Está en la página 1de 34

KAPITULU I

INRODUSAUN

1.1 Antesendete

Eskola mak institusaun formal neeb mak f biban ba alunu atu estuda

buat neeb presiza atu hatene atu nia bele hanoin hanetenek, hanoin los ho iha

abilidade.. Iha eskola mak akontese prosesu estuda atu forma personalidade

neeb kualidade. Ema tende estuda atu bele defende moris iha mundu nee.

Estuda mos mak fasilidade ema nian atu komprende siensia no mos buat hirak

neeb iha ligasaun ho kriasaun Maromak nian.. Liuhosi prosesu estuda, ema bele

komprende fiar ba eksistesia hosi regaludr.

Edukasaun hanesan dalan ida atu prepara recursu humanu neeb hamosu no

halo mudansa ba ema nia moris no ms iha lisan ka karakterstika konstruktivu

iha ema nia moris. Edukasaun mos hanesan determina destinu nasaun ida nian, iha

mundo agora futuru nasaun determina mos hosi sistema globalizasaun no mos

mudansa husi siensia. Tanba nee edukasaun maka sai aspirasaun ba siensia,

wainhira nasaun nee lao ba oin la kaer metin sistema edukasaun entaun bele mos

afeta ba futuru nasaun nian. Tamba, liu Edukasaun bele hamosu dezenvolvimentu

sosil tuir sinl tempu neeb iha, Dezenvolvimentu sosil depende ba sistema

edukasaun neeb forte, tanba edukasaun hanorin oins rezolve problema ho dalan

hanoin edukativu hodi hamosu mudansa.

Timor Leste hanesan nasaun ida neeb mak foin ukun an iha dekada ida,

tan nee setr edukasaun sei limitadu tebes hanesan: ninia funsionriu pbliku sira

1
barak mak sei remata deit ho nvel edukasaun sekundriu nian, nee duni presiza

tebes investe makas iha setr edukasaun hodi kapasita ninia funsionriu sira. Atu

hetan rekursu umanu neeb mak kualidade presiza tebes, tanba edukasaun ho

kualidade hanesan fatr importante neeb prinsipl hodi forma (eduka) ema sai

kualidade. Sorin seluk, edukasaun iha Timor Leste sai xave principl ba

dezenvolvimentu nasaun no estadu. iha tempu agora nee Timor-Leste halao dau-

daun nia dezenvolvimentu iha aspektu oi-oin. Hanesan Dezenvolvimentu fiziku

no dezenvolvimentu non fiziku, Iha mundu ohin loron, futuru nasaun determina

mos husi sistema globalizasaun no mos mudansa siensia. Tanba edukasaun mak

sai inspirasaun ba siensia.

Ho ida nee defenisaun neebe menciona iha leten hetan ajuda ka reforsa

husi peritus ka matenek nain balun nian hanoin hanesan tuir konaba edukasaun

Erik Hoffer hateten katak education should teach us how to think, rather than

telling us what to think.

Edukasaun mosu tanba ema nia koesementu neeb dinmika no avansadu,

hodi nunee simplesmente koese kona-ba sasan, lisan no karekterstika,

kondisaun no esperansa. Tanba ida nee ema nia natureza, ema hetan koesementu

hodi hamosu siensia oin-oin liu hosi esperiensia, intuisaun, apokalipse, hanoin

ljiku, ka halo esperimentu sira neeb ho lisan empiris. Koesementu mai hosi

lian Arabia katak Ilm iha lian Indonezia katak lmu, neeb f signifika katak

koese. Tuir nia sentidu nee, bele konjunta ho liafuan sosil (Koesementu sosil

katak hetene ka komprende problema sosil no seluk-seluk tan)

2
Hodi sistema edukasaun ida nee, sai nuudar aspetu boot atu hamosu

mudansa sosil hodi kria dezenvolvimentu ba vida umana. Sosil signifika

sosiedade. Sosiedade mai hosi liafuan Latina societas neeb ho sintidu relasaun

amizade ho sira seluk. Societas mai hosi palavra baziku socius neeb ho sentidu

maluk. Tanba nee sosiedade iha relasaun boot ho palavra sosil. Implisitamente

palavra sosiedade iha sentidu katak ninia membru iha vizaun no nesesidade neeb

hanesan atu too ba ninia objetivu. Edukasaun tulun ema atu buka hatene no buka

kria buat foun, Hodi ida nee, kultura bele hetan mudansa tanba halo estudu

direitamente ho kultura seluk.

Eskola nuudar fatin ida neeb forml atu hetan koesementu ba mundu

jeralmente. Iha eskola profesr sira no alunu, alunu no alunu halo relasaun

edukativa atu komprende mundu nia lalaok no nia dezenvolvimentu. Eskola fatin

atu estuda no buka komprende saida mak akontese no iha iha mundu ida nee.

Profesr sira nuudar edukadr, hodi edukadr nia prezensa kria ligasaun amizade

hamutuk ho estudante atu lori estudante sai nuudar labarik edukadu ba prosesu

maduridade. Relasaun estudante ho estudante ms hatudu atmosfera edukativu,

Sira hamaluk malu no sai mata dalan ba malu iha sira-nia ambiente rasik. Iha sira-

nia amizade nee ms akontese influensia negativa no pozitiva. Maib influensia

sira nee mak tulun ema ka estudante atu sai maduru liutn iha sira-nian prosesu

aprendizajen, Influensia pozitiva nee mak inklui sintoma edukasaun, No ida nee

sempre hetan monitorasaun no f dalan. Aktividade iha eskola tulun ema ka

estudante atu sai disiplinadu no hasae profesionalizmu iha rea neeb sira foka

liu. Hodi eskola nia ambiente saudavel bele tulun sosiedade ms saudavel. Tanba

3
liu hosi edukasaun forml tulun estudante atu rezolve problema neeb sosiedade

hasoru, Hanesan estudante halo peskiza no buka hatene tanba s vida sosiedade

sai henesan nee, oins f dalan ba sosiedade hodi enfrenta defikuldade. Tanba

nee, mosu hanoin katak eskola ms kontribui ba sosiedade nia dezenvolvimentu.

Buat hotu neeb estudante estuda iha eskola mosu hosi ambiente sosiedade rasik

no rezultadu hosi saida mak sira estuda f fila ba sosiedade atu hadia no hamoris

hodi hariku rekursu neeb iha (RU no RN rekursu umanu no rekursu naturais).

Sistema edukasaun sai mos hanesan parte ida neeb labele separasaun husi

moris sosias no kultura. Atu halao funsaun hosi hari nasaun no kultura nasional,

edukasaun nasional tenki persizamente preparasaun oportunidade neeb barak

liutan iha nasaun Timor Leste para atu bele hetan edukasaun. Probelema

edukasaun neeb barak bele mosu pergunta oinsa sistema edukasaun bele prepara

oportunidade neeb bele habelar liu tan iha nasaun ida nee para atu bele hetan

edukasaun, ba dezevolvimento nasional nian liu husi rekursu humanu. Problema

edukasaun neeb luan bele mosu tamba sidadadun barak liu mak tinan neeb

hahu eskola.

Kualidade edukasaun sai problema boot ita iha nasaun Timor Leste tamba

sedauk too iha necesidade ema hotu nian nomos objektivo nasional. Resultado

kualidade edukasaun sei masimu tamba iha problemas neeb barak no problemas

sira seidauk resolve hotu tamba kbiit husi Governo nian mak sei fraku atu foti

disisaun ba iha edukasaun Timor Leste nian.

Problemas efisiesi edukasaun hamosu mos oinsa iha sistema edukasaun ida

atu halo rekursu neeb atu atingi objektivu edukasaun nasional nian sekarik

4
necesidade neeb uza sufisienti no furak bele hatete katak efisiensi edukasaun

nasional aas duni no oin seluk karik edukasaun nasional bele hatete katak laiha

folin/sufisienti ou bele hateten katak.

Servisu husi edukasaun mak atu prepara rekursu humana neeb ho

kualidade aas ba iha dezemvolvimento nasional. Problemas relavansi hanesan

sistema edukasaun bele hamosu necesidade tuir dezevolvimento nasional hanesan

problemas objectivo edukasaun nasional. Edukasaun mos bele prence iha sektores

oin-oin ba dezemvolvimento nasional hanesan seitor govermental no non-

govermental nomos seitores seluk-seluk tan.

Problema neeb ita nia nasaun hasoru maka hanesan problema aktuais

edukasaun iha Timor Leste mak, Problema kurikulum, Problema profesore/a

neeb lahate lingua Portugues Problema Edukasaun ba iha Escola Pr-Primria,

Pr-Secundria, Secundria e mos iha Universidade Timor Leste iha Timor laran

tomak e mos problemas linguagem tamba estudante sira iha sira lakomprende liu

tan tamba lingua neeb hanorin gado-gado.mak hanesan (bahasa Indonesia,

Ingles, Potugues, Tetum) determina linguagem neeb lolos para labele fo

impaktu ba iha estudante sira.

Relasaun ho buat hirak neeb iha leten mak hakerek nain gosta atu hatene

klean liu. Ho ida nee mak hakerek nain hatama topiku proposal peskiza ida nee

5
hanesan Influensia Keatividade Jetu Estuda ba iha Resultadu Estuda Estudante

klasse 8o/B iha EBC Ladi Anu Letivu 2016. Posto Administrativo Suai,

Municipiu Covalima.

1.2 Formulasaun Problema

a. Oinsa Influensia kreatividade estuda ba iha resultadu estuda studante sira

iha Eskola EBC Ladi.?


b. Fator sira saida deit mak fo influensia ba Kreatividade Estuda.

1.3 Objetivu Peskiza Nian

Ba peskiza ida nee iha ms nia objetivu rasik ho lubuk ida mak hanesan

tuir:

1.3.1 Objetivu Geral

a. Hanesan meius ida hodi kriteriu no kompleta estudu iha Universidade hodi

hasai licenciatura (S1) iha Faculdade Edukasaun, Institutu Superior Cristal

b. Atu aumenta koesimentu no kapasidade hodi kompleta siensia durante

hetan iha nivel universiade teoria liu-liu iha Departementu Ekonomi.

c. Siensia neeb durante iha banku akademiku bele dezenvolve nasaun liu

husi Edukasaun iha Timor laran tomak

6
1.3.2 Objetivu espesifiku

a. Atu deskreve oinsa Influensia kreatividade estuda ba iha resultadu estuda

Estudante iha EBC Ladi Anu Letivu 2016.


b. Atu deskreve saida mak sai fator sira dezafius no problema ka obstaklu

saida mak Estudante sira hasoru Problema, no oinsa buka alternativu saida

atu hetan problema nia solusan.

1.4 Limitasaun Peskiza

1.4.1 Limitasaun

Peskizador halimitaan iha peskiza ida nee peskiza deit kona-ba

Influensia Keatividade Jetu Estuda ba iha Resultadu Estuda Estudante

klasse 8 o/B iha EBC Ladi Anu Letivu 2016. Posto Administrativo Suai,

Municipiu Covalima

1.4.2 Area minimize peskiza

Iha peskiza ida nee foku deit ba Keatividade Jetu Estuda ba iha

Resultadu Estuda Estudante klasse 8o/B iha EBC Ladi Anu Letivu 2016.

Posto Administrativo Suai, Municipiu Covalima

7
1.5 Razaun hili topiku

Iha ms razaun hirak neeb kona-ba hili topiku hakerek proposal ida nee

katak hanesan tuir mai nee ;

a. Tamba seidauk iha peskijador ida mak halao peskija ba topiku proposta ida

nee kona-ba Influensia Keatividade Jetu Estuda ba iha Resultadu Estuda

Estudante klasse 8o/B iha EBC Ladi Anu Letivu 2016. Posto

Administrativo Suai, Municipiu Covalima.


b. Topiku proposta ida nee sei aktualiza no relevante ho introdusaun

edukasaun kona-ba hakerek.


c. Tamba topiku ida nee sai hanesan material no informasaun ba Estudante

sira, no ba Profesor/a sira.

1.6 Sistematika Hakerek

Atu hakamanan iha komprensaun indise husi proposta ida nee mak

sistematika hakerek neeb akumula husi hakerek nain katak hanesan tuir mai

nee:

KAPITLU I Introdusaun kompostu husi; Formulasaun Problema, Objektivu

peskiza, Benefisio peskiza, Limitasaun no area Minimiza peskiza, Razaun hili

topiku, no Sistematika hakerek.

KAPITLU II Literatura Review hanesan : Defenisaun teotia, tipu peskiza,

konseptu kreatividade Estuda, difinisaun resultadu estuda estudante ,no difinisaun

konsepsional

8
KAPTULU II

FUNDAMENTU TERIKA

2.1 Kreatividade

2.1.1 Difinisaun Kreatividade

Pretensaun, liafuan kriativa mak hamosu kona-ba buat ruma ne ' eb foun,

no la akumulasaun kona-ba abilidade ka koesimentu ne ' eb hetan husi livru

apredizajen. Kriativa interpreta ms nu'udar modelu hanoin ka ideia ne ' eb mosu

badak no imaginativa, refleta ba rezultadu sientfika, sientfika no inventasaun, ho

maneira mekanik. Kreatividade ne'e hanoin sira ne ' eb f-sai idea kreativu ka

dalan foun atu hanoin, orijinl, independente no imaginativu. Kreatividade haree

prosesu ida-ne ' eb mentl. Poder kriativa ko'alia kona-ba kapasidade atu hanoin

orijinl barak liu fali ema seluk

Difinisaun neeb mak mensiona iha leten mak hetan haforsa ho tioria hosi

peritus hanoin tuir peritu balu:

Tuir Jacques Hadmard, dalam AN essay On The Psychology of

invention In Field, mengatakan bahwa kreativitas adalah Jelaslah suatu

penemuan atau kreasi, baik dalam bidang lain, terjadi dengan menghubungkan

ide-ide.

Tuir Dr.Myron S. Alien, Dalam Psychodynamic Synthesis mengatakan:

Kreatifitas adalah perumusan-perumusan dari makna melalui sintesis."

9
Tuir George J. Seidel, dalam The Crisis Of Creativity, dehan katak :

Kreatifitas adalah kemampuan untuk menghubungkan dan mengaitkan, kadang-

kadang dengan cara yang ganjil, namun mengesankan, dan ini merupakan dasar

pendayagunaan kreatif dari daya rohani manusia dalam bidang atau lapangan

manapun.

Hosi definisaun iha leten, konklui katak kreatividade mak hahalok ida ne '

eb hanoin imaginativu liu husi prosesu mentl kona-ba dezeju ida-ne ' eb boot

no ho komitmentu ne ' eb hamosu ideia foun, sai orijinl, independente no

valorizasaun.

2.1.2 Termu termu teknika kona-ba prosesu kreatividade

a. Kriativa Produsaun

Produsaun kriativa hanesan produsaun foun no laiha komparasaun, no hatene

ninia kapasidade atu prods kona-ba buat ruma ne ' eb foun, ka kria relasaun

foun ida ba buat ruma ne ' eb iha ona ema hatene uluk, ho hanesan kondisaun

ruma ka relasaun foun ida ne ' eb iha objetivu ida-ne ' eb nefisiu, no bele

kobre nesesidade kona-ba individual ka grupu ema.

Iha sentidu balun ne ' eb mak kompatvel ho signifikasaun produsaun

kriativa ida ne'e, produtu kriatividade. Liafuan ne'e ho buat hotu-hotu ne ' eb lori

mudansa balun liu husi kreatividade. Tan nee, produtu kreatividade iha

10
signifikadu neeb partikulr no valr. Nia bele tentativa atu ultrapasa difikuldade

sira neeb la liga ho ema ruma. Produtu kriativa ida ne'e bele hetan influnsia

hosi nia liberdade, fleksibilidade, no hanoin. Fatr hirak ne'e ms presiza

autokonfiansa, independnsia no poder.

b. Serbisu kreativa

Objetivu hosi serbisu ida-ne'e maka kualkr forma kona-ba devr ka empregu

iha oin-oin kona-ba sinsia, arte no literatura. Liafuan serbisu atu f buat hotu

ne ' eb foun, tantu iha Satra, sinsia no arte ho tipu oin-oin no hatama.
c. Nivel kreatividade

nivel oin-oin kona-ba kreatividade hanesan:


Kreatividade expresionis

Kreatividade expresionis ne'e livre no espresaun ne ' eb iha laiha

urjnsia ka importnsia ba finesse no jenuinu (asli)


Kreatividade produsaun

Produsaun kreatividade maka rezultadu husi produsaun arte no sinsia

ne ' eb hetan liu husi esforsu kona-ba matadalan hodi halo rasik ho

livre, no determina medida hirak atu alkansa rezultadu ne ' eb loos.


Kreatividade inovadr

Kreatividade inovadr ne ' eb hato'o hosi inventors ne'e hatudu gnio

sira ho dezenvolvimentu kompetnsia ida-idkreatividaderenovasaun


Kreatividade signifika kona-ba dezenvolvimentu no renovasaun

prbaikan ne ' eb inklui uzu konhesimentu individual.


Kreatividade emanasaun

Emanatsaun kreatividade signifika prinspiu foun neeb hatudu katak

ka axioms mosu dadaun husi hanoin foun.

11
d. Kreatividade Estudante

Husi deskrisaun iha leten , katak kreatividade mak hanesan espresaun neeb

maka aas hatudu liu husi asaun no aspetu kognitivu ho hanoin reinfrsa no

konverjente no aspetu efectivu funsaun sentimentu / internalizasaun valor. Iha

rezolve problema ne'e, sei tenta kreatividade ne ' eb aas ba estudante sira atu

uza hanoin reinfrsa no konverjente aspetu bainhira buka soluasi foun no

bainhira sei kloot opsaun, kuandu buka resposta. Iha parte seluk, aspektu

efectivu ne'eb hatudu husi natureza imazinasaun, estelu, independente, self-

confident, tolernsia kona-ba diferensa ne ' eb iha situasaun (bele adapta),

kontente iha kompleksidade (entuziasmu konstrusaun sentrl), konsistente

husi situasaun ida seluk, intuitivu, no bele atraza desizaun.


e. Sukat Kreatividade Estudante

sukat Kreatividade Estudante iha rua prinsipl abordajen atu sukat nia

kriatividade, neeb mak:


1. kapasidade atu hanoin kriativa abordajen (kognitivu) no
2. abordajen ida-ne'e ba personalidade. Ezame ida ne ' eb mak uza barak

entre sira seluk; ezame ne ' eb hala'o Torrance (Test of Creative Thinking)

ne ' eb envolve iha kapasidade atu hanoin; ka koko personalidade

syndrome, porezemplu Alfa Bioljika Inventriu.

Personalidade inventriu ne'e iha intensaun atu determina tendensia

personalidade ema nian. Personalidade kriativa neeb iha kestaun sira inklui

atitude, motivasaun, interese, estilu hanoin no toman kona-ba hahalok sira. Taxa

mentl prosesu neeb lori solusoens, ideia, konseitu, neeb forma arstistik, teoria

12
ka produtu neeb niku no teste foun / orijinl halo tiha ona iha forma

figural/ imajen ka verbal / lian. Ezemplu ida seluk kona-ba teste kreatividade

(konstrusaun espesializadu iha iha Timor-Leste) mak Eskala Hanoin Kreativa husi

Utami Munandar. Elabora instrumentu sira atu konsidera hahalok kriativa ne ' eb

la ' s de'it presiza hanoin kriativa kapasidade (kognitivu), maib ms ida ne eb

kriativa (affective). Iha parte seluk Guildford compile reinfrsa espesfiku produtu

kapabilidade sira prosesu haat ne ' eb iha relasaun ho kriatividade (fluency,

fleksibilidade, hanoin no elaborasaun) determina liuhosi uza eskalaun

Klasifikasaun scoring. Ho forma ida ne'e benefsiu sira bele komprende kuaze

fsil, inexpensive, no bele implementa iha tempu badak no montante ida ne ' eb

boot.

2.2 Estuda

2.2.1 Definisaun Estuda

Estuda bele define nuudar prosesu ida hodi hetan koesimentu liu-husi

leitura no uza experinsia nuudar koesimentu atu bele muda komportamentu

individu nian iha forma kapasidade (competencies), abilidade (skills), no atitude

(attitudes). Estuda ninia esnsiu mak mudansa neeb msu iha prpriu ema

ida nia laran hafoin realiza atividadede terminadu. Esensialmente, laos mudansa

hotu-hotu inklui ba kategoria estuda. Atu komprende kona-ba konseitu husi

estuda, iha nee sei hahu apresenta definisaun balun kona-ba estuda.

13
Ho definisaun neeb mak mensiona iha leten heta haforsa hosi sientista ka

peritu hanesan tuir Wingkel dalam Darsono (2000: 4) hateten katak Belajar

adalah suatu aktivitas mental/psikis dalam interaksi aktif dengan lingkungan,

yang menghasilkan perubahan dalam pengetahuan pemahaman, keterampilan

dan nilai sikap.

Tuir peritu Slameto dalam Djamarah (2002:13) halo ms formulasaun

kona-ba definisaun estuda hensan Belajar yaitu suatu proses usaha yang

dilakukan individu untuk memperoleh suatu perubahan tingkah laku yang baru

secara keseluruhan sebagai hasil pengalaman individu itu sendiri dalam interaksi

dengan lingkungan.

Estuda mak prosesu ida atu muda komportamentu no karater ema nia, ho

nunee hetan koesimentu no abilidade hodi sai diak liu-tan duke anterior.

Iha opiniaun balun husi matenek-nain sira kona-ba konseitu estuda. Tuir

Cronbach, Harold Spears no Geoch iha Sardiman A.M (2005: 20) f nia

definisaun katak Learning is shown by a change in behavior as a result of

experience. Haforsa tan ho lian tetum katak estuda mak hatudu mudansa

komportamentu nuudar rezultadu husi experinsia.

Harold Spears (2005: 20), estabelese limitasaun katak Learning is to

observe,to read,to initiate,to try something themselves,to listen,to follow direction,

haforsa ho lian tetum katak estuda mak observa, lee, halo inisiativa,

koko buat ruma ho mesak, rona, lao tuir instrusaun/diretiva.

14
Enkuantu Geoch (2016: 20) hateten katak Learning is a change in

performance as a result of practice, ka estuda mak mudansa iha aparnsia nuudar

rezultadu husi pratika.

Husi definisaun tolu iha leten, bele konklui katak estuda mak mudansa

komportamentu ka muda karakter ema ida nia, ho srie atividade, purezemplu, liu-

husi lee, hareee, rona, halo-tuir, no seluk-seluk tan. Estuda sei sai diakliu se

sujeitu refere neeb estuda nee hasoru kedas ka halo kedas, nunee laos deit

verbalistiku.

Tuir peritu Thursan Hakim (2000:1) belajar adalah suatu proses

perubahan di dalam kepribadian manusia, dan perubahan tersebut ditampakkan

dalam bentuk peningkatan kualitas dan kuantitas tingkah laku seperti

peningkatan kecakapan, pengetahuan, sikap, kebiasaan, pemahaman,

keterampilan, daya pikir, dll.

Estuda nuudar atividade individual ida, neeb lolos nuudar estmulu pes

oida neeb haruka ba nia husi meiu ambiente. Ho nunee, akontesiumentu

atividade estuda neeb realiza husi individu ida bele explika ho formula entre

individu no meiu ambiente. Estuda neeb fetivu bele hetan apoiu estudante sira

hodi hasae kapasidade neeb sira hein hela bazeia ba objetivu

instrusional neeb atu alkansa. Atu hasae prestasaun estuda hodiak presiza tau

atensaun ba kondisaunaun internal no external. Kondisaunaun internal mak

kondisaunaun ka situasaun neeb mak eziste iha prpriu estudante nia

laran, hanesan: sade, abilidade, kapasidade no seluk tan. Kondisaunaun

external mak kondisaunaun neeb eziste iha liur husi prpriu ema nian, ezemplu:

15
sala aula neeb ms, instalasaun no infra-estrutura aprendizajen nian neeb

adekuadu.

2.2.2 Tipu tipu Estuda nian

Tuir Reber (1988) katak tuir objetivu no rezultadu. Tipu-tipu estuda

kompostu husi:

1. Estuda Abstratu (Abstract Learning). Tipu estuda ida nee nia objektivu

atu hetan komprensaun no solusaun neeb la real. Papl espritu ka rsiu,

dominasaun ba prinspiu no konseitu sira importante liu.


2. Estuda abilidade (Skill Learning). Tipu estuda ida nee iha nia objetivu atu

hetan abilidade balun ho utilizasaun movimentu motriku sira. Prosesu

formasaun neeb intensivu no regular presiza tebes.


3. Estuda Sosil (Social Learning). Tipu estuda ida nee iha nia objetivu atu

hetan abilidade no komprensaun ba kestaun sosil sira, adatasaun ba

valores sosil sira, no seluk tan.


4. Estuda Rezolusaun ba Problema (Problem Solving). Tipu estuda ida nee

iha ninia objetivu atu hetan abilidade kognitivu hodi rezolve

problema ho kompletamente. Kapasidade individual iha dominasaun koes

ementu, prinsipiu, no generalizasaun oi-oin nesesitu tebes.


5. Estuda Rasionl (Rational Learning). Tipu estuda ida nee iha ninia

objetivu atu hetan variedade abilidade sira ho utilizasaun prinspiu no

konseitu sira. Espera atu individu sira iha kapasidade atu rezolve problema

ho utiliza konsiderasaun no estratgia persepsaun neeb loos, ljika, no

sistemtiku.

16
6. Estuda bitu (Habitual Learning). Tipu estuda ida nee iha objetivu atu

individu sira hetan attitude no bitu neeb akuradu liu no pozitivu liu no

apaar ho nesesidade espasu no tempu.


7. Estuda Apresiasaun (Appreciation Learning). Tipu estuda ida nee iha

objetivu atu individu sira hetan no dezenvolve kompetnsia husi domnio

afetivu (Effective Skills).


8. Estuda Koesimentu (Knowledge Learning). Tipu estuda ida nee iha

objetivu atu hetan ka aumenta informasaun no komprensaun ba

koesimentu espesfiku.

Tuir Reber (1988), katak bazeia ba maneira ka prosesu neeb halo-tuir iha

estuda laran, variasaun tipu estuda mak hanesan tuir mai nee:

a. Estuda Bazeia ba Observasaun (Sensory Type of Learning). Estuda bazeia

ba observasaun signifika liu husi observasaun direta nuudar mtodu ida

neeb uza hodi determina prosesu aprendizajen, nuudar rezultadu ba

estudante neeb estuda.


b. Estuda Bazeia ba Movimentu (Motor Type of Learning). Estuda bazeia ba

movimentu signifika nuudar maneira ida bele lisaun ensinu neeb

profesr sira hanorin no atu estuda rasik.


c. Estuda Bazeia ba Memorizasaun (Memory Type of Learning). Estuda

bazeia ba memorizasaun signifika nuudar maneira ida neeb estudante

sira halo ho ezistnsia karater neeb aplika husi estudante refere.


d. Estuda Bazeia ba Rezolusaun Problema (Problem Solving Type of

Learning) Estuda bazeia ba rezolusaun problema signifika tknika

aprezentasaun neeb profesr sira uza atu hanorin ka aprezenta lisaun

ensinu ba estudante sira.

17
Estuda Bazeia ba Emsaun (Emotional Type of Learning) Estuda bazeia ba

emsaun signifika nuudar meius ida neeb mak profesr ida utiliza atu bele

aprende lao ho diak no hakmatek

2.3 Definisaun Resultadu Estuda

Resutadu estuda hanesan Esforsu ida, hosi resultadu aktivisadse servisu

nian neeb alkasa ho diak. Atu hetan resultadu neeb mak diak, tenkia esforsu an

makas hodi nunee bele hetan resultadu diak, ou valor, atu hetan resultadu neeb

mak diak presiza esforsu atu estuda makas, tanba liu hosi estuda mak

mudansa komportamentu ka muda karakter ema ida nia, ho srie atividade, ezemp

lu, liu-husi lee, haree, rona, halo-tuir, no seluk-seluk tan. Estuda neeb fetivu

bele hetan apoiu estudante sira, hodi hasae kapasidade neeb sira hein

hela bazeia ba objetivu instrusional neeb atu alkansa.

Ho definisaun neeb mak menciona iha leten kona-ba Prestasaun Estuda

tuir sientista Tulu tuu (2004:75) adalah hasil yang dicapai seseorang ketika

mengerjakan tugas atau kegiatan tertentu. Ho lian tetun prestasaun estuda

hanesan resultadu neeb alkasa hosi ema ruma bainhira halao servisu ou

aktividade refere.

Prosesu prestasaun kona-ba aprendizajen hanesan valorijasaun ida neeb ita

hetan liu hosi pessoal ida durante aktividade oin-oin, nunee ,os iha parte seluk

prestasaun aprendizajen ita hetan liu hosi meus hodi dedika an tomak atu servisu

makas no oinsa maneiza tempu hodi halo servisuhanesan aktividade ida neeb

mak ita presiza.

18
Tuir peritu (Djamarah 1986: 286) prestasi adalah hasil dari suatu

kegiatan yang telah dikerjakan, diciptakan, baik secara individual maupun

kelompok. Tuir sientista Djamarah prestasaun hanesan resultadu hosi aktividade

neeb halao, liu hosi indivu, ou grupu.

2.3.1 Fator fator neeb fo influensia ba prestasaun estuda

Fator neeb mak fo influensia ba prestasaun hanesan intelengensi, talentu,

interes e ho atensaun, motivasaun, maneira estuda, eskola, Ambeinte familia,

Hanesan tuir peritu Merson U. Sungalang (dalam Tulus Tuu, 2004:78)

faktor yang mempengaruhi prestasi belajar adalah kecerdasan, bakat, minat dan

perhatian, motif, cara belajar, sekolah, lingkungan keluarga.

Atu haforsa tan kona-ba prestasaun estuda hanesan esforsu neeb halao

atu hetan nia resultadu ho diak. Atu hasae prestasaun estuda ho diak presiza tau

atensaun ba kondisaunaun internal no external.

1. Kondisaunaun internal mak kondisaunaun ka situasaun neeb mak

eziste iha prpriu estudante nia laran, hanesan: sade, abilidade, kapasid

ade no seluk tan.


2. Kondisaunaun external mak kondisaunaun neeb eziste iha liur husi

prpriu ema nian, ezemplu: sala aula neeb ms, instalasaun no infra-

estrutura aprendizajen nian neeb adekuadu

19
2.3 Estudante

2.3.1 Definisaun Estudante

Enjeralmente estudante hanesan komponente ida neeb hola parte iha

edukasaun. Tanba edukasaun mak sai baze ba personajen ida-idak atu alerse ka

dezenvolve nia moris. Estudante bele interpreta nuudar ema neeb estuda ka

termu seluk pesoa umana neeb aprende. Estuda no aprende nuudar atividade

neeb ho valr aas iha neeb ema halo atu umaniza ninia umana iha mundu

umanidade. Ida nee ms hola parte iha aksaun eduka, tan nee msu liafuan

neeb hanaran edukasaun. Iha edukasaun nia laran ema simu no f influnsia

husi ema neeb involve-an iha atividade edukasaun.

Ho definisaun neeb mak mensiona iha leteten,mak hetan haforsa hosi

matenek ou peritu balun nia hanoin hanesan tuir Abu Ahmadi siswa adalah

orang yang belum mencapai dewasa, yang membutuhkan usaha, bantuan

bimbingan dari orang lain yang telah dewasa guna melaksanakan tugas sebagai

salah satu makhluk tuhan, sebagai umat manusia, sebagai warga negara yang

baik, dan sebagai salah satu masyarakat serta sebagai suatu pribadi atau

individu.

Estudante hanesan komponente neeb inklui ou hola parte iha sistema

edukasaun nian, neeb lao tuir prosesu edukasaun, nunee bele tulun nia sai ema

neeb kualidade no kondisaunaun ho objetivu edukasaun nasionl

20
Ho definisaun neeb mak mensiona iha leten hetan reforsa hosi peritu

(Hamalik,1994, p.6) neeb hateten katak. siswa sebagai komponen yang

mencakup dan berpartisipasi dalam sistem pendidikan, yang konsisten dengan

proses pendidikan dalam rangka untuk membantu Anda menjadi orang yang

berkualitas dan kondisaun dengan tujuan pendidikan nasional.

Haforsa tan ho lian tetum katak estudante hanesan komponente neeb

inklui ou hola parte iha sistema edukasaun nian, neeb lao tuir prosesu

edukasaun, nunee bele tulun nia sai ema neeb kualidade no kondisaun ho

objetivu edukasaun nasionl.

Iha ms peritu balun (annimu, 2010) f esplikasaun klaru katak estudante

nuudar mitra instruktr iha prosesu aprendizajen nia laran, ho hanoin ida katak

estudante tenke sai nuudar sujeitu no objeitu ba aprendizajen la hanesan ho

aprendizajen tradisionl iha neeb instruktr mak domina prosesu aprendizajen.

Liga ba peritu nia hanoin iha leten mak hau hanesan peskizador hakarak hola nia

rezumu katak, estudante hanesan komponente no hasentru ba iha prosesu

aprendizajen. Katak estudante mak involve direitamente iha prosesu aprendizajen

hodi konstrui ninia koesemetu husi problema neeb komplexu.

2.3.2 Fator-Fator Dezemvolve Estudante Kapasidade

Atu dezenvolve kapasitasaun neeb ema persiza hodi tulun iha misaun

umaniza umana tenke uluk nanain f atensaun ba estudante sira nia mundu no

estudante nee rasik, liu husi dalan aprendizajen. Tan nee, tuir teoria

konstrutivizmu afirma katak estudante mak sai xave ba jogu ka prosesu umaniza

21
umana, katak estudante mak tenke sai sentru no mestre/a tulun sira iha sira nia

esforsu-an hodi konstrui no dezenvolve kapasidade neeb sira iha

ontoljikamente.

Tuir Piaget sita husi Santrock (2007) hateten katak, Estudante

dezenvolve ninia koesementu siensia liu husi transformasaun informasaun,

Tuir Vigotsky sita iha Santrock, katak estudante dezenvolve ninia

matenek liu husi interasaun sosil ho ema seluk. Nia Sentidu katak ema nia

koesementu ka abilidade neeb iha, bele transforma liu husi informasaun neeb

hetan husi kolega, viziu no ambiente refere.

Liga ba peritu nain rua nia hanoin iha leten mak hau hanesan peskizador

hakarak hola nia rezumu katak. estudante dezenvolve ninia koesementu atu kria

relasaun komunikativu, tanba realmente estudante transforma ninia koesementu

matenek liu husi aproximasaun internl no eksternl. Tan nee nuudar mestre/a

presiza kria mekanizmu neeb diak, hodi inspira labarik nia hanoin hodi bele

deskobre iha sira nia-an matenek neeb naksubar hela.

2.4 Definisaun Konsepsional

Definisaun konsepsional hanesan buat neeb importante atu halao peskiza

ida. Iha peskiza ida nia laran tenki formula variabel-variabel neeb peskiza sira

halo tantu livre variabel no variabel neeb konjunta.

22
Tuir Masri Singarimbun ho Soffian Effendi 1998 :17 definisi

konsepsional adalah petunjuk pelaksanaan bagaimana caranya mengukur

variable dengan kata lain definisi operasional merupakan unsur penelitian yang

memberitahukan bagaimana mengukur suatu variable.

Tuir Masri Singarimbun no Sofian Effendi katak definisaun konsepsional

hanesan indikasaun desizaun oinsa metode sukat variabel sira ho liafuan seluk

katak operasional hanesan elementu peskiza neeb mak fo hatene oinsa atu sukat

variabel sira.1

Variabel Levre (X) dan variabel kesi malu (Y), ho nia diagrama mak

hanesan tuir mai nee:

XY

kreatividade jetu estuda (X) Resultadu estuda (Y)

1Masri Singarimbun dan Effendi, Metode Penelitian Survey, Lp3cs, Yogyakarta,


1998, hal 17

23
KAPITULU III

METOROLOGIA PESKIZA

3.1 Fatin no tempu peskiza

3.1.1 Fatin Peskiza

Peskiza neeb atu halao iha Eskola Basika Central Ladi-Suai, anu letivu 2016,

iha Posto Administrativo Suai, Municipu Covalima.

3.1.2 Tempu Peskiza

Peskiza nee hodi implementasaun atu komesa sura husi dia

fulan..tinan..2016, too ihadia.fulan..tinan 2016.

3.2 Populasaun no Amstra

3.2.1 Populasaun

Populasaun mak totalidade husi sujeitu peskiza, populasaun rea

jeneralizasaun neeb kompostu husi objetu ka sujeitu neeb iha karaterstika no

kualidade definidu neeb determina husi peskizador atu estuda hodi ikus-mai foti

24
nia konklusaun. Nunee populasaun laos deit husi ema, maib ms husi objetu

material natural sira seluk. Populasaun ms laos deit kuantidade husi objetu ka

sujeitu neeb mak estuda hela,maib inkliu ms karaterstika neeb mak eziste

iha objetu ka sujeitu refere. Ho nunee, iha peskiza ida nee, ida neeb

sai populasaun mak totalidade estudante 80 anu iha Ensino Basika Central

Ladi, tinan hanorin 2016

3.2.2 Amstra

Tuir Sutrisno Hadi (1998: 221) sampel adalah sesura penduduk yang

suranya kurang dari populasi. Se populasaun nee boot, no peskizadr karik la

posivel atu estuda buat hotu neeb iha populasaun laran, purezemplu, limitasaun

orsamentu, enerjia, no tempu, entaun peskizadr sei foti amstra husi populasaun

refere. Saida mak akontese iha amstra refere, ninia konkluzaun sei aplika ba

populasaun tomak. Tamba nee, amstra neeb rekolla husi populasaun tenke

reprezentativu duni. Amstra mak parte neeb foti husi objetu tomak neeb

peskiza no konsidera reprezenta populasaun tomak,(Soekidjo,2005: 79).

Alende nee, tuir Arikunto (2002: 109) katak amstra mak parte/metade ka

reprezentante husi populasaun neeb atu estuda. Hafoin nia sujere katak se ninia

sujeitu menus husi atus ida (100), diak liu foti tomak, nunee, peskiza refere

hanaran peskiza populasaun. Alende nee, se ninia sujeitu >100, entaun bele foti

deit 10-15% ka liu.

Bazeia ba teoria sira iha leten, mak ida nee sai amstra iha peskiza ida

nee mak totalidade estudante 80 /A an iha Ensino Basicu Central Ladi, tinan

25
hanorin 2016, iha munispiu Covalima, peskiza ida nee nuudar peskiza

populasaun.

3.3 Varibel Peskiza

3.3.1 Varibel Peskiza

Tuir Indriantoro dan Supomo, 1999 mengatakan definisi operasional

variabel berusaha menjelaskan suatu unsur penelitian yang memberikan

gambaran bagaimana cara mengukur suatu variabel atau dapat dikatakan

sebagai suatu petunjuk pelaksanaan dalam mengukur variabel dalam penelitian

Varibel peskiza katak atributu husi ema ida ou objetu neeb iha

Variasaun ba ema ida ho seluk ms ou objetu ida ho objetu seluk ms. Iha

peskiza ida nee peskiza uza ba tipu rua, mak Varibel livre no varibel kesi malu.

3.3.2 Varibel Livre

Variabel Livre (independent variable) katak varibel neeb valor nee la

tabela ba variabel seluk. Normalmente fo iha simbolu mak (X)

Definisaun operasionalidade : Kreatividade jetu estuda

Eskala : ordenadu

Simbolu : X

26
3.3.3 Varibel Kesi malu

Varibel Kesi malu katak varibel Kesi malu (dependent variable) katak

varibel neeb valor nee konforme ba varibel seluk, realmente iha simbolu ba

(Y)

Definisaun operasional variabel : Resultadu Estuda

Eskala : Ordenadu

Simbolu :Y

3.4 Eskala Sasukat

Relasaun ba malu atu uza kestionriu iha rekoilha data, mak kestionriu

nee bele foti amstra ba malu iha modelu valor hodi uza eskala likert, tamba nee

halo formatu kestionariu iha modelu eskoila multipla. Eskoila multipla iha

haat ho nunee bele resposta no hili ida deit husi resposta neebe prepara tiha

ona. Fo valor hanesan alternativa resposta neebe iha ketionriu laran mak

hanesan tuir mai nee :

Konkorda Liu (KL) fo valor 4 ho alternativa neebe masimu liu


Konkorda (K) fo valor 3, ho alternativa neebe masimu
La Konkorda (LK) fo valor 2, ho alternativa neebe iha okos
La Konkorda Liu (LKL) fo valor 1, ho alternativa neebe okos liu

3.5 Tekniku Rekoilla Dadus

Iha Nain hakerek halo teze nee peskiza atu presiza iha rekoilla dadus iha

oin tolu mak hanesan tuir mai nee :

27
3.5.1 Kestionriu (Questioner)

Kestionriu ka questioner mak lista pergunta neeb f ba ema atu resposta

(respondentes) tuir ninia pergunta neeb mak iha uza nain mak husu. Objetivu

husi kestionriu mak buka informasaun neeb kompletu kona b problema husi

respondente, laiha sente tauk, bainhira respondente f nia resposta neeb laloos

tuir realidade neeb mak iha lista pergunta (Riduwan,2012).

3.5.2 Observasaun

Observasaun mak observasaun direitamente ba objetu peskiza hodi hareee

besik liu ba atividade neeb mak halao husi objetu peskiza kona b hahalok ka

karaterstika ema nian, prosesu servisu no uza ba respondente kiik. Observasaun

katak tknika rekolla dadus neeb ita halo la tuir ninia atitude husi

respondente ka entrevista no kestionriu ho nunee ita bele halo gravasaun

(rekaman) ba fenmenu neeb akontese ka liga ba situasaun no kondisaunaun

(Riduwan,2012).

3.5.3 Dokumentasaun

Dokumentasaun katak hatudu direitamente ba iha fatin husi peskiza mak

hanesan livru sira neeb ho relevante, regras, relatriu aktividade, foto, no dadus

neeb relevante ho peskiza, (Riduwam,2012).

3.5.4 Intervista

Intervista katak matrial ka sasan teknika ida atu rekoila ou akumula dadus ho ida

nee peskizador hasoru malu diretamente ho renpondente sira neeb halo

28
intervista kona-ba problema, ho ida nee mak dadus neeb mak ita hola ou ita foti

ho relativa tomak tuir lolos buat neeb mak hakerek nain hakak.

3.6 Instrumentu Peskiza

3.6.1 Teste Validade

Antes kestionriu uza, ita presiza teste uluk lai validade nee ida-ida,tuir

dadus neeb mak iha amstra nee rasik nunee ba da-uluk teste ba kestionriu

depois ba rezultadu teste analiza. Atu sukat sasn husi ida ba ida iha dadus ka

kestionriu, halo ona ho modelu korelasi skor item-item tuir total skor ba fatr

ida-ida husi respondent neeb teste baa. Korelasi neeb forma tuir tknika

korelasi (product moment) neeb tuir nia formulasaun matemtika

1. Lalaok hodi teste valiedade mak hanesan tuir mai nee :

n ( XY ) - ( X )( Y )
r XY =
{n . x ( x ) }{n . Y ( Y ) }
2 2 2 2

Neeb:

rxy : kofiesiente Korelasi

X : Skor item kada resposta

Y : Total skor

N : Teste kuantidade sujeitu

Iha ka lae atu determina kada item nee vlidu ka lae,atu kompara

rhitung/sura ho r table product moment,antes ita kompara ho tarefa neebe signifikativa

29
5 % porsentu entre rhitung/suraboot liu r table mak instrumentu neeb ita uza nee

vlidu ona.

3.6.2 Teste reliabilidade

Teste ida nee ita atu hatene kestionriu neeb ita f ba respondent neeb

ita halo atu sura sasukat neeb ita uza hodi hetan konfiansa ho indexneeb loos

Teste ida nee ita uza ho metodu fahe rua (numeru kilik ho par)ho ninia lalaok uza

2 r
R
1 r

Iha neeb:

R = reliabilidade internal instrumentu hotu

rb = koefisiente korelasi entre instrumentu kliik no tomak

30
3.7 Teknika Analiza Dadus

3.7.1 Analisis Deskriptif

Analiza diskriptif utliza atu halo diskripsi Kreatividade Estuda ba iha

resultadu estuda. Iha analiza ida nee utiliza forma tabel no valor media atu klaru

ba diskripsi variavel.

3.7.2 Analiza Regresi Doblu

Modelu analiza ida nee utiliza iha peskiza ida nee ho teknik analisis

regresi simples. Teknik ida nee utiliza atu hatudu predeksi hosi variavel

sira,variael livre, no variavel la livre.

Y = +X+ + e

Neeb

Y = Resultadu Estuda

= Intercept

= koefisien

X = Kreatividade jetu Estuda.

31
3.8 Teste Ipoteses

3.8.1 Teste Ipoteses I

Teste Ipoteses ida nee utiliza atu tes influensia ho (simultan) variavel

independen ba iha variavel dependen. Ipoteses estatistika mak hanesan tuir mai

1. Ho : 1= 2 = 0, hanesan simultan variabel independen neeb la fo

influensia singnifika ba iha variabel dependen.


2. Ha : 1 2 0, hanesan lori simultan variabel independen influensia

signifikan ba iha variabel dependen.

Ho nivel signifikansi = 5% ho degree qf freedom (k) dan (n-k-1) iha

neeb n hanesan sura observasaun ho k hanesan variabel independen. Mak valor

Fkontajen formula mak hanesan tuir mai:

R 2 /k
Fhitung

1 R 2 / n k

Neeb:

R2 = R Square

n = amstra ka dadus neeb barak

k = kuantidade variabel independent

no ms, F tabel simu no haree nivel signifikan boot 5% ho df = (n-1),

wainhira:

32
1 Se Fhitung> Ftabel ou Sig. F < 5 % mak Ho lasimu no H1 simu

2 Se Fhitung<Ftabel atau Sig. F >5 % mak Ho simu no Hl lasimu.

3.8.2 Teste Ipoteses II

Ipoteses rua sei halao teste tuir analisis neeb resulta hosi modelul

regresi berganda.

1 Ho: = 0, variaevel independnt hanesan parsial la iha influensia

signifikan ba iha variabel dependen


2 Ha: 0 variabel independen hanesan lalaok parsial fo influensia

simultan ba iha variabel dependen. ho nivel signifikansi = 5% no ho

degree of freedom (k) no (n-k-1) neeb n mak total observasaun ho k

mak variabel independent. Mak valor t hitung formula mak hanesan tuir

mai:

i
t hitung
Se i

Neeb :

i
= koefisien regresi

Se
i = Standard error koefisien regresi

33
No ms t tabel hatudu ho haree nivel signifikan boot 5% no df = (n-1),

wainhira:

1. Se tkontajen > ttabel mak Ho lasimu no H1 simu.


2. Se tkontajen < ttabel mak Ho simu no Hl lasimu.

3.8.3 Teste Ipoteses III

Teste Ipoteses ida nee utiliza atu teste variable - variabel independen

neeb iha influensia neebe dominan ba iha variabel dependen. Ipoteses statistik

hanesan tuir mai.

1 Ho: 1= 2 = 0, Ipoteses zero (Ho) ida nee hanesan iha variabel

independen laiha influensia dominan ba iha variabel dependen.


2 Ha : Minimal hosi koefisien # 0, Ipoteses alternativa (H a) ida nee

hanesan minimal hosi variabel independen influensia dominan ba iha

variabel depende.

Wainhira entre variabel-variabel independen neeb iha valor koefisien

regresi (R) boot liu entre hosi seluk, mak variabel ida nee hanesan variabel

neeb dominan influensia ba iha variabel dependen.

34

También podría gustarte