Documentos de Académico
Documentos de Profesional
Documentos de Cultura
HUSI :
20140402061
(DILI)
2020
KAPITULU I
INTRODUSAUN
1.1 Antesendente
Atu hasa’e visaun saudavel ne’ebe enfatiza ema hotu hotu mak parte atendementu saude
ho karakter halo promosaun no prenventivu atu bele fo resultadu fontes nesesidades ema
nian sai saudavel iha fiziku,mental no intelektual.Atu alkansa ba objetivu ida ne’e
inegavel katak satisfasaun atinjimentu nutrisaun desempenha papel ne’ebe importante
tebes.
Labarik idade pre - eskolar hanesan investimentu ba nasaun,tanba sira mak gerasaun
foun ba nasaun tuir mai. Kualidade nasaun ba futuru iha labarik sira nia liman tanba
labarik mak sai hanesan rekursus ida ba nasaun.Atu hasa’e fontes rekursus humanus
tenki implementa agora,ho sistematiku no kontinua hasa’e kresimentu dezenvolvimentu
labarik sira husi idade pre eskolar sai optimu liu husi estatutu nutrisaun ho kualidade
ne’ebe diak no los(Judarwanto, 2007).
Bele haree mos husi parte idade labarik sira nian husi idade pre - eskolar mak
hahu husi tinan 3 to’o 5 anos mak sai hanesan idane’ehodi forma hamutuk ba
periodu infansia nian.kresimentu labarik sira nian atu la’o lalais wainhira hetan
substansia nutrisaun nebe’e diak ba sira nia saude .
Labarik menoridade sira dalabarak hetan kauzas moras tanba nutrisaun ne’ebe
menus. (Santoso, 2009).
Nesesidade nutrisaun ba labarik pre- eskolar importante tebes ba sira nia
kresimentu no dezenvolvimentu ,liu liu ba kakutak importante depende liu ba
gestaun nutrisaun ne’ebe konsumu.No mos ba labarik sira ne’ebe afeta ba dezastre
ruma labele hapara sira nia gestaun nutrisaun ,manten nafatin total nutrisaun ne,ebe
adekuadu no regula wainhira fo influensia ba prosesu inteligensia ba labarik refere.
Relatoriu Organizasaun Mundial Saude tinan 2017 deskobre katak kuaze 45%
mortalidade labarik sira ho idade menus husi tinan 5 tanba nutrisaun
ladiak/undernutrition. Iha parte seluk OMS relata mos katak, labarik millaun 52 mak
krekas/wasted, millaun 17 mak krekas tebés/several wasted no pezu liu/obesidade
hamutuk millaun 41 (OMS, 2017).
Bazeia ba publikasaun relatoriu United Nation Children’s Fund (UNICEF) 2016 relata
katak, nasaun ne’ebé enfrenta krise nutrisaun prejudika tebes labarik sira nia prosesu
desenvolviementu inklui kresimentu. Ida ne’e maioria akontese ba labarik sira ne’ebé
moris iha nasaun ho rendimentu kiik hanesan Indonesia, Malasia, Filipina, Thailandia
no inklui Timor Leste. Dadus hatudu katak nasaun iha sudeste asiatiku tinan 2016 relata
prevalensia malnutrisaun iha Indonesia 12% kompara ho nasaun Timor Leste iha 31%
kazu malnutrisaun (UNICEF, 2016).
Iha Timor Leste númeru malnutrisaun a’as tebés, dadus husi DHS tinan 2016
hatudu katak labarik isin raes/stuntedhamutuk 46%, 23% labarik idade menus husi
tinan 5 isin raes tebes/several stunted, labarik pezu menus/underwigth 40% no
labarik ho pezu liu/overweight hamutuk 6%. Husi dadus refere hatudu katak iha
impaktu bo’ot tebés ba prosesu kresimentu no dezenvolvimentu labarik ho idade <
tinan 5 iha Timor Leste (TLDHS, 2016).
Tuir Municipiu Dili labarik ho idade menus husi tinan lima nebe ho todan normal
ho fulan fulan hamutuk 97 % , media prevalensia husi malnutrisaun moderadu iha
3% no Mal nutrisaun Grave 0% (RES,MdS,2018.
Baseia ba estudu antesedentes iha leten mak peskizador peskiza iha Pre-escolar
Sta.Maria Goretti , Becora Dili ho total estudantes ne’ebe mak agora ativu iha
eskola refere hamutuk turma rua ho total 163 pessoas no Mane iha 73 pessoas no
Feto hamutuk 90 pessoas.
Inan aman sira tenki tau atensaun liu ba statutu nutrisaun ne’ebe diak ba labarik
sira.Ho ida ne’e ita tenki hanoin ba futuru tanba labarik sira mak sai hanesan
gerasaun foun ba nasaun.Menus nutrisaun ba labarik espesialmente ba labarik Pre –
Escolar nebe’e tama iha fase krescimentu atu halo bele fo kausa ba iha celula
kakutak la desenvolve ho diak . Ho nune’e mak kapasidade hanoin ba labarik
nebe’e menus nutrisaun neineik wainhira ita halo komparasaun ho labarik nebe’e
menus nutrisaun .
Baseia ba fenomenas iha leten mak pesquizador iha interesante atu identifika “Iha
ka lae relasaun estadu nutrisaun ba krescimentu no desenvolvimentu iha Pre-
escolar Sta.Maria Goretti Becora Dili tinan 2020.
Baseia ba deskrisaun iha leten mak peskizador interesante tebes kona ba iha relasaun estadu
nutrisaun ho kresimentu no dezenvolvimentu kognitivu ba labarik ho idade Pre-escolar iha
Sta.Maria Goretti , Becora Dili total estudantes hamutuk 163 pessoas.
Atu identifika ida ne’ebe mak iha relasaun entre estatutu nutrisaun ho kresimentu no
dezenvolvimentu kognitivu ba labarik idade pre eskolar iha Pre-escolar Sta.Maria Goretti ,
Becora Dili
Bele uza sai informasaun ida ou referensia ida ba Faculdade Medicina Ciencia da Saúde
(FMCS) especial liu ba Eskola Superior Enfermajen,atu nuneʼe iha dezenvolvimentu
kona ba kualidade edukasaun iha tempo neʼebe sei mai.
Rezultadu ba esperimentu ida ne’e iha esperansa katak bele fo imput ida ba iha
dezenvolvimentu no kresimentu ba labarik idade pre eskolar iha Centru Saude Becora
Dilihodi hadia kualidade servisu hospitalar no mos
Ministériu da Saúde atu dezenvolve informasaun konaba fo aihan nutrisaun
Fό sujestaun ba programa servisu enfermeira/o nian ne’ebe as iha ẚrea servisu nian
iha hospital ,ne’ebe hatene factor oi-oin mak hadia nutrisaun no kresimentu
desenvolvimentu ba labarik husi idade pre eskolar liu husi enfermeira/a ne’ebe hetan
prioridade ba problema.
1.4.2 Komunidade
Atu aumenta inan sira nia koňesementu konaba ai-han ka nutrisaun no kresimentuno
dezenvolvimentu ba labarik idade husi idadepre eskolar.
ENKUADRAMENTU TEORIKU
b. Hasa’e kresimentu mak aumenta selula foun ba selula ne’ebe iha ona
c. Manter tesidus isin lolon subtitui husi kanek ka gasta,ou seja, substitui células
ne’ebe claramente visíveis iha kanek isin lolon nian sei taka fali ho tesidu seluk.
e. Desempenha papel ba mekanismu defesa iin lolon atu kontra moras sira hanesan
antioxidantes no antikorpus
Tuir Santoso (2009) hateten katak subtansia nutrisaun fahe ba partes tuir
mai:karbohidrato,proteina, mina, vitamina, no minerais.Entretantu subtansia
nutrisaun relasaun ho funsaun subtansia nutrisaun ne’ebe fahe iha
leten:subtansiane’ebe fo energia kompostu husi karbohidrato, mina,no proteina.
a. Subtansia nutrisaun dezenvolve selula kompostu husi proteina.
b. Subtansia nutrisaun konfigura husi vitamin nomineral.
2.1.1 Relasaun nutrisun ho aspetu saude
Tuir kartini (2004), Relasaun nutrisaun husi aspetu saude parte seluk mak :
a. Relasaun nutrisaun ho kresimentu fisiku
Bazeiaba peskiza ne’ebe hala’o husi Mc. Garrison hasoru ema iha india sul no
oeste kona ba relasaun hahan no kondisaun fisiku ne’ebe hetan iha india katak
nesesidade korporal ladun diak ,barak mak krekas no idade hotu hotu boot.
b. Relasaun nutrisaun ho inteligensia cerebral
Tuir Santoso (2009), risku ne’ebe perigu mak husi kondisaun nutrisaun ne’ebe
grave dala ruma influensia ba kresimentu.Kresimentu cerebral no
desenvolvimentu inteligensia perturbiu liu wainhira akontese periodu
kresimentu la maximu.Karik periodu kresimental normal no liu rekuperasaun
sei la akontese maske ho gestaun nutrisaun ho diak.
c. Relasaun nutrisaun ho imunidade
Ema ne’ebe la hetan hahan ho nutrisaun fasil liu atu hetan
moras,infeksaun,mear,kolen,no moras pulmonar.
d. Relasaun nutrisaun ho produktividade servisu
Ema ne’ebe han menus no menuss nutriaun sei la hetaan servisu ho vontade
sira sei servissu neneik hanesan ema baruk teen.
e. Relasaun nutrisaun ho familia planeada
Familia planeada objetivu atufamilia sai harmonia ho dalan planeamentu
familiar no fo espasu ba oan. Ho total familia ne’ebe forma no limite dala
barak iha atensaun maka’as husi membru familia atu hetan partes aihan ne’ebe
diak tuir nesesariu.
Familia ne’ebe mak oan uituan atensaun no domin ne’ebe boot no senti
husilabarik sira wainhira relasaun ne’e harmonia liu.
2.1.2 Estadu nutrisaun
Status nutrisau hanesan saude nutrisaun komunitaria basea ba nivel konsumu ne’ebe isin
lolon presija iha hahan no halo komparaho ida no seluk tan. Status nutrisau hanesan
kondisaun isin lolon nian sai hanesan konsekuensia ba konsumu hahahn no uza
subtansia nutrisaun.Halo diferente entre status nutrisaun ne’ebe, nutrisan menus,no over
nutrisaun ba labarik sira.(Supariasa,2001)
Estadu nutrisaun mak kondisaun saude individuo ka grupo ne’ebe determina husi
nesesidade fisiku ne’ebe hanesan energiaa no selula sira husi variedade hahan ba
fisiku ne’ebe sukat tuir (Soehardja, 2006).
Tuir Supariasa (2005),tipo antropometri barak uja iha aktividade programa no mos
peskiza parte seluk mak tetu todan no alturasiha utilizasaun ba avalia estadu nutrisaun
antropometri validu tuir indikador nebe ligadu ho variavl seluk ,hanesan ;
3) Fita rua ho kor azul no kor verde (iha kinur nia leten )mak labarik nia todan diak
ka kompleta bele dehan nutrisaun diak.
4) Fita kor kinur rua (leten liu) mak labarik nia todan sa’e no barak liuMudansa no
kresimentu tuir velocidade ne’ebe ita hare’e iha tabela 2.1 atu konese idade ho
todan.
Tabela 2.1
Tipo idade no peso
Tipo idade peso (kg)
Iha okos define husi klasifikasaun estadu nutrisaun tuir WHO-NCHS, mak:
2.1.6.1 Obesidade
Departementu Saude Indonesia (2003),deskobre katak labarik ho estadu nutrisaun
liu maske resultadu ekivalente peso labarik tuir idade (TT/I) no baseia ekilibriu peso
labarik tuir Alturas (TT/A) liu 110% valor estandar WHO-NCHS
Defesa ba familia ,informasaun nutrisaun ,aktividade fiziku no orienta psikologia
importante tebes iha situasaun sira hanesan ne’e. (Pudjiadi, 2006).
2.1.6.2 Nutrisaun normal
Nutrisaun normal hanesan kondisaun saudavel ne’ebe produz husi konsumu hahan
ne,ebe konten nutrisaun ne’ebe barak prejisa iha kondisaun diak ho ekilibriu no total
kuantidade(Apriadji, 2006). Tuir Winarno (2007)kondisaun nutrisaun ema ida nian
bele dehan diak wainhira hetan ekilibriu entre dezenvolvimentu fisiku no mental.
2.1.6.3 Nutrisaun menus/ moderada
Labarik ho estadu nutricional menus mak tetu peso tuir idade (TT/I) no tetu todan tuir
alturas (TT/A) hatudu resultadu husi 60%-60,9% baseia ba standar WHO-NCHS
(Supariasa, 2005).
Labarik pre eskolar prense karakter espesifiku mak hasoru periodu dezenvolvimentu
ne’ebe lalais.kresimentu fiziku akontese ba labarik wainhira tuir mudansas ka
dezenvolvimento iha parte balun hanesan ;hanoin ,koalia, sentiment , no seluk
tan.Dezenvolvimentu ne’ebe labarik hasoru mak pajina dezenvolvimetu ne’ebe akuradu
no tuir etapa kresimentu ba etapa dezenvolvimentu tuir mai exemplu tuur, la’o, no
halai.Periodu tinan lima primeiru hanesan periodu formasaun ba privasidade ema nian
,kapasidade audisaun , inteligensia karakteristika linguajen no koalia iha sociedade
(Santoso, 2009).
2.2.3 Tuir Santoso (2009), iha fator rua ne’ebe influensia ba proceso kresimentu no
dezenvolvimentu labarik nian ho optimal;
c. Kresimentu labarik liu husi metodu kompletu ho faktores hotu hotu ne’ebe
influesia parte ida husi kresimentu influensia ba parte kresimentu seluk.
d. Labarik ne’ebe honia nesesidade basiku tenki kompletaa wanhira nia hetan
kresimentu ho loos.iha parte , nesesidade atu konese natureza no ambiente seluk.
e. Labarik hotu hotu iha kapasidade diak ne’ebe diferente kondisaun nivel maduru no
preparasaun iha aprende.
2.4.2.4 Aktividade dezenvolvimentu labarik idade pre eskolar
Tuir livru Moeslihatoen (2000) sita aktividades ne’ebe kompleta husi labarik sira tuir
Hildebrand. Iha periodu labarik komesa inisiu ,l labarik iha aktividades ba
dezenvolvimentu ne’ebe tenki kompletu atu bele hetan tama tuir etapa ho diak.
a. Dezenvolve sai individu ne’’ebe indepedente
b. Labarik labele depende ba ema seluk no hetan atendementu rasik ba sira nia
esforsu.
c. Hanorin fo sentimento domin
d. Hanorin fo sentimentu domin hanesan kapasidade atu bele iha kapasidade
moris ihasosiedadenia leet ho tuir labarik sira ne’ebe hela iha abiente
refere..
e. Aprende atu halo intersaun labarik sira seluk
2.5 Kuadru teoriku
Estadu nutrisaun
a. Nutrisaun diak Kresimentu no dezenvolvimentu
b. Nutrisaun Moderadu kognitivu labarik
c. Nutrisaun a’at loos
CAPITULU III
METODOLOGIA DE INVESTIGAÇÃO
3.1 NATUREZA METODOLÓGICA DO ESTUDO
Peskia ida ne’e ho karakteristiku analitiku ,mak atu haree relasaun estadu nutrisaun no
kresimentu deenvolvimentu kognitivu labarik nian husi idade pre - eskolar iha Sagrado
corasaun de Jesus Becora, Dili ho dezenho Cross Sectional.
3.2.1 Populasaun
Populasaun mak hanesan área jeneralizasaun ne’ebé kompostu husi objetu/subjetu
ne’ebé iha kualidade no karakteristika ida-idak ne’ebé mantein husi peskizador.
Populasaun iha iha pesquiza ida ne’e mak hanesan : Inan houtu mak iha oan iha idade
pre – escolar iha pre eskolar Sagrado corasaun de Jesus Becora, Dili (Sugiyono 2016).
3.2.2 Amostra
Tekniku foti amostra iha peskiza baseia formula husi (Arikunto,2002) nebe’e fo
explikasaun katak wainhira foti amostra ba iha sujeitu peskiza menus husi 100 mak bele
foti houtu ho nune’e pesquiza ne’e representa houtu no sai hanesan populasaun.
Pesquiza ba populasaun. Baseia ba pesquiza ida ne’e pesquizador foti houtu populasaun
atu sai hanesan amostra ho total 40 pesoas .
3.3.1 Peskiza ne’e halo iha Eskola Pre Eskolar Sagrada Coracao de Jesus Becora ,Dili
3.3.2 Tempu Peskiza
Peskiza ida ne’e sei hala’o iha fulan ……to’o ……tuir planu ou cronograma ne’ebe
iha ona. ( Parte ida ne’e agrupa iha Desenho Pesquiza nia okos )
Variavel hanesan medida ida oinsa mak bele uza hodi karakteriza no distinge membru
iha grupu ruma ne’ebé diferensia ho grupu sira seluk (Notoatmojo, 2012)
Hanesan variavel ida ne’ebé iha rasik nia karakteristika no valor hodi deside variavel
sira seluk. Iha investigasaun ida ne’e variavel independente mak utiliza Kresimentu no
dezenvolvimentu kognitivu labarik pre eskolar iha Sagrado corasaun de Jesus Becora,
Dili
No . Variavel Independen
1 Variavel Estatutu Nutrisaun
Analiza univariat ne’e objetivu atu fo esplikasaun ka atu halo deskripsaun ba kada
karakteristika variable peskiza nian mak hanesan idade, sexo, edukasaun, servisu no
profisaun. Modelu analiza univariat depende husi tipu ba dadus refere. Em jeral iha analiza
ne’e so bele produs distibuisaun frekuensia no pursentu husi kada variavel (Notoatmodjo,
2012. Pg:182).
Atu hatene resultadu distribuisaun frekuensia no pursentajem husi kada variabel, nune’e
utiliza formula tuir mai ne’e hodi hatene tuir skore pursentajem (Siswanto, 2010. Pg:238).)
f
p= x 100 %
n
Interpretasaun:
P= Proporsaun
F= Frekuensia
N= Total respondent
Analiza bivariedade mak analiza ne’ebe envolve hotu varivel depedente no indepedente,
tanba dadus kategoria formadu mak atu hatene relasaun entre variavel depedente no
indepedente sei uja analiza estatistika teste chi Kudradu ho uja valor α = 0,05.
(Notoatmodjo. 2005).
Atu hatene relasaun signifikativus ba variavel ida ne’e mak uja lina internet telfone ba
laptop atu hodi analiza Test Chi kuadrat.
Instrumentu peskiza mak hanesan instrumentu sira ne’ebé sei uza iha rekolla dadus mak
peso ,fita, microtoa no kestionariu ne’ebé mak sei fahe diretamente ba (Sugiyono, 2016)
Tuir matenek na’in Notoatmodjo (2010. Pg:176) katak depois de rekolla dadus peskizador
sei halo prosesamentu tuir etapa sira tuir mai ne’e :
1. Editing katak kurizi dadus ne’ebe mak kolekta tiha ona atu hanoin / kurizi didi’ak no
halo kompletu, esplika resposta, konsistensia no sala entre resposta no kestionariu
2. Koding katak fo kodigu ba numerasaun ba respondente atu fo fasil prosesu
prosesamentu dadus tuir forma tabela. Ba variabel iha (1) no laiha (2)
3. Entry katak hatama dadus atu prosesa uza softwere kompututador. Depois de
peskizador muda dadus respondent no resultadu kestionariu ba numeru tuir mai dadus
sira sei hatama ba softwere komputador (microsft exel). Tuir mai sei kontinua hatama
dadus sira ne’e ho forma SPSS 21.0 hodi analiza dadus tuir estatistika sperman rank.
4. Cleaning katak dadus hotu-hotu husi dadus fontes ka respondente responde hotu
hatama pois presisa hare fila fali dalruma iha failansu kodigu ne’ebe mak la kompletu,
no parte seluk no mos halo koresaun
3.4.1 Tabulationg
Dadus ne’ebe mak entry ona presija halo tabulasaun dadus ne’ebe kobre husi
kuestionariu sira husi amostra.
3.4.2 Analiza Dadus
Dadus ne’ebe halidur ona produs no analiza deskriptivu katak imagina realidade ne’ebe
hetan iha fatin peskiza refere, hodi hatama ba iha SPSS versaun 22.00.
76 - 100% Diak
56 - 75% Natoon
>56%)
>56 % Menus
Molok atu halo peskiza idane’e, peskizador sei hato’o karta ba Hospital Nasional
Guidu Valadaresno fό folha ba respondentes sira mak hanesan inan sira ne’ebe lori sira
ne’ebe hein nia oan iha enfermaria pediatria no perinatologia ho idade 6-12 meses.
Halo rekolha dadus uza kuetionariu.
3.5.1 Akordasaun konsentimentu (informed Consent) iha momentu koleta dadus ne’e
kandidatu respondente fo esplikasaun konaba objetivu no benefisio ba peskiza sira
ne’ebe mak hala’o surat aprovasaun informante ne’ebe mak peskiza kompleta ona iha
kriteira sira ho akompanhamentu ba titulu husi peskiza no benefisio sira, husi peskiza
ne’e karik sujeitu la simu mak peskizador sei la obriga no nafatin respeitu sejeitu sira
nia direitu.
3.5.2 Laiha naran (anominity).
Bele mantein konfidensialidade husi respondete sira,mak peskizadosei la inklui
naran/identidade respondent iha jestaun ba dadus husi peskiza.Kada respondente sira
naran sei la hatudu sai ba ema seluk except ba orientador akademiku sei la hatene no
garantia katak kada naran ba Prespondente sira.
3.5.3 Segredu ka konfidensialidade (confidentiality).
Informasaun hotu-hotu ne’ebe apropriadu husi respondentes no mos dadus ne’ebe koleta
sira hetan garantia husi konfidensialidade husi peskizador.