Documentos de Académico
Documentos de Profesional
Documentos de Cultura
Husi :
iii
koñesementu ne’ebé klean no responsabilidade maximu atu haláo ninia kna’ar hó
kualidade no profesionalismu.
Iha kompozisaun relatóriu ida ne’e mós, hakerek nain relata mós konabá
Dili 21/072023
Hakerek Na’in
iv
ÍNDISE
KAPPA........................................................................................................................... i
PREFÁSIU .................................................................................................................... ii
ÍNDISE .......................................................................................................................... v
KAPITULU I ................................................................................................................ 1
INTRUDUSAUN .......................................................................................................... 1
1.1. Atensendente Husi Estajiu ................................................................................... 1
1.2. Objektivu jeral no esperensia husi estajiu .......................................................... 3
1.2.1 Objektivu jeral ................................................................................................ 3
1.2.2 Objektivu Espesifiku ...................................................................................... 4
1.2.3 Benefisiu Estajiu............................................................................................. 4
1.2.4 Fatin Estajiu .................................................................................................... 5
1.2.5 Orariu ba Estajiu ............................................................................................. 5
1.2.6 Sistemaku Hakerek Relatoriu ......................................................................... 5
KAPITULU II ............................................................................................................... 6
KONTESTUALIZASAUN ........................................................................................... 6
2.1. Kondisaun Jeral Iha Ministério da Solidariedade Social ..................................... 6
2.1.1. Vizaun ..................................................................................................... 6
2.1.2. Misaun ..................................................................................................... 6
2.2. Objetivu ................................................................................................................ 7
2.3. EstruturaDirecão Nasional Asistencia Sosial ....................................................... 7
2.4. Estrutura Instituisaun Ou Ministeriu Solidaridade Sosial Incluzaun ................... 8
KAPITULU III .............................................................................................................. 9
PROGRAMA REALIZASAUN/ IMPLEMENTASAUN ............................................ 9
ATIVIDADE ESTAJIU ................................................................................................ 9
3.1. Programa Estajiu .................................................................................................. 9
3.2. Realizasaun Estajiu ............................................................................................ 10
v
3.3. Implementasaun Atividade Servisu.................................................................... 10
KAPITULU IV............................................................................................................ 28
LIA MAKTAKA ......................................................................................................... 28
4.1. Konkluzaun Sujestaun Rekomendasaun ............................................................ 28
4.1.1. Konkluzaun ........................................................................................... 28
4.1.2. Sujestaun ............................................................................................... 28
4.1.3. Rekomendsaun ...................................................................................... 29
ANEXU ....................................................................... Error! Bookmark not defined.
vi
KAPITULU I
INTRUDUSAUN
1.1. Atensendente Husi Estajiu
Estajiu hanesan prosesu aprendizajen ida ne’ebé iha valor no kreativu atu
pratika teoria ne’ebé mak durante ne’e aprende iha Universidade/ Instituisaun bele
aplika no hala’o tuir programa sira ne’ebé mak Instituisaun ou Ministeriu
Solidaridade Sosial Incluzaun,Direcção Nasional Assistensia Sosial ne’ebé planeadu
tiha ona atu implementa.
Ho nune’e Institute Of Business (IOB) hanesan universidade privadu ne’ebé
iha posizaun importante no nia funsaun atu prepara kualidade edukasaun nasional.
Esforsu preparasaun rekursu humanu ne’ebé kualidade bazea ba nesesidade kampu
traballu, nune’e kada tinan East –Timor Institute Of Business (IOB) hala’o
aktividades pratika servisu iha terenu (PST). Pratika servisu iha terenu hanesan
meius ida atu haklean liu tan estudante sira nia konesimentu. Aktividades ne’ebé
mak ligadu ho sistema edukasaun iha mundu negosiu. Interpretasaun aktividades
edukasaun pratika servisu iha mundu negosiu nian.
Baze hala’o aktividade pratika servisu terenu (PST) Institute Of Business
(IOB) tuir bazeia ba lei Artigu 59 (Edukasaun No Kultura) ne’ebé vigora iha nasaun
Timor-Leste no kriteria ne’ebé estabelese husi ministeriu edukasaun no kultura
Timor- Leste kona ba sistema edukasaun nasional iha Timor- Leste hodi hetan
rekursu humanu ne’ebé kualidade, kreativu no profesionalismu, hetan fiar no simu
iha merkadu no industria ou ema ne’ebé fo servisu tantu instituisaun privadu no
instituisaun governu nian.
Iha momentu deskolasaun ba instituisaun ou Ministeriu Solidariede Sosial e
Inklusão,DirecçãoNacional Asistencia Sosial,ida ne’e mós hanesan momentu ida
ne’ebé mak potensia tebes ba estajiadu/a ida oinsa estudantes sira bele adapta no
preokupa ba kondisaun no situasaun direita no indireita iha Insituisaun ou Ministeriu
Solidariede Sosial e Inklusão,Direcção Nacional Asistencia Sosial. Iha prosesu
1
implementasaun atividade no servisu, estajiadu/a sira presiza adapta no kolabora ho
funsionariu sira hodi nune’e bele hatene situasaun hotu- hotu ne’ebé mak lao hela
iha instituisaun ou Ministeriu Solidariede Sosial e Inklusão, Direcção Nacional
Asistencia Sosial,ne’e tanba buat ne’ebé mak estudante sira hetan iha universidade la
hanesan ho situasaun no kondisaun real iha instituisaun ou Ministeriu Solidariede
Sosial e Inklusão, Direcção Nacional Asistencia Sosial
Assistance/asistensia: tulun ne’ebe foo atu responde necesidade fizik,
material no necesidade legal nian husi ema ne’ebe hetan susar. Ida nee karik inklui
aihan, suplai mediku nian, ropa, hela-fatin, fini, no instrumentu, no mos provisaun
infarastutura nian, hanesan eskola no Estrada. Tulun/ajudu nee bele direita ou
indireita no suporta infrastrutraObjetivu asistensia emerjensia maka atu salva moris
no hakuran sofrementu.
Asistensia Humanitarian nee foo liu husi forma kas ou in-kind hodi foo
necesidade baziku esensial hanesan aimoruk, aihan no uma/fatin-hela ou atu finansia
trabailu rekonstrusaun nian hafoin dezastre ida akontese. Asistensia Humanitaria nee
tenki rapido ou foo lalais no flesibel. Wainhira asistensia humanitarian nee hetan
dada, ema ne’ebe hetan ona ajudu tenki iha kbit atu bele resolve sira nian situasaun
rasik.
Objetivu Asistensia Humanitarian maka: atu kontribui ajudu ba necesidade
emeasa-moris humana nian entree ema ne’ebe vulneravel liu, barak liu feto ho mane,
maka nudar rezultadu husi situasun krize kroniku no/ou dizastre natural.Programa
fornesementu ajudu aihan humanitarian nian no uma/hela-fatin ne’ebe aihan falta
derepenti no kondisaun inhabitua rezulta husi ema ou dezastre ne’ebe ita labele siik.
Poltikaasistensia humanitaria no programa sira tenke reafirma ligasaun entre asaun
humanitaria, rekonstrusaun no dezenvolvementu, no estabelese framework ba
rekoperasaun. Sira mos inklui susteinabilidade – idea ne’ebe intevensaun tenki
suporta objetivu longu prazu nian, persija foo tulun ba rekoperasaun postu-krize
komunidade nian no mos ba sira nian fila no realokasaun membru nian.
2
Tres (3) Pilar akademiku bazeia ba kurikulu ensinu superior nian mak
hanesan: aprende, peskiza no servisu komunitariu, maibe kontestu ne’e la signifika
katak estajiadu/a sira tun ba kampu servisu iha instituisaun maibe oinsa atu adapta
aan iha ambiente instituisaun nian, maibe buat ne’ebé mak subliña iha ne’e mak oinsa
estajiadu/a sira deskobre potensial ne’ebe mak estajiadu/a sira seidauk hetan iha
universidade.
Estajiu hanesan Atividade no servisu ne’ebé forma ho esperensia ba
estajiadu/a sira atu moris hamutuk ho ambiente instituisaun nian, no direitamente
identifika problemas ou failansu ruma ne’ebé mak instituisaun hasoru hela.
Atividade no servisu estajiadu/a sira hala’o iha Ministeriu Solidariede Sosial e
Inklusão,Direcção Nacional Asistencia sosial,ho intensaun atu haree parte balun
ne’ebé iha relevasia ba ensinu superior ho progresu sira ne’ebé ligadu ho nesesidade
ba siensia, teknolojia no arte atu hala’o dezenvolvimentu ida ne’ebé diak no hasa’e
preparasaun estudante sira nian kona-ba relevante entre teoria ne’ebe hetan iha
universidade ou institutu atu bele pratika realmente iha instituisaun.
1.2. Objektivu jeral no esperensia husi estajiu
1.2.1 Objektivu jeral
Objektivu jeral husi estajiu ne’e hanesan sasukat no lalaok husi estajiadu/a
sira ne’ebé durante estajiu iha Ministeriu Solidariede Sosial e Inklusão, atu bele
habelar liu tan konesimentu ,Direcção Nacional Asistencia sosialesperensia husi
personalidade ne’ebe diak ba –an rasik no ba futuru, liu-liu ba nasaun Timor-Leste.
Objektivu seluk mak oinsa academia Institute Of Business (IOB) hakbesik nia
estudante sira ba instituisaun mak hanesan:
1) Instituisaun Governu
2) Kompania Nasional no Internasional
3) Kria servisu ba an rasik
3
1.2.2 Objektivu Espesifiku
Haree husi objektivu jeral iha leten, tuir realizasaun programa estajiu nian iha mos
objetivu espesifiku mak hanesan tuir mai ne’e:
1) Akademia Institute Of Business (IOB) halo ona promosaun ba nia estudante
sira ba parte kompenente hirak ne’ebe mensiona iha leten
2) Eduka estajiadu/a sira oinsa pratika direita iha fatin estajiu
3) Eduka mentalidade no disiplina estajiariu/a sira iha fatin servisu
4) Eduka estajadu/a sira nia responsabilidade ba aktividade ne’ebé sira halo
5) Oportunidade ba estajiadu/a sira kria relasaun di’ak (kolaborasaun) ho
superior no funsionariu sira hotu iha fatin pratika.
6) Estajiariu aplika sira nia abilidade no koñesimentu ne’ebé sira aprende
durante iha banku akademia hahu husi semester I to’o VII
7) Akademia IOB hatudu fini ekonomista ne’ebé kualidade no professional tuir
area ida-idak nian ba publiku.
1.2.3 Benefisiu Estajiu
Hetan konesimentu diak no lala’ok iha servisu fatin, bele halo komparasaun
husi materia ne’ebe Ministeriu Solidariede Sosial e Inklusão, DirecçãoNacional
Asistencia Sosial fo iha servisu fatin. Benefisiu seluk mak hanesan:
1) Sai hanesan esperensia ka bukae ida ba ami bele komprende lala’ok prosesu
servisu tomak iha instituisaun Direcção Nacional Asistencia Sosial
2) Hetan esperensia foun ho ambiente ne’ebe diak tebes, liu-liu iha motivasaun
ka inspirasaun sira ne’ebe mak sai hanesan buake ida ba ami nia viagem
estudu tomak.
3) Sai hanesan oportunidade ba ami liu husi implementa programa estajiu ba
tinan 2023, atu bele hetan oportunidade ba servisu iha futuru.
4
1.2.4 Fatin Estajiu
Ministeriu Solidariede Sosial e Inklusão, Direcção Nacional Asistencia Sosial
Caikoli Dili, Timor-Leste
1.2.5 Orariu ba Estajiu
Segunda to’o sexta, oras tama servisu 08:00-12:00, oras tama fali servisu iha
loraik 14:00-17:00 Otl.
1.2.6 Sistemaku Hakerek Relatoriu
KAPITULU I Atensendente Husi Estajiu, Objetivu No Objektivu Espesifiku Husi
Estajiu, Benefisiu Estajiu No Sistematiku Hakerek.
KAPITULU II Kondisaun Jeral Direcção Nacional Asistencia Sosial, Historia Badak
Ministeriu Solidariede Sosial e Inklusão Misaun, Vizaun, Objetivu Autoridade,Total
Funsionariu, Estrutura Autoridade.
KAPITULU III, Programa Estajiu, Realizasaun Estajiu No Implementasaun
Atividade, Servisu Estajiu, Durasaun Estajiu.
KAPITULU IV, Konkluzaun, Sujestaun No Rekomendasaun
5
KAPITULU II
KONTESTUALIZASAUN
2.1. Kondisaun Jeral Iha Ministério da Solidariedade Social
Ministério da Solidariedade Social Direcção Nasional Asisténsia Sosial Tuir
Decreto-Lei n.º 41/2012, de 7 de Setembro, aprova hodiestabelheseOrgânica doV
Governo Constitucional,tuir artigo 29.º, katak Ministério da Solidariedade Social
hanesan órgão central do Governo responsável ba concepção, execução,coordenação
eavaliação da política,nebe defini no aprovadu husi Conselho de Ministros,iha areas
segurançasocial,assistênciasocial,desastresnaturais oreinserção comunitária».Decreto-
Lei ida nee nudar visa hodi actualiza estrutura orgânica, hadia orgaun serviços da
administração directa no mos organismodaadministração
indirectaMinistériodaSolidariedadeSocial.
2.1.1. Vizaun
6
d. Solidaridade no Inkluzaun sosial ba ema ho Defisiensia Idozus, komonidade,
grupu/etniku minoria, ema iha risku droga, protituisaun ho HIV/SIDA, ema
separadu husi konflitu pasadu nomos grupu sira seluk ne’ebe eskluidu iha
moris sosial.
2.2. Objetivu
a. Halakon kiak, halakon hamlaha no reduz dezigualidade jeneru
b. Promove traballu dignu krementu ekonomiku
c. Protesaun sosial ba labarik, foin sa’e, idade traballu, idozus, defisiente no ema
iha situasaun vulnerabilidade sosial seluk.
2.3. EstruturaDirecão Nasional Asistencia Sosial
Departemento ida atu la’o di’ak tantu publiku ka privadu nian ida –idak tenki
iha ninia estrutura raik. Maske nune’e ko’alia ona kona ba Depaertemento uluk nain
tenki komprende signifikadu ho estrutura organizasaun nian.Iha ne’e estrutura
organizasaun ne’e iha eskema servisu, relasiona, kapasidade ka kbi’it no
responsabilidade husi orgaun sira ne’ebe servisu hamutuk iha organizasaun refere.
7
2.4. Estrutura Instituisaun Ou Ministeriu Solidaridade Sosial
Incluzaun
Ministeriu
Solidaridade
Conselho Consultivo Sosial Incluzão Centro Nacioanal
De Reabilitaҫão
Vice
Gabineti Deinspecão E Ministra
Instituto Nacional
Auditoria Seguranҫa Sisoal
Gabineti De Estudos, - EP
Planeamento E Comincaҫão
Nacional Combate
Dezenvolvemento
HIV-SIDA
Instituisional
Direҫão Geral Da
Direҫão geral da
Solidaridade Social E administraҫão e finanҫas
Inclusão
Direҫão Nacional De
Direҫão Nacional da
Asistencia Sosial Administraҫão recursos
humano e logistik
Direҫão Nacioanal De
Inclusão E Reincerasão
Comunitaria Direҫão Nacional
Orҫamento E Gestão
Direҫão Nacioanal Feinanceira E Patrimonial
Proteҫão Das Portadores
Com Defisiencia
Direҫão Nacionaldo
Unidade Operaҫão E aprosionamento
Parceiria
Delegaҫãoes Teritoriais Unidade DeProtocol
Comonicaҫões Pùblica
8
KAPITULU III
PROGRAMA REALIZASAUN/ IMPLEMENTASAUN
ATIVIDADE ESTAJIU
3.1. Programa Estajiu
Estajiu hanesan atividade ida ne’ebe implementa teoria ne’ebe hetan iha
universidade liu husi pratika iha kampu servisu nian ministeriu Solidaridade Sosial
Incluzaun, DirecçãoNasional Assistensia Sosial, Caicoli Dili, Timor-Leste. Pontu tolu
ne’ebe importante ne’ebe mak estajiariu sira observa direitamente atu konese klean
liu tan kona ba prosesu tomak iha fatin servisu mak hanesan tuir mai ne’e:
1. Akompaña Prosesu Servisu
Akompaña prosesu servisu iha fatin impostu, oinsa mak atu hatene kona ba
lalaok kontribuiente sira nian kofre estadu Timor-Leste hodi halo dezenvolvimentu ba
ita nia komunidade nia presiza. Ekipa DNAH iha obrigasaun atu rekolla dadus husi
Desastres nebe mak akontese, tuir lei Timor-Leste nian ne’ebe mak haruka no ema
sira nebe hetan desastres mos iha obrigasaun atu hetan apoiu aihan no laos aihanhusi
ministeriu Solidaridade Sosial Incluzaun ayu nune hodi hamenus kiak iha timor-leste
2. Observa Prosesu Servisu
Halo observasaun ba prosesu servisu tomak iha Direcção Nasional Assistensia
Soial,iha ninia departamentu sira mak hanesan tuir mai ne’e :
a. Departamentu iha Direcção Nasional Assistensia humanitario ( DNAH)
3. Kolaborasaun No Adaptasaun Ba Servisu
Halo adaptasaun ba prosesu servisu tomak tuir departamentu 1 (ida ) no oinsa
mak departamentu ida ne’e hala’o nia servisu. Adaptasaun mós ba prosesu servisu
tomak kada funsionario ho ambiente ne’ebé fóun, sistema servisu nian ne’ebé fóun,
teknolojia ne’ebé iha mudansa tebes. Iha situasaun ambiente sira ne’e lori ami atu
koñese klean liu tan no atu aprende husi situasaun sira ne’e ou atu hatoman aan mos
ba ambiente ne’ebé mak fóun ne’e.
9
Obrigatoriu estudante sira tenki foti iha fakuldade ekonomia no negosiu. Ho
disiplina estajiu mak estudante Universitariu sira bele transforma matenek ba iha fatin
estajiu. Estajiu ne’e hala’o husi estudante unversidade sira atu aumenta sira nia
konesimentu no prepara sira nia mentalidade atu sai jestor ne’ebé diak no
professional iha futuru.
3.2. Realizasaun Estajiu
Aktividade estajiu ida ne’e realize liu husi dalan hanesan tuir mai ne’e:
a. Etapa Rejistu Rstajiu
Etapa ida ne’e realiza husi estudante estajiariu sira ne’ebé programa disiplina
estajiu nian orariu ne’ebé hasai husi fakuldade ekonomia no negosiu IOB
nian. Hahu husi fulan 06 Fevereiro 2023.
b. Etapa Akonseilamentu Estajiu
Etapa akonsiliamentu estajiu, realize iha kampus C Fomentu II salaun IOB
plaza Dili iha loron segunda feira 6 Fevereiro 2023 etapa ida ne’e importante ba
estudante estajiariu/a sira hetan lia menos husi reprezentante Vice Reitor I nu’udar
bukae ida ba fatin estajiu. “” bainhira iha fatin estajiu tenki hatudu atetude ne’ebé
diak hodi tane aas almamater IOB no naran diak IOB nian ho lema servi ho
responsabilidade no professional.
c. Etapa Observasaun
Etapa ida ne’e hala’o direitamentu husi estudante estajiariu/a sira ba iha fatin
estajiu nian bainhira halo deslokasaun, ho objetivu atu observa no aprezenta aan
nu’udar estajiu ba superior sira iha fatin estajiu nian no simu kna’ar ruma hodi hala’o
servisu tuir orientasaun ne’ebé fó husi estajiu fatin.
3.3. Implementasaun Atividade Servisu
Atividade servisu sosial ne’ebé ami hala’o iha ministeriu Finansas, Ministeriu
Solidariede Sosial e Inklusão (MSSI),Direcção Nacional Asistencia Social (DNAS)
Caicoli , Dili Timor-leste tuir servisu departamentu ne’ebe mak fahe mai ami kada
semana-semana mak hanesan tuir mai ne’e:
10
ATIVIDADES DIARIAS
11
15-02-2023 14:00-17:00 elektronika excel hahu husi 2018 to
2019 iha Dep ASHUM
08:00 12:00 Ketik karta iha livru manual muda ba
Quinta –Feira elektronika excel hahu husi 2019 to
5
16-02-2023 2020 iha Dep ASHUM
14:00-17:00
08:00 12:00
Ketik karta iha livru manual muda ba
Sexta –Feira
6 elektronika excel hahu husi 2020 to
17-02-2023 14:00-17:00
2021 iha Dep. ASHUM
08:00 12:00
QuintaFeira Lori karta husi administrasaun DNAS
10
23-02-2023 ba iha DG
Kontinuasaun lori karta ba iha DG
12
Rekolla fila fali dadus kona-ba pedido
14:00 :17:00 pagamentu kaisaun sosial
13
Inan fo Susu iha Municipio Ermera
Enkaminhamento de dokumentos
:Assistencia do Estado do Timorense á
14:00-17:00 transladação do corpo de Acessor da
proteção civil, Dr.Domingos Falecido
em Jakarta
08:00 12:00
Utilizasaun planu asaun nasional ba ema
14:00 ho difisiensia 2021-2030 alina iha plano
Quinta –Feira 17:00 asaun annual kada direção tekniku no IP
16
02-03-2023 ne'ebe maka tutelada iha MSSI
14:00
modifikasaun kompletu dokumentus
17:00
identifikasaun 2
pedido adiantamentu orsamnetu
14
karregamento fos ho montante $ 5,325
15
arolamento ba programa Bolsa da Mãe
Jerasaun foun
14:00
17:00
Trata Bolsa da Mãe
16
iha Municipio 6 ( Aileu, Atauro, Dili
Bobonaro,Lautem, no Liquica).
17
Benefisiarius subsidiu kondisional Bolsa
da Mae
Imformasaun kona ba benefisiarius Bolsa
08:00 12:00
Sexta -Feira Enter iha livru manual ba
24 14:00-17:00
17-03-2023 elektronika/excel
18
14:00-17:00 Enter dadus iha manual/ba
elektronika/excel
19
Rejisto karta ba iha livru tama
Adm.DNAS 2023
Segunda-Feira
30 08:00 -12:00 Arquivo karta despacho ba iha bantex
27-03-2023
Lori karata despacho ba iha pontu fokal
14:00-17:00
finansa
08:00 12:00 Rejisto karta ba iha livru tama
Adm.DNAS
2023Arquivo karta despacho ba iha
Terça -Feira
31 bantex
28-03-2023
14:00-17:00
Lori karta ba foto kopi iha Rekursu
Humano
08:00 12:00
Rejisto karta ba iha livru tama
Quarta -Feira Adm.DNAS
32
29-03-2023 2023Arquivo karta despacho ba iha
14:00-17:00
bantex
Lori karta ba iha DG nia fatin
08:00 12:00 Rejisto karta ba iha livru tama
Adm.DNAS
Quinta -Feira
33 2023
30-03-2023 14:00-17:00
Lori karta Depacho ba iha Dep ASHUM
20
Feira Rejistu karta iha Adm.DNAS 2023
03/04/2023
Lori karta ba foto kopi iha DG nia fatin
14:00-17:00
Ajuda buka dokumentus sira nebe rai iha
Bantex
21
Ajuda buka dokumentus sira nebe rai iha
14:00-17:00
bantex
22
08:00 12:00 Rejisto karta ba iha livru tama
Adm.DNAS 2023
Quinta –Feira
42 Rejistu karta ba iha livru sai DNAS 2023
13/04/2023
14:00-17:00 Arquivo karta despacho ba iha bantex
23
Rejisto karta ba iha livru sai Adm.DNAS
14:00-17:00
2023
Lori karta ba iha Director DNAS nia fatin
Lori karta ba foto kopi iha DG nia fatin
14:00-17:00
24
Rejisto karta iha Adm.DNAS Livru tama
08:00 12:00
2023
Lori karta despacho ba entrega iha
52 Departementu ASHUM
Sexta –Feira
Lori karta Despacho ba entrega iha pontu
28/04/2023
fokal finansas
Arquivo karta despacho ba iha bantex
14:00
Submete Dadus Bolsa da Mãe Adisional
17:00 Tinan 2022
25
Treino Icar de Bandeira
Rejisto karta iha Adm.DNAS
Quarta –Feira 08:00 12:00 Livrutama 2023Enter dadus iha
55 manual/ba elektronika /excel
03/05/2023 14:00-17:00 Treino Icar de Bandeira
26
10/05/2023 Rejisto karta ba iha livru tama
Adm.DNAS 2023
Lori karta ba iha DG nia fatin
Verifika dadus konaba pagamentu
14:00-17:00
kaisaunLori karta ba print iha
Rekursus Humanus
08:00 12:00
Rejistu karta ba livru tama DNAS
Quinta –Feira
61 2023
11/05/2023
14:00-17:00 Lori karta ba iha resepsionista
Rejistu karta ba livru sai DNAS 2023
08:00 12:00
Sexta –Feira
62 14:00-17:00 Ensramentu atividade etajiu iha MSSI
12/05/2023
27
KAPITULU IV
LIA MAKTAKA
4.1. Konkluzaun Sujestaun Rekomendasaun
4.1.1. Konkluzaun
a) Realizasaun programa estajíu ba etapa sira tuir mai bele prepara antes no daik liu
hodi nune’e estajiaríu/a sira labele hasoru difikuldade iha terenu ka fatin estajíu.
28
b) Selesaun ba estudante sira ne’ebé atu tuir estajíu tenki rigorozu oituan, mais
oumenus tenki iha netik kriterius ruma konaba disciplina ka SKS no halo
moskontrolu rejistu ba estudante sira.
d) Ba Direção DNAS obrigado ba ita bo’ot sira nia laran luak simu hau hodihala’o
estajíu iha fatin ida ne’e ba kolaborasaun no servisu sai diak liu tan hato obrigadu
wain.
e) Ba kolega estajíariu/a Tinan 2023 sira hotu,programa estajíu ida ne’e sai
hanesanlisaun importante ida mai ita hotu ne’ebé halao ita nia estudu iha IOB.
Hodi saihanesan sasukat ka referensia ida ba ita, bele hatene oinsa bele
servisuhamutut iha grupu ida nia laran,iha futuru oin mai tenke hatudu buat
ne’ebé mak diak liu tan,bele sai hanesan masin ka naroman ba ita nia maluk sira.
4.1.3. Rekomendsaun
Estajíu ne’ebé mak hala’o vantazen bo’ot ba ha’u hodi hakle;an liu tan hau
niamatenek no kapasidade tomak ne’ebé hau hetan iha nível universitáriu ba
ihaterenu ka fatin estajiu nian, mak ho oportunidade kmane’ek ida ne’e hauhakarak
rekomenda ba Fundasaun klibur, IOB Dosentes no kolega sira katak:
a) Rekomenda ba fundasaun afo hanoin mos ba iha IOB hodi prepara diak liu tan
programa estajíu no identifika fatin estajiu tuir area estudu ka departementu
ne’ebé durante ne’e estudante sira hili ka estuda, hodi nune’e sir abele aplika
duni teoria ne’ebé durante sira hetan iha banku universidade nian
29
c) Rekomenda ba IOB atu kordena ho Fakuldade sira hodi hare mos ba durasaun
baestajíu nian sebele estajíu halao ho durasaun fulan neen (6) hodi nune’e
estudante sira bele ganha esperensia ruma durante period estajíu nianhodi
aumenta sira nia koñesesimentu no matenek hodi hariku hariku sira nia an
diak liutan hodi bele kompriende iha merkadu traballu
30
ANEXO
31
32
33
34
35
36
37
38