Está en la página 1de 20

NESESIDADE SEGURANSA NO PROTESAUN

PREPARA HUSIGRUPU XIV


SEMESTER II
1. Imaculada Dos R. Dos Santos
2. Josefa J. C. Faria
3. Octaviana Da Costa
4. Serafino De Almeida Oqui
DEPARTAMENTO ENSINO SUPERIOR DE
ENFERMAGEM
FACULDADE MEDICINA E CIENCIA DA SAUDE
UNIVESIDADE NACIONAL TIMOR LOROSA’E
(UNTL

INDISE

Titulu Pajina..........................................................................................................................i

Lian makloken......................................................................................................................ii

Indise....................................................................................................................................iii

KAPITULU I ITRODUSAUN..............................................................................................

1.1 Antesedentes...................................................................................................................1

1.2 objektivu ........................................................................................................................1

KAPITULU II BAZE TEORIA.............................................................................................

2.1. Konseptu Teoria Seguransa...........................................................................................2

2.2 Karakteristika Seguransa................................................................................................3

2.3 Klasifikasaun Seguransa.................................................................................................3

2.4 Faktor-Faktor Ne’ebe Influensia Ba Seguransa..............................................................4

2.5 Prosesu Seguransa Enfermagem.....................................................................................6

2.6 Diagnosa Enfermagem....................................................................................................7

2.7 Intervensaun....................................................................................................................8

2.8 Implementasaun..............................................................................................................9
2.9 Evaluasaun......................................................................................................................9

KAPITULU I

INTRODUSAUN
1.1.Antesendentes

Nesesidade protesaun mak hanesan situasaun ema ida-dak nian ne’ebe mak hase’es a’an
husi perigu fisiku ou husi asidente.asidente hanesan akontese ida ne’ebe la estimula no la espera
atu hetan akontese.

Tan ne’e seguransa hanesan situasaun hakmatek no paz.

1.2.Objetivu

 Objetivu Jeral

          Objetivu husi topiku ne’e oinsa atu fo hanoin mai ita hatene kona-ba nesesidade
bazika umana ba seguransa no protesaun ema ida-idak nian.

 Objetivu Espesifiku

 Atu hatene kona-ba Definisaun Seguransa no Protesaun.


 Atu hatene kona-ba Karakteristika Seguransa no Protesaun.
 Atu hatene kona-ba Klassifikasaun seguransa no Protesaun.
 Atu hatene kona-ba faktor ne’ebe influensia Seguransa no Protesaun.
 Atu hatene lala’ok Prossesu Enfermajem ba Seguransa no Protesaun.
KAPITULU II
KONSEITU TEORIA

    2.1..Definisaun Seguransa no Protesaun


Seguransa mak hanesan kondisaun ne’ebe kalma no paz. (Tarwoto no Wartonah,
2010). Seguransa la’os de’it atu prevene moras ka aleija maibe seguransa mos bele fo
seguru ba ema idak-idak nia aktividade, hamenus stress no sei aumenta saude geral.
Seguransa fisiku (biologic safety) hanesan kondisaun fisiku ne’ebe kalma no livre husi
ameasa ne’ebe ameasa saude fisiku,asidente no aleija (injury) ho akordansia mekanika,
termika, elektika, no mos bakteriolojia. Nesesidade seguransa fisiku hanesan nesesidade
atu kuidadu an husi perigus
Iha diskusaun fornese liu ba seguransa proporsional ambiente ne’ebe seguru(Fatmawati
2009).
Nesesidade seguransa mak nesesidade atu kuidadu an husi perigus fisikus ameasa
konaba protesaun ema ne’ebe kategoria iha ameasa mekaniku, kimia, termal no
bakteriologia.nesesidade seguransa asosia ho kontekstu fisiologia no relasaun
interpersonal. Seguransa fisiologia asosia ho algo ne’ebe ameasa isin no vida ema nian.
Iha kontekstu relasaun interpersonal depende ba factor, hanesan kapasidade
komunikasaun, kapasidade kontrola problema, kapasidade atu komprende hahalok ne’ebe
konsiste ho ema seluk, no kapasidade komprende ema iha ambiente (Asmadi 2005).
Konseptu basiku seguransa asosia ho kapasidade ema nian atu hado’ok a’an husi
perigus ne’ebe determina husi konesementu konsiensia no motivasaun ema nian atu halo
aksaun prevensaun. Iha faktor tolu(3) importante ne’ebe asosia ho seguransa mak: nivel
konesementu no konsiensia individu, kapasidade fisiku no mental atu halo prevensaun,
no ambiente fisiku ne’ebe perigus ka potensialidade ne’ebe hamosu perigus(Roper,
2002).

2.2. Karakteristika Seguransa no Protesaun


1. Pervasiveness (insidensi)
Karakteristika seguransa pervasive katak influensia luan iha algo hotu-hotu. Katak kliente
presija seguransa ba aktividade hotu-hotu hanesan han, dada is, toba/deskana, servisu, no
halimar.

2. Perception (persepsaun)
Persepsaun propria ba seguransa no perigus ne’ebe influensia ba aplikasaun seguransa iha
aktividades loron-loron. Aksaun guarda seguransa iha efektivu ba ema atu komprenda
no aseita ba perigus presisaun.

3. Managementu (ajuste)
Wainhira ema iha rekonese ba perigus ambiente kliente sai halo aksaun atu perigus labele
akontese ho nune’e mak pratika seguransa. Prevensaun mak karakteristika bo’ot husi
seguransa(Fatmawati, 2009).

2.3. Klasifikasaun Seguransa no Protesaun


1. Seguransa fisiku
Mantein seguransa fisiku envolve iha sirkuntansia atu reduz no prevene ameasa ba isin ka
vida. Ameasa ne’ebe possible ba ameasa moras, asidente, ameasa ba ambiente. Iha
momentu moras kliente bele propensu ba komplikasaun hanesan infeksaun, ho nune’e
depende ba profisional sistema saude atu tau matan.atende nesesidade seguransa
protesaun fisiku ba propriedade konaba nesesidade fisiologia. Ezemplu enfermeira ida
presija tau matan ba kliente wainhira monu husi kama antes fo asistensia atu atende
nutrisaun (Potter dan Perry, 2005).

2.Seguransa psikologia
Atu seguru no protejidu ba psikologia, ema nian tenke komprende buat ne’ebe espera
husi ema seluk, inklui membru familia no fornese husi profisional saude. Kada ema idak-
idak tenke hatene buat ne’ebe espera husi prosedimentu, esperiensia foun, no algu iha
ambiente.ema hotu-hotu sente ameasa balun husi seguransa psikologia iha esperiensia
ne’ebe foun no desconesidu(Potter no Perry, 2005).
Adultus ne’ebe saudavel iha kapasidade atu hatene nesesidade protesaun fisiku no
psikologia sem ajuda husi professional saude. Oinsa ema ne’ebe moras no aleija ameasa
husi fisiku no emosaun,enfermeirus halo planu intervensaun ne’ebe ajuda atu proteje sira
husi perigus(Potter no Perry, 2005).
2.4. Faktor-faktor ne’ebe influensia ba seguransa no Protesaun
Faktor-faktor ne’ebe influensia ba nesesidade seguransa (Wartonah 2010).
       1.Idade
Ba idade kriansa nian la kontrola no la hatene konsiensia husi aksaun ne’ebe halo ba ema
idoso sira.
       2. Nivel konsiensia
Ba pasiente ne’ebe koma sei menus respon konaba estimulasaun paralisis, disorientasaun
no menus toba.
       3. Emosaun
Emosaun hanesan atu hatauk depresaun sei akontese hirus no influensia konaba problema
protesaun no seguransa.
       4. Estadu mobilidade
Limitasaun aktividade paralisis, fraqueza muskulu, no konsiensia menus fasil atu
akontese risku ba integridade kulit.
       5. Perturbasaun persepsaun sensorial
Defisiensia sensorial sei influensia ba adaptasaun konaba estimulasaun ne’ebe iha risku
hanesan disturbiu ba olfato no visao.
        6. Informasaun/ komunikasaun
Perturbasaun komunikasaun hanesan aphasia ne’ebe labele hare no sei hamosu                   
asidente.
        7. Utilija antibiotik ne’ebe la rasional
Antibiotic sei hamosu resistensia no anafilaktik.
        8. Estadu imunidade
Perturbasaun imunidade sei hamosu sistema imunologia ne’ebe menus no fasil atu hetan
risku moras.
       9. Inkapasidade isin atu produz selula ran mutin
Selula ran mutin nia funsaun hanesan mantein isin hasoru moras.
  10. Estadu nutrisaun
Kondisaun nutrisaun ne’ebe menus sei hamosu fraqueza no fasil moras atu kona.
       11. Nivel konesementu
Konsiensia sei akontese disturbiu no seguransa sei hetan deprediksaun.
Kaplan no Sadock (2007) hateten katak factor ne’ebe kauza disturbiu ba seguransa ne’ebe
risku konaba oho an mak hanesan :

1. Diferensa sexo
2. Idade
3. Ras/rasa
4. Relijiaun
5. Status kaben nain
6. Populasaun
7. Klima
8. Saude fisiku
9. Moras mental
10. pasiente ho bulak
11. disturbiu depresaun.
12. Skizofrenia
13. Depende ba alcohol
14. Depende ba substansia seluk.
15. Disturbiu personalidade
16. Disturbiu ansiedade
17. Komportamentu oho an.

Tipu husi perigu ou asidente.


a. Iha Uma
 Tesedan
 Monu.
 Tertelan alat alat ruma tanga
 Kona be’e manas.
 Monu husi janela ou eskada.
 Tesi.
 kanek ou luka gores.
 Kanek ahi han.
 Tenggelam
 Kona frasku
 Taka iha kuartu.
 Monu husi bisikleta.
 Venenu.
b.iha Ospital.
 Mikroorganismu.
 Naroman.
 Kebisingan.
 Temperature.
 Kelembapan.
 Aleja ou monu.
 Halo prosedur sala.
 Material medik.
 Radiasaun.
 Venenu inkubasaun,injeksaun.
 Syok elektrolit.
 Afiksasaun no sunu.
c.prevensaun asidente iha ospital.
a. avalia nivel kapasidade pasiente atu proteje ba nia a’an husi asidente.
b. hein no asegura pasiente ne’ebe ho triste durante iha tba fatin.
c. hein no asegura pasiente ne’ebe husi infeksaun ho mantem tekniku aseptiku, halo
material saude nian relasiona ho objetivu.
d. hein no asegura pasiente ne’ebe ho kadeira roda.
e. hado’ok a’an husi asidente.
 Xave kareta roda iha momentu para.
 Toba fatin ho kondisaun badak no kausa ba pasiente ho moras.
 Bel ne’ebe iha toba fatin.
f. prevene asidente ba pasiente ne’ebe utilija instrument eetricidade. Exemplo :
suction, kipas, no seluk tan.
g. prevene asidente ba kliente ne’ebe utilija instrumentu ne’ebe nakfera lalais
hanesan tabung okxigeniu no termos.
h. monta label ba aimoruk botol no aimoruk.
i. proteje kliente husi enfeksaun nokomial hanesan iha kliente nia fatin entre
infeksaun no noninfeksaun.
j. mantein veentilasaun no naroman ne’ebe adekuadu.
k. prevene akontese ahi han ne’ebe kauza husi monta instrumentu.
l. mantein higienge kuartu no haris fatin.
m. prepara instrumentu ahi han iha kondisaun no forsa ne’ebe iha duni atu utiliza.
n. prevene sala prosedur identidade pasiente tenke klaru.
1. KONSEITUS KUIDADUS ENFERMAGEM

A. ASSESMENTU
1. faktor –faktorne’ebeassosia ho sistema sensorial komnikasaunbapxhanesanmudansa. no
hahalokproblemaiha sensorial komunikasaun:
 hanoinbarak
 problemaihaprosesuhanoin
 ilusaun/hanoinbarak

2. Factor riskune’ebeassosia ho kondisaunpx


 konsiensiatun
 fisikufraku
 imobilzasaun
 uzaintrumenuhodiajudapx

B. DIAGNOSA ENFERMAGEN NO INTERVENSAUN


1. Riskukanek
Definisaun :kondisaunihane’ebepxenfrenta ho riskune’ebekonsiensiakanekassosia ho
kondisaunne’ebeambiente ,adaptasaunfontesiramakameasa.
 Dalarumakanekne’eassosia ho:
a. menus informasaunkonabaprotesaun ;
b. Frakesa
c. Problemakonsensia
 Dalarumane’ebehetanmak
a. Kanek /aleja
 Kondisaunklinikaakonteseba:
a. AIDS
b. Demensiamorashemoragi

 Objetivune’ebeespera:
a. Kaneklabeleakontese
C. PLANU INTEERVENSAUN

INTERVENSAUN RASIONAL
1. Kontrolabapxniakondisaunkadahoras no 1.Prevensaunprimaria.
barreirabatobafatin.
2. Kontrola TTV kadahorasbapx normal 2. monitor factor risku.
bakanalrespiratoria.
3 atupreveneakonteseasidente.
3. Labele tau aimorukbesikbapxniatobafatin.
4.manteinprotesaun.
4. Xaverodatobafatinnian. 5.preveneasidentekauzaproble
ma sensorial.
5. Kolaborasaun ho
medikuatuatendebaproblemapersepsaunbap 6.prevenesaidente/desastre.
xnian.

6. Ajudapxatu halo
aktividadeoula’obahariisfatin.
Estudu kasu

Sr.”A” nia oan mane ho idade tinan lima (5) tama iha hospital referal suai ,iha loron segunda-
feira data 04/05/2016. Sr.”A” hatete ohin loraik nia oan halimar bola iha kampu no monu
hanehan mia lima sikun (cotovelo) ba iha rai. Px nia mama dehan nia lima karuk ne’e labele
book anho dadus prelimiares hatudu katak fratura cotovelo. Px rasik hatete senti moras hanesan
daun mak tu’u bainhira book ho skala 7

Assesmentu:

a.identidade

Identidade pasiente

Naran : Ny. D

Sexo : Mane

Idade (tinan) : 5

Religiaun : katolika

Eskola : ensinu basiku 1 ano

Enderesu : sta.rosa

Data tama hospital : 4/05/2016

No. Register : 92.74.76

Kuartu : sala internamentu

Diagnosa medis : fratura cotovelo

b.identidade responsavel

Naran : sr. ‘A’

Sexo : Inan

Idade (tinan) : 43

Religiaun : katolika

Relasaun : Oan
c.keixa prinsipal

px nia mama hatete katak nia oan nia liman karuk labele book an

px nia mama hatete katak nia oan labele halo atividade ho diak

d.historia moras presente

pasiente nia mama hatete katak horseik oan sei la’o ho di’ak maibe depois joga tiha bola mak
hetan problema hanesan ne’e.

e.historia moras pasadu

Px nunka hetan moras hanesan fratura

f.historia moras familia

A. Inan aman : pasiente nia inan aman la iha historia moras ne’ebe mak hanesan ho
pasiente.

B. Oan rasik : pasiente iha maun alin rasik hamutuk na’in neen, husi sira nain neen ne’e la
iha moras ne’ebe mak seriu liu.

C. Moras jerasaaun ne’ebe mak iha : la iha moras jerasaun iha pasiente nia familia
EXAMINASAUN FISIKU

A. Kondisaun Jerál

 Sinais vitais:
o TD : 130/80
o Pulse : 60 x/mnt
o Temp: 36.5 C
o RR: 20x/mnt

B. Kondisaun Espesifiku
 Ulun
o Inspeksaun: ulun simetria no fu’uk kor metan
o Palpasaun: Fu’uk la monu no la iha kanek ka fo’er
 Oin
o Inspeksaun: Oin simetri
o Palpasaun: la senti moras
 Matan

o Inspeksaun: funsaun hare’e diak,pupil la isokar, konjuntiva la anemia,


skelera normal no simetria.
o Palpasaun: la iha bubu ka moras
 Tilun
o Inspeksaun: tilun laran fo’er no simetria
o Palpsaun: la iha kanek no la senti moras
 Inus
o Inspeksaun: simetria, inus laran ladun mo’os
o Palpasaun: la iha kanek ka moras ruma
 Ibun
o Inspeksaun: Mukoza bokon, nehan la kompletu,ibun simetria, faringe
simetria no mos
o palpasaun
 Total nehan : la kompletu
o Tilun
 Mo’os no normal
 Forma  : Simetria/hanesan
o Inus
 Mo’os no normal
o Hirus matan
 Forma: Simetria/hanesan
 Respiratoriu : 20x/min
o Kabun
 presaun moras : la iha
o Anus
 La halo ezaminasaun.
o Ekstremidade

POLA

1. Pola han no hemu loron loron

- Frekuensia han : 3x/ hari


- Nafsu / selera han nia : hahan ne’ebe mak prepara pasiente han hotu.
- Moras iha estomagu : moras estomagu la iha
- Alergia : pasiente la iha historia kona-ba alergia
- Laran sae no muta : pasiente la senti laran sae no muta.
- Horas fo han : 08.00 otl, 12.30 otl, 18.00 otl
- Total no jenis hahan : pasiente han hahan babain prepara husi hospital.
- Tempu fo likidu/ hemu : ladetermina, tuir nesesidade husi kliente.
- Problema hahan no hemu : pasiente senti difisil atu tolan no nata hahan
ANALIZA DATA

no Data fokus Etiologia Problema


1 Ds: px nia mama hatete Diskontinuidade fratura kotovelo Risku injuri
katak nia oan nia liman
karuk labele book an

Do: px mai ho oin triste ho


isin ne’ebe mak foer
2 Ds: px nia mama hatete Imobilizasaun muskulu Fisiku fraku
katak nia oan labele halo
atividade ho diak

Do: px ho isin fraku


Halo atividade hetan ajuda
husi nia familia

Diagnostiku enfermagem

1. Risku injuri asasia ho diskontinuidade fratura kotovelu


2. Fisiku fraku asosia ho imobilizasaun muskulu
PLANU INTERVENSAUN

No Loron/ Diagnosa Objektivu no Intervensaun Rasional


data/horas enfermagem kriterio
1 Segunda Risku injuri Objektivu: 1.avalia situasaun px 1.Prevensaun
feira asosia ho depois de halo nia kada oras,no primaria
4/05/2016 diskontinuidad asaun protesaun ba iha toba
5:00 e fratura enfermagem fatin 2.atu hatene
kotovelu durante loron 2, kondisaun geral
espera katak px 2.avalia sinais vitais px nia no halo
bele senti diak kada 4 horas monitor faktor
risku nia
Kriterio 3.xave roda kama px
resultadu: nian. 3.atu mantein
- atu pasiente protesaun px nian.
bele diak fila 4.kolaborasaun ho
fali doutor atu fo aimoruk 4.atu hatun px nia
- observa sinais analgesik ba px. moras.
vitais:
TA: 5.explika ba px kona 5.atu nune’e
RR: ba edukasaun saude ba prevene ba iha
P: an rasik: aleija(injuri)
T: - bainhira halimar
tenke quidadu an
- prevene risku iha
halimar fatin.
2 Segunda Fisiku fraku Kriteriu: depois 1.ajuda px nia 1.atu nune’e bele
feira asosia ho de halo asaun atividade loron loron: protege px husi
4/05/2016 imobilizasaun enfermagem -ba haris fatin asidente oi-
5:00 muskulu durante loron -han oin(seguransa)
rua espera katak -lao
px bele halo -toba 2.atu prevene nia
atividade ho husi asidente
diak 2.labele rai aimoruk
mesik px nia toba 3.atu nune’e px
KR: fatin bele sente
-Px bele hakmatek
atividade ho 3.fo deskansa ba px
minimal nia liman 4.atu nune’e
- px bele iha 4.fo hanoin ba px prevene seguransa
forsa fila fali bainhira halo no protesaun
atividade ruma ho
kuidadu

También podría gustarte