0% encontró este documento útil (0 votos)
209 vistas16 páginas

Leccion 06

Este documento presenta una lección sobre el quechua básico. 1) Introduce algunos diálogos como ejemplos de conversaciones. 2) Explica varias frutas en quechua. 3) Explica el uso del sufijo "-chu" para hacer preguntas y el sufijo "-ntin" con significado inclusivo. El documento proporciona instrucciones gramaticales y ejemplos para practicar el quechua.

Cargado por

celia
Derechos de autor
© © All Rights Reserved
Nos tomamos en serio los derechos de los contenidos. Si sospechas que se trata de tu contenido, reclámalo aquí.
Formatos disponibles
Descarga como PDF, TXT o lee en línea desde Scribd
0% encontró este documento útil (0 votos)
209 vistas16 páginas

Leccion 06

Este documento presenta una lección sobre el quechua básico. 1) Introduce algunos diálogos como ejemplos de conversaciones. 2) Explica varias frutas en quechua. 3) Explica el uso del sufijo "-chu" para hacer preguntas y el sufijo "-ntin" con significado inclusivo. El documento proporciona instrucciones gramaticales y ejemplos para practicar el quechua.

Cargado por

celia
Derechos de autor
© © All Rights Reserved
Nos tomamos en serio los derechos de los contenidos. Si sospechas que se trata de tu contenido, reclámalo aquí.
Formatos disponibles
Descarga como PDF, TXT o lee en línea desde Scribd

Quechua Básico A.CC.

Lección 06

I. Qallarina

a. Rimasunchik

JUAN : ¿Allinllachu kachkanki? Panilláy


ANA : Arí, allinllam.

JUAN : ¿Wasiykimantachu hamuchkanki?


ANA : Manam. Yachay wasimantam. ¿Qamqá?
JUAN :Ñuqaqa wasiymantam. ¿Yachay wasitachu
richkanki?
ANA : Ari, Yachay wasitam. Paqarinkama
JUAN . Paqarinkama.

¿Ana wasinmantachu hamuchkan? ¿Juan yachay wasitachu richkan?


…………………………………………… …………………….…………………………………..

b. Nawinchasqaykimanta tikrachisun

 ¿Estás viviendo en Lima?..................................................................... .............castellano


¿……………………………………?………………………………………………………………… quechua

 ¿Estás trabajando en Reniec?.............................................................. .............castellano


¿……………………………………?………………………………………………………………… quechua

1
Quechua Básico A.CC.H

 ¿Tú eres de Cuzco? ?.............................................................. ...........................castellano


¿……………………………………?………………………………………………………………… quechua

II. SIMIKUNA
1. Riqsisun
 Manam= no es  Apay= llevar
 Misi ruru =fruta  Amam= es
 Rantiy= comprar prohibido
 munay= querer /desear
 Mikuy= comer  Waqay = llorar

Miski rurukuna:
 Plátano ‘Latanu’
 Manzana ‘mansana’
 Uva ‘Uvas’
 Mango ‘Mago’
 Palta ‘Palta’
 Tuna ‘Tunas’
 Piña ´Piña’
 Lukma ‘Lukma’
 Papaya ‘Papaya’
 Naranja ‘Naranha/ laranha’

2. Chunka rimaykunta rurukunawan qillqay


 ………………………………………………………………………………………………
 ………………………………………………………………………………………………
 ………………………………………………………………………………………………
 ………………………………………………………………………………………………
 ………………………………………………………………………………………………
 ………………………………………………………………………………………………
 ………………………………………………………………………………………………
 ………………………………………………………………………………………………
 ………………………………………………………………………………………………

2
Quechua Básico A.CC.H

 ………………………………………………………………………………………………

III. SIMI KAMAY

1. Huntachiqta riqsisun

SUFIJO.
Interrogativo / negativo –chu.- Sirve para construir
preguntas en situaciones de duda, sospecha cuya
respuesta será un “si” o un “no”. Preguntas con respuestas
cerradas. Este sufijo se agrega a la palabra o frase que es
asunto de la incertidumbre.
 ¿Limatachu illanki ? ‘Arí, Limatam’.
¿A Lima viajas? 'Sí, a Lima'

También para las expresiones negativas se emplea el sufijo


-chu el cual establece una relación con mana y ama,
expresiones negadoras que acompañan al elemento
negado.

 Manam munanichu. ‘No quiero /no deseo’

2. Ñawinchay

Si la oración interrogativa implica el verbo 'ser' en 3ra persona singular ('es'), la


forma kan está ausente. En ese caso, -chu suplirá el uso de ‘es’.

¿Luischu? ¿Ñañaykichu? ¿Qampa wawaykichu?

3
Quechua Básico A.CC.H

Ari, Luismi Manam ñañaychu. Ari, wawaymi.

¿Juanchu wawqiyki? ¿Wawaykichu? ¿Ñañaykichu?


Ari, Juanmi Manam wawaychu Manam.

¿Mamaykichu? ¿Taytaykichu? ¿Mamanchu?


Arí, mamaymi Arí, taytaymi Arí, mamanmi

a. Tukupay

Tapukuynin kutichiynin
¿Qampachu kawallu? Arí, ñuqapam.
¿Qampachu wasi? ………………..……………….
¿Paypachu qillqana? ………………..……………….
¿Ñuqanchikpachu mamanchik? ………………..……………….
¿Qamkunapachu taytaykichik? ………………..……………….
¿Ñuqanchikpachu? Manam……………………….
¿Paypa allqunchu? Arí. ………………kunapam.

4
Quechua Básico A.CC.H

Si la oración interrogativa implica el verbo 'ser' en 3ra persona plural ('son '), la
forma kanku puede estar ausente, pero no obligatorio. En ese caso, -chu suplirá
el uso de ‘son’.

¿Allqukunachu? ¿Wawaykikuna kanchu? ¿Ñañaykikunachu?


Arí, allqukunam Manam. Manam

¿Paykuna yachaqkunachu? ¿Paykuna hampiqkunachu?


Arí, yachaqkunam. Manam.

b. Tukupay

Tapukuynin kutichiynin
¿Qampachu kawallukuna? Arí, ñuqapam kawallukuna.
¿Qampachu wasikuna? ………………..……………….
¿Paypachu qillqanakuna? ………………..……………….
¿Paykuna yachachiqkunachu? ………………..……………….
¿Pedropachu allqunkuna? ………………..……………….
¿Ñuqanchikpachu sachakuna? Manam……………………….
¿……………………………………….? Arí. ………………kunapam.

Cuando la oración interrogativa tiene verbo, entonces el sufijo -chu se restringe a


su función de marcar el elemento sobre el que se pregunta.

¿Ricardochu llamkachkan? ¿Anachu kachkanki? ¿Yachay wasipichu llamkanki?


Arí, Ricardom. Arí, Paymi. Arí, kachkanim.

5
Quechua Básico A.CC.H

¿Amawtachu rimachkan? ¿Icamanchu richkanki? ¿ Allquchu qawamuchkan ?


Arí, llamkachkanmi. Arí, Anam. Arí, hampiqmi.

c. Tukupay

Tapukuynin kutichiynin
¿Limatachu richkanki? …………………………………….
¿Amawtachu kanki? ………………..……………….
¿Wasiykipichu kachkanki? ………………..…………………….…………….
¿Mamaykiwanchu llamkachkanki? ………………..……………….
¿Warmiykichu illachkan? ………………..………………………………….
¿ Walashpichu tusuchkanki? ……………………………………………….
¿Tantatachu mikuchkanki? …………………………………………………

-chu se sufija a la palabra sobre la que se pregunta,


que se quiere destacar por ser objeto de duda. Es la
misma que en la respuesta afirmativa llevará –mi; y en
la negativa, -chu. Es decir, este sufijo se agrega a la
palabra o frase que es asunto de la incertidumbre.

¿Lucas llamkachkanchu? ¿Limapichu llamkachkanki? ¿Mamaykichu Ana?


Arí, llamkachkanmi. Arí, Limapim. Arí, Mamaymi.

6
Quechua Básico A.CC.H

¿Lucaschu llamkachkan? ¿Limapi llamkachkankichu? ¿Mamayki Anachu?


Arí, Lucasmi. Arí, llamkachkanim Arí,Anam.

2. Expresiones afirmativas
a. Ñawichay

Arí, turinntinmi hamuni. Arí, wawqintinmi llamkachkani.

Arí, , Yachachiqmi kani. Ari, churintinmi

b. huntachiqta riqsisun

Sufijo
Inclusivo -ntin: “con su” “y su”. Un sufijo de caso que indica
una unión inherente. No solo es compañía como indica -wan,
sino una unión colectiva entre un participante y el/los otro/s.
 Ñuqaqa wawantin hamuni
‘Yo junto con mis hijos vengo’

7
Quechua Básico A.CC.H

Arí, , mamantinmi mikuchkani Arí, Aylluntin kachkaniku Arí, pachamama quchantin

Arí, sacha ruruntin Arí, chuqllu kisilluntin Arí, Papa yanuy qapchintin

Arí, Llamkaq masintinmi Arí, wasi punkuntinmi kachkan Arí, kamcha kankantin

3. Expresiones negativas-chu
En las oraciones básicas las expresiones negativas contienen un adverbio de
negación mana ‘no’ o ama ‘no prohibitiva’ que se complementa con el sufijo-
chu.
3.1 Oraciones negativas con manam + -chu
Las expresiones negativas con mana o manam pueden expresarle frene a una
pregunta o simplemente cuando te manifiestas.

Manam Latanutaqa munanichu Manam papayatawan mangotaqa munanichu

Manam mansanataqa mikunichu Manam kunan rurukunataqa rantinichu

8
Quechua Básico A.CC.H

Manam papayata mikunchu Manam misiki tunastaqa munanichu

a. Tukupay

Manam …………………………. Manam …………………………....


No eres Luis No tenemos mamá

…………………………………. ..……………………………. ……………………………


No deseo plátano No quiero manzana No es árbol

b. Yachaq masiykiwan ñawichay

PAOLA: Turilláy ¿Tantata munankichu?


MARTIN: Manam munanichu. ¿Qamqá?
PAOLA: Ñuqapas manam munanichu. ¿tantawawataqá?
MARTIN: tantawawatapas manam munanichu.

c. Rimasqankutahina qillqay yachaq masiykiwan


…………………………………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………………………………………
3.2. Oraciones negativas con ama
Las oraciones negativas con amam o ama en algunos casos son equivalentes a la
de mana o manam, pues ama denota prohibición o una orden que pide que algo
deje de hacerse o de ser. No pueden aparecer en la pregunta ni respuesta, es

9
Quechua Básico A.CC.H

decir, son imperativos frente a una norma o regla. El uso de amam, denota algo
frecuente, mientras ama algo actual.

a. Ñawichay

Amam paltataqa mikunkichu. Amam waqankichu.

Imagen
Imagen

Amam wasiyman hamunkichu. Amam achka tunas rurutaqa mikunkichu.

Imagen Imagen

Amam suwachu kanki. Amam qillachu kanki.

Imagen Imagen

Amam llullachu kanki. Amam awqachu kanki

Imagen Imagen

Amam mamay waqankichu Amam inlisiapi rimankichu

10
Quechua Básico A.CC.H

b. Señales prohibitivas
Aquí por ejemplo se usa ama, en las prohibiciones frente a una norma porque son
habituales o frecuentes.

Ama pitanachu Ama rimanachu Ama pukllanachu

Ama kallpanachu Ama hapinachu Ama mikunachu

Sufijo –na. Se usa con los verbos para indicar 'deber'


prohibitivo; frente a una norma o regla, por eso se combina
con ama + -chu en prohibiciones muy específicas.

11
Quechua Básico A.CC.H

4. Expresiones interrogativo- negativas

a. Ñawinchay yachaq masiykiwan

JUAN : Panilláy ¿Manachu Limata illanki?


LUCIA : Manam illanichu. ¿Qamqá?
JUAN : Ñuqapas manam. ¿Imatataq rurachkanki?
LUCIA :Puñuchkanim
JUAN : ¿Manachu llamkanki?
LUCIA : Manam llamkanichu, Samachkaniñam.

b. Tapukunata ñawinchasqaykiman hina kutichiy

¿Lucia Limatachu illan? ¿Luciachu puñuchkaniñam?


…………………………….. …………………………………

c. Ñawinchay tapukuykunatawan kutichiyta

¿Manachu papayata munanki? ¿Manachu miski piñata munanki?


Manam munanichu Ñuqaqa munanim

¿Manachu Luis kanki? ¿Manachu ingeniero nisqan kanki?


Luismi kani Manam ingeniero nisqanchu kani

¿Manachu latanuta mikunki? ¿Manachu llamkayta munanki?


Manam mikunichu Ñuqaqa munanim

d. Qillaqaspa tukupay

12
Quechua Básico A.CC.H

¿Manachu latanusta munanki? ¿Manachu runasimita rimanki?


…………………………………….. …………………………………….

¿Manachu limata illarqanki? ¿ Manachu ñañaykita kuyanki?


…………………………………. ……………………………………

¿Manachu mikuyta munanki? ¿Manachu Icapi llamkanki?


……………………………………. ………….………………………………

e. Aswan yachakuq masiykiwan ñawinchay

Julia ¿Mamantinchu hamuchkan? Pedro ¿Warmintinchu llamkachkan?


Arí, mamantinmi Arí, warmintinmi llamkachkan.
Manam mamantinchu. Manam warmintinchu.

¿Limata wawantinchu richkanki? ¿Churintinchu wasiykipi kachkanki?


Arí, wawantinmi Ari, churintinmi
Manam wawantinchu. Manam churintinchu.

¿Limamantachu hamuchkanki? ¿limamanta hamuchkankichu?


Arí, limamantam hamuchkani Arí , hamuchkanim

¿Wasiykipichu tantata mikuchkanki? ¿Wasiykipi tantatachu mikuchkanki?


Arí, wasiypim (tantata mikuchkani). Ari, tantatam ( wasiypi mikuchkani)
Manam wasiypichu. mikuna wasipim Manam tantatachu.

Pueden tener también respuestas dubitativas


Imaynaya o imaynach ‘como será’ cuando la
pregunta es en tercera persona mayormente.

13
Quechua Básico A.CC.H

¿ Wasinpi llamkanchu? ¿ Wawanta kuyanchu?


Arí, llamkanmi. Ari, kuyanmi.
Manam llamkanchu. Manam kuyanchu.
Imaynach. Imaynach.

¿ Adrea juanpa mamanchu ? ¿Pedro paltata munanchu?


Ari, mamanmi. Arí, munanmi
Manam mamanchu. Manam munanchu
Imaynach. Imaynach.

IV. QISPICHINA

a. Ñawinchay huk warimipura yachakuq masiykiwan

Rimaykullakim, Ñañáy , ¿Andreachu


kachkanki?
Arí, Andream kachkani.

¿Naranha mikuyta munankichu?


Manam. ¿qamqá?
Ñuqaqa munanim.

¿Ima miski rurukunatataq munanki?


JULIA Papayata, latanuta, magota. ANDREA

b. ¿Ima miski rurukunatataq Andrea munan?


………………………………………………………………………………………………………..
………………………………………………………………………………………………………..
………………………………………………………………………………………………………..
………………………………………………………………………………………………………..

c. Ñawinchay huk qaripura yachakuq masiykiwan

14
Quechua Básico A.CC.H

¿Imaynallam kachkanki? Pedro.


Allinllam.

¿Limamanchu ripuchkanki?
Manam, Wanka willkamanmi richkani.
¿Warmikiywanchu richkanki?
PABLO Manam. Mamaywanmi. ¿qamqá? PEDRO
Ñuqaqa manam illanichu.
Paqarinkama.

d. ¿Pitaq illachkan?
………………………………………………………………………………………………………..
………………………………………………………………………………………………………..
………………………………………………………………………………………………………..
………………………………………………………………………………………………………..

e. Ñawinchasunchik

Kunan watam tunas allin kachkan. Tunasqa huñi kaq


pachakunallapim wiñan. Huancayo llaqtamanmi
Pampas llaqtamantam apanku. Manam Wanka
willka llaqtamanqa tunasqata apankuchu. Tunasqa
ancha miski rurum. Ñuqaqa anchatam munani.
Turiyqa manam munanchu.

f. Willakuy imamanta rimasqanmanta.


………………………………………………………………………………………………………..
………………………………………………………………………………………………………..
………………………………………………………………………………………………………..
………………………………………………………………………………………………………..

g. Cuéntanos de alguna actividad de tu localidad.


………………………………………………………………………………………………………..
………………………………………………………………………………………………………..
………………………………………………………………………………………………………..
………………………………………………………………………………………………………..

15
Quechua Básico A.CC.H

16

También podría gustarte