Documentos de Académico
Documentos de Profesional
Documentos de Cultura
RELATORIU
HUSI:
Naran : Salvador Monteiro
NRE : 12.07.03.0301
Departementu : Informatika
Fakuldade : Siencia Tekniku
Fatin /Area : Ex. Kodim (UNITAL Klase B Baucau)
Aldeia : Lutumutu
Suku : Tirilolo
Postu Administrativu : Baucau Vila
Municipio : Baucau
PAJINA LEGALIZA
Relatoriu Observasaun Implementasaun Estajiu Servisu Social Legaliza Ona Iha
Loron,..Data,Fulan,..Tinan 2015
Nota:
Validu ba relatoriu: observasaun, individu no grupo
i
LIA MAKLOKE
Hodi Aman, Jesus Kristus no Espiritu Santu nia naran, ami f agradese
wain ba ita nia tulun no matenek neeb f mai ami hodi halao aktividade Estajiu
Servisu Social no Relatrio nee ho susesu tuir nia dalan no sistematiku neeb
mak iha, maske iha implementasaun ida nee sei dauk sai 100%, maib fiar katak
bele ona responde ba kondisaun laboratorium UNITAL Klase B Baucau.
Agradese ms ba loja nain sira neeb mak ajuda ou f apoio finanseru ka
no finanseru ba ami hodi halao aktividade nee, fiar katak ba aktividade neeb
mak ami implementa iha ami nia clase nee sai exemplu diak ba maluk sira neeb
mak sei tuir mai, ami ms fiar katak ba jerasaun tuir mai sai diak liu tan.
Iha oportunidade ida nee hakerek nain la haluha hatoo agradece ba:
1. Maknifikan Dr. Roberto Seixas Geronimo Miranda. Nudar Rector
Universidade Oriental Timor Lorosae
2. Engo. Eusebio Dias Quintas. Nudar Vice rector I assuntu akademika
UNITAL
3. Engo. Dino Dias Quintas. Nudar dekano fakuldade tekniku
4. Engo. Carlito Da Costa. Nudar vice dekanu I parte akademika fakuldade
tekniku
5. Engo. Benedito Amaral. Nudar vice dekanu II parte administrasaun
Fakuldade Tekniku
6. Enga. Domingas Soares. Nudar chefe departementu tekniku informatika
7. Engo. Juvinal Ximenes Guterres, S. Kom. Nudar dosente orientador
kampu.
Baucau, Outobru/2015
Hakerek Nain
Salvador Monteiro
NRE: 12.07.03.0301
ii
INDESE
TOPIKU ..........................................................................................................Pajina
PAJINA LEGALIZA ................................................................................................ i
LIAN MAKLOKE ...................................................................................................ii
INDESE ................................................................................................................... iii
LISTA FOTOGRAFIA ............................................................................................ iv
LISTA TABELA ......................................................................................................v
LISTA ANEKSU ..................................................................................................... vi
KAPITULU I DAHULUK
1.1. Lia Kotuk/Begraund .......................................................................................1
1.2. Objetivu ..........................................................................................................2
1.3. Funsaun ...........................................................................................................3
1.4. Benefisiu .........................................................................................................3
1.5. Metode Ezekusaun ESS ..................................................................................4
1.6. Situasaun Ou Kondisaun Jeral Unital Klase B Baucau ................................5
1.7. Potensia Area Nian .........................................................................................9
KAPITULU II PROBLEMA NO SOLUSAUN
2.1. Problema ........................................................................................................11
2.2. Alternativa Solusaun......................................................................................11
KAPITULU III IMPLEMENTASAUN AKTIVIDADE
3.1. Programa Sira Aktividades ESS ....................................................................13
3.2. Implementasaun ESS .....................................................................................13
KAPITULU IV FATORES APOIO NO IMPEDE IMPLEMENTASAUN ESS
4.1. Fatores Apoio No Impede ............................................................................18
4.2. Re-Solusaun..................................................................................................19
KAPITULU V MAKTAKA
5.1. Konklusaun ....................................................................................................20
5.2. Sujestaun ........................................................................................................20
ANEKSU..................................................................................................................22
iii
LISTA FOTOGRAFIA
iv
LISTA ANEKSU
v
KAPITULU I
DAHULUK
1.2. Objetivu
Iha mos objetivo neebe atinji iha programa estajiu servisu social (ESS) nian,
Universidade Oriental Timor Lorosae (UNITAL) klase B Baucau fakuldade
siencia tekniku departementu informatika nia mak tuir mai nee:
1. Atu hodi forma profisionalizmu estajariu sira nian liu husi servisu social ka
atividade, sai sasukat ba karakteristika edukasaun nian no kapasidade
estajiarius nian.
2. Atu hodi implementa programa estajiu servisu social iha sociedade nia leet
especialmente hodi ajuda servisu social laboratorium komputador UNITAL
klase B Baucau.
3. Hodi habelar kapasidade no karakteristika matenek nian iha sociedade nia
leet tuir evolusaun tempu nian hodi haklean kualidade edukasaun iha
tempu neebe tuir mai.
2
4. Hodi fo oportunidade ba estajiarius servisu sosias (ESS) ida-idak hodi
obserba direta problemas neebe hasoru iha sociedade no iha esperanca
hodi kompara matenek neebe hetan iha akademiku.
5. Hodi treina estajiariu servisu sosiais (ESS) atu moris mesak no bele foti
desisaun ka problemas neebe hasoru iha sociedade leet.
1.3. Funsaun
Iha mos funsaun espesifiku husi estajiu servisu sosias (ESS) hanesan tuir mai
nee:
a. Atu hetan matenek neebe diak no lolos no kuinese direta situasaun servisu
social iha tereno.
b. Hodi kapasita no eduka estajiariu sira no mos atu hetan criatividade servisu
nian, servisu hamutuk ho sosiedade no ensinu superior sira especialmente
UNITAL klase B Baucau atu eleva kapasidade no kualidade rekursu
humanu liu-liu area edukasaun parte teknolojia informatika. Hanesan sinal
atu hodi hakonu materia estajiu servisu social iha fakuldade siensia tekniku
departementu informatika nian.
1.4. Benefisiu
Benefisiu husi aktividade estagiu servisu sosil (ESS) hanesan tuir mai nee:
Estudante bele hatudu sensias no metodulogia neeb hetan iha banku
kuliah.
Aumenta nia kapasidade kona-ba aktividade sira neeb mak sira halao iha
sira nia kampus rasik.
Oinsa iha relasun neeb diak ba lideransa sira iha area refere liu-liu ba
Fakuldade siencia tekniku departementu informatika ida nee?
3
1.5. Metode Ezekusaun Ess
Iha mos ezekusaun estajiu servisu social (ESS) nia laran hakerek nain ou
presonalia (ESS) usa metodu oi-oin neebe iha relasaun atividade ezekusaun
(ESS) mak tuir mai nee:
Metodu Observasaun
Metodu observasaun nia mak hakerek nain estajiariu servisu social
(ESS) halao observasaun direta iha lokal pratika nian neebe realiza iha
fatin laboratorium komputador tekniku UNITAL klase B Baucau.
Metodu Deskrisaun
Iha metodu diskrisaun nee nia laran hakerek nain halao deskrisaun dadus
nian neebe iha relasaun ho ezekusaun kona ba:
1. Rehabilitasaun fatin foun ba laboratorium komputador hanesan:
hadia fatin lab laran no liur, troka janela ho batako, pinta didin no
halo plafon .
2. Reabilita baki sira neebe hetan estragus
3. Monta ventunia
4. Estalasaun a electrisidade iha fatin laboratorium hanesan : dada
ou monta kontador ketak, instalasaun a eletricidade iha lab laran
5. Halo meja foun ba komputadores
6. Hadia hela komputador unidade 3.
Materiais sira neebe maka kestiona iha leten nia fundus mai husi
estajiarius grupo nian rasik.
Metode Reportajen
a. Iha metodu reportajen nia laran estajiarius sira halao reportajen ho
kordenador asuntu akademiku no mos manorin ou dosentes balun
neebe hanorin iha UNITAL klase B Baucau neebe fo informasaun
kona ba materias eskritoriu nian husi laboratorium komputador
UNITAL klase B Baucau.
4
b. Hetan problema ruma neebe iha identifikasaun atu bele halao liu
husi servisu social tuir kapasidade estajiarius sira nian mak hanesan:
1. Rehabilitasaun fatin laboratorium hanesan: hadiak odamatan,
instalasaun elektrika, troka janela ho batako, pinta didin no halo
plafon .
2. Reabilita baki sira neebe hetan estragus
3. Monta ventunia
4. Estalasaun a electrisidade iha fatin laboratorium hanesan : monta
kontador ketak, instalasaun a eletricidade,
5. Halo meja foun ba komputador
6. Hadia komputador unidade 3 aumenta numeru komputador hodi
aprendizajen pratika nian iha lab.
5
hodi aprendizajen uza aula hamutuk hat (4), no sala tolu (3) ba estrutura
akademiku hanesan parte finansa okupa sala ida (1) i parte cordenador okupa
sala ida (1) nomos parte husi tezourera okupa sala ida (1) ho total estudantes
iha tempu neeba hamutuk hitu nolu (70) husi fakuldade siencia edukasaun
departementu lian Engles hamutuk nain hitu (7), fakuldade agrikultura
departementu agronomia lasimu estudante (la iha), fakuldade ekonomia
departementu jestaun hamutuk nain rua nolu resin hitu (27), fakuldade direitu
departementu direitu hamutuk nain tolu nolu resin neen (36).
Tama ba tinan akademiku 2012 iha tempu neeba estrutura akademiku
mudansa oituan nafatin tamba aumenta tezourera nain ida maka naran hanesan
Enga. Domingas Soares, nia mos nudar responsabilidade departementu
informatika husi fakuldade tekniku, Sr. Julio de Olivera SH, nudar cordenador
no Sr. Sebastio Pinto, nudar secretaris Iha tempu neeba total estudantes
hamutuk atus ida ualu nolu resin sia (89) husi fakuldade siencia edukasaun
departementu lian Engles hamutuk nain sia (9), fakuldade agrikultura
departementu agronomia hamutuk nain sanolu resin lima (15), fakuldade
ekonomia departementu jestaun hamutuk nain sia (9), fakuldade direitu
departementu direitu hamutuk nain ruanolu resin sia (29) no fakuldade siencia
tekniku departementu informatika hamutuk nain rua nolu resin neen 26.
Tama ba tinan akademiku 2013 iha tempu neeba estrutura akademiku
mantein nafatin ho strutura husi tinan akademiku 2012 nian no mos total
estudantes tamba la simu estudantes foun ba tinan refere.
Tama ba tinan akademiku 2014 iha tempu neeba estrutura akademiku
mudansa oituan fila fali tamba Enga. Domingas Soares, nudar tezourera mudah
ba fali UNITAL induk Dili nudar chefia departementu ba informatika husi
pakuldade tekniku entaun strutura akademiku clase B Baucau hanesan tuir mai
nee Sr. Julio de Olivera SH, nudar cordenador asuntu akademiku i Sr.
Domingos D. C. R. Cabral S.Agr., MM, nudar kordenador asuntu non
akademiku i Sr. Sebastio Pinto, nudar sekretaris iha momentu neeba total
estudantes hamutuk nain ualu nolu resin ida (81) husi fakuldade siencia
edukasaun departementu lian Engles hamutuk nain sanolu resin hitu (17),
6
fakuldade agrikultura departementu agronomia la iha (la simu estidantes foun),
fakuldade ekonomia departementu jestaun hamutuk nain sanolu resin neen
(16), fakuldade direitu departementu direitu hamutuk nain rua nolu (20) no
fakuldade siencia tekniku departementu informatika hamutuk nain rua nolu
resin ualu (28).
Tama ba tinan akademiku 2015 agora dadaun estrutura akademiku mantein
nafatin ho strutura husi tinan akademiku 2014 nian, iha momentu nee total
estudantes mantein nafatin husi tinan akademiku 2014.
b. Geografis
Unital clase B Baucau lokalizada iha municipio Baucau, posto administrativo
Baucau, Suku Tirilolo Aldeia Lutu-mutu, fatin Ex. Kodim Watulete pozisaun
UNITAL clase B Baucau mak hanesan tuir mai nee :
Parte oeste baliza ho estrada pbliku
Parte leste baliza ho edifisiu Alola fundasaun
Parte norte baliza estrada pbliku
Parte soul baliza ho oficio DRTT
c. Edefisiu no Fasilidade
Tuir prosesu aprendizajem iha UNITAL klase B Baucau iha edifisiu no fasilidade
eskritoriu mak hanesan tuir mai nee : iha UNITAL klase B Baucau iha uma tolu
(3) neebe kompostu husi aula aprendijaze sala tolu (3), laboratoriu komputador
ida sala (1), Biblioteka sala ida (1), kordenador asuntu akademiku sala ida (1),
kordenador asuntu non akademiku sala ida (1), parte administrasaun ou finansa
sala ida (1), aula enkontru ida (1), parte siguransa sala ida (1) no toilet tolu (3).
Tabela 1.1. Edefisiu No Fasilidade
No Fasilidade Kuantidade
1 Uma 3
2 Sala jeral (aula reiniaun) 1
3 Toilet 3
4 Biblioteka 1
5 Sala aprendijazen 3
6 Laboratorium komputador 1
7
7 Sala finansa 1
8 Sala kordenador asuntu akademika 1
9 Sala kordenador asuntu non akademika 1
10 Kampu basket 1
11 Kampu bola voli 1
12 Sala siguransa 1
13 Kadeira plastik 250
14 Kadeira ai 60
15 Kuadru metan (uza jis) 10
16 Kuadru mutin (uza spidol) 1
17 Meja 6
18 Armari 4
19 Komputador 12
20 Profil (tanki ense bee) 2
21 Projektor 1
22 Bola basket 1
23 Bola voli 2
24 Bola tebe 1
25 Net (bola voli) 1
26 Labtop 1
27 Ventunia 2
28 Dispenser 1
29 Printer 2
Total 375
8
mak sira iha liu-liu iha setor hotu-hotu atu oinsa prepara an sai hanesan ema
lisenciadu neebe professionl hodi dezenvolve nasaun ida nee.
Iha UNITAL Klase B Baucau iha estrutura funatil no estrutura academika
maka hanesan tuir mai nee:
Estrutura FUNATIL
9
Dosentes strata ida (S1)
Dosentes strata ida (S1) iha UNITAL Klase B Baucau hamutuk ema nain rua
nolu resin neen (26).
Dosentes majistradu (S2)
Dosentes majistradu (S2) iha UNITAL Klase B Baucau hamutuk ema nain
sanolu (10).
Dosente Permanente
Dosente permanente iha UNITAL Klase B Baucau hamutuk ema nain tolu (3)
Kordenador ba asuntu akademiku ema nain ida (1)
Kordenador ba asuntu non akademiku ema nain ida (1)
Parte divizaun administrasaun finansa ema nain ida (1)
11
c) Tabel 1.5. Data estudante UNITAL klase B Baucau tinan akademiku 2012:
No Fakuldade Mane Feto Total
01 Estudante Fakuldade Direitu 14 12 26
02 Estudante Fakuldade Ekonomi 6 3 9
03 Estudante Fakuldade Agrikultura 11 3 14
04 Estudante Fakuldade Edukasaun 4 5 9
05 Estudante Fakuldade Teknika 12 14 26
TOTAL 47 37 84
d) Tabel 1.6. Data estudante UNITAL klase B Baucau tinan akademiku 2014:
No Fakuldade Mane Feto Total
01 Estudante Fakuldade Direitu 12 8 20
02 Estudante Fakuldade Ekonomi 7 9 16
03 Estudante Fakuldade Agrikultura - - -
04 Estudante Fakuldade Edukasaun 6 11 17
05 Estudante Fakuldade Teknika 6 22 28
TOTAL 31 50 81
12
KAPITULU II
PROBLEMA NO SOLUSAUN
2.1. PROBLEMA
Problema neebe hasoru husi hakerek nain estajiariu no servisu social
(ESS) iha hanoin neebe atu desemvolve liu husi ESS nee baseia ba
konkretijasaun problema neebe hasoru iha sosiedade iha momento sensetivu
tebes nunee presisa mos topiku ruma hodi atende nunee bele sente nia
funsaun maske labele hanesan atividade seluk ruma alende ida nee hatene mos
katak kuaze problema moris nian iha sosiedade iha mos relasaun entre no seluk
neebe hafahe problema no disiplina neebe menus no bele hamosu indisiplinar
iha sosiadade nia leet no liu husi ESS modelu ida nee ho sintidu atu aumenta
maske aas neebe mak iha henesan fo esperencia ho hanoin neebe ladiak no
difisil.
Liu husi ESS neebe halao iha fatin laboratorium komputador tekniku
UNITAL klase B Baucau, estajiariu sira bele kuinese mos problemas
administrasaun sistema modernu nian bele hetan solusaun no hakbesik-an iha
edukasaun interna universidade nian. Ho presija hirak nee estajiariu sira bele
haklean no f konkluzaun ba problemas neebe hasoru iha parte nesesidade no
alternativa ho solusaun neebe los.
Ho hanoin hirak nee hakerek nain halo konkluzaun neebe mosu iha fatin
laboratorium komputador tekniku Unital klase B Baucau mak tuir mai nee:
a. Fatin neebe la seguru no la eficien
b. Falta meja ba komputador
c. Falta instalasaun a eletrisidade
d. Falta ekipamentus f malirin ba laboratorium laran
e. Falta numeiru komputador
13
2.2. ALTERNATIVA BA PROVLEMA
Estajiariu servisu social sira tetu no f atensaun ba problema hirak neebe
mak iha hakerek nain ESS 2015 fo hanoin ba malu atu halo kompleta
nesesidade hirak neebe sei falta iha fatin laboratorium komputador tekniku
UNITAL klase B Baucau. Mak hakerek nain ESS sira foti desisaun atu halo
kompleta ba problema sira neebe kestiona iha leten sei baseia ba problema
hirak nee mak hakerek nain ESS periodu 2015 nian perpara materiais sira atu
hodi halo kompleta ba nesesidade fatin laboratorium komputador tekniku
UNITAL klase B Baucau nian mak hanesan:
a. Sosa semen, Raihenek, Bee, A, Tinta, tripleks 3 mil, prigu triplek, Pregu
Asu, Pregu 7 cm, Pregu 10 cm, Pregu 12 cm, Roll Cet, Kuas, piloks hodi
halo rehabilitasaun fatin foun ba laboratorium
b. Sosa fiu, klep, istikador, tomada, lampu, fiting lampu, saklar, isolasi no
terminal hodi instala a eletrisidade ba fatin laboratorium
c. Sosa ventunia hodi monta ba Laboratorium laran
d. Sosa semen, rai henek, bee hodi nahe ou sor veranda husi uma nia tatis no
dalan atu ba laboratorium
e. Sosa triplek 16 mil, pregu, A, vernis, surat tahan amplas no pinsel halo
meja ba komputador
f. Sosa memory SDR no DDR, HDD, CD/DVD room, zink no VGA card
hodi hadia komputador unidade 5 ho kondisaun neebe grabe tebe-tebes
sai diak fila fali.
Hakerek nain ESS hare katak proseso aprendizajem iha universidade ida
atu lao ho susesu hetan objetivu neebe diak mak nesesidade neebe
kestiona iha leten pelumenus iha hodi halao asesu ba aprendisajen pratika
nian.
Estajiariu husi Universidade Oriental Timor Lorosae (UNITAL) klase B
Baucau halao aktividade ESS ho fuan ho laran ho karater unidade hodi
kontribui nesesidade hirak neebe hetan iha UNITAL klase B Baucau.
14
KAPITULU III
IMPLEMENTASAUN AKTIVIDADE
16
Aktividade nee implementa iha loron tersa data 13 fulan
Outobru tinan 2015.
d) Halo Meja Foun Ba Komputadores
Halo meja foun ba komputadores nee hodi uza atu rai komputador ba
leten tamba durante nee komputador jeralmente uza meja boot ida
deit.
Objetivu
Hare katak meja ba komputador seidauk supsiente no la iha
kualidade i mos la efisien.
Orientador Implementasaun programa ida nee: Joo Bosco
Gaio
Aktividade nee implementa iha loron kuarta data 14 fulan
Outobru tinan 2015 hotu iha loron sesta data 16 fulan Outobru
tinan 2015
17
f) Monta Ventunia Iha Fatin Laboratorium Laran
Monta ventunia nee atu hodi kompleta ekipamentus laboratorium
Objektivu
Ho objektivu atu f malirin ba fatin laboratorium laran wain hira
tempu manas.
Orientador Implementasaun programa ida nee: Sabino Freitas
Dos Santos
Aktividade nee implementa iha loron tersa data 20 fulan
Outobru tinan 2015.
g) Hadia Komputador 3
Hadia komputador 3 atu aumenta hela laboratorium komputador
UNITAL clase B Baucau
Objetivu
Aumenta Numeru komputador atu bele fo subsiente ba estudantes
sira hodi pratika.
Orientador Implementasaun programa ida nee: AbilioXimenes
Aktividade nee implementa iha loron kuarta data 21 fulan
Outobru tinan 2015.
c) Halao Avaliasaun
Avaliasaun ida nee atu hatene kona-ba aktividade servisu no hare mos
kona-ba failansu sira no osan hira mak gastu ona.
Objetivu
Atu hatene klean kona ba aktividade no orsamentu hirak maka gastu
ba atividade no mos problema ou failansu saida maka mosu iha
atividade ESS durante semana ida ou durante ESS nia laran.
Orientador Implementasaun programa ida nee: Cenorina De
Carvalho, Palmira Da Costa Ximenes, Maria Fernandes, Judit
Maria Freitas, Josefina Dos Santos
Aktividade nee implementa kada loron Sesta lokraik hahu data
18 fulan Setembru 2015, data 02 fulan Outobru 2015, data 09
fulan Outobru 2015, data 16 fulan Outobru 2015 no data 23
fulan Outobru 2015.
19
KAPITULU IV
FATORES APOIO NO IMPEDE IMPLEMENTASAUN ESS
b. Fator Impede
Orsamentu neebe minmu entaun ami tenke tau osan hamutuk tan.
Reabilita baki balun neebe hetan estragus konsege reabilita maib
balun mak la konsege. Halo reabilitasaun tamba problema finanseru
neebe limitadu liu.
Wainhira estalasaun ba fatin laboratorium foun mosu problema tamba
kontador a elektricidade neebe uza nee kontador jeral.
Diskusaun neebe mak ami rasik halao iha ami nia Klase, mosu
problema oituan tamba estudante Estajiu Servisu social (ESS) falta
mentalidade no mos koenesementu.
Falta fatin no ekipamentu ba ESS sira hodi halo atividade
20
Falta apoiu orsamentu
Falta material no badaen sira
4.2 Re-Solusaun
Programa implementasaun durante nee mosu problema balun maibe konsege
hadia hosi ami estajiu servisu social (ESS) rasik liu hosi dalan re-solusaun
mak hanesan tuir mai nee:
Halo aprosimasaun ho dosente orientador kampu no koordinador assuntu
academiku UNITAL klase B Baucau ho membru sira, atu f motivasaun
ba estajiariu sira.
Kria servisu hamutuk neebe diak husi strutura UNITAL klase B Baucau
ho ESS sira
Sempre fo hanoin no f motivasaun ba malu durante ESS halao
Sempre hetan motivasaun husi parte Manorin sira iha UNITAL klase B
Baucau no ESS
Urjentemente aumenta lalais programa balun mak ami la aponta iha
programa ESS hanesan monta kontador ketak no nahe ou sor veranda uma
nia tatis.
Iha diskusaun nee ami konsege halo intervensaun lalais no hadia kedan no
esplika ba malu kona-ba lia fuan no linguasen balun neebe maluk balun la
komprende.
21
KAPITULU V
MAKTAKA
5.1. Konkluzaun
Estagiu servisu sosil (ESS) hanesan forma didikasaun estudante ba
komunidade relasiona ho implementasaun Tridharma Ensinu Superior, Estagiu
Servisu Sosil f esperensia kona-ba aprendisazen nian ba estudante Ensinu
Superior atu sai hosi kampu no moris iha komunidade nia let nunee ms
prosesu aprendisazem no ms didikasaun ba komunidade neeb dezenvolve
hela no diretamente identifika no ms oinsa bele rejolve problema
dezenvolvimentu neeb mak komunidade infrenta.
Baseia ba materia husi kapitulu I too mai too kapitulu IV mak hakerek nain
bele foti konkluzaun hanesan tuir mai nee:
1. ESS sai hanesan programa ida neebe importante neebe nafatin hametin
iha Universidade Oriental Timor Lorosae (UNITAL) klase B Baucau
nunee estudante sira ba semester ikus mai bele partisipa direta iha
dezemvolvimentu nasaun nian.
2. Estajiariu hetan benefisiu husi estajiu servisu social mak hanesan:
Servisu hamutuk entre maluk estajiariu sira no hakerek nain ESS
Kondisaun ambiente neebe f suporta
Kordenasaun no komunikasaun neebe diak entre estajiariu ESS
Programa atividade konjuntu
5.2. Sujestaun
Antes atu hakotu atividade hirak nee hakerek nain hakarak atu hatoo
sujestaun ba parte neebe kompetencia ou responsabilidade iha UNITAL
klase B Baucau, katak resultadu husi servisu social bele uza atu serbi ba
gerasaun neebe tuir mai ka nivel estudu neebe mak tuir mai atu hetan siensia
iha fakuldade tekniku departementu informatika UNITAL klase B Baucau.
Resultadu servisu social ba dala ida nee laboratorium bele fo resposta ba ema
hotu-hotu nia ejesensia ba buat hirak neebe menus, maibe bele hamenus tiha
22
ona ekipamentus balun hanesan fatin foun laboratorium, numeru komputador
no seluk-seluk tan. No ami ESS periodu primeiru iha esperansa katak ba
tempu neebe tuir mai servisu social sira bele kompleta liu tan atu nunee
estudantes sira bele servisu ho diak.
Ba relatrio neeb mak ami konsege halo hotu, karik iha sentensa no
lia fuan balun neeb mak la klaru no relatrio ida nee mak la loos karik ami
husu ba dosente hosi Universudade nee atu bele f koreksaun, sujestaun no
kritka hodi bele hadia diak liutan.
23
24
MATRIKS PROGRAMA SERVISU
ESTAJIU SERVISU SOCIAL
UNITAL KLASE B BAUCAU
PERIODU 2015
25
besik liu ba naruk.
Klase B unital
Baucau.
27
Iha dialogu nee
hein katak Hodi
estajiariu ida- kapasitaan diak
idak bele fahe liu tan iha area
esperensia ba edukasan
10 Dialogu malu hodi espesialmente 100%
haklean liu tan teknolojia
ami nia informasaun i
kualidade moris komunikasaun
nudar estudantes modernu nian
akademiku
28
MATRIKS PLANU IMPLEMENTASAUN PROGRAMA
SERVISU ESTAJIU SERVISU SOCIAL (ESS)
UNITAL KLASE B BAUCAU
PERIODU 2015
27
Hadia komputador
tolu (3) hodi
aumenta numeru 100%
komputador ba
Laboratorium Laran
Avalisaun 100%
2 Parte
Enkontru 100%
Non Fisiko
Dialogu 100%
28
NOTA LORO-LORON
Fatin/Area : UNITAL Klase B Baucau Naran : Salvador Monteiro
Suco : Tirilolo NRE :12.07.03.0301
Aldeia : Lutumutu Fakuldade : Tekniku
Posto Administrativo : Baucau Departementu : Informatika
Municipio : Baucau
29
Sobu aldame
17 UNITAL Clase B Baucau Segunda 05/10/2015
Pinta plafon
Kontinua Pinta plafon
18 UNITAL Clase B Baucau Tersa 06/10/2015
Pinta fatin laboratorium laran
19 Kontinua Pinta fatin laboratorium laran UNITAL Clase B Baucau Kuarta 07/10/2015
20 Pinta fatin laboratorium liur UNITAL Clase B Baucau Kinta 08/10/2015
Kontinua Pinta fatin laboratorium liur
21 UNITAL Clase B Baucau Sesta 09/10/2015
Avaliasaun
22 Hadia baki no arin UNITAL Clase B Baucau Segunda 12/10/ 2015
23 Sor ou nahe veranda no dalan ba lab UNITAL Clase B Baucau Tersa 13/10/2015
24 Halo meja UNITAL Clase B Baucau Kuarta 14/10/2015
25 Kontinua halo meja UNITAL Clase B Baucau Kinta 15/10/2015
Tau vernis ba meja UNITAL Clase B Baucau
26 Sesta 16/10/2015
Avaliasaun UNITAL Clase B Baucau
Ajuda tekniku EDTL
27 UNITAL Clase B Baucau Segunda 19/10/2015
Instalasaun
28 Hola no monta ventunia UNITAL Clase B Baucau Tersa 20/10/2015
29 Hadia no reinstal Komputador UNITAL Clase B Baucau Kuarta 21/10/2015
30 Limpesa jeral UNITAL Clase B Baucau Kinta 22/10/2015
Preparasaun
31 UNITAL Clase B Baucau Sesta 23/10/2015
Avaliasaun jeral
32 Enseramentu UNITAL Clase B Baucau Sabadu 24/10/2015
30
ESTAJIARIU REHABILITASAUN FATIN FOUN BA
LABORATORIUM
31
ESTAJIARIU MONTA KERANGKA PLAFON NO TAKA
PLAFON
32
ESTAJIARIU HALO INSTALASAUN A ELEKTRICIDADE
BA FATIN LABORATORIUM KOMPUTADOR
33
ESTAJIARIU HALO MEJA BA KOMPUTADOR
34
ESTAJIARIU HADIA KOMPUTADOR NO INSTALA HELA
IHA LABORATORIUM
35
ESTAJIARIU MONTA VENTUNIA IHA LABORATORIUM
36
ESTAJIARIU NAHEE VERANDA HUSI UMA NIA TATIS NO
DALAN BA LABORATORIUM
37