Está en la página 1de 16

UNIDAD TRES

1
JAKHUNAKA

EJERCICIO 1.

 Asocia sumando los números y escriba la cantidad en idioma aimara.

Qawqhasa?

Phisqa

Paqallqu
tunka-mayani

EJERCICIO 2. tunka-paqalquni

 Escribe la siguiente cifra en forma numeral.


78
Paqallqu tunka kimsaqallquni

Paqallqu pataka suxta tunka payani 7612

Pä waranqa tunka llätunkani 2109


EJERCICIO 3.

 Escribe el número correspondiente en la respuesta correcta.

1. Jupaxa qawqha maranisa? 2 Jisa, phisinithwa.

2. Phisinitati? 4 Jilatajaxa tunka qunuñaniwa.

3. Jumaxa qawqha wawanitasa? 1 Jupaxa tunka suxtani maraniwa.

4. Jilatamaxa qawqha qunuñanisa? 3 Nayaxa kimsa wawanithwa.

EJERCICIO 4.

 Responde a las siguientes preguntas en la línea punteada.

Jumaxa qawqha awtunitasa? ……………… Pä tunka ……

Jumaxa qawqha ch’amuñanitasa? …………………… Pä tunka paqallquni …..…………..

Jumaxa qawqha k’usillunitasa? ………………. Pusi tunka kimsaqallquni ………………………………


QULLQI MAYT’ASIÑÄNI

EJERCICIO 1.

 Observa los montos de los billetes y escribe la suma total.

Kimsa pataka

Kimsaqallqu tunka

EJERCICIO 2.

 Completa el siguiente diálogo.

MAYT’ASIRI MAYT’IRI

jilata, maya achikt’asïma. kunacha mama ?

Qullqi mayt‛asiñäni. Iyawa kullaka .qawqhsa munta?

Pataka bolivianpki muntha.


Mäkiwa churxäma.
Waliki mama akaxa.

Yuspagara jilata jikisiñkama. Jikisinkama mama


EJERCICIO 3.

 Observa la suma total de los billetes y responde las siguientes preguntas.

1. Qawqhsa munta?
Nayaxa Pusi pataka munta…………………………………………………….
2. Qawqhsa munta?
…Nayaxa Pataka phisqa tunkani munta ………………………………………………………….
3. Qawqhsa munta?
Nayaxa pätunka munta
4. Qawqhsa munta?
Nayaxa tunka munta

EJERCICIO 4.

 Traduce la siguiente conversación al idioma aimara.

a) Buenas tardes hermana. a) suma jayp'ukipana kullaka

b) Buenas tardes hermano. b) suma jayp'ukipana jilata

a) Un favor. a) ampi suma

b) ¿Qué será? b) ¿cunasa ?

a) Préstame libros. a) pankanaka maythita .

b) ¿Ya, cuantos quieres? b) ¿qawqha munta?

a) Quiero 3 libros, te lo devolveré rápido. a)kinsa panka ratuki churjama

b) Ya, aquí esta. b) Iyawa, akaxa.

a) Gracias, hasta el lunes. a) yuspagara phaxsi urukama

b) Hasta el lunes. b) phaxsi urukama


SAMINAKA

EJERCICIO 1.

 Colorea y escribe el color que corresponda a cada gráfico.

Kallach'uxña Chumpi
Wila Arumi

Kellu kulli Pantila


Larama

Janq'u larama , Laqampu Chiyara ,kellu

EJERCICIO 2.

 Escribe oraciones con los adjetivos de color utilizando el sufijo -NI en primera y
tercera persona.
1. Nayaxa Ch'iyara saconithwa

2. jumaxa larama chonpanithwa

3. nayaxa janq'u tiwananithwa

4. jumaxa kellu q'piñanithwa

5. nayaxa wila patalonithwa

6. jumaxa chunpi qunuñanithwa


EJERCICIO 3.

 Describe los colores de las banderas utilizando el sufijo -mpi.

BOLIVIA BRASIL PERU

wila,kellu choxñapi

ARGENTINA MEXICO COLOMBIA

EJERCICIO 4.

 Escribe el número en el significado correspondiente.

1. Plomo 5 Janq’u
2. Rosado 3 Ch’ixi
3. Gris 2 Anti
4. Verde 8 Ch’iyara
5. Blanco 10 Wila
6. Azul 1 Uqi
7. Amarillo 9 Ch’umphi
8. Negro 4 Ch’uxña
9. Café 7 Q’illu
10. Rojo 6 Larama
YÄNAKAXA QAWQCH’ASA

EJERCICIO 1.
 Escribe el número en el gráfico correcto

Jisk’a panka
4
Tantiyu qunuña
3
Jach’a phukhu

Jisk’a achaku
6
Jisk’a wiskhu

Jach’a quqa
5
1

EJERCICIO 2.
 Añade el sufijo –ita a los siguientes verbos suprimiendo el infinitivo: –aña y -iña.

Qhumantita …………………… Mayt’ita ……………………

Ist’ita …………………… Waxt’ita …………………

Churxita…………………… Jamp’atita ……………………….


EJERCICIO 3.
 Relacione las oraciones con las posibles respuestas mediante flechas.

1. Uka jach’a qunuña mayt’ita. – Janiwa kunakisa.

2. Yuspajara. - Iyawa, akaxa.

3. Aka jisk’a phiskhuña churxita. - Janiwa, apnaqaskthwa.

4. Uka tantiyu laphi churita. - Mayt’akitaya.

5. Aka jisk’a qillqañaxa mayt’ita - Janiwa nayankkiti.

EJERCICIO 4.
 Describe los gráficos utilizando adjetivos de tamaño.

Aka jisk’a PHISI


…………………AKA JACH'A ANU…………
YÄNAKANA UÑTAPA

EJERCICIO 1.
 Escribe una oración debajo de cada gráfico empleando un adjetivo de forma.

Aka kurmi linkhu


……………………………………………………… …AKA SIQICHAÑAXA CHIQAWA.

Aka kachakaxa muruqu'wa


aka thakhi wist'uwa

EJERCICIO 2.
 Traduzca las siguientes oraciones.
1. Esa piedra es redonda uka qalaxa muruq'uwa

2. Esa mesa es plana uka tiwana pallalla

3. Esa cuerda es gruesa uka waskha thuruwa

EJERCICIO 3.
 Escribe oraciones con los siguientes adjetivos calificativos.

-Jayra - Jiwaki Qulila

1 ………………………………………………………………………………………………………………………………………………

2 ……………………………………………………………………………………………………………………………………………

3 ………………………………………………………………………………………………………………………………………………
EJERCICIO 4.

 Responde las siguientes preguntas.

1. T’ant’axa muruq’uti?

2. Aychaxa thuruti?

3. Kisuxa t’alphati?

4. Tumatixa juch’usati?
MACHAQA, MURQU, THANTHA YÄNAKA

EJERCICIO 1.

 Relacione los siguientes gráficos con los adjetivos de estado.

-THANTHA - MACHAQA - MIRQ’I

- MACHAQA
………………………………………… … THANTHA …………………………… …… MIRQ’I
…………………………………..

EJERCICIO 2.

 Ordene de forma correcta las siguientes oraciones.

thantha achachilajankiwa qunuñaxa aka

1. …………………………………………………………………………………………………………

isixa khaya wawajankiwa machaqa

2. …………………………………………………………………………………………………………..

yuqajankiwa murqu pankaxa uka

3. ……………………………………………………………………………………………………………

uka mamajankiwa utaxa jach’a

4. ……………………………………………………………………………………………………………

42
EJERCICIO 3.

 Responde y completa las siguientes preguntas con adjetivos de estado.

1. Aka …………………..….. piqutaxa 2. Uka..........................laphixa


khitinkisa? khitinkisa?

1. Aka …………………….. laphixa 2. Uka..................chililirixa


khitinkisa? khitinkisa?

1. Aka …………………….. khuchhixa 2. Uka..................waxt’awixa


khitinkisa? khitinkisa?
JATHI, PHISNA, WALJA, JUK’A YÄNAKA

EJERCICIO 1.

 Escribe los adjetivos de cantidad y peso debajo de cada gráfico.

EJERCICIO 2.

 Asocie el verbo con el gráfico correspondiente.


1) Wayuña

2) Asaña

3) Iraña

44
EJERCICIO 3.

 Completa las preguntas con un objeto y responde las mismas.

1. Aka phisna q’ipi khitisa apani?

……………………………………………………………………………….……………
2. Aka jathi.....................khitisa apani?

……………………………………………………………………………….………………
3. Aka phisna.............................khitisa apani?

……………………………………………………………………………….………………
4. Aka jathi............................khitisa apani?

……………………………………………………………………………….………………
5. Aka phisna.............................khitisa apani?

……………………………………………………………………………….………………

EJERCICIO 4.

 Completa las preguntas con un objeto, alimento o animal y responde las mismas.

1. Aka walja jawasaxa khititakisa?

nayataqiwa

2. Aka juk’a juphaxa khititakisa?


………………………………………………………………………………………………………

3. Aka walja.................................khititakisa?
………………………………………………………………………………………………………

4. Aka juk’a....................................khititakisa?
………………………………………………………………………………………………………
EJERCICIO 5.

 Elige la respuesta correcta.


AKA JUK’A TUNQU JAMP’IXA JUMATAKITI?

Jisa, nayatakiwa Jisa, jupatakiwa Jisa, jumatakiwa

AKA WALJA CH’AMUÑAXA ROSMERY MAMATAKITI?

Jisa, nayatakiwa Jisa, jupatakiwa Jisa, jumatakiwa

AKA JUK’A AYCHAXA WAWAMATAKITI?

Jisa, wawajatakiwa Jisa, jupatakiwa Jisa, jumatakiwa

EJERCICIO 6.

Responda las siguientes preguntas de forma negativa.

1. Aka walja pankaxa Rosa kullakatakiti?


janiwa pankaxa Rosa kullakatakiti

2. Aka walja laphixa jumatakiti?


Janiwa laphixa jumatakiti

3. Uka juk’a manq’axa tatamatakiti?


Janiwa manq’axa tatamatakiti

También podría gustarte