


1. Lot-size-inventory, mak inventoriu kona-ba produtu ka rekursu
nebee ho kuantidade boot iha empreza sira nian no ojetivu
inventoriu nebee boot bele maximiza ho folin diskontu
2. Fluctuation stock hanesan preparasaun inventoriu atu nunee bele
hasoru demanda nebee iha
3. Anticipation stock, hanesan preparasaun inventoriu atu hasoru
flukutuasaun demanda nebee iha
4.3.2. Jestaun Iventoriu
Prinsipiu, jestaun inventoriu hanesan atividade nebee relevante
ho planeamentu, implementasaun, kontrolu, determina nesesidade
material/produtu sira seluk nunee, bele prienxe nesesidade operasional
baseia ba tempu nebee determinadu (Waluyo, 2011). Jestaun inventoriu
ka jestaun sistema inventoriu (Projeta/Dezenu, Eksekusaun, no
Evaluasaun) inventoriu ho politika instrumentu relevante;

a. Tempu order/Pedidu ba produtu


b. Pedidu ba Kuantitdade item produtu
c. Nivel iventoriu mediu nebee tenki kuida diak
4.3.3. Funsaun Inventoriu
a. Funsaun Decoupling. Signifika empreza ida nian iha posibilidade
bele hatan ba nesesidade demanda kliente sira la depende ba
supplier/fornesidor. Atu prienxe funsaun refere baseia ba
kriteria hanesan; Prepaara material prima nebee adekuadu atu
uza ba produsaun iha empreza nian
b. Funsaun Economic Lot Sizing. Sgnifika prepara sasan ka material
atu nunee produsaun kontinua lao ho diak utiliza rekursu hotu
nebee iha atu bele redus kustu kada unidade produtu.
c. Funsaun Antisipasaun. Empreza dalaruma hasoru inserteza iha
tempu halo distribusaun produtu durante periodu pedidu/order
fila-fali, nunee presiza kuantidade adisional ka ekstra. Ho
razaun atu suporta prosesu produsau labele iha failansu ruma,

51
nunee empreza presiza prepara nafatin inventariu seaseonal
inventory.

4.3.4. Kontrolu Prepara Material Prima


Kontrolu material prima realiza iha komanya ka empreza ida
nian, atu alkansa objetivu porexemplu iha suporta maximu relevante ho
prosesu produsaun kmpanya refere. Kontrolu fornesidor hanesan
funsaun manajerial nebee importante tebes ba empreza sira tanba
fornese material fisiku iha empreza/kompanya ida presiza iha
emvolvimentu investidor barak ba pos current asset (Pos Aktiva
Lancer). Realizasaun funsaun ida nee relevante ho parte hotu hotu.

Kontrolu material hanesan funsaun kordenasaun iha organizasaun


nebee kontinua hola responsabilidade diak ba material sira nebee iha
kompanya/empreza nian no bele realiza kontrolu interna nunee bele
asegura dokumentus (Supriyono, 1999: 400).

4.3.5. Sistema Kontabilidade Fornesidor

Sistema kontabilidade fonesidor hanesan akuntansi persediaan


adalah formulir, notas prosedimentu, no rekursu nebee uza atu halo
prosesamentu data kona-ba problema eknomia ho objetivu atu iha
rezultadu tipo nebee jerente sira presiza atu evalua relatoriu. Iha
Sistema kontabilidade fornesidor ho maneira manual, nebee realiza iha
tipo rua; 1). Notas Kontabilidade relevante ho lojistika, 2). Funsaun
Kontabilidade realiza iha kartaun lojistika ka armazen.

4.3.6. Objetivu Sistema Informasaun Kontabilidade Fornesidor


1. Foo informasaun kona-ba fornesidor hahuu husi rekonehesimento
too prosesu aseita ho prosedimentu baseia ba padraun nebee iha.
2. Foo informasaun kona-ba lina inventoriu nebee iha nunee
governu local bele halo kalkula nivel kontrolu nebee nesesariu.
3. Kontrolu inventoriu nunee bele kalkulasaun nebee
ekonomikamente existe.

52
4.3.7. Prosedimentu Rejistu Ka Notas Sistema Kontabilidade
Inventoriu.
Prosedimentu relevante ho Sistema kontabilidade inventoriu
deskreve tuir mai nee;

1. Prosedimentu notas/rejistu produtu fisiku. Iha prosedimentu ida


nee relevante ho folin/presu basiku produtu fisiku nebee
debitadu, enkuantu inventoriu produtu fisiku sai hanesan
kreditadu iha konta prosesu material. Dokumentus rekursu
nebee uza iha prosedimentu notas ka rejista relevante ho
relatoriu produtu nebee finaliza on sai hanesan mos evidensia
memorial.
2. Prosedimentu rejista/notas folin basiku produtu fisiku nebee
pronto atu faan. Prosedimentu ida nee hanesan meus ida iha
prosedimentu Sistema faan no mos ho prosedimentu seluk,
porexemplu; prosedimentu pedidu kona-ba faan, prosedimentu
konkordansia kreditu, prosedimentu distribusaun sasan/produtu,
prosedimentu rekolla (penagihan), no prosedimentu
rejista/notas Recebive (piutang).
3. Prosedimentu rejista/notas presu/folin produtu basiku nebee
simu husi sosa nain ka kliente sira, transaksaun faan repete ida
nee foo influensia boot ba inventoriu produtu fisiku,
porexemplu aumenta kuantidade produtu ba kartaun armazen
nebee realiza husi parte armazen nian. Prosedimentu ida nee
hanesan parte ida husi akumulasaun Sistema faan repete.
4. Prosedimentu notas/rejista adisional no reajusta folin/presu
basiku. Rejista ka notas produtu iha prosesu enjeral iha
companya kada fim periodu, tenki halo relatoriu finanseiru
mensal no kada tinan nian.
5. Prosedimentu notas ka rejistu folin basiku inventoriu nebee atu
sosa. Prosedimentu ida nee hanesan prosedimentu ida nebee
akumula ka forma iha Sistema sosa baseia ba folin basiku
iventoriu nebee atu sosa.

53
6. Prosedimentu notas/rejistu folin basiku inventoriu nebee foo fila
ba fornesidor sira. Enkuantu inventoriu nebee sosa ona presiza
foo fila ba fornesidor sira, signifika atu redus kuantidade
inventoriu iha kartaun armazen nian nebee realiza husi parte
armazen
4.3.8. Sistema Rejistu Inventoriu

Sistema rejistu inventoriu nebee bele uza iha maneira rua mak; 1)
Sistema fisiku (physical inventory system), 2) Sistema perpetual
(perpetual inventory system).

1. Sistema Fisiku (Physical Inventory System). Sistema prepara


sasan fisiku periodiku mak Sistema nebee relevante ho folin
basiku produto ho kalkulasaun presu basiku produto nebee faan
nebee sein halo nota no la iha asinatura kada loron. Sistema
fisiku uza ba totalidade kuantidade inventoriu produto relevante
ho period kontabilidade ikus nian

54
55
56
57
Prepara husi; Doesente Business; 1. Olinda Da Cruz Alves. MM 2. Dr. Joao B da Cruz

Mata Dalang Kursu Operational Management

Dili Institue Of Technology (DIT), 18 de Fevereiru de 2021

También podría gustarte