Documentos de Académico
Documentos de Profesional
Documentos de Cultura
ANTESEDENTE
A. Intrudusaun
Liu husi konseptu basiku ne’ebe hatur iha leten, maka IBTL hamrik foti medidas hanesan faculdade
ciencia Saude no Departamentu saude publika preoridade, ikus mai hili(escolha) tereno ba fatin pratika
iha Posto Administrativo Same Munisipiu Manufahi espesifiku Suco Letefoho Aldeia Rialau hanesan
targetu ba programa desemvolvimentu saude publiku nian, ba komunidade iha Suco Letefoho Aldeia
Rialau liu husi programa estajiadu ou lecture (kuliah) servisu realiadade (LSR) ba discente ka estudante
faculdade saude publika Instituto Boa Ventura Timor Leste tinan 2021/2022. Ho ida ne’e liu husi
Ministru da Saude RDTL komesa prepara no forma politika iha formasaun saude publika ne’ebe focus
ba esforsu preventive liu husi edukasaun saude (health education) ba komunidade no familia. Tuir
padraun ka rekerimentu kurikulum katak kada finalista Licenciatura Saude publica, tenke bele domina
eskil, ciencia, no atetude profesionalismo iha inplementa cicencia ne’ebe estuda (aprende) durante iha
kadeira akademia, espesifiku iha IBTL hodi halo aplikasaun ba komunidade. Tamba ida ne’e aktividade
lecture (kuliah) servisu realidade ( estajia ) ida ne’e hanesan esforsu iha pratika ciencia no eskil mak
hetan ona atu koloka ba familia, grupo no komunidade diretamente iha area orientasaun suco Letefoho
Aldeia Rialau
B. Objetivo
1. Objetivo Jeral
Bele halao no promove pratika kona ba elementus saude komunidade atu halao funsaun professional
saude publika husi individuo, familia, grupu no komunidade em jeral.
2. Objetivo espesifiku
Halo assesmentu no identifikasaun problema saude mak hasoru husi familia,grupu, komunidade
halo planeamentu intervensaun saude komunidade, halo motivasaun iha utelizasaun rekursus
naturais hodi hasae kualidade moris no aselera /dodu komunidade iha hadia no acesso ba iha
faselidade saude ne’ebe iha.
Bele promove plano saude komunidade hodi hamrik mesak /independen liu husi fo informasaun
edukasaun saude hodi rekopera konsiensia komunidade, iha esforsu mak efetivo no esperitu
volontarismu hodi hasae prosperiedade moris saudavel ( bem estar e viver saudavel)
C. Beneficio
. Ba Partesipantes Estajiadu
Hodi promove (increase) no Treinu aan iha asistensia saude komunidade indepensia ba familia,
grupu, iha komunidade
Bele absolve/aplika ciencia mak hetan iha kadeira akademia diretamente ba komunidade liu husi
aprosimasaun saude publika
Bele hasae(increase) koinesimentu no experiensia discente hodi absolve/aplika profisaun husi
ema nian iha familia,grupu no komunidade em jeral
Bele treinu aan (training self) hodi fo motivasaun ba komunidade halo pratika ba transforma aan
Discente bele komprende diak liu kona ba processo halo relatoriu no absolve problema saude
publika nian iha level komunidade
No bele hasae koinesimentu no experiensia iha implementasaun issue espesifiku saude nian
Komparasaun teoria ne’ebe hetan durante iha kadeira akademia liu husi lecture(kuliah) servisu
realidade LSR) diretamente ba komunidade
Komunidade bele hetan informasaun husi discente/estudante kona ba prinsipais saude ligadu ho
problema saneamentu(sentina familia, Sistema loe lixu/foer, drainage, preparasaun bee mos sst),
personalidade hijiene no maneira moris saudavel iha falimilia, grupu no komunidade
Komunidade bele halo identifikasaun no mos hatene kona ba buat ne’ebe akontese no bele halo
asaun prevensaun kona ba issue saude ambiental
Bele implementa plano saude publiku ho maneira independente liu husi fo informasaun saude ba
rekoperasaun saude publiku, iha esforsu nivel aktivu no apoiu ba malu hodi hasae prosperiedade
moris saudavel
Metode foti(kolekta) amostra/sample iha peskisa ida ne’e uteliza maneira random
sampling ho maneira sortiada. Hare husi total ba familia suku Letefoho Aldeia Rialau
hanesan xefe familia total populasaun …. habitantes, ho iha limitasaun tempu maka
maneira randomnisaun ne’ebe rekoinese mak los tebes hodi hetan data ne’ebe presiza
ba sira Lecture(kuliah) servisu realidade(KKN). Caranya membuat maping kemudian
diberi nomor ganjil ( R1, R3, R5, R7, R9, R11, R13, R15, R17, R19, R21, R23, R25, R27, R29, R31,
R33, R35, R36, R37, R39, R41, R43, R45, R47, R49, R51, R55, R57, R61, R63, R65, R67, R69, R71, R73 )
pada masing-masing rumah secara random sampai memenuhi sampel yang diperlukan
sebesar 36KK. Jadi sampel yang diperlukan dalam penelitian ini adalah sebanyak 36KK
dari 72KK yang ada dalam wilayah penelitian. Sampel sebanyak 36KK ini yang akan
dijadikan sebagai responden yang dipandang cukup representatif atau cukup mewakili
populasi sebanyak 73kk/346 jiwa wilayah Aldeia Pissu-Kraik.
b. Observasaun
Observasaun hanesan asaun tekniku hodi hare(look) ho maneira atensaun,ba rekolla data/informasaun
liu husi hare diretamente iha tereno(site ) peskisa hasoru objektu mak examina ba.
BAB KAPITULU II
RESULTADU AKTIVIDADE/RESULT ACTIVITY
Total 62 100.00%