Documentos de Académico
Documentos de Profesional
Documentos de Cultura
INTRODUSAUN
1.1 Antesedente
Atu dezenvolve nasaun ida, sai dezenvolvidu liu husi setór oi-oin, nune’e atu
dezenvolve siénsia no téknolojia liu husi setór Edukasaun. Edukasaun ho prosesu
ida ne’ebé dinámiku, liu husi sosiedade prepara jerasaun hodi kontinua ba prosesu
dezenvolvimentu.
Timor-Leste hanesan nasaun ki’ik ida ne’ebé ida lokaliza iha Kontinente
Aziátiku, restaura ninia independensia iha loron 20 fulan Maio tinan 2002, nasaun
ne’ebé sei joven hela tanba ne’e, presija dezenvolve iha área oioin, prinsipalmente
iha área edukasaun nune’e bele prodúz rekursu humanu ne’ebé kualidade,
kreativu no produtivu no hamosu personalidade ne’ebé nakonu ho siénsia
sientifiku hodi dezenvolve di’ak liu tan rai doben Timor-Leste no bele kompete
mós ho nasaun sira seluk.
Tuir Durkheim (2014, p.7), edukasaun ne’e iha vizaun, mak kontinua
transmite koñesimentu husi jerasaun ba jerasaun.
Atu atinje objetivu edukasaun ida ne’ebé di’ak, livre no universal hodi kria
grau no kualidade rekursu umanu ne’ebé di’ak, maka governu Repúblika
Demokrátika de Timor-Leste liu husi oragaun lejislativa (Parlamentu Nasionál)
hatuur ona iha konstituisaun ne’ebé regulariza kona-ba edukasaun iha : artigu 59
aliñea 1 (2002 : 29) katak Estadu rekoñese no garante sidadaun hotu nia direitu
ba edukasaun no kultura, nune’e mós harii sistema ensinu báziku, universál,
obrigatoriu, no bainhira bele, saugati tuir lei haruka. Ida ne’e signifika estadu
rekoñese no proteje direitu sidadaun hotu ba iha edukasaun no kultura, no Estadu
tenke dezenvolve estabelesimentu báziku, universal ho responsabilidade, no iha
posibilidade oferese finansiamentu gratuita bazeia ba konstituisaun.
1
Iha konstituisaun Repúblka Demokrátika Timor-Leste, artigu 59, versikulu 3
haktuir katak “estadu sei apoia no halo kontrola ba edukasaun públika no
edukasaun privada, hafoin edukasaun nasionál mós hatuur iha Planu
Dezenvolvimentu nasionál nia laran (PDN) to’o tinan 2020 povu Timor-Leste
bele atinje nivel edukasaun ne’ebé produtivu, demokrátiku, prestasaun hodi
hasa’e valor nasionalismu, laiha diskriminasaun no dezenvolvidu. (Soares,2010).
Lala’ok edukasaun ohin loron sai prioridade ne’ebé importante husi governo
Timor-Leste liliu Ministério Edukasaun hodi haree no tau atensaun ba iha
dezenvolvimentu edukasaun iha rai laran, tanba edukasaun mak sai xave ba
dezenvolvimentu.
Iha Timor-Leste, prosesu aprendizajen utiliza dalen ida nu’udar instrumentu
hodi hala’o komunikasaun entre mestre/a ho alunnu/a sira. Dalen ne’ebé mak uza
iha prosesu aprendizajen mak dalen Portugés, matéria didaktika hotu ne’ebé
hanorin ba alunu/a sira ho dalen portugés hotu. Ensinu aprendizajen mak
transforma siénsia no eduka alunu sira maibe, matéria aprendizajen nu’udar
substánsia hodi alkansa objetivu, hodi nune’e iha mós kapasidade no
kompriensaun kona-ba dalen.
Tuir Santoso (1990:1) dalen katak intonasaun pronúnsia husi ema ho neon.
Alende ne’e, Syamsuddin (1986:2) fó definisaun katak, dalen nu’udar
instrumentu ne’ebé mak uza atu forma hanoin no sentimentu, hakarak no hahalok,
instrumentu ne’ebé atu fó influénsia no mós dalen mak sinál ne’ebé justu husi
individu ne’ebé di’ak no at, sinál justu husi familia no lokál, sinál ne’ebé justu
mai husi hanoin ita ema nian.
Dalen fó influensia tebes ba vida moris lor-loron nian. Dalen mós importante
ba tempu globalizasaun ne’ebé dezenvolvidu tanba ita atu halo komuniksaun hodi
komunika no bele transforma siénsia, no ba alunu/a sira tenke domina no hatene
2
dalen, agora daudauk iha Timor-Leste uza dalen Tetun, Portugés, no Malaiu mak
halo komunikasaun iha servisu-fatin, no iha eskola.
Dalen ne’ebé mak uza iha prosesu aprendizajen mós fó influénsia atu atinji
objetivu, tanba dalen hanesan fatór ida ne’ebé fó mós impaktu ba rezultadu
alunu/a sira nia estudu. Iha prosesu aprendizajen, dalen sai mós fatór determinante
ba aproveitamentu estudu alunu/a sira nian. Tan ne’e iha prosesu aprendizajen nia
laran presija iha komunikasaun ne’ebé di’ak hodi ajuda prosesu komunikasaun
entre mestre/a no alunu sira. Atu dezenvolve institutu edukasaun ho rezultadu
ne’ebé di’ak mestre/a tenke hanorin no halo esplikasaun ho dalen ne’ebé mak
governu hatuir tiha ona.
Dalen hanesan instrumentu ida ka meiu kominikasaun ne’ebé símbolu ema ida
nia pensamentu no sentimentu atu bele hato’o sentidu bá ema seluk. Dalen mós
konstitui sistema símbolu lian arbitráriu ne’ebé sosiedade sira uza atu servisu
hamutuk, halo komunikasaun, no identifika-an. Ne’e duni, ema nunka haketak-an
husi dalen, signifika katak laiha atividade ema nian ne’ebé la ho dalen. Nune’e
mós, iha sistema edukasaun utiliza dalen nu’udar meiu komunikasaun atu
komunika siénsia no teknolojia bá alunu/a sira, hodi transforma siénsia.
Legalidade dalen fó sai iha dia 22 Marsu tinan 2002, katak dalen portugés no
tetun aplika sai hanesan dalen legál iha Timor Leste ne’ebé konsagra iha
konstituisaun RDTL artigu 3, alínea 1.
Dalen portugés sai nu’udar dalen ne’ebé uza halo komunikasaun iha servisu-
fatin no iha eskola. Iha konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor Leste
(RDTL) iha tiha ona legalidade kona ba dalen, e no mós fó benefísiu ba povu
Timor Leste no ba nasaun Comunidade dos País da Língua Portuguesa (CPLP),
tanba Timor Leste mós uza ona dalen portugés iha prosesu ensinu aprendizajen
husi eskola báziku to’o eskola superior.
3
Kapasidade alunu/a atu rezolve kestaun matéria iha dalen portugés depende ba
kompriensaun dalen ne’ebé nia domina. Kompriensaun dalen sai relasaun ne’ebé
metin liu ho kapasidade alunu/a atu rezolve kestaun matéria. Bainhira alunu/a
menus kompriensaun dalen entaun kapasidade atu rezolve kestaun matéria
mínimu no rezulta aproveitamentu estudu mós mínimu. Iha kontráriu, alunu/a
ne’ebé iha kompriensaun dalen portugés di’ak sei bele rezolve kestaun matéria
sira ho di’ak no fó rezultadu ne’ebé di’ak mós.
Aproveitamentu estudu mak nivel koñesimentu ida ne’ebé alunu/a sira iha, liu
husi prosesu aprendizajen determinadu ho tempu própriu, mosu hanesan mudansa
ba hahalok sira, abilidade no mós koñesimentu, ikus tetu no fó valor ho númeru
ka expresaun. Atu hatene nivél kompletude husi prosesu aprendizajen, presija
hala’o avaliasaun no fó notá. Ne’e duni, tuir mai sei esplika problema balun kona
bá avaliasaun aprendizajen.
Aproveitamentu estudu alunu/a bele hatene liu husi valór ne’ebé mak sira
simu. Valór mak formulasaun ikus ne’ebé bele fó husi mestre/a sira kona-ba
progresu alunu/a ida nian durante períodu determinadu. Ho valór iha kaderneta
avaliasaun nian, ita bele hatene aproveitamentu estudu alunu/a sira nian. Alunu/a
sira ne’ebé ninia valór avaliasaun iha kaderneta di’ak, signifika ninia
aproveitamentu aas, enkuantu, hirak ne’ebé ninia valór aat, signifika ninia
aproveitamentu estudu menus, (Sumadi Suryabrata, 1987 : 324).
Kapasidade kompriensaun konseitu materia, no aproveitamentu estudu hatudu
relasaun ne’ebé pozitiva no signifikativa. Buat ne’e hatudu katak alunu/a sira
ne’ebé sira ne’ebé iha kapasidade kompriensaun dalen ho di’ak. Kapasidade
kompriensaun konseitu dalen portugés ne’ebé di’ak sentimentu afeta
aproveitamentu estudu ba di’ak liu tan.
Relasaun problema iha Ensino Secundário Geral Nino Konis Santana Gleno-
Ermera kona-ba dalen portugés, bainhira iha prosesu aprendizajen matéria hotu-
4
hotu ho dalen portugés, maibe maioria mestre/a sira fó esplikasaun ho dalen tetun
kompara ho dalen portugés tan ne’e difikulta alunu/a sira menus kompriensaun ba
matéria ho dalen portugés.
Iha prosesu aprendizajen laran dalen ne’ebé mak uza hodi halo komunikasaun
lorloron iha eskola mak hanesan, dalen Tetun ne’ebé kahur ho melaiu no
portugés. Dalaruma alunu/a sira difisil tebes atu uza dalen portugés iha prosesu
aprendizajen laran. Tanba alunu/a barak liu mak uza dalen Melaiu, Tetun no dalen
Materna sira seluk hodi halo komunikasaun liu husi pronúnsiua no mós
definisaun ba dalen ne’ebé mak uza hodi halo komunikasaun.
Difikuldade ne’ebé durante alunu/a sira hasoru mak dalen Portugés, bele fó
impaktu ba kapasidade ne’ebé mínimu iha kontestu matéria aprendizajen.
Kapasidade alunu/a atu rezolve kestaun ruma iha matéria depende ba
kompriensaun dalen ne’ebé nia domina. Kompriensaun dalen portugés sai
relasaun ne’ebé metin liu ho kapasidade alunu/a atu rezolve kestaun materia.
Bainhira alunu/a sira menus kompriensaun dalen portugés, entaun kapasidade atu
rezolve kestaun matéria mínimu no rezulta aproveitamentu estudu alunu/a mós
mínimu. Iha kontráriu, alunu sira ne’ebé iha kompriensaun dalen portugés di’ak
sei bele rezolve kestaun matéria sira ho di’ak no fó rezultadu ne’ebé di’ak.
5
1.3. Objetivu Peskiza
Objetivu husi peskiza ida ne’e mak atu hatene influénsia ne’ebé signifikante
no pozitivu entre uza dalen portugés iha prosesu aprendizajen ba aproveitamentu
estudu alunu/a sira iha Ensino Secundário Geral Nino Konis Santana Gleno-Ermera
Tinan Hanorin 2024.
a. Ba Eskola
Atu rezultadu peskiza ida ne’e bele fó kontribuisaun ideia bá mudansa siénsia
sosiál no siénsia edukasaun kímika sira, espesial bá realizasaun sistema
edukasaun ne’ebé ideal no optimal bá ba jerasaun tuir mai.
b. Bá Mestre/a
Rezultadu peskiza ida ne’e sai hanesan dadus ida atu hasa’e kualidade dalen
portugés iha prosesu aprendizajen.
c. Bá Alunu sira
Sai hanesan informasaun ida, ba dalen portugés nia importánsia iha prosesu
aprendizajen nia laran.
d. Bá Peskizadór Tuir-Mai
Sai hanesan mata-dalan ba peskiza tuir mai.
6
KAPITÚLU II
ENKUADRAMENTU TEORIKU
2.1. Dalen
Tuir Keraf iha Smarapradhipa (2005), fó ninia hanoin konaba dalen iha rua
mak hanesan: kompriensaun primeiru hatete katak dalen hanesan instrumentu
komunikasaun entre membru sosiedade hanesan símbolu lian ne’ebé rezulta husi ema
nia ibun, segundu dalen hanesan sistema komunikasaun ne’ebé utilize símbolu lian
sira ne’ebé nia karateriza hanesan árbitru.
Susanto, (2011) haktuir katak dalen hanesan ferramenta ida ba nia hanoin,
espresa aan rasik no komunika. Kompeténsia dalen ninian importante mós iha kuadru
formasaun konseitu sira, informasaun nian, no problema sira resolve. Liu husi dalen,
ami bele komprende komunikasaun husi pensamentu no objetivu sira.
Djamarah (2011) Dalen hanesan dalan espresaun nian ba ema moris. Liu husi
dalen ida ne’ebé ema bele organiza ninia forma espresaun iha vida sosiál iha
sosiedade.
Husi hanoin hirak ne’ebé mensiona iha leten, hakerek nain konklui katak
dalen forma husi norma, regulamentu no buat seluk tan ne’ebé mak labele kontra hodi
nune’e sei la fó impaktu ba komunikasaun ne’ebé mak iha.
Funsaun Dalen nian tuir Abdul (2006) funsaun komunikasaun nian iha lian
aplika iha kualkér lian no iha fatin hotu-hotu. Konsesaun ba Dalen be uza barak ka
dahuluk, haree iha konsesaun dalen, dezignamente: funsiona komunikasaun iha dalen
7
aplika ba lian hotu-hotu. Iha libertura ba lian oin-oin, linguista (linguista) akordadu
kona-ba funsaun linguístika sira tuir mai ne’e:
Funsaun dahuluk ne’e, deklarasaun husi autoespresaun nian, hatete katak buat
ruma ne’ebé sei hato’o husi eskritor ka ida ne’ebé ko’alia sira hanesan autoezisténsia
ho intensaun:
Knaar husi auto expresaun iha relasaun iha atividade sira ho atividade sira. Ema
ida-idak nia moris loron-loron interativu, prosesu bele moris hanesan infánsia labarik
sira, juventude, estudante, adultu sira. Knaar husi autoexpresaun iha relasaun iha
atividade sira ho atividade sira. Ema ida-idak nia moris loron-loron interativu,
prosesu bele moris hanesan infánsia.
8
komunakasaun bele hetan di’ak bainhira simu espresaun. Liafuan seluk
komunikasaun ne’e kondisionál kona-ba autoespresaun.
d. Kontrola Sosial
Kontrolu sosial hanesan funsaun linguajen nian atu ida ne’ebé hakarak
influénsia komportamentu no asaun ema nian iha sosiedade, atu nune’e ema sira
ne’ebé envolve iha komunikasaun no hatene malu. Komportamentu no asaun sira
ne’e dezenvolve iha diresaun pozitivu ida iha sosiedade. Buat pozitiva sira bele haree
liuhusi kontribuisaun pozitivu sira no inputa sira. Aseita mós ba krítika maka’as ho
fuan nakloke bainhira liafuan sira hanesan no atitude fó impresaun sinseru lahó
prejuízu. Ho kontrolu sosial, lian ne’e iha relasaun ida ho prosesu sosiál sira iha
sosiedade ida, hanesan kompenténsia ko’alia, hamosu tradisaun ne’ebé simu no
koñese kultura, autoidentifikasaun, no fó hanoin katak pertense ba komunidade lian.
Tuir Fishmaned (1968) katak variadade dalen fahe ba parte oin-oin mak hanesan
tuir mai ne’e :
1. Variedade dalen iha setór oin-oin mak nudar terminolojia lei, dalen siénsia,
dalen jornalista no seluk-seluk tan.
9
2. Variedade dalen ba individual
3. Variedade dalen ba reprezenta povu husi munisipiu
4. Variedade dalen iha grupu elementu iha sosiedade mak hanesan grupu
sosiedadeida hanesan tipu dalen ema akedemiku diferensia ho tipu dalen ema
luron nian.
5. Variedade dalen iha modelu dalen hanesan dalen oral no dalen eskrita.
6. Variedade dalen iha situasaun ida mak hanesan tipu dalen formal no informal.
Dalen orál expresivu liu ba intonasaun, movimentu isin lolon bele kahur sai
hanesan buat ida ne’ebé suporta komunikasaun ne’ebé hala’o. Nanal ne’ebé
mak kroat hanesan tudik hodi ida ne’e atu ko’alia di’ak liu labele arbiru,
apresia no respeitu ema ne’ebé ko’alia hasoru ita, alvukomunikasaun.
Tuir konstituisional RDTL, artigu 13, hatur tiha ona dalen konsagradu mak
dalen Tetun no Portugés. Durante iha estudu portugés sistema edukasaun nia laran
eksluzivu uza portugés, maibe lorloron dalen Portugés ho Tetun mak uza hamutuk
hodi komunika ba malu.
Tuir matenek na’in Hamalik (2006: 126) hateten katak prosesu aprendizajen
nu’udar prosesu ida ne’ebé akontese interasaun entre mestre/a no alunu/a atu atinji
objetivu edukasaun, ne’ebé akontese iha fatin no tempu hanesan.
Estuda hanesan prosesu muda hahalok ba ema ida no grasa iha interasaun
entre individu no ambiente. Ema ida-idak bainhira hetan prosesu estudu, sei hetan
mudansa ba hahalok, iha aspetu koñesimentu, arte no aspetu hahalok.
11
Tuir Syaiful Bahri Djamarah (1994) dehan definisaun husi prosesu
aprendizajen mak rezultadu edukativu kona-ba transformasaun koñesimentu ba
alunu/a bainhira realizasaun ba atividade aprendizajen. Prosesu aprendizajen nu’udar
rezolusaun valór edukasaun kona-ba dezenvolvimentu alunu/a depois realiza
atividade estuda, tanba atividade estuda mak alunu/a hotu sei hetan prosesu estuda ho
di’ak.
Prosesu aprendizajen katak hala’o atividade ida ne’ebé atinjidu husi ema ida.
Iha prosesu aprendizajen nia laran mosu transformasaun koñesimentu no dezenvolve
rezolusaun valór edukasaun ba alunu/a depois realizasaun ba atividade aprendizajen.
Tuir Slamento (2003) dehan iha prosesu aprendizajen, mestre/a iha kna’ar
importante atu suporta, orienta no fó fasilidade estuda ba alunu/a hodi nune’e bele
atinje objetivu. Mestre/a iha responsabilidade hodi tau atensaun ba buat hotu ne’ebé
akontese iha aula laran hodi nune’e prosesu aprendizajen alunu/a nian la’o ho di’ak.
Iha prosesu aprendizajen mestre/a mak iha kna’ar importante atu suporta no
orienta alunu/a. Sorin seluk iha mos responsabilidade atu fasilita no kontrola klase
durante prosesu aprendizajen hahú no remata nune’e atividade la’o ho di’ak no
objetivu atinjidu.
Tuir Adrian (2000: 25) iha nia artigu ho títulu “métodu hanorin bazeia ba
tipolozia estudu alunu”, esplika atividade aprendizajen envolve komponente hirak tuir
mai ne’e: mestre/a (edukadór), alunu, objetivu estudu, alunu/a, métodu hanorin,
informasaun hanorin no evaluasaun estudu.
1. Mestre/a (edukadór)
12
Hanesan esplikasaun husi H.A.H Tillar sita husi Suyanto (2001 : 31), fó
karakterístika prinsipal haat (4) hodi nune’e mestri/a inklui iha grupu mestre/a
ne’ebé profisionál mak hanesan:
a) Iha personalidade ne’ebé mak di’ak no sai boot (mature and developing
personality).
b) Iha kriatividade inisiativa alunu
c) Domina siénsia no teknolojia ne’ebé forte.
d) Hahalok profisionál ne’ebé sai boot no sei tutan nafatin.
Tuir Wardiman Djojonegoro ne’ebé sita husi Suyanto (2001: 33), iha kretéria
prinsipál haat (4) ba mestre/a ne’ebé iha kualidade mak hanesan:
Dimyati no Mudjiono (2006:41) hateten katak knar mestre/a mak hanorin. Iha
prosesu hanorin ne’e sei la hala’o naran-naran maibé tenke uza teoria-teoria no
prinsipiu estudu mak hanesan tuir mai ne’e:
14
hanesan mós fontes estudu alende livru, jornál, mak biblioteka, laboratóriu,
fatin eskola no seluk-seluk tan, (http://www.sarjanaku.com/2012/09/).
Prosesu ensinu aprendizajen lolos ne’e sei kaer metin ba saida ne’ebé mak
garantia ba planu estudu nian tuir mai sei haktuir husi Depdiknas (2004 : 6) kona ba
fetore ne’ebé fó inflénsia ba prosesu aprendizajen ida ne’e mak tuir mai ne’e:
1. Mestre/a
Fatór ida ne’ebé mak presija hetan atensaun mak kreatividade hanorin,
métodu ne’ebé los hala’o iha faze estudu. Iha prosesu interasaun ensinu
aprendizajen, nia laran mestre/a tenke iha kreatividade hanorin, hala’o faze
estudu, benefísiu métodu uza média no halo alokasaun tempu hodi bele halo
komunikasaun aksaun hanorin hodi hetan objetivu estudu iha eskola.
2. Alunu/a
Alunu mak subjeitu estuda ou hanaran estuda nian. Iha fatór alunu ne’ebé
presija fó atensaun mak karakteristika jeral no mós espesífiku, karakterístika
jeral no alunu mak tinan ne’ebé kategoria ba:
a) Idade labarik hanesan idade pre-eskolar (4 - 11 anos)
b) Idade eskola kontunuasaun pre-sekundáriu (12 - 14 anos)
c) Idade eskola ensinu sekundáriu (15 - 17 anos). Iha mós karakterístika
alunu espesifiku liu bele hare husi aspetu oin-oin hanesan tuir mai ne’e:
husi jeitu estuda ne’ebé akumula estuda no uza visual, ho maneira rona
(auditorial) no maneira bo’ok an ou kinestitiku (Suprayekti, 2004 : 11).
3. Kurríkulu
15
Kurríkulu hanesan matadalan ba mestre/a no alunu hodi hala’o objetivu
kordenasaun no konteúdu matéria. Iha fatór ida ne’ebé mak sai hanesan pontu
asaun maka oinsá atu realiza komponente métodu ho avaliasaun.
4. Ambiente
Ambiente iha interasaun prosesu ensinu aprendizajen mak kontestu
akontesimentu esperiénsia estuda, (http://www.sarjanaku.com/2012/09/).
2.3. Aprovitamentu Estudu
2.3.1. Definisaun Apoveitamentu Estudu
Aproveitamentu estudu alunu/a mak rezultadu ne’ebé alunu ne’e atinje bainhira
halo traballu ba atividade estudu iha eskola. Aproveitamentu estudu prinsipál haree
husi aspetu koñesimentu tanba ligasaun ho alunu sira nia kapasidade kona-ba siénsia
ka hanoin, konpriensaun, aplkasaun, analizasaun, no evaluasaun. Aproveitamentu
estudu alunu sei prova liu husi rezultadu evaluasaun ne’ebé hala’o husi mestri/a sira
ba alunu sira nia traballu no ezersísiu ka ezame ne’ebé nia hasoru.(Djamarah, 1994).
Tuir Wulansari (2010:1), hateten katak aproveitamentu estudu mak nível ne’ebé
alunu atu simu no fó fila fali atu avalia informasaun ne’ebé hetan iha prosesu
aprendizajen. Aproveitamentu estudu tuir nível rezultadu iha matéria ne’ebé alunu
sira aprende no sei tau iha avaliasaun ka kaderneta ba matéria ne’ebé nia aprende tiha
ona.
Atu hetan aproveitamentu estuda ne’ebé di’ak, iha fatór barak ne’ebé atu fó
atensaun, tanba iha mundu edukasaun alunu/a barak mak la susesu. Dalaruma iha
alunu/a ne’ebé iha motivasaun no oportunidade di’ak atu hetan aproveitamentu di’ak,
maibé realidade aproveitamentu ne’ebé nia hetan naton tebes tuir nia kapasidade.
a. Fatór internál
Fatór internál mak kondisaun no kapasidade alunu/a sira atu bele komprende
matéria ne’ebé kompostu husi:
1. Intelijénsia
17
ne’ebé indika iha aproveitamentu estuda, inklui mós kapasidade seluk ne’ebé alunu/a
sira iha.
2. Interese
Interese mak buat ida ne’ebé mosu tanba nia hakarak rasik ne’ebé la hetan
obrigasaun husi ema seluk. Iha atividade ne’ebé ema ida iha interese ba nia sei fó
atensaun nafatin ba nafatin hala’o ho haksolok no satisfasaun (Slamento, 2003:57).
Interese mós fó inflénsia ne’ebé boot tebes ba estuda, tanba bainhira matéria
ne’ebé nia estuda la tuir alunu/a sira nia hakarak, koserteza alunu/a refere estuda la ho
konsetrasaun ne’ebé di’ak tanba la atrai nia atu estuda.
3. Talentu
Talentu katak kapasidade atu hodi aprende. Kapasidade ne’e rasik sei realiza ba
abilidade konkreta, wainhira estuda ka treina tiha ona. Ezemplu, ema ne’ebé iha
talentu hakerek, fasil ba nia atu hakerek ho lais kompara ho ema ne’ebé la iha talentu
iha area ida ne’e. Sadirman (2005:46) haktuir, talentu hanesan kapasidade ema nian
atu hala’o atividade ruma no eziste iha ema ne’e desde nia moris.
4. Motivasaun
Motivasaun nu’udar forsa ida ka fatór ne’ebé iha ema ida-idak nia aan atu
hamosu, orienta no organiza ninia hahalok. Ema ruma ne’ebé aprende ka estuda ho
motivasaun forte sei realiza atividades ho ne’on tomak, nakonu ho ánimu.
Motivasaun tuir Mc. Donald iha Djamarah (2008:148) mak mudansa enerjia ida iha
ema ida-idak nia an hodi hamosu sentimentu no reasaun atu atinje metas.
b. Fatór Externál
Fatór externál mak aspetu ambiente sira ne’ebé afeita mós ba rezultadu prosesu
aprendizajen alunu/a sira nian, mak hanesan tuir mai ne’e:
18
1. Fatór Ambiente Família
Fatór ambiente família mak fatór ida ne’ebé iha influénsia boot ba
dezenvolvimentu alun/a nian. Sutjipto Wirowiddjoyo iha Slameto (2003:61) afirma
katak, família mak institutu edukasaun ne’ebé primeiru (prioridade).
Iha uma laran labarik iha oportinidade barak atu hasoru no halo interasaun
hamutuk ho membru família sira seluk. Influénsia konsentrasaun no interasaun ba
membru família mak sai hanesan influénsia boot ba hahalok no aproveitamentu ema
ida nian. Fatór uma laran mós bele fó influénsia ba aproveitamentu alunu/a nian mak
hanesan:
a. Inan-Aman
Iha kontestu aprendizajen alunu/a presiza tulun no atensaun husi inan-
aman, nune’e bele transforma alunu/a nia hahalok no aproveitamentu ba di’ak.
Apoia, atensaun, konsolamentu hanesan meius ida ne’ebé halo alunu/a sira
badinas atu estuda.
b. Kondisaun Uma Laran
Ambiente uma laran ne’ebé hakmatek no relasaun harmonia entre membru
família ho haksolok sei halo labarik sente hakmatek estuda iha uma.
Konserteza iha influénsia pozitivu ba aproveitamentu estudu alunu/a nian,
maibé ambiente uma laran barullu, sempre akontese presaun no baku malu
imposibel labarik atu estuda ho di’ak tanba nia konsentrasaun laiha atu estuda
no bele afeta ba aproveitamentu estudu menus.
c. Kondisaun Ekonómia Família
Kondisaun ekonómia família importante tebes tanba iha ligasaun ho
atividades aprendizajen alunu/a nian. Kondisaun ekoómia inan-aman ne’ebé
iha, naton, no menus sei impede prosesu aprendizajen alunu/a nian, tanba
nesesidades aprendizajen barak barak mak la kompleta. Ho kondisaun ida ne’e
19
konserteza halo alunu/a sira la iha vontade atu estuda, nune’e afeta ba
aproveitamentu estudu.
2. Fatór Ambiente Eskola
Eskola mak fatin daruak ne’ebé ho nia papel importante hodi fó influénsia ba
aproveitamentu estudu, Tu’u (2004:81). Fatór ambiente eskola ne’ebé f’o influénsia
ba prosesu aprendizajen mak hanesan:
a. Mestre/a
Mestre/a sira hanesan edukadór ne’ebé fó matenek no koñesimentu siénsia
nian ba alunu/a sira. Siénsia ne’ebé mestre/a iha bele transfere ba alunu/a sira
no halo sira sai matenek. Mestre/a utiliza metodu hanorin ne’ebé diferente,
ne’ebé relevante ho mestre/a sira ida-idak nia esperensiaestuda. Mestre/a
hanorin di’ak konserteza alunu/a sira mós bele komrende ka fasil ba sira atu
akapta, maibe bainhira mestre/a ne’ebé hanorin la di’ak ka la klaru maka
alunu/a la komprende ho diak, transformasaun siénsia ka matenek ho metodu
ne’ebé la kondis ho alunu/a nia kapasidade bele halo aproveitamentu estudu
alunu/a nian menus.
b. Kondisaun Edifisiu
Kondisaun edifisiu eskola nian mak hanesan aula hotu-hotu iha eskola
ne’ebé bele apoia no mos impende prosesu aprendizajen alunu/a nian iha
eskola. Kondisaun edifisiu favoravel, forte no prense kriteira di’ak mak
hanesan vestilasaun ar ka anin di’ak, loromatan bele leno, inklui naroman
ne’ebé adekuadu nune’e alunu/a sira estuda bele konfortabel, kondiasaun
edifisiu seguru sei fo influénsia positivu ba prosesu aprendizajem hodi hetan
prestasaun ne’ebé di’ak iha fatin refere.
c. Kuríkulu
Kuríkulu mak kontein husi atividade lubuk ida ne’ebé fo ba alunu/a sira,
Slamento (2003:65). Maioria husi atividade ne’e mak hato’o materia didátiku
20
ba alunu/a sira, ka fahe materia hirak ne’ebé alunu/a sira simu, domina no
desenvolve materia hanorin. Kuríkulu la adekuadu ne’e hanesan materia
limitadu liu, la balansu, no difikulta alunu/a nia level kapasidade.
3. Fatór Ambiente Sosiedade
Sosiedade mós hanesan fatór external ida ne’ebé bele afeita mós ba prosesu
aprendizajem alunu/a nian. Akontese inflénsia tamba alunu/a sira hela iha sosiedade
nia leet. Tuir Slamento (2003:70-71) ambiente sosiedade mós bele difikulta ba
alunu/a nia prosesu aprendizajem, mak hanesan:
a. Média
Média mak hanesan sinema, rádio, televizaun, jornál, revista no seluk tan.
Média ne’ebé di’ak sei fo vantagem ba alunu/a nia aproveitamentu estudu.
Maibe média ne’ebé la di’ak konserteza nia rezultadu la di’ak no fo influésia
ladun di’ak ba alunu/a sira.
b. Atividade sira Alunu/a nian iha Komunidade
Alunu/a sira hala’o atividades iha komunidade nia leet bele fo vantazem
no dezenvolvimentu ba ninia personalidade. Maibe bainhira alunu/a sira uza
tempu barak liu iha sosiedade, mak hanesan envolve an iha organizasaun,
atividade sosial seluk, bele afeita ba prosesu aprendizajem bainhira jere tempu
ladun di’ak.
2.4. Konseitu Pensamentu
Tuir Sugiyono (2012:60) katak konseitu peskiza mak modelu konseptual konaba
oinsa teória relasiona ho fatór oi-oin ne’ebé mak identifika ona sai hanesan problema
ne’ebé importante. Konseitu peskiza ne’e utiliza hodi haree modelu peskiza konaba
variável peskiza ne’ebé iha objetu peskiza nia laran, hanesan hatudu liu husi imajen
iha kraik ne’e:
21
Uza dalen portugés iha Aproveitamentu
prosesu aprendizajen Estudu alunu (Y)
(X)
2.5 Ipoteze
Io: Katak la iha influénsia ne’ebe signifikante husi uza dalen portugés iha
prosesu aprendizajen ba aproveitamentu estudu alunu iha Ensino Secundário Geral
Nino Konis Santana Gleno-Ermera tinan hanorin 2024.
Ia: Katak iha influénsia ne’ebé signifikante husi uza dalen portugés iha
prosesu aprendizajen ba aproveitamentu estudu alunu iha Ensino Secundário Geral
Nino Konis Santana Gleno-Ermera tinan hanorin 2024.
22
KAPITÚLU III
METODOLOJIA PESKIZA
Peskiza ne’e sei hala’o iha Ensino Secundário Geral Nino Konis Santana lokaliza
iha suku Talimoro Postu Administrativu Ermera, Munisipiu Ermera.
Tuir Arikunto (2006:108) hateten katak populasaun mak totalidade husi sujeitu
peskiza. Iha peskiza ida ne’e sai populasaun mak total alunu/a 110 ano Ciénsia
Tecnologia CT iha Ensino Secundário Nino Konis Santana Gleno-Ermera hamutuk
na’in 496 (Atus Haat, Sia Nulu Resin Neen).
3.2.2. Amostra
Tuir Suharsimi Arikunto (2006:131) katak, amostra mak parte husi populasaun
katak bele reprezenta husi populasaun ne’e. Arikunto hateten tan katak bainhira totál
populasaun menus husi nain 100 (atus ida), maka di’ak liu foti hotu, no bainhira totál
populasaun liu na’in 100, maka bele foti de’it entre 10%-15% ka 20%-25% no mós
23
bele liu ida ne’e. Iha sorin seluk hato’o husi Taro ne’ebé sita husi Riduwan (2010: 65)
atu foti amostra ho nia formula mak hanesan:
N
n= 2
N .(d) +1
Observasaun:
n = Totál amóstra
N = Totál populasaun
d2 = porsentu 10%
Relasiona ho formula iha leten maka amostra iha peskiza ida ne’e utiliza formula
random sampling, katak forma sampling ne’ebé ho karakter simples, peskizadora foti
10% husi populasaun ne’ebé ho totalidade alunu/a 496 ho formula tuir mai ne’e:
Teknika amostrajen hanesan maneira ida atu hodi determina total ho medida
amostra ne’ebe mak sai hanesan fonte husi dados ne’ebé los. Teknika foti amostra
ne’ebé uza iha peskiza ne’e mak teknika saturadas (Random Sampling Simple) ba
11o Anu CT ho total alunu/a 496. maneria ne’ebé uza hodi foti amostra mak:
1. prepara surat tahan ka HVS ne’ebé tesi tiha ona no hakerek númeru iha surat
tahan refere hahu husi 1 to 83 sei kahur ho surat tahan ne’ebé mamuk, lulun no
hatama iha envelope ki’ik 7 (hitu) ba kada turma iha envelope ki’ik ida.
2. kahur tiha surat ne’ebé iha envelope ki’ik nia laran no bolu alunu/a sira foti
surat tahan iha envelope ki’ik nia laran ida-idak.
24
3. Alunu/a ne’ebé mak dada hetan númeru sira mak sei sai hanesan amostra hodi
reprezentante ba populasaun.
4. Kada turma balun reprezentante na’in 12, balun na’in 13.
Variavel mak objetu peskiza ka saida de’it mak sai hanesan pontu peskiza,
(Arikunto, 2006). Peskiza ne’e kompostu husi variavel rua mak hanesan variavel
independente (X) no variavel dependente (Y).
1. Definisaun operasional
Uza dalen portugés katak hodi transforma siénsia ka matéria ba alunu/a sira
iha prosesu aprendizajen.
2. Indikadór:
a. Esplikasaun,
b. Komunikasaun,
c. Rezolve kestaun,
d. Materia aprendizajen,
e. Domina.
25
Variavel dependente mak variavel ne’ebé bele fó influensia husi variavel
independente (Sugiyono, 2002). Variavel dependente (Y) iha peskiza ida neé mak
prestasaun estudu alunu.
1. Definisaun operasional
Prestasaun estuda mak rezultadu ne’ebé alunu ne’e atinji bainhira halo prova
ba atividade estuda iha eskola.
2. Indikadór
a. Kompriensaun,
b. Kapasidade,
c. Valór ezame,
d. Intelijénsia,
e. Domina matéria.
Atu hala’o peskiza ida, peskizadóra iha obrigasaun tenki hili no uza métodu ka
tékniku ne’ebé ezatu atu bele halibur dadus sira ne’ebé mak peskizadóra hakarak ka
dadus ne’ebé relevante ho variável peskiza ne’ebé determina. Tan ne’e, tékniku ka
métodu ne’ebé mak peskizadóra uza hodi rekolla dadus mak hanesan tuir mai ne’e:
1. Observasaun
Observasaun katak tékniku ida ne’ebé mak uza hodi halibur dadus liu husi
tuun no haree direitamente objetu peskiza ne’ebé iha relasaun ho intensaun
peskiza iha fatin peskiza. Observasaun ida ne’e halo atu hatene kondisaun
fíziku no atividade prosesu aprendizajen ne’ebé akontese iha Ensinu
Sekundário Geral Nino Konis Santana Gleno-Ermera.
2. Kestionáriu
26
Kestináriu katak téknika ka maneira ne’ebé uza hodi rekolla dadus ne’ebé iha
konteúdu pergunta no fó ba ema seluk (respondente) atu fó resposta ba
pergunta sira ne’ebé prepara ona. Objetu fahe kestináriu ne’e atu buka
informasaun ne’ebé resposta la senti ta’uk, karik fó resposta ne’ebé la tuir ho
peskizadóra nia hakarak.
3. Dokumentasaun
Dokumentasaun mai husi liafuan katak sasán ne’ebé uza hodi hakerek. Uza
métodu dokumentasaun peskizadora atu investiga sasán hakerek hanesan livru
ne’ebé relevante, regra, atividade relatório, imajen no dadus ne’ebé relevante
ho peskiza,(Ridduwan, 2011:31).
4. Intervista
Téknika intervista iha peskiza ida ne’e hala’o ho maneira halo entervista
diretamente ho alunu/a sira iha klasse 110 ano CT ne’ebé mak sei fó hanoin
ne’ebé mak signifika tebes kona ba problema husi peskiza ne’e.
Tuir Riduwan (2006: 81) hateten katak atu hakerek kona-ba instrumentu
peskiza tenke hatene no kkomprende didi’ak tipu eskala sasukat nian atu nune’e
instrumentu ne’e bele sukat tuir buat ne’ebé bele fiar no konfia (reál).
Eskala sasukat ne’ebé, hakerek nain mak uza eskala Likert, razaun tanba
eskala ida ne’e bele sukat atitude, opiniaun no persepsaun husi ema ida-idak ka grupu
kona ba fenómenu no síntoma sosial. Uza eskala Likert atu halo klarifikasaun ba
variavel ne’ebé atu sukat atu nune’e labele hetan erru ruma iha analiza dadus no
peskiza tuir mai. Indikadór ne’ebé sukat bele sai hanesan fatór importante atu halo
tipu instrumentu ne’ebé ho modelu pergunta ka deklarasaun ida ne’ebé peskiza hetan
27
resposta husi respondente sira, Riduwan (2006 : 86). Deklarasaun ne’ebé autór sei
uza atu suka tba respondente mak hanesan tuir mai ne’e :
n ( ∑ XY )−( ∑ X ) . ( ∑ Y )
r xy =
√ {n . ∑ X −(∑ X ) } .{n . ∑ Y −( ∑ Y ) }
2 2 2 2
Observasaun:
rxy = Koefisiente korelasaun entre X no Y
n = Totál respondente
28
Instrumentu konfiabilidade hanesan kondisaun atu ezamina validade
instrumentu. Ho ida ne’e, maske instrumentu ne’ebé válidu jerálmente konfiabel,
maibe teste konfiabilidade instrumentu persiza atu hala’o. Ho liafuan sira seluk
konfiabilidade mak instrumentu ne’ebé karakterístika konsisténsia.
Observasaun :
Teknika ne’ebé sei uza hodi analiza dadus sei rekolla liu husi prosesu peskiza
mak hanesan:
a. Prova Normalidade
Prova normalidade hanesan parte ida husi kritéria analiza dadus ka prova
asumsaun klasiku, signifika antes ita atu hala’o analiza ne’ebé lolos, dadus peskiza
refere tenki sura prova normalidade distribuisaun.
b. Prova Etorokedastidade
29
Prova Etorokedastidade mak atu haree iha duni diferente várias husi residual
ba peskiza ne’e. Modelu regresaun ne’ebé atinji kritéria, iha ne’ebé akontese
várias husi residual ba peskiza ne’ebé hanesan nafatin ka hanaran
homóskedastidade. Deteksaun etorokedastidade halo ho emétodu scatter plot ho
válor predisaun (standardized predicated value). Modelu ne’ebé di’ak bainhira
hetan pola ne’ebé adekuadu iha gráfiku, hanessan akumula hamutuk iha klaran,
rabat malu depois haluan ka kontráriu bainhira haluan depois rabat malu, (http://
statistik pendidikan.com).
Analiza deskritiva ne’e uza atu lembra uituan kona ba rezultadu sasukat
variavél. Uza Dalen Portugés ho aproveitamentu estudu alunu. Meiu ne’ebé uza ba
peskiza ida ne’e mak valór minimal, valor máksimu, valór hotu-hotu (total) no
estandarte deviasaun nomós koefisinte variasaun.
30
5 X5 Y5
N Xn Yn
Analiza regresaun simples ne’ebé sei atu hodi hatene influénsia entre variavél
independente (X) ba variavél dependente (Y). Ekuasaun jerál Regresaun Linear
simples mak hanesan tuir mai ne’e:
Y = a + bx
Observasaun:
Ʃ Y −b . Ʃ X
a=
n
b=n ¿ ¿
31
Iha peskiza ne’e, peskizadora sei uza téknika analiza dadus mak korelasaun
Person Product Moment atu hodi detremina korelasaun koefisiente entre variavél X
no Y ho fórmula:
n ( ∑ XY )−( ∑ X ) . ( ∑ Y )
r=
√ {n . ∑ X −(∑ X) } . {n . ∑ Y −( ∑ Y ) }
2 2 2 2
Interval
Nivel relasaun
koefisiente
0,80 – 1,000 Forte liu
0,60 – 0,799 Forte
0,40 – 0,599 Sufisiente
0,20 – 0,399 Tun
0,00 – 0,199 Tun liu
Fontes: Riduwan (2006:136)
r √ n−2
t kalkula ¿
√ 1−r 2
32
Observasaun :
Kritéria prova husi “prova-t” ne’e mak signifikante t = 0.05. Tuir Algifari
(2000:57) desizaun ne’ebé foti ho maneira halo komparasaun valór tsura Io ttabela.
KD = r2 × 100%
Observasaun:
33
ANEXU 01
KESTINARIU
I. Identidade Responde
Naran :
Idade :
Religiaun :
Sexu :
Tau sinál (X) iha opsaun ne’ebé ita bo’ot sira sente loos no tuir realidade
ne’ebé akontese.
KL : Konkorda Liu :5
K : Konkorda :4
N/MM : Neutru/Mais ou Menus :3
LK : La Konkorda :2
LKL : La Konkorda Liu :1
34
3. Indikadór:
a. Esplikasaun,
b. Komunikasaun,
c. Rezolve kestaun,
d. Materia aprendizajen,
e. Domina.
A. Uza Dalen Portugés (X)
Hili resposta
Indikador
Nu Deklarasaun
KL K N LA LKL
36
3. Indikadór
a. Kompriensaun,
b. Kapasidade,
c. Valór ezame,
d. Intelijénsia,
e. Domina matéria.
B. Aproveitamentu Estudu Alunu/a
Hili resposta
Indikador
Nu Deklarasaun
KL K N LA LKL
37
Lisaun ne’ebé hato’o husi mestre/a sira ita a
5
boot sira komprende ho di’ak.
Ita boot sira sente materia sira ne’ebé e
6 mestre/a sira hanorin hanesan materia ne’ebé
fasil atu komprende.
Ita boot sira halo protesta ba rezultadu ezame c
7 ne’ebé mak simu husi mestre/a sira karik la
tuir ita boot sira nia koñesementu.
Ita boot sira nia mestre/a sira sempre fo valór d
8
ho justu tuir alunus sira nia intelijensia.
Mestre/a sira fo valór la hare ba rasa/étniku, A
9
suku, ideolojia no krensa/fé.
Mestre/a sira fo fila fali rezultadu ezame ka c
10
notas ezame ba ita boot sira.
Bainhira mestre/a husu pergunta ita boot sira a
11
resposta ho di’ak.
Ita boot sira iha koñesementu di’ak konaba e
12 materia ne’ebé mestre/a sira hanorin tiaha
ona.
Ita boot sira sente haksolok ho rezultadu c
13 avaliasaun ne’ebé hetan husi ezame eskrita
no mós orál.
Ita boot sira sempre halo traballu ne’ebé b
14
mestre/a sira fo ho di’ak.
Ita boot sira bele rezolve kestaun husi b
15 materia ne’ebé hanorin ona ne’e ho dalen
portugés.
38
39