Está en la página 1de 11

KÚIDADUS ENFERMAGEM BA KLIENTE INFEKSAUN TRATU

URINARIA (ITU)

HUSI :

GRUPO IV

SEMESTRE : VI/A

NARAN- GRUPO : NRE/:


LIVALDINO DE A. DOS S. MASCARENHAS LE:0203035
CRISTOVÃO M. DE C. PINTO LE:0203012
AGOSTINHO DE JESUS LE:0203010
JULIETA DOS SANTOS LE:0203028
OVALDO DOMINGOS PINTO LE:0203047

PROGRAMA ESTUDO ENFERMAGEM

INSTITÚTO CIÉNCIA DA SAÚDE (ICS) DILI

TIMOR-LESTE

2023
1. Definsaun Infeksaun Tratu Urinaria (ITU )

Infesaun tratu urinaria (ITU) mak kondisaun infesaun ida-ne'ebé karakteriza

ho kresimentu no dezenvolvimentu bakteriu iha tratu urinaria, inklui infeksaun iha

parenquima rins ba rins-lolon ho kuantidade barak husi bakteria (Soegijanto, 2005).

Infesaun tratu urinaria (ITU) mak infesaun ida-ne'ebé kauza husi multiplika

mikro-organizmu sira iha tratu urinaria, ne'ebé baibain la iha batéria, virus ka

mikro-organizmu sira seluk iha urina. Fatin ne'ebé baibain iha infeksaun tratu

urinaria

mak, (Cystitis): infeksaun Tratu urinaria bawah/Baixa Bexiga, (Pielonefritis): infeks

aun Tratu Urinaria Alta/Atas, Rins no Ureter, (Uretritis): infeksaun ba uretra.

Infesaun tratu urinaria bele akontese iha mane no feto sira ho idade hotu-

hotu, no husi seksu rua ne'e hatudu katak feto sira sofre dala barak liu duke mane

sira (Sudoyo Aru,dkk,2009).

2. Pathofisiologia Infeksaun Tratu Urinaria (ITU )

Infesaun tratu urinaria ne'ebé ki'ik liu mak kauza husi mikro-organizmu sira, liuliu

husi batéria gram-negativa, hanesan Escherichia Coli, ne'ebé konta ba maizumenus

porsentu 90 husi kazu sira, akompaña husi pseudomonas, Enterococos, batéria

gram-pozitivu: Strepto-stafilococos, Klebsiella pneumoniae. Baibain mikro-

organizmu sira-ne'e mosu iha tratu intestinal, maibé se infesaun ida mosu iha tratu

intestinal, isin nia resposta ba infesaun mosu tanba hamlaha, anoreksia, oin halai,

muta, isin malirin, diareia.


3. WOC Infeksaun Tratu Urinaria (ITU )
Mikroorganismou patogeniku
ku

Entrada ka tama ho maneira

Ascendente Hematojen Limfojen

Anus, vajina, Septikemik ( proses infeksaun Bakteria tama iha


preposium penis ba sirkulasaun to’o sistema glandula limfatika
urolojia ( kelenjar gelah
bening)
Baktéria tama ba Baktériuria
bexiga liu husi Tama iha sistem liu husi
kanal urinariu artéri renal

Baktéria beliak no
Hamosu inflamasaun iha
konoliza iha epitelium
tratu urinariu ka Uretra
ratu Urinariu

Akumulasaun fluidu iha Uretra


Risku infeksaun urinariu no hironefrose

Obstruksaun fluxu
urinariu ( urolithiasis,hipertrofil
prostantete

Infeksaun Tratu
Urinariu Mu dansa kasukat
eliminasaun urina

Prosesu inflamasaun Infeksaun Menus Informasaun

Ki’i/Nyeri Hipertemia Menus


Koñesimentu

KAZU KLINIKU
1. ASESIMENTU
1.1 Identidade Klien
Naran : Sra. S
Tinan : 31 Anos
Relijiaun : Islam
Nivel Estudu : SD
Profisaun : Dona de Casa
Status : Kaben Nain
Hela/Fatin : kampu-Alor
Suku : kampu-Alor
Data Tama Hospital : 24 April 2018
Data Asesimentu : 24 April 2018
Horas Asesimentu : 11.30 OTL
No. Registu : 155XXX
Diagnosa Tama : Infeksaun Tratu Urinaria (ITU )
Sumber : Data Primer (2018)

1.2 Istoria Moras Nian


1.2.1 Keixa prinsipál: Kliente hatete moras bainhira so’e bee ki’ik.
1.2.2  Istoria kona-ba moras agora nian: Kliente dehan moras iha kabun ba
kotuk laran, sente muta, isin manas depois lori kliente ba Hospitál ba sala
emerjénsia P: ki’i mosu bainhira soe bee ki’ik, Q: ki’i hanesan tusutusuk, R:
ki’i mosu husi kabun okos to'o kotuk laran, S: ki’i eskala 4, T: ki’i ne'ebé
la'o ba minutu 5-10 nia laran.
1.2.3 Istoria Mediku pasadu: kliente hatete katak nia uluk tensaun sae 140/80
mmHg, maibe moras seluk hanesan diabetes no Strok laiha.
1.2.4 Istoria Familia: kliente hatete katak nia laiha istória kona-ba moras
genetika.
2. ANALISA DATA
Data Fokus Etiologi Problema
DS :
Kliente relata ki’i bainhira soe bee ki’ik. Infeksaun tratu Ki’i/Nyeri
P : ki’i mosu bainhira soe bee ki’ik urinariu

Q  : ki’i hanesan tusuktusuk.


 R : ki’i mosu iha kabun okos.
S : skala ki’i 4
T : ki’i ne'ebé kontinua mosu
durante minutu 5-10 nia laran
DO :
Kondisaun Jeral :
- Kliente hare hanesan meringis
- Kliente bersikat protektif
- TTV :
- TD: 140/80 mmHg
- N: 80 x/menit
- S: 38,0C
- R: 20 x/menit

DS : Prosesu infeksau Hipertemia
Kliente relata katak nia isin manas makas n tratu urinariu
ou baihira soe bee ki’ik senti manas.

DO :
Kondisaun Jeral :
- Isin kulik mean
- Kulit sente manas.
- Kejang
- Tankikardi
- Takipnea
- Suhu :38.0C

3. DIAGNOSA ENFERMAGEM
1. Ki’i relasionadu ho infeksaun tratu urinariu

2. Hipertemia relasiona ho prosesun infeksaun tratu urinariu


4. INTERVENSAUN
Diagnosa NOC NIC
Enfermagem (Objetivu, Kriteriu Rezultadu.)
Ki’i relasionadu ho - Pain level - Pain Management
infeksaun tratu - Pain Control
urinariu - Comfort level 1. Avaliasaun ba ki’i ho
Depois halo asaun enfermajem
Komprehensivu.
durante 1x24 horas kliente sei la
senti moras ka ki’i, ho kriteria 2. Observasaun TTV Terapeutiku
rezultadu :
1. Iha abilidade kontrolu moras 3. Hanorin kliente teknik relaksasi
( hatene kauza moras, nafas dalam.
kapasidade uza tekniku non-
farmakolijia atu reduz moras ). 4. Hanorin uza teknik relaksasi
2. Kapasidade koñese moras hanesan nafas dalam ka téknika
( skala, intensidade, frekuensia distraksi hanesan rona múzika.
no sinais husi moras).
3. Dehan sentiment konfortu 5. kolaborasaun ho doctor fo
depois moras redus. analgesiku.
4. Sinais vitais sai normal.
5. La infrenta disturbiu toba.

Hipertemia - Thermoregulation : - Fever Trenatament :


relasiona ho Depois halo asaun enfermajem
1. Observa temperatura bebeik.
prosesun infeksau durante 2x24 horas espera kliente
2. Monotoriza kor kulit no
n tratu urinariu bele normal fila fali ho kriteria
temperatur kulit
rezultadu :
3. Monotoriza pulso, presaun
1. Temperatura normal fila arteria.
fali (36,0C) 4. Fo antipiretik
2. Pulso ho presaun arteria 5. Monotoriza intake no output.
normal fila fali. 6. Kolobora fo likidu intravena
3. Laiha mudansa kor kulit 7. Kolabora tratamentu aimoruk atu
no ansiadade. rezolve kauza husi Manas.
8. Hasa’e nivel intake likuid ho
nutrisaun.
5. IMPLEMENTASAUN
DIAGNOSA DATA/TEMPU IMPLEMENTASAUN

Ki’i 25 April 2018


relasionadu 08:00 1. Halo Avaliasaun ba ki’i ho komprehensivu.
ho infeksaun
tratu 08:20 2. Halo Observasaun TTV Terapeutiku
urinariu

08:35 3. Hanorin kliente ho teknik relaksasi nafas dalam

08:45 4. Hanorin kliente uza teknik relaksasi hanesan nafas dalam


ka téknika distraksi hanesan rona múzika

09:20 5. kolaborasaun ho Mediku fo terapi aimoruk,Amoxilin


3x500 mg,Parecetamol 2x500 mg,Captopril 2x25 mg.

Hipertemia 26 April 2018


relasiona ho 07:30 1. Halo Observa temperatura bebeik.
prosesun inf 07:50 2. Monotoriza kor kulit no temperatur kulit
eksaun tratu
urinariu 07:55 3. Monotoriza pulso, presaun arteria.

08.25 4. Halo Monotoriza intake no output.

08.35 5. Kolobora fo likidu intravena

08.45 6. Kolabora tratamentu aimoruk atu rezolve kauza husi


Manas.

09.00 7. Hasa’e nivel intake likuid ho nutrisaun.

Hipertemia 27 April 2018


relasiona ho 08:10 1. Halo Observa temperatura bebeik
prosesun inf 08:20 2. Monotoriza kor kulit no temperatur kulit
eksaun tratu
urinariu 08:35 3. Monotoriza pulso, presaun arteria.

08.45 4. Halo Monotoriza intake no output


09.00 5. Kolobora ho mediku fo likidu intravena

09.20 6. Kolaborasaun ho Mediku fo terapi aimoruk ba kauza


isin manas mak antipiretik

09.35 7. Kolaborasaun ho Nutrisionista Hasa’e nivel intake likuid


ho nutrisaun.

6. EVALUASAUN
Diagnosa Data/Tempu Evaluasaun
Ki’i relasionadu 25 April 2018 S: Kliente relata la moras ona bainhira soe bee ki’ik.
ho infeksaun 11:30 O: Kondisaun Jeral :
tratu urinariu - Kliente hare hanesan la meringis ona
- Kliente la bersikat protektif ona
- TTV :
- TD: 120/80 mmHg
- N: 60 x/menit
- S: 36,0C
- R: 20 x/menit
P: la ki’i ona bainhira so’e bee ki’ik.
Q: la ki’ik ona hanesan tusutusuk
R: ki’ik ne'ebé mosu iha kabun okos no kotuk lara
laiha ona
S: eskala ki’i 2
T: ki’i ne'ebé la'o ba beibeik, ne'ebé mosu
durante minutu 5-10 laiha ona.
A: problema rezolve
Q: intervensaun para ona .
Hipertemia 26 April 2018 S: Kliente sei relata katak nia isin manas
relasiona ho 11:00 nafatin ou baihira soe bee ki’ik mos
prosesun infeks manas.
aun tratu O : _ Isin kulik mean
urinariu - Kulit sente manas.
- Kejang
- Tankikardi
- Takipnea
- Suhu :38.0C
A: problema ne'e seidauk rezolve
Q: intervensaun kontinua
Hipertemia 27 April 2018 S: Kliente dehan la isin manas ona bainhira
relasiona ho 09:00 so’e ki’ik mos normal
prosesun infeks O: Kondisaun Jeral :
aun tratu - Isin kulik mean rekopera ona.
urinariu - Kulit sente manas.laiha ona
- Kejang laiha ona
- Tankikardi normal ona
- Takipnea normal ona
- Suhu :36.0C

A: problema ne'e rezolvidu ona

P: hapara intervensaun, kliente ba uma.

También podría gustarte