Está en la página 1de 3

Mi amigo ¡Elefantástico!

Nayan Maijax Elefantasticokuwa (portada)


De Helen Lizárraga
Un nuevo niño asistió a mi salita.
Un Elefante

Mä yaqha jan uñt’at waway utajar jutatayna.


Mä elefante

¡EXACTO!
Yo también me pregunté: ¿Un qué?

Ukhamapi
Nayax jist’asiraktwa: ¿Kunampi?

¡UN ELEFANTE!
Y no era un elefante cualquiera.

Mä elefante.
Ukhamax janiw aliq elefantekant

Era un elegante elefante a cuadros.


Aka elefantex wali suma allqanwa.

Se sentó, quitó cuidadosamente la mochila de su espalda;


Y con mucho orden y limpieza sacó su material…

Qunt’asinwa, jupax q’ipiw q’ipnuqasiwa;


Ukat wali suma yaqampiw yanakap apsusi.

Mis compañeros y yo no podíamos parar de observarlo…

Masijanakamp nayampix janipuniw


Ch’ipxtapkti, walpun uñch’ukipxta.

Sobre todo cuando a la hora de la merienda,


¡sacó sus maníes cuadrados!

Chika urux ñamasa manq’asiñatakix


Chuqupanak apsusi.

Y cuando salimos a jugar él se balanceaba sobre la tela de una araña, como veía que
resistía, fue a llamar a alguien que quiera balancearse con él.
Kumpachatix anatir mistsupxta, jupax, kusikusin kapan wayllunk’usina, janiw t’aqaskanti,
ukat nayax jawsiriw jalta khitis jupamp wayllunk’ispa sasa. (pagina 12 del pdf)

Ese día fue extraordinario, cuando llegué a mi casa, no dejé de pensar en todo lo que
había visto. Mi tataratataratatarabu me vio más distraído que de costumbre.

Uka urux wali suma urupuninwa, utajar purisax walpun lut’iyata kuntix uñjtx ukata.
Achilajan achilapax mayj uñjitu sarnaqawijana.

Como yo no sabía lo que me ocurría exactamente, mi tataratataratatarabu entendió


perfectamente lo que pasaba y comenzó…

Nayax janiw yatkayatti kunas nayax kamachitu ukxa, achilajan achijapax sum yatina kunas
kamachi uka, ukhamarak kunas qallatasini uka.

A lo laaaaaaaaaardo de mi vida, me tocó conocer a muchos seres…. Recuerdo con mucho


cariño a Rosa ¡!!la dinosaurio!!! En un principio no se veìa muy amistosa.

Sarnaqawijanxa wali uywanak uñtawayayata. Ukat Rosa la donosaurio juparux wali suma
munasiñampiw amtta. Jichhax uñt’asipxayata ukhax janiw ukhamakanti jichax wali suma
masipuniwa.

Pero luego resultamos siendo muy buenas amigas.


Ukat wali suma masinakapunipxtwa.

O Lali ¡La llama!


Ay, Lali qarwawa (pagina 17 del pdf)

Todos ellos me parecían extraños al principio y de seguro que yo a ellos también pero
resultaron ser extraordinarios. (pagina 18 del pdf)

Jupanakax mayjanwa uñt’kas ukhaxa…


Ukhamarakipachawa nayax
Jupanakatakixa…
ukatxa wali suma
sarnaqawinakapuniw utji.

Y eso mismo fue lo que nos gistó.


¡Ser diferentes!
Yo aprendía de todos ellos y supongo que ellos de mí.

Ukhamañax wali suma puniwa…


Taqi kastata… jupanakat wallpun yatiqawayta ukhamaeakipachaw nayatxa jupanakaru.

Aquella mañana estaba dispuesto a ser amigo de Fantis.


Mä alwax Fantis ukan masipañ munayäta.

Aunque yo no hablaba elefantónés, pudimos comunicarnos muy bien. Le enseñé cómo


jugar a las escondidas.

Nayax janiw elefantones ukat arskayäti, ukatsti wali sumpum aruskipapxta. Imantasiñ
anataw yatichawayta.

Y Fa me enseñó cómo guardar las únicas de las orejas. Y no solamente a mí, sino a todos
los compañeros. (página 24 del pdf)

Fantis yatichawayituwa kunams t’inkhajanakx jinchurux imantasirit uka. Janiw nayaruk


yatichawaykituti, jan ukasti masijanakarus yaticharakiwa.

En nuestra salita, todos aceptamos felices la presencia de Fantis, el elefante. Y cuando


pensamos que nada más pasaría…

Ukat wali suma kusisitaw Fantis katuqapxta, ukat utajan mä jach’s elefantix wali suma
jakañataki…

También podría gustarte