Está en la página 1de 29

RELASAUN ESTADU NUTRISAUN HO KRESIMENTU NO DEZENVOLVIMENTU

KOGNITIVU BA LABARIK PRE- ESKOLAR SANTA MARIA GORETTI BECORA DILI


2019
Proposta investigação atu elabora Monografia

HUSI :

TITO DE CARVALHO VITAL

20140402061

ESKOLA SUPERIOR DE ENFERMAJEN

FACULDADE MEDICINA E CIENSIAS DA SAUDE

UNIVERSIDADE NASIONAL TIMOR LOROSA’E

(DILI)

2020
KAPITULU I

INTRODUSAUN

1.1 Antesendente

Atu hasa’e visaun saudavel ne’ebe enfatiza ema hotu hotu mak parte atendementu saude
ho karakter halo promosaun no prenventivu atu bele fo resultadu fontes nesesidades ema
nian sai saudavel iha fiziku,mental no intelektual.Atu alkansa ba objetivu ida ne’e
inegavel katak satisfasaun atinjimentu nutrisaun desempenha papel ne’ebe importante
tebes.

Labarik idade pre - eskolar hanesan investimentu ba nasaun,tanba sira mak gerasaun
foun ba nasaun tuir mai. Kualidade nasaun ba futuru iha labarik sira nia liman tanba
labarik mak sai hanesan rekursus ida ba nasaun.Atu hasa’e fontes rekursus humanus
tenki implementa agora,ho sistematiku no kontinua hasa’e kresimentu dezenvolvimentu
labarik sira husi idade pre eskolar sai optimu liu husi estatutu nutrisaun ho kualidade
ne’ebe diak no los(Judarwanto, 2007).
Bele haree mos husi parte idade labarik sira nian husi idade pre - eskolar mak
hahu husi tinan 3 to’o 5 anos mak sai hanesan idane’ehodi forma hamutuk ba
periodu infansia nian.kresimentu labarik sira nian atu la’o lalais wainhira hetan
substansia nutrisaun nebe’e diak ba sira nia saude .
Labarik menoridade sira dalabarak hetan kauzas moras tanba nutrisaun ne’ebe
menus. (Santoso, 2009).
Nesesidade nutrisaun ba labarik pre- eskolar importante tebes ba sira nia
kresimentu no dezenvolvimentu ,liu liu ba kakutak importante depende liu ba
gestaun nutrisaun ne’ebe konsumu.No mos ba labarik sira ne’ebe afeta ba dezastre
ruma labele hapara sira nia gestaun nutrisaun ,manten nafatin total nutrisaun ne,ebe
adekuadu no regula wainhira fo influensia ba prosesu inteligensia ba labarik refere.

Wainhira kondisaun ida ne’e mak kontinua mak dezenvolvimentu no kulidade


inteligensia sei hetan pertubasaun . (karmini,2006).
Inteligensia ka hanoin sai hanesan kognitivu ,tanba kognitivu mak define klean
kona ba inteligensia no observa sai komportamentu ne’ebe kauza ba ema no hetan
konesimentu.
Dezenvolvimentu kognitivu hatudu husi metodu labaik hanoin.Kapasidade labarik
atu halo kordinasaun hanesan metodu balun atu responde ba problema balunne’ebe
utiliza hanesan referensia kresimentu inteligensia. (Portosuwido, 2006).
Dezenvolvimentu kognitivu influensia husi kresimentu selula kakutak .Kondisaun
nutrisaun saude ba labarik masku iha periodu gravida inan sai influensia ba
kresimentu no desenvolvimentu ba labarik (Portosuwido, 2006).
Fasil liu labarik ne’ebe hetan menus nutrisaun sei fo kausa sai aguda liu.kondisaun
ida ne’e sei grave liu wainhira menus nutrisaun ne’e hahhu husi periodu
gravida.Detorirasaun mental ne’ebe kauza husi kondisaun menus nutrisaun ne’ebe
grave bele sai permanente.maibe ba kondisaun menus nutrisaun no ambiente ne’ebe
labarik horik ba.(Husain, 2010).

Relatoriu Organizasaun Mundial Saude tinan 2017 deskobre katak kuaze 45%
mortalidade labarik sira ho idade menus husi tinan 5 tanba nutrisaun
ladiak/undernutrition. Iha parte seluk OMS relata mos katak, labarik millaun 52 mak
krekas/wasted, millaun 17 mak krekas tebés/several wasted no pezu liu/obesidade
hamutuk millaun 41 (OMS, 2017).

Bazeia ba publikasaun relatoriu United Nation Children’s Fund (UNICEF) 2016 relata
katak, nasaun ne’ebé enfrenta krise nutrisaun prejudika tebes labarik sira nia prosesu
desenvolviementu inklui kresimentu. Ida ne’e maioria akontese ba labarik sira ne’ebé
moris iha nasaun ho rendimentu kiik hanesan Indonesia, Malasia, Filipina, Thailandia
no inklui Timor Leste. Dadus hatudu katak nasaun iha sudeste asiatiku tinan 2016 relata
prevalensia malnutrisaun iha Indonesia 12% kompara ho nasaun Timor Leste iha 31%
kazu malnutrisaun (UNICEF, 2016).

Iha Timor Leste númeru malnutrisaun a’as tebés, dadus husi DHS tinan 2016
hatudu katak labarik isin raes/stuntedhamutuk 46%, 23% labarik idade menus husi
tinan 5 isin raes tebes/several stunted, labarik pezu menus/underwigth 40% no
labarik ho pezu liu/overweight hamutuk 6%. Husi dadus refere hatudu katak iha
impaktu bo’ot tebés ba prosesu kresimentu no dezenvolvimentu labarik ho idade <
tinan 5 iha Timor Leste (TLDHS, 2016).
Tuir Municipiu Dili labarik ho idade menus husi tinan lima nebe ho todan normal
ho fulan fulan hamutuk 97 % , media prevalensia husi malnutrisaun moderadu iha
3% no Mal nutrisaun Grave 0% (RES,MdS,2018.
Baseia ba estudu antesedentes iha leten mak peskizador peskiza iha Pre-escolar
Sta.Maria Goretti , Becora Dili ho total estudantes ne’ebe mak agora ativu iha
eskola refere hamutuk turma rua ho total 163 pessoas no Mane iha 73 pessoas no
Feto hamutuk 90 pessoas.

Inan aman sira tenki tau atensaun liu ba statutu nutrisaun ne’ebe diak ba labarik
sira.Ho ida ne’e ita tenki hanoin ba futuru tanba labarik sira mak sai hanesan
gerasaun foun ba nasaun.Menus nutrisaun ba labarik espesialmente ba labarik Pre –
Escolar nebe’e tama iha fase krescimentu atu halo bele fo kausa ba iha celula
kakutak la desenvolve ho diak . Ho nune’e mak kapasidade hanoin ba labarik
nebe’e menus nutrisaun neineik wainhira ita halo komparasaun ho labarik nebe’e
menus nutrisaun .

Baseia ba fenomenas iha leten mak pesquizador iha interesante atu identifika “Iha
ka lae relasaun estadu nutrisaun ba krescimentu no desenvolvimentu iha Pre-
escolar Sta.Maria Goretti Becora Dili tinan 2020.

1.2 JUSTIFIKASAUN BA ESTUDU

Baseia ba deskrisaun iha leten mak peskizador interesante tebes kona ba iha relasaun estadu
nutrisaun ho kresimentu no dezenvolvimentu kognitivu ba labarik ho idade Pre-escolar iha
Sta.Maria Goretti , Becora Dili total estudantes hamutuk 163 pessoas.

1.3 FORMULASAUN PROBLEMA


Baseia ba antesendente iha kotuk maka pesquisador hakarak atu haree ida ne’ebe mak
iha relasaun estadu nutrisaun kresimentu no dezenvolvimentu kognitivu ba labarik pre-
eskolar iha Pre-escolar Sta.Maria Goretti , Becora Dili .
1.4 OBJETIVU BA PESKIZA

1.4.1 Objetivu Jeral

Atu identifika ida ne’ebe mak iha relasaun entre estatutu nutrisaun ho kresimentu no
dezenvolvimentu kognitivu ba labarik idade pre eskolar iha Pre-escolar Sta.Maria Goretti ,
Becora Dili

1.4.2 Objetivu espesifiku


1.4.2.1 Hakarak atu hare’e dadus relasaun estatutu nutrisaun ho kresimentu no
dezenvolvimentu kognitivu ba labarik idade pre eskolar Pre-escolar Sta.Maria Goretti ,
Becora Dili
1.4.2.2 Hakarak atu hare’e dadus kona ba nutrisaun kresimentu no dezenvolvimentu
kognitivu ba labarik idade Pre-escolar Sta.Maria Goretti , Becora Dili

1.4 IMPORTÂNSIA BA ESTUDU


1.4.1 Universidade Nacional Timor Lorosa’e

Bele uza sai informasaun ida ou referensia ida ba Faculdade Medicina Ciencia da Saúde
(FMCS) especial liu ba Eskola Superior Enfermajen,atu nuneʼe iha dezenvolvimentu
kona ba kualidade edukasaun iha tempo neʼebe sei mai.

1.5.2 CENTRU SAUDE

Rezultadu ba esperimentu ida ne’e iha esperansa katak bele fo imput ida ba iha
dezenvolvimentu no kresimentu ba labarik idade pre eskolar iha Centru Saude Becora
Dilihodi hadia kualidade servisu hospitalar no mos
Ministériu da Saúde atu dezenvolve informasaun konaba fo aihan  nutrisaun

Fό sujestaun ba programa servisu enfermeira/o nian ne’ebe as iha ẚrea servisu nian
iha hospital ,ne’ebe hatene factor oi-oin mak hadia nutrisaun no kresimentu
desenvolvimentu ba labarik husi idade pre eskolar liu husi enfermeira/a ne’ebe hetan
prioridade ba problema.
1.4.2 Komunidade
Atu aumenta inan sira nia koňesementu konaba ai-han ka nutrisaun no kresimentuno
dezenvolvimentu ba labarik idade husi idadepre eskolar.

1.4.3 Hakerek nain

Aumentakoñesimentu, kapasidade no esperiensia hodi hakerek propostas atu aplika iha


Ciências Enfermajen ne’ebe hahu durante iha prosesu estudu, no sai hanesan
motivasaun ida atuatinje grau akádemika licenciatura Enfermajen iha Faculdade
Medicina e Ciȇncias da Saúde, Eskola Superior Enfermajen.

1.5 SELESAUN TERMINOLOGIA


Bazeia ba topiku ne’ebe mak iha leten maka peskizador halo definisaun ka teminologia
hanesan tuir mai ne’e:
a. Estadu Nutrisaun : Ciencias ne’ebe koalia kona ba aihan ita konsumu nomos
oinsa aihan hirak ne’e bele fo benefisiu ba ita nia isin lolon.
b. Kresimentu : Hanesan kresimentu ba mudansa husi selula,molekulano atetude
ema nian.Mudansa ida ne’e akontese ho taka no ita labele halo prediksaun maske
individuo ne,e sai variasaun no influensia funsaun genetika,experensia ne,ebe
signifikadu.
c. Dezenvolvimentu : Hanesan mudansa ne’ebé sistematika, progresiva no iha
relasaun ho individu ida nia an hahu husi nia moris to iha ne’ebé nia bele final
d. Kognitivu : hanesan esperansa individu ida atu hetan prosesso intelijensia ema
ida nia ka buat ruma.Proseso ne’ebe hala’o atu iha kapasidade konesimentu no
manipula liu husi aktividade hanoin ,sukat, hatudu,imajinasaun, no linguajen.
e. Labarik Pre – Eskolar :Labarik sira ne’ebe husi idade tinan lima mai kraik
ihafaze kresimentu iha nia karakter target atinjimentu diak iha aspetu sosial
,intelektual , psikosocial no biologico.wainhira labarik forma nian an no hetan
adaptasaun ba fase tuir mai ;Karakteristika no tarjetu iha faze pre eskolar.
KAPITULU II

ENKUADRAMENTU TEORIKU

2.1 Konseitu nutrisaun


Nutrisaun hanesan prosesu organizmu ida ne’ebe utiliza hahan ne’ebe ita konsumu
direta liu husi procesu absorsaun ,transportasaun , rai metabolizme no hasai subtansia
ne’ebe la utiliza atu manten moris ,kresimentu no funsaun normal husi orgaun atu fo
resultadu energia. (Supariasa, 2005).
Tuir Soekirman (2000),nutrisaun hanesan processo ne’ebe akontese ba seres vivus atu
foti no uja subtansia ne’ebe iha hahan no iha bee laran utiliza atu suporta ba moris no
fo energia.
Santoso (2009) mos esplika katak nutrisaun hanesan fator importante ba
desenvolvimento labarik.la ho nutrisaun ne’ebe adekuadu labarik saei fallha iha
kresimentu no desenvolvimentu diretamente tama ba isin lolon la ho efetivu.Labarik
ne’ebe hetan kresimentu korporal ne’ebemenus liu wainhira hasai subtansia nutrisaun
ne’ebe aas kada nia Kg todan nian.
Tuir Santoso (2009) iha funsaun 5 subtansia nutrisaun:
a. Fontes energia husi forsa ,wainhira iha perturbasaun ba ema sei menus movimentu no
hare’e fraku.

b. Hasa’e kresimentu mak aumenta selula foun ba selula ne’ebe iha ona

c. Manter tesidus isin lolon subtitui husi kanek ka gasta,ou seja, substitui células
ne’ebe claramente visíveis iha kanek isin lolon nian sei taka fali ho tesidu seluk.

d. Konfigura metabolismu no fahe likidus ho adekuadu (ekilibriu bee,sal, no


minerais)

e. Desempenha papel ba mekanismu defesa iin lolon atu kontra moras sira hanesan
antioxidantes no antikorpus

Tuir Santoso (2009) hateten katak subtansia nutrisaun fahe ba partes tuir
mai:karbohidrato,proteina, mina, vitamina, no minerais.Entretantu subtansia
nutrisaun relasaun ho funsaun subtansia nutrisaun ne’ebe fahe iha
leten:subtansiane’ebe fo energia kompostu husi karbohidrato, mina,no proteina.
a. Subtansia nutrisaun dezenvolve selula kompostu husi proteina.
b. Subtansia nutrisaun konfigura husi vitamin nomineral.
2.1.1 Relasaun nutrisun ho aspetu saude
Tuir kartini (2004), Relasaun nutrisaun husi aspetu saude parte seluk mak :
a. Relasaun nutrisaun ho kresimentu fisiku
Bazeiaba peskiza ne’ebe hala’o husi Mc. Garrison hasoru ema iha india sul no
oeste kona ba relasaun hahan no kondisaun fisiku ne’ebe hetan iha india katak
nesesidade korporal ladun diak ,barak mak krekas no idade hotu hotu boot.
b. Relasaun nutrisaun ho inteligensia cerebral
Tuir Santoso (2009), risku ne’ebe perigu mak husi kondisaun nutrisaun ne’ebe
grave dala ruma influensia ba kresimentu.Kresimentu cerebral no
desenvolvimentu inteligensia perturbiu liu wainhira akontese periodu
kresimentu la maximu.Karik periodu kresimental normal no liu rekuperasaun
sei la akontese maske ho gestaun nutrisaun ho diak.
c. Relasaun nutrisaun ho imunidade
Ema ne’ebe la hetan hahan ho nutrisaun fasil liu atu hetan
moras,infeksaun,mear,kolen,no moras pulmonar.
d. Relasaun nutrisaun ho produktividade servisu
Ema ne’ebe han menus no menuss nutriaun sei la hetaan servisu ho vontade
sira sei servissu neneik hanesan ema baruk teen.
e. Relasaun nutrisaun ho familia planeada
Familia planeada objetivu atufamilia sai harmonia ho dalan planeamentu
familiar no fo espasu ba oan. Ho total familia ne’ebe forma no limite dala
barak iha atensaun maka’as husi membru familia atu hetan partes aihan ne’ebe
diak tuir nesesariu.
Familia ne’ebe mak oan uituan atensaun no domin ne’ebe boot no senti
husilabarik sira wainhira relasaun ne’e harmonia liu.
2.1.2 Estadu nutrisaun
Status nutrisau hanesan saude nutrisaun komunitaria basea ba nivel konsumu ne’ebe isin
lolon presija iha hahan no halo komparaho ida no seluk tan. Status nutrisau hanesan
kondisaun isin lolon nian sai hanesan konsekuensia ba konsumu hahahn no uza
subtansia nutrisaun.Halo diferente entre status nutrisaun ne’ebe, nutrisan menus,no over
nutrisaun ba labarik sira.(Supariasa,2001)

Estadu nutrisaun mak kondisaun saude individuo ka grupo ne’ebe determina husi
nesesidade fisiku ne’ebe hanesan energiaa no selula sira husi variedade hahan ba
fisiku ne’ebe sukat tuir (Soehardja, 2006).

Tuir Soetjiningsih (2008),estadu nutrisaun hanesan kondisaun kauza hussi konsumu


hahan ne’ebe riku ho nutrientes.parte seluk estadu nutrisaun sei fahe ba estadu
nutrisaun normal,moderada no aguda..
2.1.3 Avaliasaun ba Estadu nutrisaun
Atu hatene kondisaun estadu nutrisaun ba ema ida mak prejisa halo sukat. Supariasa
(2005), avaliasaun ba estadu nutrisaun bele halo direta no indireta.Avaliasaun estadu
nutrisaun fahe ba parte haat hanesan tuir mai; antropometri, klinika, biokimia no
biofiziku.Entretantu avalia estadu nutrisaunne’ebe la direta fahe ba parte tolu ; observa
konsumu hahan, statistik vital no faktor ekologia.
Iha komunidade metodu sukat estadu nutrisaun ne’ebe dala barak uja mak antropometri
nutrisaun.Adolsente ida ne’e iha programa nutrisaun komunitariu atu hatene estadu
nutrisaun ba labarik utiliza metodu antropometri, hanesan metodu atu avalia estadu
nutrisaun (Supariasa, 2005)

Tuir Supariasa (2005),tipo antropometri barak uja iha aktividade programa no mos
peskiza parte seluk mak tetu todan no alturasiha utilizasaun ba avalia estadu nutrisaun
antropometri validu tuir indikador nebe ligadu ho variavl seluk ,hanesan ;

a. Todan tuir idade(T/I)


b. Alturas tuir idade(A/I)
c. Todan tuir Alturas (T/TA)
d. Liman kabun leten tuir idade(LKL/U)
e. LKL tuir A(LKL/A)
Tuir Soetjiningsih (2008),atu hatene kresimentu no desenvolvimentu labarik
importante kresimentu fisiku ne’ebe dala barak avalia ho medidas antropometriku,
ne’ebe fahe ba grupu rua:
a. Depende ba idade (agedependence)
- Todan (T) hasoru idade
- Alturas (A) hasoru idade
- Sirkulu ulun (SU) hasoru idade
- Sirkulu liman kabun leten (LKL) hasoru idade
b. La depende ba idade
- Todan hasoru aas nia todanBerat badan terhadap tinggibadan
- Sirkulu liman kabun leten LKL (QUAC Stick: Quacker Arn Circunaferena
measuringStick)
Antropometriku mai husi lia fuan anthropos no metros. Anthropos signifika isin no
metros signifika nivel ka medidas. i.Neduni definisaun ninnin ba nutrisaun dala barak
koalia bebeik husi espesialistas sira.Supariasa (2005),
Antropometriku sai hanesan indikador estadu nutrisaun ne’ebe halo ho sukat parametro
tuir mai.Parametru hanesan medida permanente husi isin lolon parte seluk;
idade,todan,alturas, sirklu liman kabun leten ,sirkulu ulun ,sirkulu peitoral,sirkulu
kotuk.Iha okos sei define paramtro tuir mai; (Supariasa,2005).
a. Idade
Fator geral ne,ebe importante ba estadu nutrisaun,falhansu husi idade bele kauza
interpretasaun ba estadu nutrisaun ne’ebe sala wainhira sukat alturas no todan ne’ebe iha
akurasaun sei la signifika wainhira define katak nia idade bele kompletu.
Exemplo: Tinan idade kompleta (Completed Year); idade : 7 anos 2 fulan , kalkula 7 anos,
no 6 anos 11 meses, kalkula 6 anos.
Exemplo meses idade kompleta (Completed Month); idade : 4 meses 5 dias, kalkula 4
meses, no 3 meses 27 dias, kalkula 3 meses.
b. Tetu todan
Tuir Santoso (2009), tetu todan hanesan parte ida ne’ebe importante tanba utiliza ba
oportunidade au haree saude labarik nian kada idade grupo.Tetu todan hanesan
resultadu husi ita nia sistema korporal hotu hotu inklui likidu sira.
Medida ida ne’e hanesan indikador ne’ebe diak liu ba kada tempu agora ba kresimentu
no dezenvolvimentu nian.

Tuir manual deteksaun kresimentu desenvolvimentu labarik (Supariasa, 2002),iha parte


balun ne’ebe prejisa tau atenaun hanesan tuir mai:
1) Wainhira iha lina meas nia okos mak nivel menus nutrisaun aguda menus energia
no protein
2) Iha lokal rua pita kor kinur( iha lina mean nia leten ) mak tenki kuidadu tanba
kondisaun nutrisaun labarik menus ka moderada.

3) Fita rua ho kor azul no kor verde (iha kinur nia leten )mak labarik nia todan diak
ka kompleta bele dehan nutrisaun diak.
4) Fita kor kinur rua (leten liu) mak labarik nia todan sa’e no barak liuMudansa no
kresimentu tuir velocidade ne’ebe ita hare’e iha tabela 2.1 atu konese idade ho
todan.
Tabela 2.1
Tipo idade no peso
Tipo idade peso (kg)

0.5 – 1 ano 8.0


1 – 3 ano 11.5
4 – 6 ano 16.5
7 – 9 ano 23.0
Fotes :resultadu Widjaya Karya nasional Pangan &nutrisaun lipidus, 1978 & 1983.
2.1.4 Alturas
Kresimentu altura labarik iha idade pre eskolar tarde la hanesan ho periodu
primeiro.kada tinan sempre aumenta alturas ba labarik to’o 7 cm (Gustian. E, 2001).
Tuir Santoso (2009),prejisa hatene katak valor peso sa’e nafatin maske isin lolon iha
mudansa husi todan iha periodu infansia noaumenta tan iha periodu joven.. Alturas tuir
ita nia idade,ho ida ne,e valor alturas utiliza atu halo diferensa basiku hasoru mudansas
ne,ebe relativu,hanesan valor peso no sirkulu liman kabun letenSirkulu liman kabun
leten
Sirkulu liman kabun leten ba adultu ida ne’e parte ida atu bele hatene estadu nutrisaun
tanba fasil hatu hala’o no laos uja instrumwentu ne’ebe difisil ho kustu ne’ebe boot.
Maibe iha parte balun ne’ebe prejisa atu halo peskiza liu liu utiliza sai hanesan
indikador ba estadu nutrisaun. (Supariasa, 2005).
2.1.5 Sirkulu ulun
Sirkulu ulun hanesan estandar prosedur iha siensia medicina labarik nian sai hanesan
pratiku ne’ebe dala barak halo examinasaun ba patologia husi medidas ulun no ruin
kakorok nian.Medidas serebro sa’e lalais ne’ebe akontese iha primeiru periodu,maibe
cirkulu ulun la iha konesimentu kondisaun saude no nutrisaun.To’o iha ne’ebe
medidakakutak ,kamada ruin ulun ho kakorok hetan variasaun tuir nia kondisaun
nutrisaun. (Supariasa, 2005).
2.1.6 Z-Score
Hanesan base husi avaliasaun estadu nutrisaun,kombinasaun entre parametru refere
indikador Z-Score.Iha indikador Z-Score ne’ebe dala barak utiliza mak peso tuun tuir
nia idade (A/I)no peso tuun alturas (T/A Indikador T/I hanesan sasukat total peso inklui
bee ,mina,ruin no muskulu sira.Alen indikador alturas isin tuir idade mak kresimentu
linear no LKL mak sasukat hasoru muskulu ,mina no ruin iha area ne’ebe sukat.Entre
tipu oioin indikador antropometriku ,Tetu todan /Idade hanesan indikador ne’ebe engeral
uja husi tinan 1972, no hato’o mos uja A/I ho T/A batu halo diferensa karik menus
nutrisaun akontese kroniku ka aguda.
Diferensa entre utilizasaun indikasaun ida ne’e sei konhesimentu prevalensia ba
estadu nutrisaun ne’ebe la hanesan.Hanesan tebala 2.2 (Supariasa, 2005
Tabela 2.2
Peskiza estadu nutrisaun baseia ba indikador estadu nutrisaun peso/idade,
altura/Uidade, peso/altura Z-Score
No Indikasaun Estadu nutrisaun Limitasaun
ne’ebe grupu
utiliza
1 Peso /idade Nutrisaun aguda < -3 SD
Nutrisaun menus - 3 s/d <-2 SD
Nutrisaun normal - 2 s/d +2 SD
Obesidade > +2 SD
2 Altura /idade
Badak liu < -3 SD
Badak - 3 s/d <-2 SD
Normal - 2 s/d +2 SD
A’as > +2 SD
3 Peso /altura Krekas liu < -3 SD
Krekas - 3 s/d <-2 SD
Normal - 2 s/d +2 SD
Bokur > +2 SD
Fontes : Departementu saude RI 2004

2.1.6 Klasifikasaun estadu nutrisaun


Tuir Supariasa (2005), relata katak estadu nutrisaun iha sukat tuir estandarte ne’ebe
dala barak hanaran reference. Standar haruka atu utiliza mak WHO– NCHS ho
indikasaun peso isin tuir idade liu husi tabela 2.3 iha kraik.
Tabela 2.3
Klasifikasaun estadu nutrisaun tuir departementoa Saude Indonesia.
Kategoria Cut Of Point
Obesidade 80 % - 120 % median Tetu todan /idade
Nutrisaun normal 70 % - 79,9 % median Tetu todan /idade
Ma-nutrisaun 60 % - 69,9 % median Tetu todan /idade
Nutrisaun Aguda < 60 % median Tetu todan /idade

Iha okos define husi klasifikasaun estadu nutrisaun tuir WHO-NCHS, mak:
2.1.6.1 Obesidade
Departementu Saude Indonesia (2003),deskobre katak labarik ho estadu nutrisaun
liu maske resultadu ekivalente peso labarik tuir idade (TT/I) no baseia ekilibriu peso
labarik tuir Alturas (TT/A) liu 110% valor estandar WHO-NCHS
Defesa ba familia ,informasaun nutrisaun ,aktividade fiziku no orienta psikologia
importante tebes iha situasaun sira hanesan ne’e. (Pudjiadi, 2006).
2.1.6.2 Nutrisaun normal
Nutrisaun normal hanesan kondisaun saudavel ne’ebe produz husi konsumu hahan
ne,ebe konten nutrisaun ne’ebe barak prejisa iha kondisaun diak ho ekilibriu no total
kuantidade(Apriadji, 2006). Tuir Winarno (2007)kondisaun nutrisaun ema ida nian
bele dehan diak wainhira hetan ekilibriu entre dezenvolvimentu fisiku no mental.
2.1.6.3 Nutrisaun menus/ moderada

Labarik ho estadu nutricional menus mak tetu peso tuir idade (TT/I) no tetu todan tuir
alturas (TT/A) hatudu resultadu husi 60%-60,9% baseia ba standar WHO-NCHS
(Supariasa, 2005).

2.1.6.4 Nutrisaun aguda


Tuir Apriadji (2006), nutrisaun aguda hanesan kondisaun la saudavel ne’eb kauza
husi konumu hahan ne’ebe menus ,kuantidade no kualidaehahan husi periodu ne’ebe
kleur.
Labarik estadu nutrisaun grave wainhira tetu todan tuir idade (TT/I) no tetu todan
labarik tuir alturas (TT/A) hatudu resultadu menus < 60% baseia ba valor estandar
WHO-NCHS (Supariasa, 2005).
2.2 Koseitu kresimentu no desenvolvimentu
2.2.1 Definisaun
Ema hotu hotu moris liu husi prosesu kresimentu.Definisun kresimentu
dezenvolvimentu hatudu proceso husi ovulu ne’ebe forma too adultu. (Santoso, 2009)
Kresimentu hanesan aumentu ba selula ba parte isin lolon nian ne,ebe ho nivel
kuantitativu ita labele halo dimensaun ka sukat,maibe dezenvolvimentu hanesan
mudansas psikologiku hanesan resultadu husi divizaun pkisis no fisiku ba labarik rasik
ne’ebe mai husi fator ambiente no prosesu estudu husi tempo ne’ebe taka ba nia
adulteiru.(Suherman, 2002).
Dezenvolvimentu sai hanesan mudansas korporal ba individuo ,tanba individuo id abele
dezenvolve nia an no forma sai integradu ida.Tuir aspektu normal privasidade
individual bele fahe ba parte hanesan: aspektu fisiku motorik, aspektu intelektual,
aspektu sosial, aspektu lingua, aspektu emosaun, aspektu moral, no aspektu religian
(Sukmadinata, 2009: 114).
Dezenvolvimentu hanesan prosesu ida ne’ebe akontese ba individu tuir etappa ema
nian hanesan todan no labarik aumenta aas tanba simulasaun funsiona tuir kognitivu ,
psikososial no mos spiritual (Supartini, 2000).

2.2.2 Etapa kresimentu no Dezenvolvimetu


Tuir Moersintowarti, (2002)kresimentu no dezenvolvimentu labarik nian
adekuadu direta liga ho kontinuidade husi konsepsaun to’o adulto.maske hetan
variasaun oioin maibe labarik sira kontinua ultrapasa padroes inportantes ne’ebe
sai hanesan etpa kresimentu tuir mai;Periodo Pranatal /masa intra uterin (periodo
embrion).periodu ida ne’e fahe ba parte rua,hanesan;

1) Periodu embriaun komesa konsepsaun to’o idade 8 semanas.ovum ne’ebe


forma sai haneanorganismu ida akontese diferensiasaun no direta lalais
forma sestema orgaun iha isin lolon
2) Periodu fetal komesa husi 9 semanas to’o partus.periodu ida ne’e fahe
ba parte rua :
a)Periodu inisiu 9 semanas to’o segundu trimestre moris iha intra uterina
,akontese velosidade kresimentu corporal perfeitaorgauns isin lolon sai
formadu no komesa funsiona.
b)Periodu fetus ,akontese iha trimester ikus kresimentu direta tuir todan no iha
funsaun ba dezenvolvimentu.Iha periodu ida ne’e akontese transferensia
imunoglobina G (ig G husi raan inan nian liu husi plasenta.Akumulasaun
acidu gordura esensial ho serie Omega 6 (Arachidonic Acid) iha kakutak
noretina.
Periodu Postnatal /periodu depois partus kompostu husi:
3) Periodu neonatal (0-28 dias), akontese adaptasaun hasoru ambiente no
akontese mudansa sirkulasaun raan ho komesa funsionamentu ba orgaun sira
seluk.
4) Periodu bebe fahe ba parte rua hanesan;
Periodu bebe (1-12 meses), kresimentu ne’ebe todan no proceso kresimentu
direta kontinua liu liu hasa’e funsionamentu iha muskulu sira.
2. Periodu infansia (1 – 2 ano), velocidade kresimentu dezenvolvimentu komesa
tuun no hetan kontinuasaun ba dezenvolvimentu motoriku no funsaun eskresaun.
3. Periodu pre eskola (2 – 6 anos):iha periodu ne’e kresimentu kontinua la’o diak
akontese dezenvolvimentu aktividade fizika aumentaPeriodu eskolar/periodu
pubersidade (feto: 6 – anos.Mane: 8 –12 anos): kresimentu la’o lalais liu kompara
ho periodu pre eskolar ,karakteristika no intelegensia komesa desenvolve ;gosta
halimar ho grupo sexo ne’ebe hanesan.
4. Periodu adolsensia (feto 10 – 18 anos, mane : 12 – 20 anos): labarik feto 2 anos lalais liu
tama ba periodu asolensia kompara labarik mane.Periodu ida ne’e hanesan trnasisaun husi
periodu labarik ba adultu.Husi periodu ne’e velocidade todan Alturas tuir nia todan ne’ebe
baseia ba Adolescent Growth Sput.Periodu ne’e akontese desenvlvimetu ba todn no orgaun
vitais komesa fo sinais sekundariu.

Labarik pre eskolar prense karakter espesifiku mak hasoru periodu dezenvolvimentu
ne’ebe lalais.kresimentu fiziku akontese ba labarik wainhira tuir mudansas ka
dezenvolvimento iha parte balun hanesan ;hanoin ,koalia, sentiment , no seluk
tan.Dezenvolvimentu ne’ebe labarik hasoru mak pajina dezenvolvimetu ne’ebe akuradu
no tuir etapa kresimentu ba etapa dezenvolvimentu tuir mai exemplu tuur, la’o, no
halai.Periodu tinan lima primeiru hanesan periodu formasaun ba privasidade ema nian
,kapasidade audisaun , inteligensia karakteristika linguajen no koalia iha sociedade
(Santoso, 2009).

2.2.3 Tuir Santoso (2009), iha fator rua ne’ebe influensia ba proceso kresimentu no
dezenvolvimentu labarik nian ho optimal;

2.2.3.1 Factor (internal)


Hanesan factor ne’ebe iha labarik sira ne’e rasik inklui; parte ne,ebe husi familia
no mos geresaun antes ne’e mak kor,fuuk,isin lolon.
a. Fontes hanoin kapasidade intelektual mak velocidade intelegensia
b. Kondisaun glandula subtansia iha isin lolon mak diminui hormona
ne’ebehetan atrazu iha kresimentu no dezenvolvimentu labarik nian
c. Emosau ; karakter (temperamen) principal hanesan ;moe, hirus, taka an no
seluk tan.
2.2.3.2 Faktor liur (eksternal)
Hanesan fktor ne’ebe iha liur ka mai husi liur iha labarik sira ne’e rasik ;kompleta
ambiente fizik no mos nesesidade fisiku ba labarik sira hanesan;
a. Familia
Influensia familia karakter baibain ne’ebe familia sira utilize atu eduka oan sira,
relasaun familia ho oan ,entre kolegs no seluk tan.
b. Nutrisaun
Kondisaun nutrisaun baseia ba nivel konsumu,mak kualidade hahan sira ne’ebe ho
komposisaun ba ita nia isin lolon.Iha nivel nutrisaun ne’ebediak no menus.Kauza
husi saude nutrisaun ne’ebe la diak mak sei mosu moras ma-nutrisaun.
c. Kultura
Faktor ambinetal komunidade iha iha kuidadus no kostuma influensia kresientu
dezenvolvimentu labarik nian hanesan;Limpeza,saude, no edukasaun.

d. Kolega halimar iha eskola


Ambiente sosil hanesan kolega diak, fatin, no sexo ,oportunidade edukasaun iha
mak eskola,sei influensia kresimentu no dezenvolvimentu ba labarik.
2.4 Konseitu dezenvolvimentu kognitivu
2.4.1 Definisaun kognitivu
Kognitivu dala barak signifika sai hanesan kapasidade hanoin kognitivu hanesan
definisun ne’ebe klean kona ba nivel konesimentu ema nian ne’ebe prejisa atu
utilize iha konesimentu.dezenvolvimentu kognitivu hatudu dezenvolvimentu
kapacidade labarik atu kordena hansanmetodu hanoin atu esplika problema balun
ne’ebe uja hanesan sukat kakutak ba dezenvolvimentu labarik.(Patmonodewo,
2000).
Piaget iha Gunarsa (2007), hare’e katak iha sistema ne’ebe kontrola husi
akontesimntu ba sistema kognitivu ne’ebe sei fo influensia husi faktores
ambiental.sistema ne’ebe mak influensia ho durasaun kleur kontinua manten
nafatin desenvolvimentu individu ida.
2.4.2 Dezenvolvimentu kognitivu iha aspetu hat hanesan tuir mai;
a. Maduru
Maduru hanesan dezenvolvimentu husi formasaun isisn lolon exemplo hare’e,
rona, kauza husi maduru ne’ebe kompleta formasaun corporal ho nia
ligasaun.Experensia
Mak relasaun fiar an ka konesimentu entre individuo iha ambiente ne’ebe hela
b. Transmisaun Sosial
Mak influensia ne’ebe husi relasaun ho ambiente sosial exemplo; metodu
kuidadu no edukasaun diak fo ba labarik sira.
c. Ekilibrasaun
Ihakapaidade atu kontrola ba labarik sira rasik atu sir abele manten ekilibriu ho
ambientes.

2.4.1.3 Etapas dezenvolvimentu kognitivu


Tuir Soetjiningsih (2002), dezenvolvimentu kognitivu dezenvolve tuir estadiiu hanesan
tuie mai;
a. Stadium Sensorial – Motoriku (idade 0 – 18 meses 24meses)
Iha estadiun ida ne’e inteligensia labarik servisu iha aktividade motoriku hanesan
reasaun ba estimulasaun motoriku.Movimentu reflex hanesan hatama iis, kaer,
doko isin lolon,book an hanesan tuku, ida ne’e hanesan etapa primeiru atu atu
labarik sira bele konese ambiente external.
b. Stadium Pra – Operasional (idade 18 meses – 7anos )
Stadiumida ne’e komesa ho domina linguagen ne’ebe sistematiku halimar ho
simbolikamente (halimar akompanha koalia ,exemplo dada kareta akompanha
halo lian.prosesu sira ne’e hatudu katak labarik bele hanosin simboliku laiha
reasaun hasoru aktividade internal maske kontinua egosentriku.Labarik iha
kapasidade ho hanoin prespektivu ka koalia ho ema seluk ho diak ho
konseptualidade ,perseptualidade, , emosional no motivasional (Soetjiningsih,
2002).
c. Stadium Operasional Konkretu (idade 7 – 11anos)
Operasaun konkretu konesimenus ne’ebe menus perfeitamente liu, ba iha estadiun
ida ne’e.fase ida ne’e egosentriku no inteligensia komesa lakon . labarik bele halo
desentrasaun ,mak ika kapasidade atu tau atensaun liu ba dimensaun ida inklui
kontaktu ho dimensaun refere.
d. Stadium Operasional Formal (komesa idade11anos)
Kapasidade inteligensia iha estadiu ne’e ho sinal iha karakteristika rua hanesan;
a. Kapasidade deduktivu –hipotese
b. Wainhira labarik hasoru problema ruma atu resolve nia sei hanoin uluk
teorika no analiza problema no dezenvolve respostas tuir hipotesa balun
ne’ebe iha.
d. Karakter kombinatoriu
Relasaun metodu oinsa halo analiza mak karakter kombinatoriu sai metodu
inteligensia operasaun formal ida ne’e bele kompostu husi etapa error no trial ia
estadiu 12-18 meses. Maibe koko parte iha estadiu operasional formal ne’ebe
iha base teoria no hipotesa ne’ebe klaru.
2.4.2 Dezenvolvimentu kognitivu ba labarik idade pre eskolar
Dezenvolvimentu kognitivu ba labarik hetan resposta husi teoria no
teerminologia balun.Lokal energia behavorismu (behaviorisme) hetan katak
kresimentu akontese wainhira liu husi informasaun ne’ebe nakonu no
aumenta .Alen energia interactionist no developmentalis hetan konesimentu
husi interasaun labarik iha ambiente. Kontinua hetan katak dezenvolvimentu
influensia husi maduru no experensia. (Patmonodewo, 2000).

2.4.2.1 Tuir Wong (2004),dezenvolvimetu kognitivu ba labarik pre eskolar hanesan;


a. Faze perceptual egosentriku iha inteligensia no atetude.
b. Komesa komprende horas utilize expresaun barak ne’ebe orienta
tempo,koalia nia pasadu no futuru ho ida agora,mura mura hatete horas.
c. Hasoru hadia konseitu kona bas ala ne’ene hatudu ,orienta atu dereta lao tuir.
d. Avalia buat hotu hotu tuir nia dimensaun hanesan badak,luan no naruk.
e. Hetan sura ho loos maibe iha konseitu matematika ho frase ne’ebe aguda.
f. Utilize lia fuan orintasaun tempo ho aumenta ba kompriensaun
2.4.2.2 Konseitu labarik idade pre eskolar
2.4.2.3 Tuir Patmonodewo (2003),labarik pre eskolar mak sira ne’ebe ho idadeentre 3-6
anos. Tuir The National Associayion For The Education, define ”Pre School” mak
labarikentre idade ”Toddler” (1-3 anos) no tama primeiro ano husi idade (3 anos) to’o
(5 anos)”Kinderganten” objetivu atu prepara ba primeiru ano ho dezenvolvimentu
husi idade 4-6 anos.holia fuan seluk signifika labarik eskola infantil mak 4 to’o 6
anos entretanto labarik pre eskolar mak labarik ne’ebe ho variasaun idade 3 to’o 5
anos.Karakteristika kresimentu labarik idade pre eskolar
Kada faze kresimentu iha niakarakter target atinjimentu diak iha aspetu sosial
,intelektual , psikosocial no biologico.wainhira labarik forma nian an no hetan
adaptasaun ba fase tuir mai ;Karakteristika no tarjetu iha faze pre eskolar (Fahmin,
2005), mak:
a. Kresimentu ne’ebe lalais husi labarik ne’ebe akontese wainhira iha 5 anos primeiro
(infansia)iha kresimentu ida ne’e IQ no formasaun individual.
b. Ambiente fatin labarik iha ninia seguransa ne’ebe principal iha kresimentu
dezenvolvimento inteligensia labraik nian.

c. Kresimentu labarik liu husi metodu kompletu ho faktores hotu hotu ne’ebe
influesia parte ida husi kresimentu influensia ba parte kresimentu seluk.
d. Labarik ne’ebe honia nesesidade basiku tenki kompletaa wanhira nia hetan
kresimentu ho loos.iha parte , nesesidade atu konese natureza no ambiente seluk.
e. Labarik hotu hotu iha kapasidade diak ne’ebe diferente kondisaun nivel maduru no
preparasaun iha aprende.
2.4.2.4 Aktividade dezenvolvimentu labarik idade pre eskolar
Tuir livru Moeslihatoen (2000) sita aktividades ne’ebe kompleta husi labarik sira tuir
Hildebrand. Iha periodu labarik komesa inisiu ,l labarik iha aktividades ba
dezenvolvimentu ne’ebe tenki kompletu atu bele hetan tama tuir etapa ho diak.
a. Dezenvolve sai individu ne’’ebe indepedente
b. Labarik labele depende ba ema seluk no hetan atendementu rasik ba sira nia
esforsu.
c. Hanorin fo sentimento domin
d. Hanorin fo sentimentu domin hanesan kapasidade atu bele iha kapasidade
moris ihasosiedadenia leet ho tuir labarik sira ne’ebe hela iha abiente
refere..
e. Aprende atu halo intersaun labarik sira seluk
2.5 Kuadru teoriku

Estadu nutrisaun
a. Nutrisaun diak Kresimentu no dezenvolvimentu
b. Nutrisaun Moderadu kognitivu labarik
c. Nutrisaun a’at loos

Figura 2.1 Kuadru Teoria, Fontes (Supariasa, 2005)


2.5 Kudaru peskiza
variavel indepedente Variavel depedente
Estadu nutrisaun Kresimentu no dezenvolvimentu
kognitivu labarik

2.7 Hipotesa Peskiza

HoIha relasaun entre estadu nutrisaun ho kresimentu no dezenvolvimentu kognitivu labarik

CAPITULU III
METODOLOGIA DE INVESTIGAÇÃO
3.1 NATUREZA METODOLÓGICA DO ESTUDO
Peskia ida ne’e ho karakteristiku analitiku ,mak atu haree relasaun estadu nutrisaun no
kresimentu deenvolvimentu kognitivu labarik nian husi idade pre - eskolar iha Sagrado
corasaun de Jesus Becora, Dili ho dezenho Cross Sectional.
3.2.1 Populasaun
Populasaun mak hanesan área jeneralizasaun ne’ebé kompostu husi objetu/subjetu
ne’ebé iha kualidade no karakteristika ida-idak ne’ebé mantein husi peskizador.
Populasaun iha iha pesquiza ida ne’e mak hanesan : Inan houtu mak iha oan iha idade
pre – escolar iha pre eskolar Sagrado corasaun de Jesus Becora, Dili (Sugiyono 2016).
3.2.2 Amostra
Tekniku foti amostra iha peskiza baseia formula husi (Arikunto,2002) nebe’e fo
explikasaun katak wainhira foti amostra ba iha sujeitu peskiza menus husi 100 mak bele
foti houtu ho nune’e pesquiza ne’e representa houtu no sai hanesan populasaun.
Pesquiza ba populasaun. Baseia ba pesquiza ida ne’e pesquizador foti houtu populasaun
atu sai hanesan amostra ho total 40 pesoas .

3.2.3 Kriteriu foti Amostra

3.2.3.1 Kriteria Inkluzaun


Kriteria inkluzaun mak kriteria ka karakteristika ne’ebé mak presiza priense husi
membru populasaun ne’ebé bele sai nu’udar amostra (A. Abuzar et al, 2015) .
a. Inan ne’ebe iha oan nia oan ho idade pre – escolar
b. Inan hatene le no hakerek .
c. Inan laiha moras mental
d. Inan sira hakarak sai respondente .
3.2.3.2 Kriteria Esklusaun
Kriteria eskluzaun mak hanesan karakteristika membru populasaun ne’ebé la foti
hanesan amostra (A. Abuzar et al, 2015).
a. Lakohi sai respodente .
b. Moras mental .

3.3 Fatin No Tempu Investigasaun

3.3.1 Peskiza ne’e halo iha Eskola Pre Eskolar Sagrada Coracao de Jesus Becora ,Dili
3.3.2 Tempu Peskiza
Peskiza ida ne’e sei hala’o iha fulan ……to’o ……tuir planu ou cronograma ne’ebe
iha ona. ( Parte ida ne’e agrupa iha Desenho Pesquiza nia okos )

3.3.3 Variavel Investigasaun

Variavel hanesan medida ida oinsa mak bele uza hodi karakteriza no distinge membru
iha grupu ruma ne’ebé diferensia ho grupu sira seluk (Notoatmojo, 2012)

3.3.3.1 Variavel Independente

Hanesan variavel ida ne’ebé iha rasik nia karakteristika no valor hodi deside variavel
sira seluk. Iha investigasaun ida ne’e variavel independente mak utiliza Kresimentu no
dezenvolvimentu kognitivu labarik pre eskolar iha Sagrado corasaun de Jesus Becora,
Dili

3.3.3.2 Variavel Dependente


Hanesan variavel ida ho nia karakteristika no valor depende ba variavel seluk. Iha
investigasaun ida ne’e variavel dependente estadu nutrisaun.

3.5. DEFINISAUN OPERASIONAL


Tuir Autor Badriah (2012) esplikasaun definisaun operasional katak definisaun ida ne’ebe
kona ba variabel ne’ebe formula tuir karakteritika variabel ne’e rasik ne’ebe bele halo
observasaun ho lolos ne’ebe hala’o husi pesquizadora ho variabel ne’ebe inklui iha estudo
ida ne’e
Tabela No.3 .1. Variabel Pesquiza

No . Variavel Independen
1 Variavel Estatutu Nutrisaun

1. Definisaun : Kondisaun labarik nia baseia ba necesidade


prienximentu nutrisaun hare hs : Tinan, Pesu, Altura
Maneira sukat : Tetu no sukat nia altura
Instrumentu sasukat : Dasin / Mikroba
Resultadu sasukat : a. Diak
b. Menus diak

Eskala sasuk : Ordinal


2 Variavel Dependen ; Krescimentu no desenvolvimentu ba kognitivu
labarik nian
Definisaun : Aumentu tamanho fisiku no intelegensia ba labarik
Maneira sasukat : Entrevista
Instrumentu sasukat Questionario
Resultadu Sasukat a. Diak
b. Menus diak
Escala sasukat Ordinal

3.6 Aspetu sasukat

a. Estatutu Nutrisaun Peso/Altura


1. Diak : Wainhira nutriasun Di’ak
2. Menus Diak : Wainhira nutrisaun aguda , moderads , obesiedde .
b. Kresimentu no dezenvolvimentu kognitivu ba labarik
1. Diak : Wainhira krakter labarik nian bele indepedente halo kolega tuir
nia idade.
2. Menus Diak : Wainhira karakter labarik labele indepedente halo kolega
tuir nia idade (Moeslihatoen,2000)

3.7 Tekniku Analiza Dadus


Analiza Univariadade ( deskritivu )

Analiza univariat ne’e objetivu atu fo esplikasaun ka atu halo deskripsaun ba kada
karakteristika variable peskiza nian mak hanesan idade, sexo, edukasaun, servisu no
profisaun. Modelu analiza univariat depende husi tipu ba dadus refere. Em jeral iha analiza
ne’e so bele produs distibuisaun frekuensia no pursentu husi kada variavel (Notoatmodjo,
2012. Pg:182).
Atu hatene resultadu distribuisaun frekuensia no pursentajem husi kada variabel, nune’e
utiliza formula tuir mai ne’e hodi hatene tuir skore pursentajem (Siswanto, 2010. Pg:238).)

f
p= x 100 %
n
Interpretasaun:
P= Proporsaun
F= Frekuensia
N= Total respondent

3.7.1 Analiza Bivariavel.


Dadus obtidu nebe processa ho manualmente no komputadora ho etapa editing, coding,
entry data no cleaning.Dadus analiza tuir proceduru etapa hanesan ;
1. Analiza Univariedade (Analiza Deskriptivu)
Analiza univariedade objetivu esplika ka deskrisaun ba karkteristika variavel
peskiza hotu hotu.
2. Analiza Bivariat
Analiza bivariat mak analiza ne’ebe envolve variavel depedente hotu hotu no
mos variavel indepedente. Atu hatene relasaun entre variavel depedente no
indepedente utilize analiza estatistika ho forumulateste chi kuadradu (X2) ho
uja valor α = 0,05. Base ba hipotesa peskiza baseia ba nivel signifikante
(valor p), mak ;

a. Se valor p < 0,05 mak hipotesa peskiza penelitian (Ho rejeita)


ka bele konklui iha relasaun.
b. Se valor p > 0,05 mak hipotesa peskiza (Ha simu ) mak bele
konklui katak laiha relasaun

Analiza bivariedade mak analiza ne’ebe envolve hotu varivel depedente no indepedente,
tanba dadus kategoria formadu mak atu hatene relasaun entre variavel depedente no
indepedente sei uja analiza estatistika teste chi Kudradu ho uja valor α = 0,05.
(Notoatmodjo. 2005).
Atu hatene relasaun signifikativus ba variavel ida ne’e mak uja lina internet telfone ba
laptop atu hodi analiza Test Chi kuadrat.

3.3 Variavel Investigasaun


3.6.1 Intrumentu Ba Peskiza

Instrumentu peskiza mak hanesan instrumentu sira ne’ebé sei uza iha rekolla dadus mak
peso ,fita, microtoa no kestionariu ne’ebé mak sei fahe diretamente ba (Sugiyono, 2016)

3.3.1 Exame validade


Sugiyono (2009) hateten katak exame validade buat ne’ebe los ka Realidade ka atu
hatene kuestionariu ne’e validu ga lae.Exame validade ka kuestionariu utiliza tekniku
korelasaun produc moment.
Se valor r- sura boot liu husi valor r- tabela (0,05) ne’e hatudu katak la validu. Iha
peskiza ida ne’e exame validade halao iha Hospital Nasional Guidu Valedares ho total
40 respondente.

Tekniku korelasaun ne’ebe uja mak korelasaun pearson product moment


( N .∑ xy ) −(∑ x .∑ y )
r=
√ n ( ∑ x 2 )−( ∑ x 2 ) n ( ∑ y 2 )−(∑ y 2)
Nota been
rxy = koefisiente korelasaun entre variavel x no variavel y
N = total amostra
Σxy = score variavel x vezes ba y
X = sccor variavel x
Y = scor variavel v
3.3.2 Exame reavilidade
Depois perguntas hotu hotu validu ona ,kontinua analiza reabilidade ho uja alpha
cronbach .Halo ba perguntas hotu husi variavel .Metodu atu halo diferensa resultadu r
ho nia valor konstanta (0,6).Husi analiza reabilidade valor r hanesan resultadu valor
alpha.prinsipal wainhira r alpa> konstanta (0,6) mak perguntas refere reliabel.

Pro.Dr.Soekidjo Notoatmodjo (2010) reabilidade hatudu ba rezultadu sasukat ho


intrumentu fiar katak los, rezultadu sasukat tenke reable ho signifika katak tenke iha
nivel konsistensia ho diak. Exame reabilidade iha peskiza ida n’e mak halao ho exame,
depois nia rezultadu hodi halo analizasaun ho uza alpha Cronbach intrumentu
strateskop no seluk tan hodi sasukat hatudu konsistensia internal ne’ebe los.

Formula Cronbach Alpha


k ∑si2
rii=
k−1 [
1− 2
st ]
Nota ben
rii = koefisiente reliabilidade test
k = cacah butir/vidru botir
ΣSi2 = varian skor botir
St2 = variansa skor total
3.4 Tekniku prosesamentu dadus

Tuir matenek na’in Notoatmodjo (2010. Pg:176) katak depois de rekolla dadus peskizador
sei halo prosesamentu tuir etapa sira tuir mai ne’e :
1. Editing katak kurizi dadus ne’ebe mak kolekta tiha ona atu hanoin / kurizi didi’ak no
halo kompletu, esplika resposta, konsistensia no sala entre resposta no kestionariu
2. Koding katak fo kodigu ba numerasaun ba respondente atu fo fasil prosesu
prosesamentu dadus tuir forma tabela. Ba variabel iha (1) no laiha (2)
3. Entry katak hatama dadus atu prosesa uza softwere kompututador. Depois de
peskizador muda dadus respondent no resultadu kestionariu ba numeru tuir mai dadus
sira sei hatama ba softwere komputador (microsft exel). Tuir mai sei kontinua hatama
dadus sira ne’e ho forma SPSS 21.0 hodi analiza dadus tuir estatistika sperman rank.
4. Cleaning katak dadus hotu-hotu husi dadus fontes ka respondente responde hotu
hatama pois presisa hare fila fali dalruma iha failansu kodigu ne’ebe mak la kompletu,
no parte seluk no mos halo koresaun
3.4.1 Tabulationg

Dadus ne’ebe mak entry ona presija halo tabulasaun dadus ne’ebe kobre husi
kuestionariu sira husi amostra.
3.4.2 Analiza Dadus

Dadus ne’ebe halidur ona produs no analiza deskriptivu katak imagina realidade ne’ebe
hetan iha fatin peskiza refere, hodi hatama ba iha SPSS versaun 22.00.

3.4.3 Interprtasaun Dadus


Dadus ne’e hotu hetan interpretasaun ho kriteria Arikunto,(2006);karik hatene diak (76-
100%) karik hatene naton (56 -75%) no hatene menus (>56%).

Tabela : interpretasaun kofiesiente dadus

Interval o koefisiente Nivel relasaun

76 - 100% Diak
56 - 75% Natoon
>56%)
>56 % Menus

3.5 Kestaun Ba Etika Investigasaun Salvaguardas

Molok atu halo peskiza idane’e, peskizador sei hato’o karta ba Hospital Nasional
Guidu Valadaresno fό folha ba respondentes sira mak hanesan inan sira ne’ebe lori sira
ne’ebe hein nia oan iha enfermaria pediatria no perinatologia ho idade 6-12 meses.
Halo rekolha dadus uza kuetionariu.
3.5.1 Akordasaun konsentimentu (informed Consent) iha momentu koleta dadus ne’e
kandidatu respondente fo esplikasaun konaba objetivu no benefisio ba peskiza sira
ne’ebe mak hala’o surat aprovasaun informante ne’ebe mak peskiza kompleta ona iha
kriteira sira ho akompanhamentu ba titulu husi peskiza no benefisio sira, husi peskiza
ne’e karik sujeitu la simu mak peskizador sei la obriga no nafatin respeitu sejeitu sira
nia direitu.
3.5.2 Laiha naran (anominity).

Bele mantein konfidensialidade husi respondete sira,mak peskizadosei la inklui
naran/identidade respondent iha jestaun ba dadus husi peskiza.Kada respondente sira
naran sei la hatudu sai ba ema seluk except ba orientador akademiku sei la hatene no
garantia katak kada naran ba Prespondente sira.
3.5.3 Segredu ka konfidensialidade (confidentiality).

Informasaun hotu-hotu ne’ebe apropriadu husi respondentes no mos dadus ne’ebe koleta
sira hetan garantia husi konfidensialidade husi peskizador.

3.6 Rezultadu Ne’ebe Atu Hetan Iha Investigasaun


Rezultadu ida ne’e atu bele identifika dadus kona ba relasaun estadu nutrisaun ba
labarik ho kresimentu no dezenvolvimentu kognitivu ba labarik ho idade pre eskolar ,
tan ne’e rezultadu ne’ebe iha hodi fό benefisiu mak hanesan tuir mai ne’e:

También podría gustarte