Está en la página 1de 6

POEMAS K at okchanyu aq’b’al

LA NOCHE uk’ chan vas q’ej toksa’me’


q’ej kuxh vas tilone’
La noche se ha puesto eche’ u txilq’achla a’
Su traje de gala
Terciopelo negro tx’umi’l l kuxh lemelok sti’
Y en agua plateada tikat kuxh lak’cho’k sti’
Capa con estrellas setel kuxh utal ivatze’
Toda salpicada il u ich’e’ nitxiluntzan
Su cara redonda
La luna asomada U SAJ SAQ’I

Cheelat kuxh nixic’ane’


EN EL OTOÑO a’ unq’a tzaji xajtze’e’
va’ ech chit tilone’
Ligeras ya vuelan; u xaj u’uj xich’a’m ch’ich’
Son las hojas secas
Que me parecen Tuk’ chib’ichil vinu’sal ivatze’
Aviones de papel Unq’a tx’u’txu ixk’aje’
Unjultu ka’t unq’a pasantziee’
Alegres se deslizan; Eche’ u xaj u’uj xich’a’m ch’ich’
Las uñas suavemente
Y las otras traviesas
Como aviones de papel VATEN TAL VASCHI’OL

Vaten tal vaschi’ol


DUERME NEGRITO Echchit u tal avatze’ b’alim kaj
Asoj ye’ tuk vatoj axh
Duerme, negrito Tuk’ teq’o axh u salq’e’aye’
Cara de moronga
Que si no te duermes NUNSA VIB’ ECHI’LE’
Te lleva candongo
Nunsa’ va’ in koj kuxh sunjunal
QUIERO SER Va’ echkoj unb’itze’ u kajiq’e’
Lakoy ooje’l in tuk’ cheb’la chi’ol
Yo quiero ser libre Nita’n la xo’v in ti’ saach
Cantar como el viento Echkoj unyupe’ vuq’esale’
Correr con la piel frio Eche’ ixich’an u tz’ikine’
Jugar sin temor As nusa’ uma’l najil
Brincar como el ciervo
Volar como el ave,
Y ser un señor

CUMPLEAÑOS

Mi muñeca cumple años


Y le voy a regalar…
U AQ’B’AL Un planito muy hermoso
Para que aprenda a tocar
Xee va acha’vla xi’l avi’e’
Lo pondremos en la sala Aq’al uva’ va’ acha’v tilone’
Muy cerca de la ventana…
Y contenta mi muñeca Asoj la sa’ va’ axh sula aama
Podrá tocar y cantar Josq’in eeb’ lib’ane’
Aq’al uva’ ataj txumb’al stuk’
Tuk’ jikla yol ayolone’
A UN NIÑO
As lavale’ va’ axhe’ vunxaake’
Peina tus lindos cabellos Uma’l sula aama ti’ u tatine’
Para que se vean muy bellos As ech la tal unq’a xaoole’
see’
Si quieres ser educado Sula aama chit uk tal xaake’
Debes estar, bien aseado,
Tener muy buenas maneras
Y palabras muy sinceras… U XO’VINAJ XVAAK

Y…entonces serás mi niño, Uma’l utal k’ixhvatz tal xo’


Un ser que inspiré cariño Va’ txaluntib’ tuk’ unq’a tetze’
Y… así te lo dirá la gente Kat lejpiy uma’l u xvaak
Este niño es muy decente? As ech kat tal ile’

LA NIÑA ASUSTADA Tal unxvaak si’u sunk’atz


K’atz unq’a qetze’
Una lobito muy zorra Lavaq’ achi’la lo’ tuk’ kaman lo’
Junto a un cortijo Kat tzaq’b’u ve’t u xvaake’
Se ha encontrado una niña Ye’le, tan nikuxh achuli in yol.
Y así le dijo

Mi niña QUIERO SER


Vente conmigo a la viña
Y te dará uvas y castañas Apenas soy un niño
Y respondió la niña Que empieza por la vida
No, que me engañas Y ya siento en mi alma
Alegría de vivir
TZ’AJ YAAB’
Yo quiero ser fuerte
Kat tz’aj iyaab’ u vune’se’ Ser grande y en lo bueno
Tuk voya uma’l vitx’aja’m Ser justo, ser digno
Uma’l utal achve’b’al nimaj k’uaach Honrado y verás.
Aq’al va’ litx’ol ikanata’
NUNCA PIDAS
Tuk’ moxqaqku’ tu kab’al
Najlich u tokeb’al saje’ Nunca pidas, nunca debas,
As il u vune’se’ Nunca a nadie le hagas mal
La uch ib’itze’ tuk’ iq’oone’ Siempre mira, siempre calla
Y las gracias me darás.
TI UMA’L U XAAK LA MUÑECA
Esta muñeca linda
Juguete de cuerda, Nisetq’u tib’ u tal unb’atx
Brotó de un bello broche Ye’xh niya’ ti’ isetq’u tib’
Que danza para la noche. Il u xvaake’ nitooje’le’
Va’ cheelat kuxh lab’en ileje’
RUEDA MI PELOTA
Rueda, rueda pelotita
Rueda, rueda sin cesar UNQ’A XA’P
Que la niña va corriendo Talaj ch’ich’la chaj xa’p
Y pronto le va a alcanzar Ttetz u xi’l vi’e’
Talaj tz’u’la chaj xa’p
LOS ZAPATITOS Tetz u kosne’e’
Zapatitos de hierro Eche’ talaj oor’ kat mox tak’sa
Para el cabello Tetz u xime’
Zapatitos de seda Talaj tz’u’m la chaj xa’p
Para el bebe; Tetz u voje’
Botitas de roció CUANDO TENGA UN AÑO MÁS
Para la araña La guerra declararán los hombres
Y zapatitos de cuero ¡No lo queremos!
Para mi piel. Vallamos por toda la tierra
NUNSA VIB’ ECHI’LE’ Cantando ¡Amemos!
Que todos los niños del mundo
A’nchit in nivok xaakil Se den las manos
Ti’ ixe’t ti suuchil vuntichajile’
Nunach tu vaanxelale’ Cantemos, cantemos los niños
Chib’ichil ti’ tichajil Somos hermanos
Nunsa’ va’ atkoj unyik’il
Ti’ ub’ane’ tuul uva’ nimve’t in EL PATO Y EL POLLO
Nunsa’ va’ jik-koj chit in tijikil
Ti’ ik’chat’el tzan u b’a’ne’
El patito presumido
Va nadando por el lago,
Denotándole al pollito
Que es el campeón de natación.
YE’XHKAM A JAJA
El pollito está llorando Porque
Ye’xhkam ajaja as ye’ no puede nadar
apalsa eeb’ Su mamita lo consuela Enseñándole a
Ye’ lab’an uma’l va’lexh te volar.
amool
Ka’yen kuxhtu’ as ye’ tiin axh,
Aq’ kuxh ta’n tiixh svej LAS CINCO VOCALES

Con cinco letritas


Aprendí a escribir
U UNE’S
Los nombres más bellos
Vas acha’la une’s
Que conozco yo.
Saachib’al tetz k’a’aj
Ech vacha’ve’ uma’l u lak’b’al
Primero mamá
Va’ nikuxh ib’ix jun aq’b’al
Y después papá
Con eso ya tuve
NISETQ’U TIB’ VUN B’ATX
Gran felicidad…
Las cinco vocales
Mis amigos son
Pues ellos me enseñan
Cositas tan bellas.
LA CABRITA

Por un caminito
TUUL UVA’ LATZ’AJ UMA’T
Se va la cabrita
UNYAAB’ Tan suave y blanquita
Unq’a naje’ kat xe’tisan u ch’a’oje’ Como el algodón.
¡ ye’l chaj naj la kusa’!
Ko’naj vatz u tx’ava’e’
Ti’ ib’tzal ¡kusa’taj qib’1
Por otro camino
Va’ kajayil unq’a xaake’ vatz u tx’ava’e’ La blanca cabrita
La mox itxiy tib’ iq’ab’ Brincando contenta
Al monte volvió.
B’itzoj o’, b’itzoj ounq’a xaake’
PATRIA MÍA
Qitz’n qatzik kuxh qib’e’

Mi vida, patria
U PAATUXH TUK U NE’ AK’ATX. Te la dedico;
Mi amor entero
Utal t’e’sla paatuxh Tuyo será.
Va’ nitachin xe’ u naab’
Va’ nik’uch te utal ne’ak’atx
Mi pecho ardiendo
Va’ tx’akonal ti’ u achi’m.
De santo anhelo,
Ni toq’ utal ne’ak’atx Buscará sólo
Tan ye’ nitx’ol achi’m Tu libertad.
As nimutxb’el ta’n vitxutx
Va’lii chus xich’a’m. EL AVE

El ave
UNQ’A O’VAL TZ’IB’.
para cantar
piensa en el mar.
Ti’ o’va’l tal tz’ib’
Está enamorada la luna
Kat unchuskat untz’ib’e’
de la canción encantada
Unq’a achveb’al chaj b’iie’
del ave sobre mi cuna...
Va’ ootzimal sv’an
cuida mis sueños un
hada.
B’axaj chitu’ txutx
Xamtel stuul b’aal
Mi ave
Tuk’ vete’ un nachaj
es melodía
Nimla chib’ichil.
de cada día.
Unq’a o’va’l vokaale’
Vetz k’ultzi’ chite’
Tan a’e’ nichusun in
Achveb’al chaj kam. U TAL SIK’
imita al pato.
Tu uma’l utal b’ey El gato se vuelve loco
Nib’en utal sik’e’ cuando aparece un ratón
A’chit tz’u’eb’ale’ tuk’ tal saj y lo invita poco a poco
Eche’ u chiname’.
para ver televisión.
Moj a’ uma’t u b’e’ye’
U saji’ sik’e’at Mi gato
Niyujpe’ tuk’ chib’ichil es cojín esponjado
vatzl q’u’ kat q’aab’ kat junto a mi lado.

VETZ TX’A’VA’IL LA VACA LLORONA

La vaca está triste,


Vuntichajile’ tx’ava’l
muge lastimera,
Lavaltzii see
ni duerme, ni bebe
In tuk’ axh la vetzab’ej axh
ni pasta en la hierba.
La vaca está triste,
Nixamaltu u tzi’ vaamaee’
porque a su chotito
Va’ nivoks a aq’ii
se lo han llevado
La unchuk sunjunal
los carniceros
Va q’alb’al eetze’
al mercado.

U TZIKIN LA OVEJA

U tzikin La oveja bala,


Ti’ uva’ la b’itzij (a base de balidos
Nititz’ab’en u atz’am a’e’ las ovejas se comunican
Il u ich’e’ va’ nitxijunku’tzan con sus vecinos).
Ti’ u sa’visa’m la b’itze’ La oveja es torpe,
Ti’ u tz’ikine’ vi’ vuntxeechile’ sólo se sabe una letra
Va’ nixee uma’l u k’ab’la vata’me’ la be.
Me dice: -Be,
Vuntz’ikine’ Be,
A’ ixolil vunb’itze’ Be.
Junn chaj q’ii

U VIXH

U vi’xh
Tuul uva’ ka’rux kuxh vatz iqul
EL GATO Nikuxh techb’en u paatuxh
Nikuxh tel ve’t u vi’xh ch’u’jil
El gato Tuul uva’ kat til u tzuye’
cuando está ronco Nikuxh itzip imolot tzan b’iichaj
Ti’ tilax ka’y ti’aj k’ajach yol

Vunvi’xh
Echkuxh tx’u’la vitz’
Sun tzalaj.

U AA OQ’VIL VAAKAXH

Nitxumun u vaakaxhe’
Nikuxh toq’ ta’m txumu’m
Nita’n nivate’ nita’n nituk’a’
Nita’n nik’uaachine’
Nitxumun u vaakaxhe’
Mmmmmmmmmmmmm
Tan kat eq’oliya
Ta’n unq’a yatz’ol txoee’
Tu k’ayib’al.

U KARNEELO’

Nikuch’u’l u karneelo’
Tuk’ chit oq’el
Niimolotzan tib’’e’ unq’a karneelo’e.
Onkon kuxh tilon u karneelo’e’
A’ kuxh u tz’ib’e’ mee ootzimal sta’n
A’ kuxhe’ nital txxo svej: me me, me

También podría gustarte