Está en la página 1de 38

TRABALLU INDIVIDUAL

METODOLOJIA PESKIJA

Títulu:
ANALIZA FATOR-FATOR NE’EBÉ INFLUENSIA DEMANDA KREDITU
INVESTIMENTU IHA BANKU KOMERSIAL
Hakerek husi:
Maria Fatima Fernandes dos Santos
22.01.03.194
Semester V/A

DEPARTAMENTU BANKARIA
FAKULDADE EKONOMIA
UNIVERSIDADE DA PAZ
(UNPAZ)
2024

i
LIAN MAKLOKE
Dahuluk agradese ba aman Maromak nia espiritu matenek nian no grasa wain ne’ebé
mak haraik mai atan ha’u, ohin bele finaliza ona ha’u nia traballu ida-ne’e ho titulu “Analiza
fator-fator ne’ebé influensia demanda kreditu investimentu iha banku komersial”.

La haluha hato’o mos agradese wain ba parte hotu-hotu ne’ebé kontribui ona ba
traballu ida-ne’e fizikamente no psikolojikamente, liu-liu ba Dekanu no maluk sira hotu
ne’ebé mak ha’u labele temi ida-idak dala ida tan ha’u nia agradese.

Hakerek na’in konsiente katak traballu ida-ne’e sei do’ok husi liafuan perfeitu, tan
ne’e mak husu nafatin kritika no sujestaun husi parte hotu-hotu, nune’e iha futuru hakerek
na’in bele hadia diak liu tan ba vantajen hamutuk nian.

ii
INDÍSE
KAPA ......................................................................................................................................... i

LIAN MAKLOKE ...................................................................................................................ii

INDÍSE .................................................................................................................................... iii

KAPITULU I ............................................................................................................................ 1

INTRODUSAUN .................................................................................................................. 1

1.1. Antesedente ................................................................................................................. 1

1.2. Formulasaun Problema ............................................................................................... 2

1.3. Objetivu peskija ......................................................................................................... 3

1.4. Benefisiu peskija ......................................................................................................... 3

KAPÍTULU II .......................................................................................................................... 4

FUNDAMENTU TEORIKA ............................................................................................... 4

2.1. Banku .......................................................................................................................... 4

2.2. Banku Komersial ........................................................................................................ 7

2.3. Kreditu ........................................................................................................................ 9

2.4. Kreditu Investimentu ................................................................................................ 14

2.5. Fator-fator ne’ebé influensia demanda kreditu investimentu ................................... 17

2.6. Ipóteze ....................................................................................................................... 23

KAPÍTULU III ....................................................................................................................... 24

METODOLOJIA PESKIJA ............................................................................................. 24

3.1. Tipu Dadus no Maneira Kolleta Dadus ................................................................. 24

3.2. Definisaun Operasional Variavel........................................................................... 24

3.3. Metodu Analiza Dadus .......................................................................................... 25

REFERENSIA ......................................................................................................................... iv

iii
KAPITULU I

INTRODUSAUN

1.1. Antesedente
Globalmente, banku iha funsaun krusial ba kresimentu ekonomia nasaun ida nian. Iha
ne’ebé nia sai hanesan intermediu finansial hodi fo servisu intermediasaun finanseira entre
parte sira ne’ebé iha fundu exedente (deposit custtomers) no ida ne’ebé presija fundu
(borrowers). Husi ne’e banku kontribui ba ekonomia entre parte rua refere ne’ebé direita no
indireitamente kontribui ba ekonomia estadu.

Hodi hasae kresimentu ekonomia rai laran liu husi kontribui ba ekonomia individu ka
empreza, banku oferese produtu no servisu sira ne’ebé bele fasilita parte rua ne’e hodi bele
atinje sira nia metas ho termu mediu no longu prazu. Ezemplu ida husi produtu ne’e mak
hanesan kreditu ba investimentu.

Kreditu investimentu funsiona hanesan kreditu ba investimentu negosiu ka projetu no


kapital ba konstrusaun infraestrutura no ekspansaun negosiu ho nível bo’ot, ne’ebé mak
mutuáriu ka ema ne’ebé halo kreditu bele selu ho periodu mediu no longu prazu depende ba
kada banku ninia rekezitu. Nia objetivu maka investe ba negosiu individu ka empreza ida
nian hodi ekspanda ka habo’ot ninia negosiu no operasaun.

Eskspansaun negosiu ka realizasaun projetu refere garante katak individu ka empreza ida
nia rendimentu bele sa’e no loke oportunidade servisu ne’ebé barak ba komunidade sira no
susesivamente kontribui mos ba rendimentu Estadu liu husi Produtu Internu Brutu (PIB)
nomos Rendimentu Nasional Brutu(Gross National Income) per capita.

Husi kreditu investimentu refere iha influensia direta ba Produtu Internu Brutu(PIB)
nomos Rendimentu Nasional Brutu (RNB) tamba bele ajuda hasa’e produsaun no rendimentu
familiar nebe hetan husi operasaun produsaun industrial no kampu servisu ne’ebé mak luan.
Husi ne’e bele dehan katak banku hola papel importante ida hodi garante ida ne’e bele
akontese.

Banku hotu-hotu iha ninia produtu rasik maibe banku ho tipu ida-ne’ebé iha foku ba
produtu sira hanesan kreditu investimentu mak Banku Komersial. Banku komersial hanesan

1
tipu husi banku ne’ebé maka halo operasaun hanesan entidade negosiu no foku iha atividade
komersial hodi buka lukru.

Atu bele hetan lukratividade banku ofererese ninia produtu no servisu sira ne’ebé maka
iha hanesan kreditu, ne’ebé fo emprestimu ba individu, kompañia, empreza, no instituisaun
sira seluk tan, hodi utiliza ba iha nesesidade konsumtivu, investimentu no nesesidade sira
seluk. Husi emprestimu ida ne’e banku sei husu funan (taxa de juro) hanesan rekompensa ba
utilizasaun fundu refere.

Funan ka taxa de juru mak dalabarak sai hanesan fator ida husi fator sira seluk, ne’ebé
influensia individu ka empreza hodi bele husu kreditu iha banku. Normalmente, wanhira taxa
de juru ka funan husi kreditu ida tun sei hasa’e valor demanda husi kreditu nian ba iha Banku
nune’e mos wainhira taxa de juru ka funan husi kreditu nian sa’e bele hatun demanda ba iha
kreditu.

Demanda husi kreditu nian bele varia depende ba fator negosiu no ekonomia nian. Até
kreditu investimentu iha banku komersial iha ninia fator-fator sira ne’ebé maka influensia ba
demanda kreditu investimentu nian no oinsa pozisaun banku nian ba hatan demanda refere
hodi bele iha efetividade servisu no kooperasaun servisu banku nian ho individu ka empreza
ne’ebé mak presija kreditu refere.

Tan ne’e iha traballu ida ne’e sei haklean no esplora konaba kreditu investimentu iha
banku komersial no oinsa demanda husi kreditu investimentu refere bele sa’e no tun liu husi
haklean “Fator-fator sira ne’ebé influensia demanda kreditu investimentu iha banku
komersial”.

1.2. Formulasaun Problema


Husi antesedente iha leten mak hakerek nain halo ona formulasaun problematiku hanesan
tuir mai ne’e:

• Fator saida deit mak influensia demanda kreditu investimentu iha banku
komersial ?
• Oinsa fator sira ne’e influensia demanda kreditu investimentu iha banku
komersial?

2
1.3. Objetivu peskija
Iha parte objetivu nian, hakerek nain fahe ona objetivu husi traballu ida-ne’e ba oin rua
mak hanesan:

• Objetivu jeral
Jeralmente traballu ida-ne’e hanesan meiu ida hodi hasa’e koñesimentu hakerek
na’in ba hakerek traballu sientifiku no prepara estudante ba hakerek traballu mini
proposta, proposta no monografia;
• Objetivu espesifiku
Objetivu espesifiku husi traballu ida-ne’e maka atu lori ita ba hatene konaba fator
sira ne’ebé influensia demanda kreditu investimentu iha banku komersial.

1.4. Benefisiu peskija


Benefisiu ne’ebé hakerek nain garante bele hetan husi leitor no hakerek nain rasik iha
traballu ida-ne’e mak hanesan tuir mai ne’e:

• Akademikamente
Husi traballu ida-ne’e bele hasa’e koñesimentu estudante nian liu-liu bankaria
hodi bele hatene klean konaba area ne’ebé nia foti, espesialmente kreditu
investimentu iha banku komersial;
• Teorikamente
Bele ajuda estudante ka individu ne’ebé hala’o peskija ho palavra save nebe
hanesan iha ninia traballu sira espesialmente iha revizaun literatura nian.
• Ba sosiedade
Bele hatene konaba saida maka kreditu investimentu ho nia benefisiu sira no
tempu nebe diak liu hodi halo kreditu liu husi analiza fator-fator sira nebe mak
influensia ninia demanda.

3
KAPÍTULU II

FUNDAMENTU TEORIKA

2.1. Banku
2.1.1. Definisaun banku

Liafuan banku mai husi lian Italia banca katak fatin ba troka osan (Wikipedia, 2024).
Definisaun jeral husi banku ne’e rasik hanesan instituisaun intermediasaun ne’ebé maka
sai ponte entre ema ne’ebé iha osan ka fundu exedente ba ida ne’ebé presija osan ka
fundu hodi jere ba bem-estar hamutuk ho ninia kondisaun sira ba hetan vantajen hirak
ne’e.

Tuir Pierson (Hasibuan, Dasar-dasar Perbankan, 2005), banku hanesan instituisaun


ne’ebé maka simu kreditu. Banku simu depózitu husi sosiedade ho forma depózitu vista,
depózitu prazu no poupansa. Depozitu refere sei jere ho maneira distribuisaun iha forma
investimentu no kreditu ba entidade emprezarial privada no públiku. Husi atividade refere
banku hetan lukru hanesan dividen ka rendimentu de juru ka osan funan ne’ebé bele
utiliza hodi selu kustu operasional no dezenvolvimentu banku nian.

Tuir Dr. B. N. Ajuha, Banku hanesan fatin ba distribuisaun kapital husi sira ne’ebé
labele utiliza kapital ne’e ho lukrativamente, ba iha sira ne’ebé mak iha kapasidade hodi
prosesa ho forma produtiva, nune’e bele aumenta ninia lukru (Ajuha, 2017).

Tuir Saputri banku hanesan tipu husi intituisaun finanseira sira ne’ebé iha papel
hanesan instituisaun intermediariu(financial intermediary) entre parte sira ne’ebé maka
iha fundu exendente (surplus unit) ho parte sira ne’ebé maka presija fundu, nomos sai
instituisaun ne’ebé iha funsaun hodi aselera prosesu pagamentu nian ho efetivu liu
(Wulansari, 2023).

Tuir Hermansyah, banku hanesan intituisaun finanseira ne’ebé mak sai hanesan fatin
ba individu, entidade empreza privada no empreza públika inklui instituisaun
governamental hodi rai fundu(osan) ne’ebé maka sira iha (Agnestian, 2021).

Husi definisaun hirak ne’e, hakerek nain konkorda no define katak banku hanesan
instituisaun finanseira ne’ebé maka simu osan husi entidade privada no públika ho forma
depózitu hodi distribui fila fali hanesan kapital liu husi fo kréditu ba entidade sira ne’ebé

4
maka iha kapasidade hodi utiliza kapital ne’e ho produtivu liu no bele hetan lukru ne’ebé
bo’ot liu ba bem-estar hamutuk nian.

2.1.2. Tipu-tipu banku nian

Iha parte ida ne’e hakerek nain foti tipu-tipu banku nian tuir Sumartik no Mistik iha
livru Ajaran Manajemen Perbankan, hateten tipu-tipu banku nian ita bele klassifika ba
iha aspetu balun hanesan, tipu-tipu banku tuir nia funsaun, tuir nian propriedade, tuir nia
estatuta, tuir nia atividade operasional, tuir nia forma negosiu nian to’o tipu banku tuir
ninia organizasaun. Tipu-tipu husi banku tuir klasifikasaun hirak ne’e mak hanesan:

a. Tipu-tipu banku tuir nia funsaun


1) Banku sentral
Banku sentral iha nasaun ida, enjeral hanesan ajensia ne’ebé responsavél
ba iha desijaun monetariu iha nasaun refere. Banku sentral esforsu hodi
asegura estabilidade valor moeda, estabilidade setor bankaria, no sistema
finansial ho totalidade.
2) Banku komersial
Banku komersial ka baibain hetene hanesan banku públiku mak banku
nebe halao atividade ho konvesional. Iha ne’ebé ninia atividade sira fo
servisu iha tráfiku pagamentu nian. Karakteristika servisu ne’ebé oferese
ne’e komun ka públiku, signifika bele oferese hotu servisu banku nian
nebe mak iha, ho ninia operasaun ba area hotu-hotu iha nasaun ida.
b. Tipu-tipu banku tuir proprietáriu
1) Banku governu nian
Banku governamental mak banku ne’ebé maka ninia ativa sira ne’e
governu nian.
2) Banku Nasional Privada nian
Banku privada hanesan banku ne’ebé ninia ativa sira barak liu ne’e
privadu nian nomos ninia akta fundasaun ne’e halo husi setor privadu ho
ninia divizaun lukru mos ba iha partikular.
3) Banku Kooperasaun nian
Banku kooperasaun hanesan banku ne’ebé maka ninia ativa sira ne’e
empreza ho korpu lei kooperasaun nian.
4) Banku mista

5
Banku mista hanesan banku ne’ebé maka ninia ativa sira mistura ho parte
estranjeira no parte entidade privada nasional.
5) Banku estranjeira
Banku ida-ne’e hanesan ramu ida husi banku ne’ebé mak situa ka lokaliza
iha rai liur, bele entidade privadu estranjeira nian no governu estranjeira
nian.
c. Tipu-tipu banku tuir nia estatutu
1) Banku ho deviza
Banku ho deviza hanesan banku ne’ebé bele halo transasaun iha rai liur ka
ne’ebé mak iha relasaun ho moeda estranjeiru nian ho totalidade.
2) Banku la ho deviza
Hanesan banku ne’ebé mak seidauk hetan lisensa hodi halo transaksaun
hanesan banku ho deviza. Tan ne’e banku la ho deviza só hala’o deit
transasaun iha area limitadu ka nasaun nia laran deit.
d. Tipu-tipu banku tuir nia atividade operasional
1) Banku konvensional
Banku konvensional hanesan banku ne’ebé hala’o atividade negosiu nian
ho konvensional ho ninia atividade sira mak fo servisu iha tráfiku
pagamentu ninian ho komun tuir prosedimentu no rekezitu ne’ebé mak
determina ona.
2) Banku islámiku
Banku islámiku hanesan banku ne’ebé mak buat hotu ne’ebé liga
atividade banku nian husi instituisaun, atividade sira, nomos ninia prosesu
ne’e tuir lei islámiku nian.
e. Tipu-tipu banku tuir nia forma negosiu
1) Banku ho forma Lda
2) Banku ho forma firme
3) Banku ho forma kooperasaun
4) Banku ho forma Unipessoal
f. Tipu-tipu banku tuir nia organizasuan
1) Unit banking
Banku ne’ebé iha deit organizasaun ida no laiha ramu iha fatin seluk.
2) Branch banking
Banku ne’ebé iha ramu iha fatin seluk.
6
3) Correspondency banking
Banku ne’ebé mak bele halo atividade inspesaun ba dokumentu
importasaun no esportasaun no ninia atividade bainbain maka iha rai liur
(Sumartik, S & Mistik, H, 2018).

2.2. Banku Komersial


2.2.1. Definisaun banku komersial

Banku komersial ka banku nasional mak tipu husi banku ne’ebé oferese servisu
hanesan simu depózitu no fo kreditu ho produtu-produtu investimentu báziku. Banku
komersial mos refere ba banku ka divizaun bankária ne’ebé responsavél ba simu depózitu ka
fo kreditu ba entidade emprezarial boot sira, no la’os membro públiku (Wikipedia, 2023).

Tuir Madura (2008), define banku komersial hanesan instituisaun finanseira ne’ebé
hala’o atividade bankaria konvensional, inklui kolleta fundus liu husi depózitu no oferese
kréditu ba individu ka empreza ida.

Tuir Brigham no Houston (2009), define banku komersial hanesan instituisaun


finanseira ne’ebé mak kolleta fundu ka osan husi sosiedade iha depózitu no oferese servisu
finanseira sira seluk hanesan fó kreditu ba individu, empreza no governu.

Tuir Mishkin no Eakins (2020), define banku komersial hanesan instituisaun


finanseira ne’ebé akumula fundu husi públiku iha forma depózitu no oferese servisu
finanseira hanesan oferese kréditu no fornese meiu pagamentu.

Husi definisaun hirak ne’e, hakerek nain bele define banku komersial hanesan fatin
hodi oferese kreditu no servisu sira seluk liu husi fundu ne’ebé maka nia hetan husi públiku
inklui individu, empreza no governu ho forma depózitu.

2.2.2. Funsaun no Objetivu Banku Komersial

Tuir livru Memahami Bisnis Bank, funsaun prinsipal ka objetivu husi banku komersial
nian fahe ba oin tolu mak hanesan:

a. Agent of trust
Banku funsiona hanesan instituisaun ne’ebé mak bazeia ba fiar. Signifika ninia
baze prinsipal husi atividade bankaria nian mak fiar(trust), iha kolleta fundu

7
no distribuisaun fundu. Iha funsaun ida-ne’e tenke hamosu fiar ne’ebe mak
la’o iha diresaun rua mak husi sosiedade no ba sosiedade.
b. Agent of services
Hanesan ajente servisu, nia sentidu mak banku komersial fo servisu banku
nian ho forma transaksaun finanseira ba iha sosiedade hanesan entrega ka
transferensia osan, kobransa, kobransa ho títulu, check turístiku, karta débitu,
transasaun ho osan, e-banking nst.
c. Agent of develop
Hanesan ajente ba dezenvolvimentu, banku komersial funsiona hanesan
instituisaun ne’ebé mobiliza fundu ba dezenvolvimentu ekonomia iha nasaun
ida nia laran. Bain-bain atividade ne’ebé hala’o mak hanesan kolleta no
distribui fundu ne’ebé presija ba efetividade atividade ekonomia iha setor riil
sira.

Husi atividade sira ne’e, possibilita sosiedade hala’o atividade investimentu, atividade
distribuisaun no atividade konsumu bens no servisus, tamba hanesan ita hatene husi atividade
investimentu, distribuisaun no konsumu ne’e la ses husi utilizasaun osan.

2.2.3. Tipu-tipu banku komersial

Tuir Binus University of Accounting Promgrame dehan katak, bazeia ba ninia


abilidade hodi serve sosiedade ho tamañu ne’ebé luan, mak banku komersial bele klassifika
ba tipu rua. Divizaun tipu ida-ne’e mos bazeia ba iha estatuta banku ninian. Estatuta ne’e
rasik hatudu medida abilidade banku nian ba serve sosiedade, husi termu kuantidade produtu,
kapital ka kualidade servisu nian. Tan ne’e atu bele hetan estatuta ida-ne’e maka presija
avaliasaun ho kriteria balun. Estatuta banku nebe mak mensiona iha ne’e mak hanesan:

a) Banku deviza
Banku deviza maka banku ne’ebé hetan aseitasaun ka hili husi banku sentral hodi
bele halo atividade negosiu iha area bankaria nian iha kambiu estranjeiru ka
foreign exchange. Banku deviza iha abilidade hanesan oferese servisu banku
ne’ebé liga ho moeda estranjeiru refere. Ezemplu maka transfere osan ba iha rai
liur, transasaun importasaun no esportasaun, sosa no faan foreign exchange sira
seluk.
b) Banku non deviza

8
Mak hanesan banku ne’ebé seidauk hetan lisensa hodi halo transasaun hanesan
banku deviza tan ne’e labele halo transasaun hanesan ho banku deviza.

2.2.4. Tipu atividade banku komersial

Enjeral banku komersial iha tipu atividade oi-oin. Atividade prinsipal husi banku
komersial mak hanesan tuir mai ne’e:

1) Simu fundu ho tipu osan husi sosiedade ho forma konta atual, depozitu ho prazu,
sertifikadu depozitu nian no poupansa.
2) Fornesimentu kreditu;
3) Emite karta koñesimentu tusan nian;
4) Transferensia osan, husi kliente ba kliente nomos husi banku rasik;
5) Simu pagamentu ho letra títulu nian no halo likuidasaun ka ho terseiru;
6) Disponibiliza fatin armazenamentu ba bens no valor mobiliáriu sira; no
7) Kolokasaun fundu husi kliente ba kliente seluk fo forma valor mobiliáriu nebe la
alista iha bolsa valor nian (Accounting Programe, 2024);

2.3. Kreditu
2.3.1. Definisaun kreditu

Kreditu mai husi lian gregu “Credere” katak fiar, nebe deriva ba iha Latin “Creditum”
katak fiar ba iha verdade. Ho sentidu katak atividade kreditu ne’e rasik fo bazeia ba iha fiar,
signifika prestasaun ne’ebé oferese iha konfiansa katak sei fo fila fali husi ema ka entidade
ne’ebé simu kreditu refere tuir tempu no rekezitu ne’ebé mak aseita hamutuk ona. (Veithzal,
Andria no Ferry, 2007:438).

Tuir Muchdarsyah iha Fahmi (2008:4) “kreditu hanesan oferesimentu prestasaun husi
parte ida ba iha parte seluk no prestasaun refere sei fo fila fali iha periodu tempu ne’ebé
determinadu ho kontraprestasaun hanesan funan”.

Tuir Sudirman (2013:57) “kreditu hanesan fornesimentu kuantidade osan ka fundu ka


forma sira seluk ne’ebé bele halo husi banku bazeia ba akordu fo no simu kreditu entre banku
ho parte devedor(kliente) no devedor iha dever hodi selu emprestimu ka kreditu refere ho
tempu ne’ebé determina ona ho kuantidade funan neb’ebé akordu tiha ona”.

9
Husi definisaun hirak iha leten, hakerek nain bele define katak kreditu hanesan
porodutu banku nian ne’ebé mak oferese fundu, prinsipal liu ho forma osan husi banku
hanesan kredor(fornesedor) ba kliente hanesan devedor(reseptor kreditu) ho dever ida katak
sei selu kreditu ne’e tuir tempu ne’ebé mak akordu tiha ona ho kuantidade funan balun.

Nune’e ita bele dehan katak kreditu sempre eziste devedor no kredor mak hanesan
parte rua ne’ebé maka sei realiza kreditu refere. No kreditu ne’e rasik iha ninia funan ne’ebé
maka devedor tenke selu hamutuk ho fundu inisial hanesan rekompensa ida ba iha banku.
Kada banku iha ninia funan diferente tuir tipu kreditu nebe mak iha.

2.3.2. Elementu-elementu husi kreditu

Tuir Fahmi (2008:6), elementu-elementu husi kreditu mak hanesan tuir mai ne’e:

a) Fiar
Fiar (Trust) hanesan buat ida ne’ebé prinsipal liu husi elementu kreditu nian
ne’ebé tenke iha tamba se laiha sentidu fiar ba malu entre kredor no devedor
maka difisil akontese sinerjia servisu ne’ebé diak.
b) Tempu
Tempu hanesan parte ida-ne’ebé maka baibain utiliza hanesan estudu husi
parte analista finansas nian espesialmente anlista kreditu nian.
c) Risku
Risku iha ne’e refere ba iha problema hanesan Degree of Risk ka nível risku.
Parte ne’e estuda liu mak kondisaun ne’ebé at liu iha-ne’ebé kreditu refere
labele fila ka mosu kreditu paradu.
d) Prestasaun
Prestasaun ne’ebé mensiona iha ne’e hanesan prestasaun ne’ebé maka
kreditor iha hodi fó ba devedor ka klinte ne’ebé sei halo kreditu.
e) Ezistensia kredor
Kreditor ka kredor ne’ebé mak mensiona iha ne’e mak parte ne’ebé iha osan,
ka servisu sira hodi fó empresta ba iha parte seluk, ho esperansa hetan lukru
iha forma funan(interest) hanesan remunera ka selu fila fali osan, bens ka
servisu ne’ebé maka empresta tiha ona.
f) Ezistensia devedor
Devedor ka kliente ne’ebé halo kreditu mak parte ne’ebé presija osan, bens ka
servisu no iha komitmentu hodi bele fo fila fali tuir tempu ne’ebé maka aseita

10
hamutuk ona nomos pronto hodi responsabiliza risku nomos hatan ba atrazu
tuir akordu ne’ebé maka iha ona.

2.3.3. Tipu-tipu Kreditu

Tuir kasmir (2012:90), tipu-tipu kreditu ne’ebé enjeral akontese iha mundu bankaria
nian maka bele hare liu husi aspeitu oi-oin:

1) Hare husi aspetu finanseiru nian


a. Kreditu investimentu
Mak hanesan kreditu longu prazu nian ne’ebé bai-bain utiliza ba iha
nesesidade ekspansaun no konstrui projetu ka fabrika foun ka ba iha
nesesidade reabilitasaun;
b. Kreditu kapital de jiro
Kreditu ne’ebé utiliza ba nesesidade hodi aumenta produsaun iha ninia
operasionalizasaun. Ezemplu maka kreditu hodi sosa materia prima, selu
traballador ka gastu sira seluk ne’ebé maka liga ho prosesu produsaun
empreza nian.
2) Hare husi aspetu objetivu kreditu nian
a. Kreditu produtivu
Kreditu ne’ebé maka utiliza hodi hasa’e negosiu, produsaun ka investimentu.
Hanesan ezemplu maka kreditu hodi konstrui fabrika ne’ebé maka ikus mai sei
produs bens.
b. Kreditu konsumtivu
Kreditu ne’ebé maka utiliza ba konsumu privadu. Ezemplu mak hanesan
kreditu ba harii uma, kreditu ba sosa kareta privadu, kreditu ba sosa material
uma laran, nst.
3) Hare husi aspetu periodu tempu nian
a. Kreditu kurtu prazu
Kreditu nebe nia periodu tempu pagamentu nian menus husi tinan ida ka kleur
liu maka tinan ida no bain-bain utiliza ba nesesidade kapítal.
b. Kreditu mediu prazu

11
Kreditu nebe nia periodu ka tempu pagamentu nian iha entre tinan 1 to’o tinan
3 no bain-bain kreditu ne’e rasik utiliza ba iha investimentu.
c. Kreditu longu prazu
Kreditu ne’ebé nia tempu atu fo fila iha tinan 3 nia leten to’o tinan 5. Bain-
bain kreditu ida-ne’e utiliza bai ha investimentu longu prazu hanesan industria
florestal.
4) Hare husi aspetu garantia nian
a. Kreditu ho garantia
Kreditu ne’ebé fó ho garantia ida-ne’ebé ho forma bens nebe bele konkretu no
la konkretu. Signifika kada kreditu ne’ebé hasai sei proteje ho minimu garantia
nia valor hanesan ho valor kreditu nian ka bele mos liu kuantidade kreditu
nian ne’ebé devedor husu.
b. Kreditu la ho garantia
Kreditu ne’ebé fo la ho garantia bens. Kreditu tipu ida-ne’e fo ho prespetiva
negosiu, karater, nomos loialidade ka naran diak husi devedor potensial
durante ninia relasaun ho banku ka parte seluk.
5) Hare husi aspetu setor negosiu
a. Kreditu agríkola
Hanesan kreditu ne’ebé fo ba iha setor agrikola ka agrikultura popular.
Ezemplu maka agrikola longu prazu no kurtu prazu.
b. Kreditu pekuáriu
Kreditu ne’ebé mak fó ba iha setor pekuáriu. Ezemplu maka kriasaun manu,
kriasaun bibi no kriasaun gadu ka karau.
c. Kreditu industria
Kreditu ne’ebé oferese hodi finansia industria husi industria kiik, industria
mediu no industria boot.
d. Kreditu minériu
Kreditu ne’ebé finansia empreza minerasaun ba longu prazu nian hanesan
minériu osan mean, mina ka aluminiu.
e. Kreditu edukasional
Kreditu ne’ebé oferese hodi konstrui instasalasaun edukasional no
infraestrutura ka bele mos kreditu ba iha bolsa estudu nian.

2.3.4. Objetivu kreditu nian

12
Oferesimentu kreditu aleinde fo lukru ba iha banku nia mos iha papel importante ba
iha ekonomia social povu nian. Tuir Taswan (2010:309), objetivu prinsipal husi oferesimentu
kreditu nian maka hanesan:

1. Ba banku
Hanesan instrumentu banku nian hodi nesesita likuidade, solvabilidade, rentabilidade,
no tuir mai bele sai makina ba iha kresimentu negosiu produtu sira seluk banku nian
no kreditu espera hanesan fonte prinsipal rendimentu banku nian ne’ebe útil ba iha
sustentabilidade moris banku refere.
2. Ba kliente ka devedor
Liu husi oferesimentu kreditu banku nian bele utiliza hodi susesu negosiu ida no tuir
mai hanesan vontade negosiu nune’e proteje kontinuasaun operasional empreza nian
ne’ebé bele bok ekonomia povu nian ba oin nomos iha kapasidade hodi absorve forsa
traballu.
3. Ba Estadu
Ba estadu kreditu bele utiliza hanesan instrumentu monetariu. Governu bele influensia
propagasaun kreditu bankaria nian liu husi desizaun monetariu no bankaria nian.
Aleinde ne’e indiretamente oferesimentu kreditu husi banku bele hasa’e rendimentu
nasaun nian ne’ebé mai husi taxa empreza ne’ebé ninia negosiu dezenvolve no taxa ba
empreza ne’ebé maka halo esportasaun liu husi nia produsaun.

2.3.5. Funsaun kreditu

Tuir Hasibuan (2007:88), funsaun kreditu nian mak hanesan tuir mai ne’e:

1. Hanesan motivasaun no dinamika ne’ebé hasa’e atividade negosiu no ekonomia;


2. Haluan kampu traballu ba iha povu;
3. Halo lais korente bens no korente osan nian;
4. Hasa’e relasaun internasional;
5. Hasa’e produtividade ne’ebé mak iha;
6. Hasa’e valor de uzu (utility) bens nian;
7. Hasa’e entuaziasmu komunidade nian ba negosiu;
8. Habo’ot kapital servisu empreza nian;

13
9. Hasa’e Income PerCapita (IPC) komunidade nian;
10. Muda maneira hanoin komunidade nian hodi ekonómiku liu;

2.4. Kreditu Investimentu


2.4.1. Definisaun kreditu investimentu

Bazeia ba Laporan Bank Umum(LBU) , kreditu investimentu hanesan kreditu ne’ebé


maka ho periodu longu ka mediu prazu ne’ebé distribui ba iha kandidatu devedor hodi
finansia kapital de bens oi-oin hodi kria projetu foun, ekspansaun, modernizasaun nomos
renovasaun no rehabilitasaun. Ezemplu maka duplikasaun makina oi-oin, rai nomos edifisiu
ba fabrika ne’ebé ninia pagamentu bazeia ba iha performansia negosiu. Banku hanesan
instituisaun ne’ebé ninia atividade prinsipal mak kolleta fundu husi públiku no fó fila fali ba
komunidade nomos fornese servisu sira seluk (Kasmir,2014). Banku hala’o nia atividade
hanesan instituisaun intermediariu hodi distribui kreditu. Kreditu hanesan atrazu ba iha tempu
selu nian husi pursentu ne’ebé oferese aktualmente, ho forma osan, bens nomos servisu
(Wulandari, 2012).

Kreditu investimentu mak kreditu ne’ebé utiliza iha investimentu produtivu, maibe só
bele fo rezultadu ho periodu tempu ne’ebé mak naruk. Kreditu investimentu enjeral utiliza
hodi haluan negosiu ka konstrusaun projetu ka fasilidade foun ba dezenvolvimentu foun.
Ezemplu maka kreditu investimentu hanesan fundu ba iha konstrusaun fabrika ka hodi sosa
makina ne’ebé mak sei utiliza iha tempu ne’ebé mak naruk (Abdullah & Suseno 2003).
Kreditu investimentu fó husi banku hodi sosa kapital de bens ne’ebé mak sei la expire iha
sirkulasaun ekonómika, signifika katak depois de siklu oi-oin hodi dada osan no fo fila fali
hanesan osan iha siklu barak (Mulyono, 2001).

2.4.2. Objetivu kreditu investimentu

Tuir Sukartaatmadja no Sandroto (2014:18) kreditu investimentu ninia objetivu mak


hanesan tuir mai ne’e:

1. Finansia projetu foun

14
Finansiamentu projetu foun hanesan konstrusaun projetu ida ho kombinasaun
fator produsaun sira iha negosiu ida-ne’ebé mak foin atu realiza. Ezemplu maka
kriasaun fabrika, konstrusaun uma, nst.
2. Modernizasaun
Modernizasaun hanesan esforsu ida hodi troka fator produsaun tuan ka klassiku ba
iha fator produsaun foun ka modernu liu ne’ebé ninia nível tekonolójia as liu,
prosesu produsaun ne’ebé lalais liu, nomos rezultadu produsaun ne’ebé diak liu no
ho kapasidade ne’ebé barak. Ezemplu maka makina produsaun, sosa komputador
no seluk-seluk tan.
3. Reabilitasaun
Reabilitasaun hanesan troka husi ekipamentu produsaun tuan ba foun tamba fator
produsaun tuan at ona ka ladun efisiente, tan ne’e teknikamente nomos
ekonomikamente ninia utilizasaun labele ona atu hola nia responsabilidade.
4. Ekspansaun
Ekspansaun hanesan erforsu ida hodi haluan ka aumenta fator produsaun ne’ebé
mak iha ona no la’o ho diak ho fator produsaun foun ho objetivu hodi habo’ot ka
aumenta kapasidade produsaun.
Kreditu investimentu hanesan fornesimentu fasilidade kreditu ba iha devedor
ne’ebé mak nia vizaun ka objetivu utilizasaun nian ba iha investimentu kapital de
jiro ka kapital servisu ne’ebé nia periodu determina tuir periodu investimentu
nian. Bain-bain periodu ne’ebé maka banku fó ba kreditu investimentu mak
mínimu tinan 1. Benefisiu kreditu investimentu nian ka kreditu kapital jiro aleinde
hodi aumenta kapital servisu ka jiro, ninia pagamentu mos bele halo ho meiu
parsela ka parseladu. Maibe atu bele hetan kreditu investimentu ka emprestímu
investimentu ida-ne’e, parte banku nian ka instituisaun finanseira sei halo
verifikasaun no peskija negosiu ne’ebé mak dadaun ne’e la’o nomos negosiu
ne’ebé mak sei hala’o. Reseptor kreditu investimentu mos sei kona funan depende
ba iha parte banku ne’ebé mak oferese fasilidade kreditu investimentu refere.
2.4.3. Termu báziku kreditu investimentu nian

Termu baziku konaba kreditu investimentu sempre tuir programa governu ninian hodi
dudu atividade negosiu ho oportunidade servisu ne’ebé boot ka negosiu ho forsa traballu
ne’ebé boot.

15
Tuir Iskandar (2013:169) hateten katak termu baziku ba iha kreditu investimentu nian
hanesan tuir mai ne’e:

a. Funan iha kreditu investimentu


Iha kreditu investimentu sempre iha funan kreditu investimentu ne’ebé tenke
selu kada fulan durante parsela mensal nian. Funan ida-ne’e aumenta ba iha
total emprestimu investimentu nian ka kreditu investimentu ne’ebé mak
hato’o. Tamba sa nune’e? Ida-ne’e tamba funan kreditu influensia ba iha lukru
banku nian, hanesan ita hatene katak lukru banku nian ne’e hetan entre valor
funan kreditu investimentu ho funan depozitu. Funan refere kalkula
mensalmente husi saldo devedor kreditu investimentu no kobradu ka fraturadu
ba iha kliente kada trimestral no kliente tenke selu ho efetivu no tuir tempu.
Karik iha tempu ne’ebé determina mak akontese pagamentu sem funan maka
funan refere sei kapitaliza no aumenta ba iha tusan ne’ebé iha. Ba pagamentu
ne’ebé mak tarde ka pagamentu sem funan sei penaliza husi total pagamentu
ne’ebé mak tarde ka sem funan nia valor depende ba iha desizaun banku ida-
idak.
b. Fasilidade kreditu investimentu
Iha kreditu investimentu ida, iha mos fasilidade kreditu investimentu ne’ebé
hanaran termu longu prazu (term loan). Kreditu ho termu longu prazu hanesan
fornesimentu fasilidade kreditu ne’ebé nia terminasaun liu tinan 1 ba iha
kliente kreditu, ne’ebé ninia fundu bele foti kedas dala ida ka tuir etapa
depende ba akordu ne’ebé mak halo ona antes. Pagamentu bele halo ho meiu
parsela mensal ka gradual.
c. Fasilidade kreditu investimentu husi meiu pagamentu
Iha fasilidade oi-oin konaba Term Loan bazeia ba iha nia meiu pagamentu ka
selu kotu:
1) Term Loan (TL)
Hanesan fasilidade kreditu investimentu ne’ebé nia meiu pagamentu
ne’e ho parsial ka anual;
2) Term Loan Grace Period (TLG)
Hanesan fasilidade kreditu investimentu ne’ebé ninia meiu pagamentu
ne’e kobre deit funan, iha ne’ebé osan inan no funan ne’e selu komesa
husi Grace Period hotu.

16
3) Term Loan Principal (TLP)
Hanesan fasilidade kreditu investimentu ne’ebé ninia meiu pagamentu
ne’e ho etapa/parsial/anual ho valor dahuluk hanesan kada fulan no
pagamentu funan tuir valor pendente(outstanding).
d. Termu kreditu (periodu kreditu nian)
Termu kreditu investimentu bazeia ba abilidade hodi selu fila fali projetu
ne’ebé mak finansia husi nia hanesan refleta ona iha projetu korente fundu
nian ne’ebé mak iha. Ba banku komersial governu nian termu refere kleur liu
mak tinan 10, inklui ona grace period ka periodu pendente nian tinan 4. Termu
refere konta husi loron asinatura kreditu nian husi banku no kliente.
2.4.4. Benefisiu kreditu investimentu
Kreditu investimentu hanesan kreditu ne’ebé ho forma emprestímu husi
instituisaun hanesan banku ne’ebé sai media investimentu hodi utiliza hanesan meiu
hodi nesesita nesesidade ne’ebé mak ho karateristika longu prazu. Kreditu
investimentu ida-ne’e bai-bain hasai hodi ajuda loke negosiu ka hala’o negosiu ida.
Iha kreditu negosiu ida-ne’e, individu ida tenke prepara planu negosiu ne’ebé maka
kompletu.
Kreditu investimentu rasik iha ninia benefisiu sira iha ne’ebé tuir Miskhin
Frederic S (2011:98) hanesan tuir mai ne’e:
a. Hodi aumenta potensia funsional husi osan ka kapital;
b. Hodi halo estabilidade ekonomia empreza nian;
c. Hodi influensia vontade hodi esforsu ba habo’ot ka dezenvolve negosiu ka
empreza ho otímista liu;
d. Hodi aumenta sirkulasaun osan iha empreza;
e. Hodi aumenta potensia funsional husi bens ida.

2.5. Fator-fator ne’ebé influensia demanda kreditu investimentu


Iha fator barak ne’ebé influensia ba iha demanda kreditu investimentu nian liu-liu iha
banku komersial. No fator-fator sira ne’ebé mak influensia maka’as liu ba iha demanda
kreditu investimentu nian iha banku komersial ne’ebé sei haklean mak hanesan nível funan
ka taxa de juru kreditu nian, rendimentu nasional no inflasaun (Mardhiatussholihah, 2017).

2.5.1. Teoria demanda


Antes ba hatene konaba fator-fator ne’ebé mak influensia liu demanda kreditu
investimentu nian, importante tebes hodi hatene uluk konaba teoria demanda nian enjeral no

17
espesifikamente ba iha demanda kreditu investimentu nian iha banku liu-liu iha banku
komersial.
Demanda ka prokura hanesan interese ka hakarak konsumidor nian ba iha sosa bens
ida ho determinadu nível presu balun. Wainhira nível presu husi bens ida aumenta ba bebeik,
maka demanda ba bens refere sei menus ka tun. Diferente wainhira presu husi bens ida tun
maka demanda ka prokura ba iha bens refere sei aumenta ka sae.
Lei demanda (The law of demand) iha ninia prinsipiu hanesan ipoteza ida ne’ebé
dehan katak “relasaun entre bens ne’ebé mak ema buka ho presu bens refere iha relasaun
ne’ebé inversamente proporsional katak wainhira presu sa’e ka aumenta mak kuantidade bens
ne’ebé ema buka sei tun no wainhira presu tun mak kuantidade demanda bens nian aumenta”.
Kurva demanda ka prokura nian tuir Sukirno (2013) bele define hanesan kurva ne’ebé
maka hatudu karater relasaun entre presu bens ida-nian ho kuantidade ka total bens refere
ne’ebé mak ema buka ka husu.

Figura 1.1.

Fonte: Lic. en Contaduría (unam.mx)

Teoria demanda bele dehan mos hanesan “Komparasaun direta entre demanda ba iha
presu ne’ebé wainhira demanda sae maka presu mos relativamente sa’e, diferente wainhira
demanda tun mak presu husi bens refere relativamente sei tun”. Fator-fator ne’ebé maka bele
muda kurva demanda nian maka presu husi bens seluk, rendimentu, distribuisaun rendimentu,
preferensia komunidade, nomos predisaun konaba futuru.
Demanda bens ka servisu ba iha output ekonomia nian mai husi konsumu,
investimentu no kompras governamentais. Konsumu depende ba iha rendimentu disponível,
investimentu depende ba iha nível funan ka taxa de juru, nomos kompras governamental
hanesan variavel exogen ne’ebé determina husi nain ba desizaun públiku.
Poupansa no investimentu bele interpreta iha regra oferta(suply) no demanda
(demand). Poupansa hanesan oferta husi fundu kreditu (uma kain fo deve sira nia poupansa
ba iha investidor ka poupa iha banku ne’ebé ikus mai sei fo empresta ka deve ba ema seluk)
18
enkuantu investimentu hanesan demanda ba iha fundu emprestimu nian (investidor empresta
ka deve husi públiku ho direitamente liu husi faan títulu ka obligasaun no indireitamente deve
ka empresta husi banku). Husi ne’e ita bele dehan katak “bens” hanesan fundu emprestímu
nian no “presu” mak nível funan ka taxa de juru. Tamba investimentu dependente ba iha nível
funan ka taxa de juru no kuantidade ka total fundu emprestimu mos dependente ba iha nível
funan ka taxa de juru ne’ebé mak iha. Nune’e nível funan ne’e sei tuir total husi empreza
ne’ebé mak hakarak tau nia kapital hanesan ho total uma kain ne’ebé maka halo poupansa ka
depozitu iha banku. Ho liafuan seluk, total husi demanda fundu emprestímu nian liu total
ne’ebé maka oferese ka fó. Se ida-ne’e akontese, nível funan ka taxa de juru sei aumenta ka
sae. Diferente wainhira nível funan ka taxa de juru as liu, uma kain ne’ebé mak hakarak halo
depózitu ka rai osan iha banku sei aumenta kompara ho empreza ne’ebé mak hakarak kuda ka
tau sira nia kapital iha bank, tamba total fundu emprestímu ne’ebé mak oferese bo’ot liu duke
total ne’ebé mak hakarak ka total demanda nian, ikus nível funan ka taxa de juru sei tun
(Mankiw, 2003: 58).
Iha demanda kreditu, fator ne’ebé maka influensia nia la’os deit nível funan ka taxa
de juru, maibe iha fator seluk ne’ebé bele influensia demanda kreditu ne’e rasik liu-liu
kreditu investimentu mak hanesan rendimentu nasional no inflasaun.
2.5.2. Nível funan ka taxa de juru
Nível funan ka taxa de juru ne’ebé mak irasional bele afeta ba iha dezenvolvimentu
bankaria nian. Taxa de juru ne’ebé mak as iha sorin seluk sei hasa’e vontade ka hakarak
sosiedade nian ba depozitu ka halo poupansa ne’ebé maka sei hasa’e kuantidade fundu iha
banku. No iha sorin seluk taxa de juru ne’ebé mak a’as sei hasa’e gastu ne’ebé hasai husi
mundu negosiu nian no afeta ba iha diminuisaun ka atividade produsaun tun iha nasaun nia
laran (Pohan, 2008:53). Diminuisaun produsaun refere ikus sei hatun mos nesesidade fundu
iha mundu negosiu nian. Ida-ne’e sei influensia demanda kreditu iha banku tun ka diminui ho
kondisaun taxa de juru ne’ebé mak as.
Kasmir (2013) hateten katak funan banku nian bele define hanesan rekompensa ka
remunerasaun ne’ebé mak fó husi banku ba kliente ne’ebé sosa no fa’an ninia produtu bazeia
ba prinsipiu konvensional. Funan banku nian mos bele define hanesan presu ne’ebé banku
tenke selu ba iha kliente (ne’ebé iha poupansa) ho ida-ne’ebé kliente tenke selu ba iha banku
(kliente ne’ebé halo kreditu).
Iha atividade loron-loron nian eziste tipu funan rua ne’ebé mak oferese ba iha kliente:
1. Funan Poupansa

19
Funan ne’ebé mak fo hanesan meiu hodi hasa’e vontade ka rekompensa ba kliente
ne’ebé mak rai nia osan iha banku.
2. Funan Emprestímu
Funan ne’ebé mak fó ba iha emprestador ka pressu ne’ebé mak kliente tenke selu
ba banku tamba kreditu ne’ebé nia halo.

Kobransa husi taxa de juru ka funan ne’ebé iha distinge husi ninia tipu kreditu ho
metodu kalkulasaun ne’ebé sei utiliza nune’e influensia total funan ne’ebé mak sei selu no
valor parsela mensal. Metode ba kobransa funan ne’ebé temi ne’e mak hanesan tuir mai:

a. Sliding rate, mak kobransa funan kada fulan kalkula husi restu emprestimu
nian tan ne’e valor funan ne’ebé mak kliente selu kada fulan, tun tuir ninia
emprestimu inisial diminuisaun ka nia valor ne’ebé tun. Maibe emprestimu
kada fulan nian hanesan.
b. Flat rate, mak kobransa kada fulan hanesan husi nia valor emprestimu, nomos
ninia emprestimu prinsipal ka valor inisial kada fulan mos selu hanesan, tan
ne’e mak parsela kada fulan nian hanesan to’o kreditu refere selu hotu.
c. Floating rate, tipu ida-ne’e kobra ka foti funan ne’e liga ho funan ne’ebé mak
iha merkadu osan nian, tan ne’e funan ne’ebé mak sei selu kada fulan depende
liu ba funan merkadu osan nian iha fulan refere.

2.5.2.1. Influensia Nível funan ka taxa de juru ba demanda kreditu investimentu

Fundu orsamentu ida-ne’ebé utiliza husi empreza hodi finansia ninia gastu
investimentu ida maka kreditu iha banku. Kustu ba iha kreditu empreza nian iha banku ninia
taxa de juru ne’e empreza tenke selu ba banku iha kada periodu. Empreza sei kalkula no halo
komparasaun todan ka pezu husi funan ne’ebé mak sei selu ho esperansa hodi manan ka
hetan lukru husi investimentu ne’ebé maka nia halo. Wainhira taxa de juru ka funan ne’e as,
empreza sei la halo kreditu to’o ninia nível funan ka taxa de juru tun. Ho liafuan seluk, iha
koneksaun entre entre nível funan ka taxa de juru ho gastu investimentu, iha-ne’ebé kuandu
nível funan ka taxa de juru kreditu nian sa’e maka interese ka hakarak empreza nian hodi halo
investimentu mos sei tun. No diferente wainhira nível funan ka taxa de juru tun mak empreza
sei halo kreditu iha banku hodi finansia ninia gastu investimentu ho esperansa katak
investimentu refere sei rezulta lukru ne’ebé bo’ot liu husi funan ne’ebé mak nia sei
responsabiliza (Suparnomo, 2004).

20
2.5.3. Rendimentu Nasional
Rendimentu nasional hanesan total husi rendimentu ne’ebé mak hetan iha fator
produsaun sira ne’ebé mak utiliza hodi produs bens no servisu iha determinadu tinan ida nia
laran (Sukirno, 2013). Funsaun prinsipal husi dadus rendimentu nasional nian mak atu hatene
konaba nível kresimentu ekonomia nian husi tinan ba tinan ho longu prazu, hodi hatudu nível
prosperiedade moris povu nian no nia mudansa husi tinan ba tinan, nomos previza atividade
ekonomia iha tinan tuir mai no hodi planeia dezenvolvimentu ekonomia iha futuru.

2.5.3.1. Influensia Rendimentu Nasional ba demanda kreditu investimentu

Prosesu industrializasaun no dezenvolvimentu industria hanesan atividade ida hodi


hasa’e prosperiedade moris povu nian ho sentidu moris avansadu liu nomos padraun moris
ne’ebé kualidade (Arsyad, 1999). Industrializasaun mos la ses husi esforsu ne’ebé iha hodi
hasa’e kualidade rekursu umanu nian no nia kapasidade hodi utiliza ho ótimu ka diak liu
rekursu natural no rekursu sira seluk. Ida-ne’e hanesan esforsu ida hodi hasa’e produtividade
forsa umanu nian ho esforsu hodi haluan espasu atividade umanu nian, nune’e bele hasa’e
output. Rendimentu nasional enprinsipiu hanesan media ida hodi sukat to’o iha ne’ebé
empreza ida nia operasaun no produsaun bens no servisu sira. As liu ka aumentu husi
rendimentu nasional, aumenta mos total output ne’ebé maka kria husi nasaun ida no aumenta
mos kapasidade kapital bens nian ne’ebé utiliza husi empreza, ikus bele dudu no hasa’e
dezenvolvimentu setor sira seluk hanesan setor agrikultura no servisu sira, ezemplu
dezenvolvimentu no kresimentu industria ne’ebé mak maka’as sei hasa’e vontade setor
agrikola nian hodi prepara materia prima sira ba nesesidade setor industria nian. Sertor
servisu nian mos aumenta ka sa’e tamba industrializasaun refere. Ezemplu maka mosu
ezistensia instituisaun finanseira hanesan bankaria ne’ebé sei suporta dezenvolvimentu no
kresimentu industria.
Tuir Hakim (Hakim, 2002) hateten katak meiu ida hodi hasa’e formasaun kapital nian
maka tenke dudu sosiedade hodi hasa’e kapasidade investimentu nian. Ho liafuan seluk,
hasa’e poupansa empreza domestiku nian. Husi ne’e, gastus ba sosa kapital bens nian bele
hasa’e produsaun bens no servisu iha futuru. Nune’e ida-ne’ebé mak governu presija halo
mak hadia oportunidade investimentu nian. Ida-ne’e bele halo ho maneira rua mak hanesan,
dahuluk haluan ka ekspanda merkadu ba produtu oi-oin sira nune’e hasa’e potensia lukru

21
nian aumenta, no daruak, hafasil prosesu produsaun liu husi kria instalasaun no infraestrutura
(eletrisidade, estrada, nst) nomos fo subsidiu, kreditu no suportasaun sira seluk.
2.5.4. Inflasaun
Tuir Noprin (1987), inflasaun hanesan prosesu ida iha-ne’ebé bens ka sasan nia folin
sa’e husi tempu ba tempu. Presu ne’ebé sa’e sukat utiliza indikador presu nian. Indikador
balun ne’ebé maka babain utiliza hodi sukat inflasaun mak hanesan indikador presu konsumu
nian(Consumer price index), indikador presu komersial (wholesale price index), GNP (Gross
National Product) deflate.
Taxa inflasaun iha kada nasaun bele diferente ka iha nasaun ida iha tempu ne’ebé mak
la hanesan. Bazeia ba taxa inflasaun, iha kategoria tolu mak hanesan inflasaun
kresente(creeping inflation), inflasaun moderada(galloping inflation) no inflasaun alta(hyper
inflation) no divizaun ba kategoria tolu ne’e la iha estandarte ka padraun ne’ebé definidu.
Baibain inflasaun kresente ne’e hatudu liu husi taxa ne’ebé menus (menus husi 10% kada
tinan). Presu kompras nian ne’ebé aumenta neneik ho pursentu ne’ebé ki’ik nomos iha prazu
ne’ebé relativamente kleur.
Inflasaun moderadu (galloping inflation) hatudu liu husi presu aumenta boot (babain
to’o dala rua ka dala tolu) no dalaruma la’o iha tempu ne’ebé relativamente badak no karakter
akseleraadu ka lalais, signifika presu sira iha semana ka fulan ohin ne’e bo’ot liu husi presu
semanal ka mensal dahuluk nian no susesivamente. Ninia efeitu ba iha ekonomia todan liu
inflasaun kresente (creeping inflation).
Inflasaun alta (hyper inflation) hanesan inflasaun ne’ebé at liu. Presu sae to’o dala
lima ka ne’en. Halo populasaun laiha interese hodi rai osan. Valor osan nian tun maka’as tan
ne’e populasaun barak mak hakarak troka nia osan ho sasan. Sirkulasaun osan nian halai
maka’as liu, presu mos sa’e ho lalais. Baibain kondisaun ida-ne’e mosu wainhira governu
hetan déficit orsamental (ezemplu mak mosu tamba funu) ne’ebé mak taka ho produsaun
osan (Sukartaatmadja, I., & Sandroto, J., 2014).

2.5.4.1. Influensia Inflasaun ba demanda kreditu investimentu

Iha area monetariu, taxa inflasaun ne’ebé boot no la kontroladu bele influensia esforsu
bankaria nian ba iha implantasaun fundu populasaun nian tamba taxa inflasaun ne’ebé mak
boot halo taxa de juru real nian sai menus ka tun no halo vontade populasaun nian hodi halo
poupansa tun, ikus kresimentu fundu iha bankaria ne’ebé mai husi populasaun mos sei tun.
Taxa de juru real ka funan ne’ebé relativamente tun kompara ho taxa de juru real estranjeiru

22
nian bele influensia transferensia kapital ba iha rai liu, nune’e populasaun sei rai nia osan iha
rai liur (Pohan, 2008, p. 52).

Tuir sukirno (2010), infalsaun ne’ebé boot sei la promove kresimentu ekonomia.
Presu ne’ebé mak aumenta sa’e influensia tebes rendimentu atividade produtivu nia
lukratividade. Tan ne’e nain ba kapítal ka osan gosta liu hodi utiliza nia osan ba iha objetivu
espekulasaun. Iha ne’ebé objetivu refere atinje liu husi sosa riku soin sira hanesan rai, uma no
edifisiu. Tamba emprezariu ida gosta liu hala’o atividade investimentu ne’ebé iha
karakteriska hanesan mensiona ona ne’e mak investimentu produtivo sei menus no nível
ekonomia sei tun, nia impaktu seluk maka aumenta nível dezempregu nian. Wainhira
inflasaun aumenta tui-tuir malu mak governu sei halo desizaun hodi kontrola taxa inflasaun
nian ho maneira hasa’e nível funan ka taxa de juru ne’ebé halo volume kreditu nian tun. Tuir
ekuasaun Fisher nian, aumentu husi pursentu ida iha taxa inflasaun nian aumenta mos
pursentu ida iha nível funan ka taxa de juru nominal (Mankiw, 2003).

2.6. Ipóteze
Ipoteze hanesan resposta temporariu ba iha formulasaun problematiku peskija nian,
tan ne’e maka formulasaun problematiku peskija nian bain-bain forma ho modelu fraze
interogativu ka deklarativu (Pridana no Muis, 2009). Tuir deskrisaun formulasaun
problematiku nomos objetivu peskija nian mak hakerek nain halo ona ipoteze hanesan tuir
mai ne’e:

1) I1 : Bele dehan katak Nível Funan ka Taxa de Juru Kreditu nian fo influensia
negativu ba iha demanda kreditu investimentu iha banku komersial.
2) I2 : Bele dehan katak Rendimentu nasional fo influensia pozitivu ba iha
demanda kreditu investimentu iha banku komersial.
3) I3 : Bele dehan katak Inflasaun fo influensia negativu ba iha demanda kreditu
investimentu.

23
KAPÍTULU III

METODOLOJIA PESKIJA

3.1. Tipu Dadus no Maneira Kolleta Dadus


3.1.1. Tipu Dadus

Dadus ne’ebé maka utiliza iha peskija ida-ne’e mak dadus time series ka dadus série
temporal. Hakim (2014) define dadus time series hanesan dadus husi individu ida ba iha
intervalu ka determinadu tempu ida.

Tipu dadus ne’ebé mak utiliza iha peskija ida-ne’e mak dadus sekundariu. Dadus
sekundariu hanesan dadus ne’ebé mak hetan ka rekolla husi ema ne’ebé maka hala’o peskija
husi fonte sira ne’ebé mak iha ona. Misbahudin no Hasan (2013) esplika katak bain-bain
dadus time series hetan husi biblioteka ka relatoriu-relatoriu peskija sira antes. Tan ne’e
dadus ne’ebé mak utiliza iha peskija kompostu husi demanda kreditu investimentu hanesan
variavel dependente enkuantu variavel independente kompostu husi nível funan ka taxa de
juru, rendimentu nasional no inflasaun husi tinan 2020 to’o 2024.

3.1.2. Maneira Kolleta Dadus


Dadus ne’ebé sei utiliza iha peskija ida-ne’e maka sei hetan iha Banku
komersial hanesan BNCTL no relatoriu estatistiku sira ne’ebé kredível iha internet.

3.2. Definisaun Operasional Variavel


Iha peskija ida-ne’e utiliza variavel rua mak hanesan variavel dependente no variavel
independente. Iha peskija ida-ne’e demanda kreditu investimentu nian hanesan variavel
dependente ka variavel ne’ebé mak influensia husi variavel independente ne’ebé kompostu
husi nível funan ka taxa de juru, rendimentu nasional no inflasaun. Tuir mai hanesan
definisaun husi kada variavél ne’ebé mak utiliza iha peskija ida-ne’e:

a. Demanda kreditu investimentu iha banku komersial


Totalidade husi kreditu investimentu ne’ebé mak oferese husi banku komersial ba iha
kliente. Dadus operasional ne’ebé mak utiliza iha peskija ida-ne’e maka dadus ne’ebé
maka hasai husi Banku Nasional Komersiu Timor-Leste (BNCTL) bazeia ba iha
kalkulasaun mensal no deskreve ho forsa Dolar Amerikanu ka USD.
b. Rendimentu nasional

24
Valor produsaun bens no servisu ne’ebé mak rezulta iha nasaun ida iha periodu ida
(normalmente tinan ida). Rendimentu nasional ida-ne’e sei foka ba iha Produtu
Internu Brutu naun Petrolíferu husi tinan 2020 to’o 2024 husi dadus ne’ebé mak tau
iha Lei Grandes Opções do Planu (GOP).
c. Nível funan ka taxa de juru
Nível taxa de juru real kreditu ka funan kreditu real ne’ebé mak utiliza iha
distribuisaun kreditu bazeia ba ninia tipu kreditu. Dadus operasional ne’ebé mak
utiliza iha peskija ne’e maka dadus ne’ebé mak hetan husi Banku Nasional Komersiu
bazeia ba kalkulasaun mensal husi Janeiru 2020 to’o Dezembru 2024 no deskreve ho
forma pursentu (%).
d. Inflasaun
Inflasaun hanesan prosesu ida husi presu hirak ne’ebé mak sa’e ho komun no
kontinua liga mekanismu merkadu nian. Dadus ne’ebé mak utiliza iha-ne’e mak
dadus ne’ebé mak fo sai husi lei GOP konaba inflasaun tuir indíse presu konsumidor
iha Janeiru 2020 to’o dezembru 2024 deskreve ho pursentu (%).

3.3. Metodu Analiza Dadus


Dadus ne’ebé mak utiliza iha peskija ida-ne’e maka dadus time series ka dadus série
temporal mensal no anual mak hanesan husi fula Jáneiru tinan 2020 to’o Dezembru tinan
2024. Widarjono (2007) dehan katak dadus time series bain-bain estasionáriu nune’e kauza
rezultadu regresaun ne’ebé mak kestionável ka bolu regresaun espúria. Regresaun espúria
hanesan situasaun iha-ne’ebé rezultadu regresaun hatudu koefisiente regresaun ne’ebé mak
signifikativu estatistikamente no valor koefisiente determinasaun ne’ebé mak bo’ot maibe
relasaun entre variavel ne’ebé mak iha modelu ne’ebé laiha relasaun ba malu.

Modelu ne’ebé mak adekuadu ba iha dadus time series ne’ebé mak la estasioner mak
modelu koresaun erru (Error Correction Model). Dadus naun estasionáriu bain-bain hatudu
relasaun la balansu iha kurtu prazu maibe iha tendensia akontese ka iha relasaun ne’ebé
balansu iha longu prazu.

3.3.1. Unit root test

Prosesu ne’ebé mak ho karakteristika aleatóriu ka estokástiku hanesan konjuntu husi


variavel aleatóriu ka random iha sekuensia temporal. Dadus ida ne’ebé mak rezulta husi
prosesu random dehan katak estasionáriu wainhira kumpri kriteriu tolu wainhira média no

25
ninia variante konstante nafatin no kovariante entre dadus rua série temporal depende husi
simbolu entre periodu rua refere. Estatistikamente bele deskreve hanesan tuir mai ne’e:

E(Y) = μ mak média husi konstante Y

Var(Yt) = E (Yt - μ)2 = σ2 mak variante husi konstante Y

Yt = E[(Yt - µ)-(Yt+k - µ)] mak kovariante

Ekuasaun husi Yt = E[(Yt - µ)-(Yt+k - µ)] dehan katak kovariante yk iha instituisaun
(lag) k hanesan kovariante entre valor Yt no valor Yt+k. Wainhira valor k=0 mak ita sei hetan
Yo ne’ebé mak hanesan variante husi Y. Wainhira k=1 mak y1 hanesan kovariante entre valor
rua Y nian ne’ebé tutuir malu.

Iha metodu balun hodi halo teste ba iha estasioneridade mak liu husi teste
korelograma liu husi hare koefisiente ACF no PACF no metodu teste baze raiz ka unit root
test. Teste unit root hanesan teste ne’ebé mak utiliza liu iha teste estasioneridade. Teste ida-
ne’e bolu ho naran teste Dickey-Fuller.

Atu hatene dadus refere iha unit root ka lae, maka Dickey-Fuller rekomenda hodi halo
regresaun modelu sira tuir mai:

∆Yt = ϕYt-1 + e1

∆Yt = β0 + ϕYt-1 + e1

∆Yt = β0 + β1T + ϕYt-1 + e1, iha ne’ebé T hanesan tempu

Diferensia husi ninia semellansa ∆Yt = ϕYt-1 + e1 ho regresaun rua sira seluk mak
hatama konstante no variavel tempu ka tendensia temporal. Wainhira dadus time series iha
unit of root maka dadus la estasionáriu, ipóteze nula mak ϕ= 0, enkuantu ninia ipoteza
alternativu ϕ< 0 signifika katak dadus estasionariu.

Prossedimentu hodi determina katak dadus estasionáriu ka lae liu husi kompara valor
estatístiku DF ho ninia valor krítiku mak hanesan distribuisaun estatistika t. Valor DF hatudu
ho t estatistika koefisiente ϕYt-1. Se valor absoluta DF boot liu husi ninia valor krítiku
signifika nia rezeita ipóteze nulu tan ne’e dadus ne’ebé mak halo observasaun ba ne’e hatudu
estasionariu. Konktratiu se wainhira dadus la estasionáriu se wainhira valor absolutu
estatistika DF nian kiik liu valor kritiku distribuisaun estatistika t nian.

26
3.3.2. Teste kointegrasaun

Teste kointegrasaun utiliza hodi hatene konaba se dadus ne’ebé mak utiliza iha
peskija ida iha relasaun longu prazu entre variavel sira ekonomia nian ka lae. Se entre
variavel iha kointegrasaun maka regresaun ne’ebé mak iha sei la spurious no rezultadu teste t
no teste F sei válidu. Hodi hare se entre variavel kointegradu ona bele mos hare dadus ne’e
estasionáriu ou lae. Se wainhira variavel hatudu ezistensia kointegrasaun maka akontese
relasaun iha tempu longu prazu. Maibe se variavel la hatudu ezistensia kointegrasaun mak
laiha mos relasaun longu prazu.

Hodi determina iha ka lae kointegrasaun husi variavel balun, bele utiliza teste ne’ebé
maka dezenvolve husi Johansen. Hodi hatene iha ka lae kointegrasaun, bele kompara entre
trace statistic no critical value. Se wainhira trace statistic > critical value (iha α= 1%, 5%,
10%) mak iha kointegrasaun entre variavel. Maibe se wainhira trace statistic < critical value
(iha α= 1%, 5%, 10%) maka laiha kointegrasaun entre variavel.

3.3.3. Error Correction Model (ECM)

Error Correction Model (ECM) hanesan tekniku ida ne’ebé mak utiliza hodi halo
korresaun ba iha ezistensia dezekilibriu ka laiha balansu kurtu prazu ba iha longu prazu
(Usman & Nachrowi, 2006). Iha peskija ida-ne’e sei utiliza modelu ECM Two Step Engle
Granger. Ekuasaun modelu regresaun ne’ebé mak utiliza metodu ECM mak hanesan tuir mai
ne’e:

∆logKRt = β0 + β1∆logRNt + β2∆NTJt + β3∆INFt + β4ECTt-1 + et

Informasaun:

Yt = Demanda kreditu investimentu

β0 = Konstante

β1- β4 = Koefisiente (estimador) kada variavel independente

KRt = Demanda kreditu

RNt = Rendimentu Nasional

NTJt = Nível taxa de juru ka nível funan kreditu

27
INFt = Inflasaun

∆ = Difference

et = error

Enkuantu estimasaun kurtu prazu iha peskija utiliza abordajen ECM Engle-Granger
hanesan tuir mai ne’e:

DlogKRt = β0 + β1DlogRNt + β2DNTJt + β3DINFt + β4ECTt-1 + et

Informasaun:

DlogKRt = Demanda kreditu investimentu

DlogRNt = Rendimentu nasional

DNTJt = Nível funan ka Taxa de Juru kreditu

DINFt = Inflasaun

β = Kofisiente kurtu prazu

D = Difference

ECTt-1 = Error Corection Term

et = error

3.3.4. Teste Ipoteza (teste t)

Teste estatistika t enprinsipiu hatudu konaba to’o iha ne’ebé esplikasaun variavel ida
ho individualmente hodi esplika konaba variedade variavel ne’ebé mak iha. Ipóteza nulu (H0)
ne’ebé mak sei halo teste, se paramentru ida (b1) hanesan ho valor 0, ka:

H0 : b1 = 0

Signika se variavel independente ida laos hanesan esplikasuan ne’ebé signifikativu ba


iha variavel dependente. Ipóteze alternativa (Ha), paramentru variavel ida la hanesan ho 0, ka:

Ha : b1 ≠ 0

28
Signifika katak variavel refere hanesan esplikasaun ne’ebé mak signifikante bai ha
variavel dependente. Hodi teste ipóteze rua ne’e sei utiliza estatistika t.

Estatistika t konta husi formula hanesan tuir mai ne’e:

t = (bi – 0) / S = bi / S

Iha-ne’ebé S = Desviu estandarte, ne’ebé mak konta husi raiz ka abut variante. Variante
(Variance), ka S2, hetan husi SSE fahe ba iha numeru husi grau ne’ebé livre (degree of
freedom) ho liafuan seluk:

SSE
𝑆2 =
n−k
Informasaun:

n : Total observasaun

k : Total parametru iha modelu, inklui intercept

Iha maneira balun hodi halo teste t mak hanesan tuir mai ne’e:

1) Se total degree of freedom mak 20 ka liu, no grau konfiansa 5% maka H0


nebe dehan bi = 0 bele rezeita wainhira valor t boot liu 2 (iha valor
absolutu), mak simu ipóteze alternativu, ne’ebé mak dehan katak variavel
independente ida individualmente influensia variaavel dependente.
2) Kompara valor estatistiku t ho pontu krítiku tuir tabela. Se wainhira valor
estatístiku t ninia rezultadu kalkulasaun boot liu kompara ho valor t iha
tabela mak simu ipóteze alternativu, ne’ebé mak dehan katak variavel
independente ida individualmente influensia variavel dependente.
3.3.5. Teste F ka teste viabilidade

Teste estatistiku ho simultaniedade ka dala ida hanesan forma teste estatistika ida hodi
hatene konaba influensia variavel independente ho variavel dependente dala ida. Liu husi
teste F mak ita sei hatene katak los duni ka lae variavel independente diretamente influensia
variavel dependente dala ida ka lae. Nune’e atu hatene ida-ne’e mak tenke kompara entre
valor F-estatistiku ho F-tabela, nia maneira mak hanesan tuir mai ne’e:

29
Teste konaba influensia variavel independente hotu-hotu ba variavel dependente liu
husi teste-F.

1) H0 : β1 = β2 = 0 signifika variavel independente la influensia ba iha variavel


dependente.
2) H0 : β1 ≠ β2 ≠ 0 signifka variavel independente influensia ba iha variavel
dependente.

Formula kalkula F mak hanesan:

R/(K−1)
𝐾𝑎𝑙𝑘𝑢𝑙𝑢 𝐹 =
(1−R)/(n−k)

Informasaun:

R = Koefisiente determinasaun

k = Variavel livre nia barak

n = Amostra nia barak

Tan ne’e ho grau konfiansa balun:

1) Se Kalkulu F < Tabela F, mak H0 aseita ne’ebé signifika variavel


independente signifikamente la hetan influensia dala ida husi variavel
dependente.
2) Se Kalkulu F > Tabela F, maka H0 rezeitavel ne’ebé signifika variavel
independente signifikamente influensia variavel dependente dala ida.
3.3.6. Koefisiente determinasaun (R2)

Tuir Widarjono (2013) koefisiente determinasaun hanesan koefisiente ne’ebé mak


esplika ka deskreve relasaun entre variavel dependente (Y) ho variavel independente (X) iha
modelu ida, iha-ne’ebé besik liu ona ba iha numeru 1 ne’e ninia liña regresaun diak liu ona
tamba bele esplika ninia data atual. Iha sorin seluk se wainhira besik liu ona numeru 0 mak
ninia liña regresaun sei aumenta ladiak.

30
3.3.7. Supozisaun Klassika

Teste supozisaun klasika hanesan Metodu Ordinary Least Squares (OLS) ho


asumsaun determinadu sira ne’ebé mak rezulta estimador ne’ebé BLUE (Best Linier
Unbiased Estimator). Asumsaun OLS koalia konaba konsekuensia ba iha estimador ne’ebé
mak ho karakter BLUE hanesan Autokorelasaun, Heterosedastidade np Normalidade. Ninia
esplikasaun profunda mak hanesan tuir mai ne’e:

a. Teste Autokorelasaun
Autokorelasaun hanesan ezistensia relasaun ka korelasaun entre membru
observador ne’ebé mak la hanesan. Autokorelasaun bele akontese ba iha kazu
data time series mak hanesan iha relasaun ka korelasaun entre variavel erro
(Error term) periodu ida ho variavel problema sira seluk. Lolos asumsaun ida
importante iha metodu OLS liga ho variavel erro mak hanesan laiha relasaun
entre variavel erro ho variavel erro sira seluk (Widarjono, 2013).
Iha peskija ida-ne’e metodu ne’ebé mak utiliza hodi deteta iha ka lae problema
autokorelasaun mak metodu Breucsh Godfrey ka bain-bain bolu LM-test
(Lagange Multiplier), ho ekuasaun hanesan tuir mai ne’e:

et = ρ1et-1 + ρ2et-2 +....+ ρpet-p +Ѵt


Informasaun teste:
H0 : laiha problema autokorelasaun
H1 : iha problema autokorelasaun
1. Se karik χ 2 kalkulu boot liu χ 2 krítiku ka probabilidade χ 2 krize
kiik liu nível signifikativu (α = 1%, 5%, 10%) mak ne’e rezeita H0,
nune’e modelu iha autokorelasaun.
2. Se karik χ 2 kalkulu kiik liu χ 2 krítiku ka probabilidade χ 2 krize
kiik liu nível signifikativu (α = 1%, 5%, 10%) maka ne’e aseita H0,
nune’e modelu la iha autokorelasaun.
b. Teste Heterosedastidade
Tuir Widarjono (2007) teste Heterosedastidade hanesa problema husi variavel
erro ne’ebé mak iha variante la konstante, tan ne’e ho heterosedastidade kauza
estimador la iha variante ne’ebé mak minimu mak estimador sidauk bias no sei
linear. Tan ne’e ho heterosedastidade, estimador OLS la rezulta estimador
ne’ebé BLUE.

31
Iha peskija ida-ne’e utiliza teste heterosedastidade ho metodu Breusch-Pagan,
nune’e hodi hatene iha ka lae heterodesedastidade liu husi kompara valor Chi-
square kritiku ho nível signifikante ne’ebé mak determina ona (hanesan α =
1%, 5%, 10%). Se Chi-Square kalkulu boot liu Chi-Square kritiku maka
modelu refere iha problema heterosedastidade. Maibe se Chi-Square kalkulu
kiik liu Chi-Square kritiku maka modelu refere la iha problema
heterosedastidade.
c. Teste Normalidade
Teste normalidade utiliza hodi hatene katak iha modelu regresaun entre
variavel dependente no independente iha residu ne’ebé mak distribui ho
normal ka lae. Iha peskija ida-ne’e uja metodu Jarque Bera, ninia maneira foti
konkluzaun mak:
H0 : Dadus residu distribui ho normal
Ha : Dadus residu la distribui ho normal
Se valor Jarque Bera boot liu husi nível signifikativu α (5%) ne’e katak simu
Ha signifika dadus distribui ho normal, enkuantu Se valor Jarque Bera kiik liu
husi nível signifikativu α (5%) ne’e katak simu H0, signifika dadus la distribui
ho normal.

32
REFERENSIA
Internet:

Agnestian, Y. (2021). Pengertian Bank. Foti husi Repositori Universitas Siliwangi:


http://repositori.unsil.ac.id/3182/5/BAB%20II.pdf

Abdullah, P & Suseno, S (2003). Fungsi Intermediasi Perbankan Di Daerah: Pengukuran Dan
Identifikasi Faktor-Faktor Yang Mempengaruhi. Bulletin of Monetary Economics and
Banking, 5. doi: https://doi.org/10.21098/bemp.v5i4.317

Mardhiatussholihah. (2017). Analisis Faktor-Faktor Yang Mempengaruhi Permintaan Kredit


Investasi pada Bank Umum (Persero) di Indonesia Periode Tahun 2003.1-2016.12.
Foti husi https://dspace.uii.ac.id/handle/123456789/16507

Programe, A. (2024). 5 (Lima) Pengertian, Fungsi, Tugas dan Jenis Bank Umum. Foti husi
Binus University school of accounting: https://accounting.binus.ac.id/2017/06/17/5-
lima-pengertian-fungsi-tugas-dan-jenis-bank-umum/

Sumartik, S & Mistik, H. (2018). Buku Ajar: Manajemen Perbankan. Sidoarjo: USMIDA
press. Dipetik 2024, fonte: http://eprints.umsida.ac.id/id/eprint/6016

Sukartaatmadja, I. & Sandroto, J. (2014). Faktor-Faktor Yang Mempengaruhi Permintaan


Kredit Investasi Pada Bank Permata Tbk, Muslihat Bogor. (p. 18-19)
https://doi.org/10.13140/RG.2.2.29552.71681

Wikipedia. (2024). Bank. Fonte: Wikipedia Bahasa Indonesia:


https://id.wikipedia.org/wiki/Bank#:~:text=Bank%20adalah%20lembaga%20keuanga
n%20yang,dan%20layanan%20yang%20mereka%20tawarkan.

Wikipedia. (2023). Bank Komersial. Foti husi Wikipedia bahasa Indonesia, ensiklopedia
bebas: https://id.wikipedia.org/wiki/Bank_komersial

Wulansari, S. (2023). BAB II. Foti husi Perbanas Institusional Respiratory:


http://eprints.perbanas.ac.id/11638/39/BAB%20II.pdf

Wulandari, D. A. (2012). PENGARUH FIVE “C”s OF CREDIT TERHADAP PROSES


PEMBERIAN KREDIT PADA BPR DI KOTA SEMARANG. Jurnal Ilmu

iv
Administrasi Bisnis, 1 no. 2, 212-225. Foti husi:
https://doi.org/10.14710/jiab.2012.847

Livru:

Ajuha, B. N. (2017). Dasar-dasar perbankan (p. 2). Jakarta: Bumi Aksara.

Arsyad, L. (1999). Ekonomi Pembangunan (4 ed.). Yogyakarta: Sekolah Tinggi Ilmu


Ekonomi YKPN.

Brigham E F & Houston F J. (2009). Dasar-Dasar Manajemen Keuangan (10 ed.). (A. B.
Yulianto, Penerj.) Jakarta: Selemba Empat.

Fahmi, I. (2008). Kredit. In Analisis Kredit dan Fraud: Pendekatan Kualitatif dan Kuantitatif
(p. 4). Bandung: PT. Alumni.

Fahimi, I. (2008). Elemen-elemen Kredit. Iha Analisis Kredit dan Fraud: Pendekatan
Kualitatif dan Kuantitatif (p. 6). Bandung: PT Alumni.

Hasibuan, M. S. (2005). Iha Dasar-dasar Perbankan (hal. 14). Jakarta: Bumi Aksara

Hasibuan, M. S. (2007). Fungsi kredit. Iha Dasar-dasar Perbankan (p. 88). Jakarta: Bumi
Aksara

Hakim, A. (2002). Ekonomi Pembangunan (1 ed.). Yogyakarta: Ekonisia Fakultas Ekonomi


UII.

Hakim, A. (2014). Pengantar Ekonometrika dengan Aplikasi Eviews. Edisaun 1. Yogyakarta:


Ekonisia Fakultas Ekonomi UII

Priadana no Muis (2009). “Metedologi Penelitian Ekonomi dan Bisnis”. Edisaun 1,


Publukasaun 1, Yogyakarta: Graha Ilmu

Indonesia, I. B. (2013). Memahami Bisnis Bank. Jakarta: Gramedia Pustaka Utama

Kasmir. (2012). Jenis-Jenis Kredit. Bank dan Lembaga Keuangan Lainnya (p. 90). Jakarta:
PT. Raja Grafindo .

Kasmir. (2014). Bank dan Lembaga Keuangan Lainnya. Jakarta: PT Raja Grafindo Persada.

Kasmir. (2013). “Bank dan Lembaga Keuangan Lainnya”, Jakarta: PT Raja Grafindo Persada

v
Mankiw, Gregory N. 2003. Teori Makro Ekonomi. Jakarta: PT. Gramedia Pustaka Utama

Mishkin Frederic S. 2011. Ekonomi Uang, Perbankan, dan Pasar Keuangan. Edisi 4, Salemba
Empat. Jakarta.

Mulyono, T. P. (2001). Manajemen Perkreditan bagi bank komersil. Yogyakarta: BPFE-


UGM.

Nopiri. (1987). “Ekonomi Moneter 2”. Yogyakarta: BPFE Yogyakarta

Pohan, A. (2008). Tingkat Suku Bunga. Iha A. Pohan, Potret Kebijakan Moneter Indonesia
(p. 53). Jakarta: PT Raja Grafindo Persada.

Pohan, A. (2008). Tingkat Suku Bunga. Iha A. Pohan, Potret Kebijakan Moneter Indonesia
(p. 52). Jakarta: PT Raja Grafindo Persada.

Sudirman, I. W. (2013). Kredit. Iha Manajemen Perbankan (p. 57). Jakarta: Kencana
Perdana Media Group.

Suparmono. (2004). “Pengantar Ekonomika Makro (teori, soal dan penyelesaiannya)”.


Edisaun 1.Yogyakarta: Unit Penerbit dan Percetakan AMP YKPN

Sukirno no Sadono (2010). Mikro Ekonomi Teori Pengantar‚ Jakarta : Rajawali Pers.

Sukirno, S. (2013). Mikroekonomi Teori Pengantar Ed.3. PT.Raja Grafindo Persada.Jakarta.

Syamsu Iskandar. 2013. Bank dan Lembaga Keuangan Lainnya. In Media. Jakarta.

Taswan. (2010). Tujuan Kredit. Iha Manajemen Perbankan, Konsep, Teknik, dan Aplikasi. (p.
309). Yogyakarta: UPP STIM YKPN.

Veitzhal, (2007). Credit. Iha Bank and financial institution manajement (p. 438). Jakarta:
Raja Grafindo Persada.

Widodo (2017). “Metodologi Penelitian”.Jakarta: PT Raja Grafindo Indonesia

Widarjono. (2007). “Ekonometrika Teori dan Aplikasi”, Edisaun 2. Yogyakarta: Ekonisia


Fakultas Ekonomi UII

vi

También podría gustarte