Documentos de Académico
Documentos de Profesional
Documentos de Cultura
Favór hatama direta proposta orijinál nian ba iha Embaixada Japaun. Proposta TENKE konsisti ba
konteúdu hanesan tuir mai no hakerek iha língua Inglés ou Tetun. So ba organizasaun sira ne’ebé
mak lee matadalan jerál 2018 no halo tuir ida-ne’e mak bele aplika ba GGP (FY2018).
1. Perfíl organizasaun no informasaun kontaktu
1.1 Naran organizasaun nian (iha língua Tetun no Inglés)
1
1.10 Situasaun orsamentu anuál nian
Favór fó informasaun kona-ba balansu orsamentu (profit and loss) tinan rua ikus ne’e
(Janeiru-Dezembru 2016 no Janeiru-Dezembru 2017 nian)
Ezemplu, haree iha tabela tuir-mai ne’e:
Husi fulan Janeiru 2016 to’o Dezembru 2016
Osan tama/Income Osan sai/Expenditure
Governu Timor-Leste USD 10,000 Projetu USD 6,000
Saláriu USD 3,000
Transportasaun USD 1,000
Angariasaun/Fund USD 3,000 Administrasaun USD 1,500
raising Seluk USD 500
Total USD 13,000 Total USD 12,000
2. Projetu
2.1 Naran projetu
2
2.3 Área projetu (e.z. saúde, edukasaun, agrikultura, bee-moos ho saneamentu, nsst.)
3
mak la presiza. Se gazulina mak inkluída hanesan kustu transportasaun nian, favór deskreve
detallu (ezemplu, aproximada distánsia, presu gazolina, presu combustível no selu-seluk tán)
2.11 Jestaun ba Projetu
Favór deskreve TOR ba membru projetu nian (husi organizasaun implementadór, diresaun relevante
husi Munisípiu, benefisáriu no seluk tán).
2.12. Sustentabilidade ba projetu
Favór esplika kona-ba sustentabilidade futuru nian (ezemplu: manutensaun, responsável nsst.
Diresaun Edukasaun iha Munisípiu A mak responsabiliza ba manutensaun futuru nian ba eskola B.
Mós, eskola B aloka USD 100 husi eskola nia orsamentu anuál nia ba manutensaun edifísiu eskola.
Se ita boot hakerek hanesan ne’e, ita presiza anexa ho karta deklarasaun husi diresaun Edukasaun
iha Munisiu A no eskola B, la’os karta rekomendasaun.)
2.13. Treinamentu sira (karik iha)
Favór hakerek detallu informasaun kona-ba treinamentu sira (ezemplu: kontestu, loron nsst.)
3.3 Karta deklarasaun ba rai ou propriedade husi rai na’in ou autoridade relevante
1
Hakarak fó hatene ba aplikante sira katak proposta ne’ebé submete ne’e (kompleta karta hotu-hotu), la signifika katak
proposta ne’e tenke pasa. Maibé, atu hateten katak depende ba analiza konteúdu hotu-hotu husi proposta no karta nian,
nune’e mós ba prioridade husi Governu Japaun ba kada tinan. Ida-ne’e mak kritéria eskema GGP nian, no ami enkoraja
ba ita boot sira atu bele submete proposta. Embaixada Japaun sei husu organizasaun atu fó informasaun nesesdide balun
ne’ebé mak la hakerek iha formatu ida-ne’e.
4
(1) Atividade jerál husi autoridade relevante
(2) Organograma organizasaun no totál membru sira (pozisaun, departamentu, nsst) husi autoridade
relevante
(3) Situasaun Finansas Anuál tinan 2 kotuk (2016 no 2017) husi autoridade relevante
(4) Aset fixu autoridade relevante
(5) Monitorizasaun ba projetu ne’e (dala hira, ema nain hira, nsst.)
(6) Manutensaun (meus ba manutensaun konstrusaun fíziku projetu ninian)
Karik imi nia projetu kona-bá konstrusaun klínika iha Munisípiu A, favor relata informasaun sira iha
leten kona-bá Diresaun Saúde iha Munisípiu A (la’os imi nia organizasaun) tanba klíniku publiku sei
entrega ba Diresaun Saúde iha Munisípiu A.
5
3.7 Kotasaun tolu husi loja tolu (tenke rekolla resentemente hanesan loron, fulan no tinan ou la’os
pasadu nian) no kotasaun ne’e tenke inklui item hotu-hotu ne’ebé mak hakerek iha lista orsamentu.
3.8 Karta deklarasaun kona-ba jestaun finansa apropriadu projetu nian husi organizasaun/instituisaun
implementadór
3.9 Planu atividade projetu nian inklui durasaun projetu to’o fulan hira.
*Karik presiza, Embaixada Japaun sei husu organizasaun atu fo informasaun ne’ebé la iha formatu
ida-ne’e nia laran.