RURAYKUNA:
Kay shimikunata tawkayachipay.
SAPALLA
Kulta....
• Kamu...
• Rumpa..
Muchiku.
Antawa..
• Lulun....
Wiwika.
Makinchu..
Chiwilla..
• Lumu...
TAWKA Kultakuna.
1.8. SHUTILLI SAMIKUNA / Adjetivos y sus clases.
SHUTILLI / Adjetivo.-Shutillika yuyaypi shutiwan killkaypi imashina kashkata rikuchin /
Es la parte de la oración que se junta al sustantivo y expresa una cualidad o una
determinación de los seres designados.
En kichwa los adjetivos sean calificativos o determinativos siempre se ubican delante de los
sustantivos.
Adjetivos
Yurak
Yana
sumak
hatun
sinchi
yurak
hatun
RURAYKUNA:
Traducción
casa blanca
sombrero negro
Sustantivos
wasi
muchiku
kuytsa
soltera hermosa
kari
hombre grande
runa
hombre fuerte
panka
hoja blanca
ushu
burro grande
Kay shutikunapi shutillikunata killkapay / En estos sustantivos escriba los adjetivos.
Shutilli
shutikuna
mishushimipi
Antawa
Kamuk
Kushilla
hatun
yura
árbol grande
a) SHUTILLIKA IMASHINA KASHKATAMI RIKUCHIN / Adjetivo calificativo. Kay
shutillika, shutikuna imashina kashkatami rikuchin
Son aquellos que indican cualidades del sustantivo.
Shina:
Asiklla
risueño
Chamuk
insípido, desabrido
Chiri
frio
Hayak
agrio
Chichu
Irki
preñada en cinta
Mishki
dulce
débil flaco
Sinchi
fuerte
b) SHUTILLIKUNATA PAΚΤΑ ΡΑΚΤΑ CHIMPAPURANA / Adjetivo comparativo de
igualdad.
La palabra SHINA, forma las comparativas de igualdad.
Shina:
• Juanchuka, wawki SHINA uchillami kan / Juan es pequeño como el hermano.
Estherka mama shinami, alli yuyayta charin/ Esther tiene buen pensamiento como la mamá.
• Wampraka allkushinami ñampi purik kan / El joven es andariego en la calle como el
perro.
RURAYKUNA:
Kay shimikunawan kampak yuyashkakunata killkay.
Shina:
• Nukapa kuchika, kampa kuchishinami kan.
c) KAY SHUTILLIKUNAKA SHUTIKUNATA HATUNYACHIKMI KAN / Adjetivos
superlativos.
Se antepone al adjetivo la palabra may / Kay may shimika shutillikunatami yallin.
May = muy
Autoras: Lic. Esther Tulpa y Prof. Manuela Choloquinga Ch.
19 de marzo de 2024 8:16 a. m.
may alli
may hatun
may kushilla
muy bueno
may yurak
/muy
blanco,
blanquísimo
muy grande
may sumak
muy hermosa
muy alegre
may killa
muy peresoSO
Rikuchishka shimikunawan yuyaykunata killkapay.
Shina:
Payka may sumak warmitami charin / El tiene una mujer hermosa.
d) YAPACHIK SHUTILLIKUNA / Adjetivos aumentativos.
Se forma con los sufijos RUKU y SAPA.
Shina:
RUKU
SAPA
Hatunruku
grandote
Aychasapa
carnuda/o
Killuruku
amarillote
Akchasapa
pelón/a
Warmiruku
mujersota
Wiksasapa
barrigón/a
Kay rurashka kunawan kikinpak yuyaykunata killkapay.
Shina:
• Payka hatun rukumi kan /El es hombre grandote.
• Payka akchasapami kan / Ella es pelona.
e) SHITILLIKUNATA KUYAYWAN RIMANA SHINAPASH UCHILLAYACHISHPA
RIMANA / Adjetivos diminutivos.
Se forma con el sufijo KU, LLA.
Autoras: Lic. Esther Tulpa y Prof. Manuela Choloquinga Ch.
19 de marzo de 2024 8:16 a. m.
mna:
KU
LLA
Warmiku
Wawaku
Intiku
mujercita
Shunkulla
niñito/a
Wakaylla
solecito
shamuylla
corazoncito
Ilora no más
ven no más
f) RIKUCHIK SHUTILLIKUNA / Adjetivos demostrativos.
A estos adjetivos se demuestra con las siguientes palabras.
Kay
este
Chay
ese
Kayshuk
este otro
Chayshuk
este otro o aquel
Shina:
Kay runa
Chay misi
Chayshuk musu
este hombre
este gato/a
Kayshuk yuyay este otro pensamiento
aquel joven.
1.9. TIYAK YUPAYKUNA / Números naturales.
YUPACHIK SHUTILLIKUNA / adjetivos numerales.
Shukllachishka yupaykunata yachashunchik / Aprendamos los números dígitos.
Shuk pacha rikuna
Ishkay aspishpa takina
Autoras: Lic. Esther Tulpa y Prof. Manuela Choloquinga Ch.
19 de marzo de 2024 8:17 a. m.Autoras: Lic. Esther Tulpa y Prof, Manuela Choloquinga
Ch.
YUPAYKUNAPAK MILKAKUNA
HUNUKUNA WARANKAKUNA PATSAKKUNA CHUNKAKUNA
SHUKKUNA
Sh.
H.
1000.000
W.
1000
Ps.
100
Ch.
10
1000 al 9000
100 al 900
10 al 90
1 al 9
RURAYKUNA:
Kay milka ukukunapi, shuk yupaymanta iskun yupaykaman, killkapi killkapay.
shuk
A partir de la numeración de: 10, 100, 1.000 y 1.000.000 en adelante, se nombra primero
las cantidades de: decenas, centenas, miles y millones, luego las unidades.
Shina:
11 chunka shuk... 101 patsak shuk... 1001 waranka shuk... 1000001 hunu shuk...
CHUNKACHISH- KAKUNA
PATSAK CHISHKAKUNA
WARANKA CHISHKAKUNA
1000= shuk waranka
2000 ishkay waranka
HUNUKUN
10 shuk chunka
100 Shuk patsak
20 ishkay chunka
200 ishkay Patsak
Shuk hunu
30 kimsa chunka
300 kimsa patsak
3000 kimsa waranka
Se debe seguir los mismos
40=chusku chunka
400 = chusku patsak
4000 chusku waranka
50 pichka chunka
500 = pichka patsak
5000 pichka waranka
procesos
60sukta chunka
600 sukta patsak
6000 Sukta waranka
de los recuadros anteriores
70 kanchis chunka
700 kanchis patsak
7000-kanchis waranka
80 pusak chunka 90iskun chunka
800 pusak patsak
900 iskun patsak
8000 pusak waranka
9000 = iskun waranka
32
Autoras: Lic. Esther Tulpa y Prof Manuela Choloquinga ChRURAYKUNA: Yupaykunapak
ñawpakpi killkata killkapay.
Shina:
11
105
1001..
Killkashka shimikunapa ñawpakpi yupayta killkapay
Shina:
• Patsak pichka
• Sukta patsak kanchis
Pichka waranka kanchis
• Sukta hunu ishkay
1.10. ΚΙΚΙΝ KAWSAY TAKIY / Canción a la vida.
Nukawan purik pachaka kuytsaku Umapash asitirishka llushkalla // Nuka sakishka washaka
kuytsaku Umapash putsa putsami purinki //
Nukawan purik pachaka kuytsaku Nawipash puka pukami karkanki // Nuka sitashka
washaka kuytsaku Nawipash wallayashkami purinki //
Nukawan purik pachaka kuytsaku Asi asiklla kushilla karkanki // Nuka sakishka washaka
kuytsaku Llaki wakaymi purinki kuytsaku //.
Autoras: Lic. Esther Tulpa y Prof. Manuela Choloquinga Ch
19 de marzo de 2024 8:19 a. m.