Documentos de Académico
Documentos de Profesional
Documentos de Cultura
Seguransa No Protesaun
Seguransa No Protesaun
INDISE
Titulu Pajina..........................................................................................................................i
Lian makloken......................................................................................................................ii
Indise....................................................................................................................................iii
KAPITULU I ITRODUSAUN..............................................................................................
1.1 Antesedentes...................................................................................................................1
2.7 Intervensaun....................................................................................................................8
2.8 Implementasaun..............................................................................................................9
2.9 Evaluasaun......................................................................................................................9
KAPITULU I
INTRODUSAUN
1.1.Antesendentes
Nesesidade protesaun mak hanesan situasaun ema ida-dak nian ne’ebe mak hase’es a’an
husi perigu fisiku ou husi asidente.asidente hanesan akontese ida ne’ebe la estimula no la espera
atu hetan akontese.
1.2.Objetivu
Objetivu Jeral
Objetivu husi topiku ne’e oinsa atu fo hanoin mai ita hatene kona-ba nesesidade
bazika umana ba seguransa no protesaun ema ida-idak nian.
Objetivu Espesifiku
2. Perception (persepsaun)
Persepsaun propria ba seguransa no perigus ne’ebe influensia ba aplikasaun seguransa iha
aktividades loron-loron. Aksaun guarda seguransa iha efektivu ba ema atu komprenda
no aseita ba perigus presisaun.
3. Managementu (ajuste)
Wainhira ema iha rekonese ba perigus ambiente kliente sai halo aksaun atu perigus labele
akontese ho nune’e mak pratika seguransa. Prevensaun mak karakteristika bo’ot husi
seguransa(Fatmawati, 2009).
2.Seguransa psikologia
Atu seguru no protejidu ba psikologia, ema nian tenke komprende buat ne’ebe espera
husi ema seluk, inklui membru familia no fornese husi profisional saude. Kada ema idak-
idak tenke hatene buat ne’ebe espera husi prosedimentu, esperiensia foun, no algu iha
ambiente.ema hotu-hotu sente ameasa balun husi seguransa psikologia iha esperiensia
ne’ebe foun no desconesidu(Potter no Perry, 2005).
Adultus ne’ebe saudavel iha kapasidade atu hatene nesesidade protesaun fisiku no
psikologia sem ajuda husi professional saude. Oinsa ema ne’ebe moras no aleija ameasa
husi fisiku no emosaun,enfermeirus halo planu intervensaun ne’ebe ajuda atu proteje sira
husi perigus(Potter no Perry, 2005).
2.4. Faktor-faktor ne’ebe influensia ba seguransa no Protesaun
Faktor-faktor ne’ebe influensia ba nesesidade seguransa (Wartonah 2010).
1.Idade
Ba idade kriansa nian la kontrola no la hatene konsiensia husi aksaun ne’ebe halo ba ema
idoso sira.
2. Nivel konsiensia
Ba pasiente ne’ebe koma sei menus respon konaba estimulasaun paralisis, disorientasaun
no menus toba.
3. Emosaun
Emosaun hanesan atu hatauk depresaun sei akontese hirus no influensia konaba problema
protesaun no seguransa.
4. Estadu mobilidade
Limitasaun aktividade paralisis, fraqueza muskulu, no konsiensia menus fasil atu
akontese risku ba integridade kulit.
5. Perturbasaun persepsaun sensorial
Defisiensia sensorial sei influensia ba adaptasaun konaba estimulasaun ne’ebe iha risku
hanesan disturbiu ba olfato no visao.
6. Informasaun/ komunikasaun
Perturbasaun komunikasaun hanesan aphasia ne’ebe labele hare no sei hamosu
asidente.
7. Utilija antibiotik ne’ebe la rasional
Antibiotic sei hamosu resistensia no anafilaktik.
8. Estadu imunidade
Perturbasaun imunidade sei hamosu sistema imunologia ne’ebe menus no fasil atu hetan
risku moras.
9. Inkapasidade isin atu produz selula ran mutin
Selula ran mutin nia funsaun hanesan mantein isin hasoru moras.
10. Estadu nutrisaun
Kondisaun nutrisaun ne’ebe menus sei hamosu fraqueza no fasil moras atu kona.
11. Nivel konesementu
Konsiensia sei akontese disturbiu no seguransa sei hetan deprediksaun.
Kaplan no Sadock (2007) hateten katak factor ne’ebe kauza disturbiu ba seguransa ne’ebe
risku konaba oho an mak hanesan :
1. Diferensa sexo
2. Idade
3. Ras/rasa
4. Relijiaun
5. Status kaben nain
6. Populasaun
7. Klima
8. Saude fisiku
9. Moras mental
10. pasiente ho bulak
11. disturbiu depresaun.
12. Skizofrenia
13. Depende ba alcohol
14. Depende ba substansia seluk.
15. Disturbiu personalidade
16. Disturbiu ansiedade
17. Komportamentu oho an.
A. ASSESMENTU
1. faktor –faktorne’ebeassosia ho sistema sensorial komnikasaunbapxhanesanmudansa. no
hahalokproblemaiha sensorial komunikasaun:
hanoinbarak
problemaihaprosesuhanoin
ilusaun/hanoinbarak
Objetivune’ebeespera:
a. Kaneklabeleakontese
C. PLANU INTEERVENSAUN
INTERVENSAUN RASIONAL
1. Kontrolabapxniakondisaunkadahoras no 1.Prevensaunprimaria.
barreirabatobafatin.
2. Kontrola TTV kadahorasbapx normal 2. monitor factor risku.
bakanalrespiratoria.
3 atupreveneakonteseasidente.
3. Labele tau aimorukbesikbapxniatobafatin.
4.manteinprotesaun.
4. Xaverodatobafatinnian. 5.preveneasidentekauzaproble
ma sensorial.
5. Kolaborasaun ho
medikuatuatendebaproblemapersepsaunbap 6.prevenesaidente/desastre.
xnian.
6. Ajudapxatu halo
aktividadeoula’obahariisfatin.
Estudu kasu
Sr.”A” nia oan mane ho idade tinan lima (5) tama iha hospital referal suai ,iha loron segunda-
feira data 04/05/2016. Sr.”A” hatete ohin loraik nia oan halimar bola iha kampu no monu
hanehan mia lima sikun (cotovelo) ba iha rai. Px nia mama dehan nia lima karuk ne’e labele
book anho dadus prelimiares hatudu katak fratura cotovelo. Px rasik hatete senti moras hanesan
daun mak tu’u bainhira book ho skala 7
Assesmentu:
a.identidade
Identidade pasiente
Naran : Ny. D
Sexo : Mane
Idade (tinan) : 5
Religiaun : katolika
Enderesu : sta.rosa
b.identidade responsavel
Sexo : Inan
Idade (tinan) : 43
Religiaun : katolika
Relasaun : Oan
c.keixa prinsipal
px nia mama hatete katak nia oan nia liman karuk labele book an
px nia mama hatete katak nia oan labele halo atividade ho diak
pasiente nia mama hatete katak horseik oan sei la’o ho di’ak maibe depois joga tiha bola mak
hetan problema hanesan ne’e.
A. Inan aman : pasiente nia inan aman la iha historia moras ne’ebe mak hanesan ho
pasiente.
B. Oan rasik : pasiente iha maun alin rasik hamutuk na’in neen, husi sira nain neen ne’e la
iha moras ne’ebe mak seriu liu.
C. Moras jerasaaun ne’ebe mak iha : la iha moras jerasaun iha pasiente nia familia
EXAMINASAUN FISIKU
A. Kondisaun Jerál
Sinais vitais:
o TD : 130/80
o Pulse : 60 x/mnt
o Temp: 36.5 C
o RR: 20x/mnt
B. Kondisaun Espesifiku
Ulun
o Inspeksaun: ulun simetria no fu’uk kor metan
o Palpasaun: Fu’uk la monu no la iha kanek ka fo’er
Oin
o Inspeksaun: Oin simetri
o Palpasaun: la senti moras
Matan
POLA
Diagnostiku enfermagem