Documentos de Académico
Documentos de Profesional
Documentos de Cultura
INRODUSAUN
1.1 Antesendete
Eskola mak institusaun formal neeb mak f biban ba alunu atu estuda
buat neeb presiza atu hatene atu nia bele hanoin hanetenek, hanoin los ho iha
abilidade.. Iha eskola mak akontese prosesu estuda atu forma personalidade
neeb kualidade. Ema tende estuda atu bele defende moris iha mundu nee.
Estuda mos mak fasilidade ema nian atu komprende siensia no mos buat hirak
neeb iha ligasaun ho kriasaun Maromak nian.. Liuhosi prosesu estuda, ema bele
Edukasaun hanesan dalan ida atu prepara recursu humanu neeb hamosu no
iha ema nia moris. Edukasaun mos hanesan determina destinu nasaun ida nian, iha
mundo agora futuru nasaun determina mos hosi sistema globalizasaun no mos
mudansa husi siensia. Tanba nee edukasaun maka sai aspirasaun ba siensia,
wainhira nasaun nee lao ba oin la kaer metin sistema edukasaun entaun bele mos
afeta ba futuru nasaun nian. Tamba, liu Edukasaun bele hamosu dezenvolvimentu
sosil tuir sinl tempu neeb iha, Dezenvolvimentu sosil depende ba sistema
edukasaun neeb forte, tanba edukasaun hanorin oins rezolve problema ho dalan
Timor Leste hanesan nasaun ida neeb mak foin ukun an iha dekada ida,
tan nee setr edukasaun sei limitadu tebes hanesan: ninia funsionriu pbliku sira
1
barak mak sei remata deit ho nvel edukasaun sekundriu nian, nee duni presiza
tebes investe makas iha setr edukasaun hodi kapasita ninia funsionriu sira. Atu
hetan rekursu umanu neeb mak kualidade presiza tebes, tanba edukasaun ho
kualidade hanesan fatr importante neeb prinsipl hodi forma (eduka) ema sai
kualidade. Sorin seluk, edukasaun iha Timor Leste sai xave principl ba
dezenvolvimentu nasaun no estadu. iha tempu agora nee Timor-Leste halao dau-
no dezenvolvimentu non fiziku, Iha mundu ohin loron, futuru nasaun determina
mos husi sistema globalizasaun no mos mudansa siensia. Tanba edukasaun mak
Ho ida nee defenisaun neebe menciona iha leten hetan ajuda ka reforsa
husi peritus ka matenek nain balun nian hanoin hanesan tuir konaba edukasaun
Erik Hoffer hateten katak education should teach us how to think, rather than
kondisaun no esperansa. Tanba ida nee ema nia natureza, ema hetan koesementu
hodi hamosu siensia oin-oin liu hosi esperiensia, intuisaun, apokalipse, hanoin
ljiku, ka halo esperimentu sira neeb ho lisan empiris. Koesementu mai hosi
lian Arabia katak Ilm iha lian Indonezia katak lmu, neeb f signifika katak
koese. Tuir nia sentidu nee, bele konjunta ho liafuan sosil (Koesementu sosil
2
Hodi sistema edukasaun ida nee, sai nuudar aspetu boot atu hamosu
sosiedade. Sosiedade mai hosi liafuan Latina societas neeb ho sintidu relasaun
amizade ho sira seluk. Societas mai hosi palavra baziku socius neeb ho sentidu
maluk. Tanba nee sosiedade iha relasaun boot ho palavra sosil. Implisitamente
palavra sosiedade iha sentidu katak ninia membru iha vizaun no nesesidade neeb
hanesan atu too ba ninia objetivu. Edukasaun tulun ema atu buka hatene no buka
kria buat foun, Hodi ida nee, kultura bele hetan mudansa tanba halo estudu
Eskola nuudar fatin ida neeb forml atu hetan koesementu ba mundu
jeralmente. Iha eskola profesr sira no alunu, alunu no alunu halo relasaun
edukativa atu komprende mundu nia lalaok no nia dezenvolvimentu. Eskola fatin
atu estuda no buka komprende saida mak akontese no iha iha mundu ida nee.
Profesr sira nuudar edukadr, hodi edukadr nia prezensa kria ligasaun amizade
hamutuk ho estudante atu lori estudante sai nuudar labarik edukadu ba prosesu
Sira hamaluk malu no sai mata dalan ba malu iha sira-nia ambiente rasik. Iha sira-
sira nee mak tulun ema ka estudante atu sai maduru liutn iha sira-nian prosesu
aprendizajen, Influensia pozitiva nee mak inklui sintoma edukasaun, No ida nee
estudante atu sai disiplinadu no hasae profesionalizmu iha rea neeb sira foka
liu. Hodi eskola nia ambiente saudavel bele tulun sosiedade ms saudavel. Tanba
3
liu hosi edukasaun forml tulun estudante atu rezolve problema neeb sosiedade
hasoru, Hanesan estudante halo peskiza no buka hatene tanba s vida sosiedade
sai henesan nee, oins f dalan ba sosiedade hodi enfrenta defikuldade. Tanba
Buat hotu neeb estudante estuda iha eskola mosu hosi ambiente sosiedade rasik
no rezultadu hosi saida mak sira estuda f fila ba sosiedade atu hadia no hamoris
hodi hariku rekursu neeb iha (RU no RN rekursu umanu no rekursu naturais).
Sistema edukasaun sai mos hanesan parte ida neeb labele separasaun husi
moris sosias no kultura. Atu halao funsaun hosi hari nasaun no kultura nasional,
liutan iha nasaun Timor Leste para atu bele hetan edukasaun. Probelema
edukasaun neeb barak bele mosu pergunta oinsa sistema edukasaun bele prepara
oportunidade neeb bele habelar liu tan iha nasaun ida nee para atu bele hetan
edukasaun neeb luan bele mosu tamba sidadadun barak liu mak tinan neeb
hahu eskola.
Kualidade edukasaun sai problema boot ita iha nasaun Timor Leste tamba
sedauk too iha necesidade ema hotu nian nomos objektivo nasional. Resultado
kualidade edukasaun sei masimu tamba iha problemas neeb barak no problemas
sira seidauk resolve hotu tamba kbiit husi Governo nian mak sei fraku atu foti
Problemas efisiesi edukasaun hamosu mos oinsa iha sistema edukasaun ida
atu halo rekursu neeb atu atingi objektivu edukasaun nasional nian sekarik
4
necesidade neeb uza sufisienti no furak bele hatete katak efisiensi edukasaun
nasional aas duni no oin seluk karik edukasaun nasional bele hatete katak laiha
problemas objectivo edukasaun nasional. Edukasaun mos bele prence iha sektores
Problema neeb ita nia nasaun hasoru maka hanesan problema aktuais
Pr-Secundria, Secundria e mos iha Universidade Timor Leste iha Timor laran
tomak e mos problemas linguagem tamba estudante sira iha sira lakomprende liu
Relasaun ho buat hirak neeb iha leten mak hakerek nain gosta atu hatene
klean liu. Ho ida nee mak hakerek nain hatama topiku proposal peskiza ida nee
5
hanesan Influensia Keatividade Jetu Estuda ba iha Resultadu Estuda Estudante
klasse 8o/B iha EBC Ladi Anu Letivu 2016. Posto Administrativo Suai,
Municipiu Covalima.
Ba peskiza ida nee iha ms nia objetivu rasik ho lubuk ida mak hanesan
tuir:
a. Hanesan meius ida hodi kriteriu no kompleta estudu iha Universidade hodi
c. Siensia neeb durante iha banku akademiku bele dezenvolve nasaun liu
6
1.3.2 Objetivu espesifiku
saida mak Estudante sira hasoru Problema, no oinsa buka alternativu saida
1.4.1 Limitasaun
klasse 8 o/B iha EBC Ladi Anu Letivu 2016. Posto Administrativo Suai,
Municipiu Covalima
Iha peskiza ida nee foku deit ba Keatividade Jetu Estuda ba iha
Resultadu Estuda Estudante klasse 8o/B iha EBC Ladi Anu Letivu 2016.
7
1.5 Razaun hili topiku
Iha ms razaun hirak neeb kona-ba hili topiku hakerek proposal ida nee
a. Tamba seidauk iha peskijador ida mak halao peskija ba topiku proposta ida
Estudante klasse 8o/B iha EBC Ladi Anu Letivu 2016. Posto
Atu hakamanan iha komprensaun indise husi proposta ida nee mak
sistematika hakerek neeb akumula husi hakerek nain katak hanesan tuir mai
nee:
konsepsional
8
KAPTULU II
FUNDAMENTU TERIKA
2.1 Kreatividade
Pretensaun, liafuan kriativa mak hamosu kona-ba buat ruma ne ' eb foun,
maneira mekanik. Kreatividade ne'e hanoin sira ne ' eb f-sai idea kreativu ka
prosesu ida-ne ' eb mentl. Poder kriativa ko'alia kona-ba kapasidade atu hanoin
Difinisaun neeb mak mensiona iha leten mak hetan haforsa ho tioria hosi
penemuan atau kreasi, baik dalam bidang lain, terjadi dengan menghubungkan
ide-ide.
9
Tuir George J. Seidel, dalam The Crisis Of Creativity, dehan katak :
kadang dengan cara yang ganjil, namun mengesankan, dan ini merupakan dasar
pendayagunaan kreatif dari daya rohani manusia dalam bidang atau lapangan
manapun.
Hosi definisaun iha leten, konklui katak kreatividade mak hahalok ida ne '
eb hanoin imaginativu liu husi prosesu mentl kona-ba dezeju ida-ne ' eb boot
valorizasaun.
a. Kriativa Produsaun
ninia kapasidade atu prods kona-ba buat ruma ne ' eb foun, ka kria relasaun
foun ida ba buat ruma ne ' eb iha ona ema hatene uluk, ho hanesan kondisaun
ruma ka relasaun foun ida ne ' eb iha objetivu ida-ne ' eb nefisiu, no bele
kriativa ida ne'e, produtu kriatividade. Liafuan ne'e ho buat hotu-hotu ne ' eb lori
mudansa balun liu husi kreatividade. Tan nee, produtu kreatividade iha
10
signifikadu neeb partikulr no valr. Nia bele tentativa atu ultrapasa difikuldade
sira neeb la liga ho ema ruma. Produtu kriativa ida ne'e bele hetan influnsia
b. Serbisu kreativa
Objetivu hosi serbisu ida-ne'e maka kualkr forma kona-ba devr ka empregu
iha oin-oin kona-ba sinsia, arte no literatura. Liafuan serbisu atu f buat hotu
ne ' eb foun, tantu iha Satra, sinsia no arte ho tipu oin-oin no hatama.
c. Nivel kreatividade
ne ' eb hetan liu husi esforsu kona-ba matadalan hodi halo rasik ho
11
d. Kreatividade Estudante
Husi deskrisaun iha leten , katak kreatividade mak hanesan espresaun neeb
maka aas hatudu liu husi asaun no aspetu kognitivu ho hanoin reinfrsa no
rezolve problema ne'e, sei tenta kreatividade ne ' eb aas ba estudante sira atu
bainhira sei kloot opsaun, kuandu buka resposta. Iha parte seluk, aspektu
sukat Kreatividade Estudante iha rua prinsipl abordajen atu sukat nia
entre sira seluk; ezame ne ' eb hala'o Torrance (Test of Creative Thinking)
personalidade ema nian. Personalidade kriativa neeb iha kestaun sira inklui
atitude, motivasaun, interese, estilu hanoin no toman kona-ba hahalok sira. Taxa
mentl prosesu neeb lori solusoens, ideia, konseitu, neeb forma arstistik, teoria
12
ka produtu neeb niku no teste foun / orijinl halo tiha ona iha forma
figural/ imajen ka verbal / lian. Ezemplu ida seluk kona-ba teste kreatividade
(konstrusaun espesializadu iha iha Timor-Leste) mak Eskala Hanoin Kreativa husi
Utami Munandar. Elabora instrumentu sira atu konsidera hahalok kriativa ne ' eb
kriativa (affective). Iha parte seluk Guildford compile reinfrsa espesfiku produtu
Klasifikasaun scoring. Ho forma ida ne'e benefsiu sira bele komprende kuaze
fsil, inexpensive, no bele implementa iha tempu badak no montante ida ne ' eb
boot.
2.2 Estuda
Estuda bele define nuudar prosesu ida hodi hetan koesimentu liu-husi
(attitudes). Estuda ninia esnsiu mak mudansa neeb msu iha prpriu ema
ida nia laran hafoin realiza atividadede terminadu. Esensialmente, laos mudansa
estuda, iha nee sei hahu apresenta definisaun balun kona-ba estuda.
13
Ho definisaun neeb mak mensiona iha leten heta haforsa hosi sientista ka
peritu hanesan tuir Wingkel dalam Darsono (2000: 4) hateten katak Belajar
kona-ba definisaun estuda hensan Belajar yaitu suatu proses usaha yang
dilakukan individu untuk memperoleh suatu perubahan tingkah laku yang baru
secara keseluruhan sebagai hasil pengalaman individu itu sendiri dalam interaksi
dengan lingkungan.
Estuda mak prosesu ida atu muda komportamentu no karater ema nia, ho
nunee hetan koesimentu no abilidade hodi sai diak liu-tan duke anterior.
Iha opiniaun balun husi matenek-nain sira kona-ba konseitu estuda. Tuir
Cronbach, Harold Spears no Geoch iha Sardiman A.M (2005: 20) f nia
experience. Haforsa tan ho lian tetum katak estuda mak hatudu mudansa
haforsa ho lian tetum katak estuda mak observa, lee, halo inisiativa,
14
Enkuantu Geoch (2016: 20) hateten katak Learning is a change in
Husi definisaun tolu iha leten, bele konklui katak estuda mak mudansa
komportamentu ka muda karakter ema ida nia, ho srie atividade, purezemplu, liu-
husi lee, hareee, rona, halo-tuir, no seluk-seluk tan. Estuda sei sai diakliu se
sujeitu refere neeb estuda nee hasoru kedas ka halo kedas, nunee laos deit
verbalistiku.
Estuda nuudar atividade individual ida, neeb lolos nuudar estmulu pes
atividade estuda neeb realiza husi individu ida bele explika ho formula entre
individu no meiu ambiente. Estuda neeb fetivu bele hetan apoiu estudante sira
instrusional neeb atu alkansa. Atu hasae prestasaun estuda hodiak presiza tau
external mak kondisaunaun neeb eziste iha liur husi prpriu ema nian, ezemplu:
15
sala aula neeb ms, instalasaun no infra-estrutura aprendizajen nian neeb
adekuadu.
kompostu husi:
1. Estuda Abstratu (Abstract Learning). Tipu estuda ida nee nia objektivu
konseitu sira. Espera atu individu sira iha kapasidade atu rezolve problema
sistemtiku.
16
6. Estuda bitu (Habitual Learning). Tipu estuda ida nee iha objetivu atu
individu sira hetan attitude no bitu neeb akuradu liu no pozitivu liu no
koesimentu espesfiku.
Tuir Reber (1988), katak bazeia ba maneira ka prosesu neeb halo-tuir iha
estuda laran, variasaun tipu estuda mak hanesan tuir mai nee:
17
Estuda Bazeia ba Emsaun (Emotional Type of Learning) Estuda bazeia ba
emsaun signifika nuudar meius ida neeb mak profesr ida utiliza atu bele
nian neeb alkasa ho diak. Atu hetan resultadu neeb mak diak, tenkia esforsu an
makas hodi nunee bele hetan resultadu diak, ou valor, atu hetan resultadu neeb
mak diak presiza esforsu atu estuda makas, tanba liu hosi estuda mak
mudansa komportamentu ka muda karakter ema ida nia, ho srie atividade, ezemp
lu, liu-husi lee, haree, rona, halo-tuir, no seluk-seluk tan. Estuda neeb fetivu
bele hetan apoiu estudante sira, hodi hasae kapasidade neeb sira hein
tuir sientista Tulu tuu (2004:75) adalah hasil yang dicapai seseorang ketika
hanesan resultadu neeb alkasa hosi ema ruma bainhira halao servisu ou
aktividade refere.
hetan liu hosi pessoal ida durante aktividade oin-oin, nunee ,os iha parte seluk
prestasaun aprendizajen ita hetan liu hosi meus hodi dedika an tomak atu servisu
makas no oinsa maneiza tempu hodi halo servisuhanesan aktividade ida neeb
18
Tuir peritu (Djamarah 1986: 286) prestasi adalah hasil dari suatu
faktor yang mempengaruhi prestasi belajar adalah kecerdasan, bakat, minat dan
Atu haforsa tan kona-ba prestasaun estuda hanesan esforsu neeb halao
atu hetan nia resultadu ho diak. Atu hasae prestasaun estuda ho diak presiza tau
eziste iha prpriu estudante nia laran, hanesan: sade, abilidade, kapasid
prpriu ema nian, ezemplu: sala aula neeb ms, instalasaun no infra-
19
2.3 Estudante
edukasaun. Tanba edukasaun mak sai baze ba personajen ida-idak atu alerse ka
dezenvolve nia moris. Estudante bele interpreta nuudar ema neeb estuda ka
termu seluk pesoa umana neeb aprende. Estuda no aprende nuudar atividade
neeb ho valr aas iha neeb ema halo atu umaniza ninia umana iha mundu
umanidade. Ida nee ms hola parte iha aksaun eduka, tan nee msu liafuan
neeb hanaran edukasaun. Iha edukasaun nia laran ema simu no f influnsia
matenek ou peritu balun nia hanoin hanesan tuir Abu Ahmadi siswa adalah
bimbingan dari orang lain yang telah dewasa guna melaksanakan tugas sebagai
salah satu makhluk tuhan, sebagai umat manusia, sebagai warga negara yang
baik, dan sebagai salah satu masyarakat serta sebagai suatu pribadi atau
individu.
edukasaun nian, neeb lao tuir prosesu edukasaun, nunee bele tulun nia sai ema
20
Ho definisaun neeb mak mensiona iha leten hetan reforsa hosi peritu
proses pendidikan dalam rangka untuk membantu Anda menjadi orang yang
inklui ou hola parte iha sistema edukasaun nian, neeb lao tuir prosesu
edukasaun, nunee bele tulun nia sai ema neeb kualidade no kondisaun ho
nuudar mitra instruktr iha prosesu aprendizajen nia laran, ho hanoin ida katak
Liga ba peritu nia hanoin iha leten mak hau hanesan peskizador hakarak hola nia
Atu dezenvolve kapasitasaun neeb ema persiza hodi tulun iha misaun
umaniza umana tenke uluk nanain f atensaun ba estudante sira nia mundu no
estudante nee rasik, liu husi dalan aprendizajen. Tan nee, tuir teoria
konstrutivizmu afirma katak estudante mak sai xave ba jogu ka prosesu umaniza
21
umana, katak estudante mak tenke sai sentru no mestre/a tulun sira iha sira nia
ontoljikamente.
matenek liu husi interasaun sosil ho ema seluk. Nia Sentidu katak ema nia
koesementu ka abilidade neeb iha, bele transforma liu husi informasaun neeb
Liga ba peritu nain rua nia hanoin iha leten mak hau hanesan peskizador
hakarak hola nia rezumu katak. estudante dezenvolve ninia koesementu atu kria
matenek liu husi aproximasaun internl no eksternl. Tan nee nuudar mestre/a
presiza kria mekanizmu neeb diak, hodi inspira labarik nia hanoin hodi bele
ida. Iha peskiza ida nia laran tenki formula variabel-variabel neeb peskiza sira
22
Tuir Masri Singarimbun ho Soffian Effendi 1998 :17 definisi
variable dengan kata lain definisi operasional merupakan unsur penelitian yang
hanesan indikasaun desizaun oinsa metode sukat variabel sira ho liafuan seluk
katak operasional hanesan elementu peskiza neeb mak fo hatene oinsa atu sukat
variabel sira.1
Variabel Levre (X) dan variabel kesi malu (Y), ho nia diagrama mak
XY
23
KAPITULU III
METOROLOGIA PESKIZA
Peskiza neeb atu halao iha Eskola Basika Central Ladi-Suai, anu letivu 2016,
3.2.1 Populasaun
kualidade definidu neeb determina husi peskizador atu estuda hodi ikus-mai foti
24
nia konklusaun. Nunee populasaun laos deit husi ema, maib ms husi objetu
material natural sira seluk. Populasaun ms laos deit kuantidade husi objetu ka
sujeitu neeb mak estuda hela,maib inkliu ms karaterstika neeb mak eziste
iha objetu ka sujeitu refere. Ho nunee, iha peskiza ida nee, ida neeb
sai populasaun mak totalidade estudante 80 anu iha Ensino Basika Central
3.2.2 Amstra
Tuir Sutrisno Hadi (1998: 221) sampel adalah sesura penduduk yang
posivel atu estuda buat hotu neeb iha populasaun laran, purezemplu, limitasaun
orsamentu, enerjia, no tempu, entaun peskizadr sei foti amstra husi populasaun
refere. Saida mak akontese iha amstra refere, ninia konkluzaun sei aplika ba
populasaun tomak. Tamba nee, amstra neeb rekolla husi populasaun tenke
reprezentativu duni. Amstra mak parte neeb foti husi objetu tomak neeb
Alende nee, tuir Arikunto (2002: 109) katak amstra mak parte/metade ka
reprezentante husi populasaun neeb atu estuda. Hafoin nia sujere katak se ninia
sujeitu menus husi atus ida (100), diak liu foti tomak, nunee, peskiza refere
hanaran peskiza populasaun. Alende nee, se ninia sujeitu >100, entaun bele foti
Bazeia ba teoria sira iha leten, mak ida nee sai amstra iha peskiza ida
nee mak totalidade estudante 80 /A an iha Ensino Basicu Central Ladi, tinan
25
hanorin 2016, iha munispiu Covalima, peskiza ida nee nuudar peskiza
populasaun.
Varibel peskiza katak atributu husi ema ida ou objetu neeb iha
Variasaun ba ema ida ho seluk ms ou objetu ida ho objetu seluk ms. Iha
peskiza ida nee peskiza uza ba tipu rua, mak Varibel livre no varibel kesi malu.
Eskala : ordenadu
Simbolu : X
26
3.3.3 Varibel Kesi malu
Varibel Kesi malu katak varibel Kesi malu (dependent variable) katak
varibel neeb valor nee konforme ba varibel seluk, realmente iha simbolu ba
(Y)
Eskala : Ordenadu
Simbolu :Y
Relasaun ba malu atu uza kestionriu iha rekoilha data, mak kestionriu
nee bele foti amstra ba malu iha modelu valor hodi uza eskala likert, tamba nee
halo formatu kestionariu iha modelu eskoila multipla. Eskoila multipla iha
haat ho nunee bele resposta no hili ida deit husi resposta neebe prepara tiha
ona. Fo valor hanesan alternativa resposta neebe iha ketionriu laran mak
Iha Nain hakerek halo teze nee peskiza atu presiza iha rekoilla dadus iha
27
3.5.1 Kestionriu (Questioner)
(respondentes) tuir ninia pergunta neeb mak iha uza nain mak husu. Objetivu
husi kestionriu mak buka informasaun neeb kompletu kona b problema husi
respondente, laiha sente tauk, bainhira respondente f nia resposta neeb laloos
3.5.2 Observasaun
besik liu ba atividade neeb mak halao husi objetu peskiza kona b hahalok ka
katak tknika rekolla dadus neeb ita halo la tuir ninia atitude husi
(Riduwan,2012).
3.5.3 Dokumentasaun
hanesan livru sira neeb ho relevante, regras, relatriu aktividade, foto, no dadus
3.5.4 Intervista
Intervista katak matrial ka sasan teknika ida atu rekoila ou akumula dadus ho ida
28
intervista kona-ba problema, ho ida nee mak dadus neeb mak ita hola ou ita foti
ho relativa tomak tuir lolos buat neeb mak hakerek nain hakak.
Antes kestionriu uza, ita presiza teste uluk lai validade nee ida-ida,tuir
dadus neeb mak iha amstra nee rasik nunee ba da-uluk teste ba kestionriu
depois ba rezultadu teste analiza. Atu sukat sasn husi ida ba ida iha dadus ka
kestionriu, halo ona ho modelu korelasi skor item-item tuir total skor ba fatr
ida-ida husi respondent neeb teste baa. Korelasi neeb forma tuir tknika
n ( XY ) - ( X )( Y )
r XY =
{n . x ( x ) }{n . Y ( Y ) }
2 2 2 2
Neeb:
Y : Total skor
Iha ka lae atu determina kada item nee vlidu ka lae,atu kompara
29
5 % porsentu entre rhitung/suraboot liu r table mak instrumentu neeb ita uza nee
vlidu ona.
Teste ida nee ita atu hatene kestionriu neeb ita f ba respondent neeb
ita halo atu sura sasukat neeb ita uza hodi hetan konfiansa ho indexneeb loos
Teste ida nee ita uza ho metodu fahe rua (numeru kilik ho par)ho ninia lalaok uza
2 r
R
1 r
Iha neeb:
30
3.7 Teknika Analiza Dadus
resultadu estuda. Iha analiza ida nee utiliza forma tabel no valor media atu klaru
ba diskripsi variavel.
Modelu analiza ida nee utiliza iha peskiza ida nee ho teknik analisis
regresi simples. Teknik ida nee utiliza atu hatudu predeksi hosi variavel
Y = +X+ + e
Neeb
Y = Resultadu Estuda
= Intercept
= koefisien
31
3.8 Teste Ipoteses
Teste Ipoteses ida nee utiliza atu tes influensia ho (simultan) variavel
independen ba iha variavel dependen. Ipoteses estatistika mak hanesan tuir mai
R 2 /k
Fhitung
1 R 2 / n k
Neeb:
R2 = R Square
wainhira:
32
1 Se Fhitung> Ftabel ou Sig. F < 5 % mak Ho lasimu no H1 simu
Ipoteses rua sei halao teste tuir analisis neeb resulta hosi modelul
regresi berganda.
mak variabel independent. Mak valor t hitung formula mak hanesan tuir
mai:
i
t hitung
Se i
Neeb :
i
= koefisien regresi
Se
i = Standard error koefisien regresi
33
No ms t tabel hatudu ho haree nivel signifikan boot 5% no df = (n-1),
wainhira:
Teste Ipoteses ida nee utiliza atu teste variable - variabel independen
neeb iha influensia neebe dominan ba iha variabel dependen. Ipoteses statistik
variabel depende.
regresi (R) boot liu entre hosi seluk, mak variabel ida nee hanesan variabel
34