Está en la página 1de 50

Manual Uzuariu DHIS 2

Manual Uzuáriu DHIS 2


2.17

1
Manual Uzuariu DHIS 2

2 Uzuáriu DHIS 2
Ekipa Dokumentasaun DHIS2
2.17
Copyright © 2006-2015
Garantia: DOKUMENTU IDA NE'E AUTOR SIRA APREZENTA IHA
ESTADU NE'EBE APREZENTA NE'E, NO LA FO GARANTIA
IMPLISITA KA EKSPLISITA RUMA, INKLUI MAIBE LA LIMITADU
BA, KOMERSIALIZASAUN NO IDONEIDADE BA OBJETIVU
RUMA. AUTOR NO KONTRIBUIDOR SIRA SEI LA ASUME
RESPONSABILIDADE BA ESTRAGU RUMA DIRETU, INDIRETU,
INSIDENTAL, ESPESIAL, EZEMPLAR OU KONSEKUENSIAL
(INKLUI MAIBE LA LIMITADU BA AKIZISAUN BENS OU SERVISUS
SUBSTITUTIVU; PERDA UZU, DADU OU PROVEITU SIRA; OU
INTERRUPSAUN NEGOSIU) PRODUZ HO NARAN MODU IDA IHA
NARAN TEORIA RESPONSABILIDADE DEIT, IHA KONTRATU KA,
RESPONSABILIDADE OBJETIVA KA, OU (INKLUI NEGLIJENSIA
KA LAE) NE'EBE MOSU HUSI UZU MANUAL IDA NE'E NO
PRODUTU SIRA NE'EBE MENSIONA IHA NE'E, MASKI IHA AVIZU
KONABA POSIBILIDADE DANU SIRA NE'E MOSU.

Lisensa: Iha lisensa atu kopia, fahe no/ou modifika dokumentu ida
ne'e iha termus GNU Free Documentation License , versaun 1.3 ou
naran versaun ikus liu ne'ebe publika husi Free Software Foundation;
sein seksaun Invariante, sein textu ho Front-Cover, no textu Back-
Cover. Kopia husi lisensa inklui iha fonte dokumentasaun ida ne'e,
no disponivel mós online iha: http://www.gnu.org/licenses/fdl.html.

Kapítulu 1. Hahú uza DHIS 2 nudar uzuáriu 5

1.1. Hahú uza DHIS 2 5


1.2. Loke DHIS 2 5
1.3. Tama no sai husi aplikasaun 5
1.4. Hatene liu tan konaba aplikasaun DHIS 2 5
1.4.1. Menú Leten - Asesu ba módulu sira 6

2
Manual Uzuariu DHIS 2

1.4.2. Explora (hatene liu tan) modulu nia laran 6


Kapítulu 2. Hatama dadu sira 8
2.1. Hatama dadu sira iha DHIS 2 8
2.1.1. Selesiona formulariu data entry 8
2.1.3. Hadia (edita) no hamós dadu 11
2.1.4. Validasaun dadu iha formulariu 11
2.1.5. Hatama dadu offline (Offline data entry) 11
2.1.6. Data entry husi unidade organizasional oioin 12
Kapitulu 3. Uza funsionalidade Kualidadu Dadu sira (Data Quality) 13
3.1. Vizaun global ba verifikasaun kualidade dadu sira (data quality) 13
3.2. Verifikasaun kualidade dadu sira (Data quality checks) 13
3.3. Halao Analize ba Regras Validasaun 13
3.4. Analize Std Dev Outlier 15
3.5. Analize Outlier Min-Max 17
3.6. Analize Lakuna (Gap Analysis) 17
3.7. Analize Segimentu (Follow-Up) 17
Kapitulu 4. Oinsa uza funsionalidade relatoriu 19
4.1. Funsionalidade relatoriu iha DHIS 2 19
4.2. Oinsa uza relatoriu standard 20
4.3. Uza tabela de relatoriu sira 21
4.4. Uza relatoriu dataset 22
4.5. Uza rekursu sira 23
4.6. Uza rezumu taxa notifikasaun (Using reporting rate summary) 23
4.7. Uza relatoriu distribuisaun unidade organizasaun 24
Kapitulu 5. Uza Tabele Dinamika (Using Pivot Table) 26
5.1. Introdusaun ba Tabela Dinamika 26
5.2. Selesiona elementu dimensaun 26
5.3. Organiza aprezentasaun tabela 28
5.4. Uza opsaun tabela nian 29
5.5. Kria favoritu 29
5.6. Integrasaun analize 30
5.7. Download data 31
5.8. Partilla interpretasaun sira 31
5.9. Integra tabela sira iha webpage (Embed tables in any web page) 32
5.10.Restrisoens (Constraints) 32
Kapitulu 6. Uza Vizualizador Dadu nian (Data Visualizer) 33
3
Manual Uzuariu DHIS 2

6.1. Vizaun Global konaba Data Visualizer 33


6.2. Hili tipu grafiku 33
6.3. Hili series, kategoria no filtru 34
6.4. Hili indikador no data element sira 35
6.5. Hili taxa relatoriu (reporting rates) 35
6.7. Hili unidade organizasaun (orgunit) 35
6.8. Hili konjuntu grupu orgunit no konjuntu grupu data element 35
6.9. Hili opsaun grafiku nian 35
6.10. Exibe ou hatudu grafiku 36
6.11. Downloading chart as image or PDF 36
6.12. Rai grafiku hanesan favoritu 36
6.13. Partilla Interpretasaun 37
6.14. Integra grafiku iha web page 37
6.15. Integrasaun Analize 37
6.16. Sai husu modulu vizualizador data 38
Kapitulu 7. Uza GIS 39
7.1. GIS module overview 39
7.2. Mapeamentu tematiku 39
7.2.1. Kamada fasilidade (Facility layer) 40
7.2.3. Kamada tematika 1-4 (Thematic layer 1-4) 41
7.2.4.Kamada atividade (Event layer) 42
7.3. Instrumentu sira (Tools) 43
7.3.1. Mapa favoritu sira (Favorite maps) 43
7.3.2. Kria konjuntu lejenda predefinidu 44
7.3.3. Download mapa hanesan imajen 44
7.3.4. Partilla interpretasaun mapa 44
7.3.5. Integra mapa iha web page 44
7.3.6. Integrasaun Analize 45
Kapitulu 8. Dashboards (Painel Kontrolu) 46
8.1. Konfigura (Setting up) dashboard 46
8.2. Mensajen no feedback 47
Kapitulu 9. Perfil Utilizador sira 50
9.1. Konfigurasaun Utilizador 50
9.2. Perfil utilizador 50

4
Manual Uzuariu DHIS 2

Kapítulu 1. Hahú uza DHIS 2 nudar utilizador


1.1. Hahú uza DHIS 2
Hafoin le tiha kapitulu ida ne'e ita sei hatene:
• Oinsa loke aplikasaun DHIS 2
• Oinsa tama no sai husi aplikasaun ne'e ho forma segura
• Oinsa explora aplikasaun ne'e no hetan asesu ba nia funsaun oioin

1.2. Loke DHIS 2


DHIS 2 ne'e aplikasaun web ne’ebé ita bele asesu wainhira ita uza navegador web ("internet browser")
ho ligasaun ba internet. Internet Browser ne'ebe ami rekomenda mak Google Chrome (bele
deskarrega ("download") nia instalador iha ne'e: http://www.google.com/chrome). Loke navegador
web no hakerek URL DHIS 2 nian iha barra diresaun ou "address field" (husu ajuda husi ita nia
ekipa apoiu tekniku). Ekran sei hatudu login screen iha ne'ebe ita bele hatama ita nia username
(utilizador nia naran) no password (seña).

1.3. Tama no sai husi aplikasaun


Wainhira ekran login kor azul mosu iha navegador, ita tenki hatama utilizador nia naran (username)
no seña (password) ne'ebe ita simu husi administrador. Karik login la susesu sei mosu mensajen erru
ne'ebe hatudu katak utilizador nia naran i/ou seña la korretu no husu atu hatama fali utilizador no
seña (ne'ebe lós). Wainhira ita login korretamente mak sei mosu Painel Kontrolu (Dashboard)
DHIS2, iha ne'ebe ita bele imediatamente monitoriza dadus foun liu iha grafiku sira ne'ebe konfigura
antes ona, no ita bele asesu ita nia sitius favoritus iha DHIS 2 nia laran (relatorius, mapas, etc).

Wainhira sesaun asesu DHIS2 hotu ona, ami rekomenda atu sempre sai (log out) husi programa antes
taka browser. Uza link sai (log out) iha kantu liman los léten; navegador sei fila fali ba ekran log in.

1.4. Hatene liu tan konaba aplikasaun DHIS 2


Aplikasaun DHIS iha menu rua: barra Menu Leten (Superior) ne'ebe lori ita ba modulu oioin, no
menu liman karuk , iha maioria modulu sira nia laran, atu navega husi aspektu ida ba aspektu seluk
iha kada modulu nia laran.

Simbolu DHIS2 iha eskina karuk leten, funsiona mós hanesan link lais (fast link) ba pajina inisial
ne'ebe utilizador determina tiha ona. Jeralmente pajina inisial ou Home Page mak Painel Kontrollu
ou Dashboard. Iha eskina liman los leten ita bele haré butaun Sai (Log Out) ne'ebe lori ita sai husi
aplikasaun ho forma seguru.
5
Manual Uzuariu DHIS 2

1.4.1. Menu Leten - Asesu ba módulus


DHIS kompostu husi modulus oioin (komponentes prinsipais), ida-idak ho nia karakteristika
espesifika, hanesan hatama dadu sira (data entry), relatoriu (reporting) no painel kontrolu
(dashboard). Ita bele asede modulu sira ne'e iha Menu Leten, iha Maintenance or Services nia ókos.
Menu Maintenance jeralmente administrador sistema mak uza, atu halo manutensaun ba aplikasaun,
ne'ebe dala ruma ita la haré hetan. Services mak menu iha ne'ebe ita hetan maior parte karakteristika
operativa aplikasaun ne'e nian, hanesan hatama dadu sira, kualidade dadu sira no relatoriu. Iha item
Help (Ajuda) husi Menu Superior ita bele asesu Manual Uzuáriu, halo update ou aktualizasaun ba
dadu sira uzuáriu nian, ou haré informasaun konaba aplikasaun DHIS 2 ne'ebe lao daudaun.

Atu muda ba modulu foun ita presiza muda mouse nia pointer ba naran item ida iha Menu Leten:
Maintenance, Services, ou Help (Ajuda), no tuir mai sei mosu submenu ho modulu oioin. Klik iha
modulu ne'ebe ita hakarak asesu atu loke modulu ne'e.

1.4.2. Explora modulus nia laran


Jeralmente wainhira loke modulu ida ita sei haré modulu ne'e nia pajina prinsipal, ne'ebe kontein
lista submodulus ou karakteristikas importantes iha ekran nia zona sentral, ho nia deskrisaun badak.
Simplesmente klik deit iha karakteristika ne'ebe ita hakarak loke.

Wainhira tama ona iha modulu nia laran, ita sempre haré menu iha sorin karuk (left menu) ho link ba
karakteristikas oioin. Uza menu ne'e atu muda husi karakteristika ida ba karakteristika seluk.

Menu hatama dadus (Data Entry) no painel kontrolu (Dashboard) laiha submenu tanba sira iha
karakteristika ida deit. Buat hotu-hotu mosu iha pajina ida deit, portantu la presiza menu seluk tan.

6
Manual Uzuariu DHIS 2

7
Manual Uzuariu DHIS 2

Kapítulu 2. Hatama dadus


2.1. Hatama dadus iha DHIS 2
Atu loke janela hatama dadus (data entry) klik iha tab Servisus ne'ebe mosu iha menu prinsipal. Sei
mosu dropdown menu ne'ebe enlista servisu hotu ne'ebe DHIS 2 providensia. Klik iha opsaun Hatam
Dadus.

Modulu data entry mak modulu iha ne'e ita rejista manualmente dadu sira hotu iha database (baze
dadu sira) iha DHIS 2.

Ita rejista dadu sira ne'ebe korresponde ba unidade organizasaun ida, periodu ida, no set elementu
dadu (data set) dala ida deit. Jeralmente data set ida korrenponde ba formulariu surat tahan ida
ne'ebe uza ba koleksiona dadu sira.

2.1.1. Selesiona formulariu data entry


Atu hahu hatama dadu sira, pasu primeiru mak hili formulariu ne'ebe korretu, hanesan tuir mai ne'e:
1. Lokaliza unidade organizasaun ou orgunit ne'ebe nia dadu ita atu hatama, iha tree menu iha liman
karuk. Loke no taka sukursal sira (branches) ho klik iha sinal +/-. Dalan lais atu buka hetan
orgunit maka uza search box iha tree menu (kor matak) nia leten; maibe tenki hakerek naran
kompletu atu bele hetan.

2. Hili data set husi lista dropdown data set sira ne'ebe disponivel ba orgunit ne'ebe ita hili.

3. Hili periodu ne'ebe korresponde ho dadu sira ne'ebe atu. The available periods are controlled by
the period type of the data set (reportingfrequency). Ita bele haksoit tinan ida ba oin ou ba kotuk
wainhira klik iha seta sira ne'ebe iha periodu nia leten.

Agora lolós ita bele haré ona formulariu data entry. Husi perspektiva dezeñu formulariu, iha
formulariu oin tolu: From a form design perspective, there are three types for forms: formulariu
default (default form), formulariu seksaun (section form) no formulariu personalizadu (custom form).
Karik iha custom form maka custom form ne'e sei mosu uluk, depois tuir mai, tutuir malu, section
form, ho default form.

2.1.2. Hatamu dadu sira


Atu hahu hamata dadu, klik iha kampu dahuluk (first field) nia laran, depois hakarek valor ka numeru
ne'ebe korresponde ba kampu ne'e. Depois klik iha butaun Tab atu muda ba kampu (field) tuir mai.
Klik Shift+Tab atu fila fali ba field uluk ou anterior. Ita bele mos uza butaun seta "up" "down" atu
navega husi selula ida ba selula seluk iha formulariu nia laran. Valor sira ne'ebe hatama ne'e sei rai
("save") imediatamentu, portantu lalika rai fali ikus mai. Kampu matak hatudu katak valor sira rai
tiha ona iha sistema (iha server).

Validasaun Input: Wainhira ita hakerek valor ida ne'ebe invalidu, ezemplu wainhira ita hakerek letra
iha field ne'ebe bele simu númeru deit, maka sei mosu mensajen pop-up ne'ebe hatudu erru no field
nia kor sei muda ba kinur (la rai, not saved) too wainhira ita korrije tiha erru hodi hatama valor ne'ebe
validu. Karik ita define tiha ona range (alkanse) maximu ho minimu ba field ruma (kombinasaun
data element + orgunit), mensajen popup sei mosu wainhira valor ne'ebe hatama boot ka kiik liu
alkansa ne'ebe determina tiha ona (out of range), no valor ne'e sei la rai, too wainhira ita korriji tiha
erru ne'e ho hatama valor ne'ebe iha alkansa nia laran (ou muda alkansa atu bele simu valor ne'ebe ita
hatama ne'e).

8
Manual Uzuariu DHIS 2

Disabled fields: Wainhira ita inkapasita ou invalida field ruma (disabled field) nia kor muda ba
sinzentu (abu-abu), no signifika katak field ne'e bele mamuk no lalika hatama dadu iha nia laran.
Kursor sei haksoit automatikamente ba field seluk.

Data history: Wainhira ita double-click (klik dala rua tutuir malu) iha naran input field ida ida
formulariu nia laran, maka sei mosu janela istoria ida ne'ebe hatudu valor sira 12 ikus liu ne'ebe ita
hatama iha field ne'e (kombinasaun orgunit + data element + kategoria opsaun) iha bar chart ida.
Janela ne'e hatudu mos alkanse maximu no minimu no fo biban atu halo ajustamentu ba alkanse ba
kombinasaun orgunit no data element espesifiku ruma.

9
Manual Uzuariu DHIS 2

Follow Up: Iha janela data history iha mós karakteristika ida atu tau tag ou star (fitun) ba valor
ruma. Ezemplu: valor ruma ne'ebe ita deskonfia bele rai nafatin iha sistema maibe ho marka atu
follow-up. Iha modulu Data Quality ita bele halao analize follow-up hodi haré valor sira hotu ne'ebe
ita tau tiha ona marka atu follow-up, depoisbele edita ka hadia valor sira ne'e wainhira ita prova katak
sala ka la korretu.

Audit trail: Audit trail fo biban ba ita atu haré valor seluk dadu nian ne'ebé uluk hatama tena, antes
de hatama valor ida agora nian. Ezemplu: valor data element tuir mai muda tiha husi nia valor inisial
ba 120. Audit trial hatudu wainhira mak valor dadu ne'e hetan mudansa no uzuáriu ne'ebé mak halo
mudansa ne'e.

10
Manual Uzuariu DHIS 2

2.1.3. Hadia (edita) no hamós dadu


Se hakarak hatama dadu ne'ebe hatama tiha ona, bele troka deit valor dadu ne'e ho valor ne'ebe
atualizadu. Se hakarak hamós (delete) dadu kompletamente, entaun hili valor ne'ebe atu hamós
depois klik "Delete" iha keyboard. Karik ita hatama zero maibe data element ita konfigura tiha ona
atu la simu no la rai zero, maka valor dadu uluk nian (valor ida ne'ebe ita hakarak modifika) sei la
hetan korreksaun ho valor foun ne'e. Tanba ne'e mak diak liu hamós kompletamente (completely
delete), katak hein too selula nia kor muda ba matak (hijau) depois mak hatama valor foun.

2.1.4. Validasaun dadu iha formulariu


Wainhira valor hotu ba formulariu preenxe ou hatama hotu tiha ona, ita bele halao validation check
(ezame validasaun) iha formulariu. Klik iha "Run Validation" iha eskina ka sikun kraik, liman lós.
Regra sira ba validasaun ne'ebe envolve data element iha formulariu nia laran (data set) sei halao ba
dadu foun sira. Wainhira kompletu ona, sei mosu lista violasaun sira ou mensajen simples ne'ebe
dehan "The data entry screen successfully passed validation" (ekran data entry pasa tiha ona prosesu
validasaun ho susesu). Favor harê kapitulu konaba Kualidade Dadu sira atu hetan informasaun oinsa
define regra validasaun sira ne'e.

Wainhira halo tena korreksaun ba dadu ne'ebe sala no kompleta tena servisu ho formulariu sira,
pratika ne'ebe rekomenda tuir mai mak klik iha butaun Complete iha formulariu nia okos atu rejista
formulariu ne'e hanessan formulariu ne'ebe kompletu ona. Informasi ida ne'e sei uza atu jera relatoriu

kompletu ba nivel subdistritu, distritu, provinsial, no nasional.

2.1.5. Hatama dadu offline (Offline data entry)


Modulu data entry funsiona hela deit maske durante prosesu data entry konseksaun internet la
estavel. Atu bele utiliza funsionalidade ida ne'e, ita tenki login ba server wainhira sei iha koneksaun
internet, maibe karik durante prosesu data entry ligasaun internet entre ita nia komputador ho server
la estavel, ita sei bele kontinua hatama nafatin dadu sira ba formulariu, rai lokalmente iha
komputador, depois mak sei dudu sae ba server wainhira koneksaun internet diak ou reestabelese fali.
Ita bele hatama dadu no rai iha komputador wainhira sei offline, no depois mak upload ba server
wainhira ita online. Nee signifika katak estratejia dezenvolve dadu on-line sei viavel liu iha fatin sira
ne'e koneksaun internet la estavel. Largura banda ne'ebe presiza atu uza tuun barak tebes tanba ita la
presiza hatun bebeik formulariu sira husi server kada vez ke ita aprezenta dadu.

11
Manual Uzuariu DHIS 2

Wainhira ita bele asesu ona server husi koneksaun internet, maka sei mosu mensajen ida iha ekran
data entry hanesan tuir mai ne'e:

Wainhira tanba problema ruma ita nia koneksaun internet kotu durante prosesu data entry, aplikasaun
sei deteta problema ne'e no informa mai ita katak dadu sei rai lokalmente (iha komputador).

Entretantu ita bele kontinua halo data entry hanesan baibain. Wainhira ita hatama hotu dadu sira
ne'ebe presiza atu hatama, no aplikasaun dedeta fali katak server online fali ona, nia sei informa ita
katak ita iha dadu sira ne'e presiza sinkroniza ho server.

Wainhira dadu sira sinkroniza tiha ona ho server, ita sei simu mensajen ne'ebe konfirma katak data
upload tiha ona ba server ho susesu.

2.1.6. Data entry husi unidade organizasional oioin


Iha situasaun balun diak liu dadu sira husi unidade organizasional (orgunit) oioin iha formulariu data
entry ida deit, por ezemplu wainhira data element iha formulariu ne'e uitoan deit maibe orgunit iha
instituisaun ne'e barak tebes. Iha kazu ne'e, ita bele hamoris (enable) data entry ba multi orgunit iha
System Settings, liu husi klik iha butaun "Enable multi organisation unit forms". Depois wainhira
halo data entry ita hili orgunit ne'ebe iha kedas orgunit ne'ebe nia dadu ita hakarak hatama nia leten.
Favor nota katak funsaun ida ne'e so bele halao deit ho formulariu bazeia ba "section". Nune'e ita
bele haré data element sira mosu hanesan koluna no orgunit sira mosu hanesan liña iha formulariu
nia laran. Nota mos katak formulariu data entry relasiona ho fasilidade ne'ebe nia dadu ita atu hatama,
katak orgunit ne'ebe agora mosu iha formulariu.

12
Manual Uzuariu DHIS 2

Kapitulu 3. Uza funsionalidade Kualidadu Dadu sira (Data


Quality)
Modulu data quality providensia meiu sira atu hadia akurasia no konfiansa dadu sira iha sistema nia
laran. Ne'e ita bele hetan husi regra sira ba validasaun no liu husi verifikasaun estatitika oioin. Ita
bele hetan asesu ba funsionalidade hotu ne'ebe sei deskreve tuir mai ne'e iha menu liman karuk, iha
modulu Services-->Data Quality.

3.1. Vizaun global ba verifikasaun kualidade dadu sira (data


quality)
Garantia kualidade dadu sira sai nudar preokupasaun xave wainhira ita hakarak hari sistema
informasaun jestaun saude (HMIS) ne'ebe efektivu. Kualidade dadu sira iha dimensaun oioin, ne'ebe
inklui:
• Ezatidaun (Correctness): Dadu sira tenki tama iha alkanse (range) normal dadu sira ne'ebe
koleksiona husi fasilidade ne'e. Labele iha diskrepansia boot wainhira ita halo komparasaun ho dadu
husi data element relevante.
• Integridade ou Plenitude (Completeness): Dadu sira ba data element hotu husi fasilidade saude
hotu-hotu tenki submete tiha ona
• Koerensia (Consistency): Dadu sira tenki koerente kah konsistente ho dadu sira ne'ebe hatama tiha
ona iha fulan no tinan sira uluk, maibe sei permite mudansa iha reorganizasaun, aumentu iha karga
de traballu, etc., no koerente mos ho fasilidade saude sira seluk ne'ebe iha kondisaun hanesan.
• Pontualidade (Timeliness) : Dadu sira hotu husi orgunit hotu-hotu tenki submete iha tempu ne'ebe
determina tiha ona.

3.2. Verifikasaun kualidade dadu sira (Data quality checks)


Verifikasaun kualidade dadu sira bele halo ho meiu oioin, hanesan:
1. Iha fatin ka pontu data entry, aplikasaun bele verifika dadu sira ne'ebe hatama atu haré se dadu
sira ne'e tama iha alkanse (range) maximu no minimu ba data element relevante (bazeia ba dadu
sira ne'ebe rejista uluk ona).
2. Define regras validasaun oioins, ne'ebe bele halao wainhira utilizador hatama tiha ona dadu sira
hotu. Utilizador bele mos verifika daru sira ne'ebe hatama ona relativamente ba periodu
determinadu ruma no orgunit ruma, bazeia ba regra validaasaun sira, hodi hatudu violasaun ba
regra validasaun sira ne'e.
3. Analize ba data set, katak verifika lakuna (gap) iha dadu sira.
4. Triangulasaun dadu sira (Data triangulation) katak kompara dadu ou indikador hanesan husi
fontes oioin.

3.3. Halao Analize ba Regras Validasaun


Ita bele asesu Analize Regras Validasaun husi menu Services->Data Quality.

Regra validasaun ida bazeia ba expresaun ne'ebe define relasaun entre data element balun. Expresaun
ne'e iha parte liman karuk no parte liman lós no operador ida ne'ebe define se parte liman karuk ne'e
kiik liu, hanesan kah boot liu parte liman lós. Expresaun ne'e forma kondisaun ida ne'ebe garante
katak iha kriteria lojika balun ne'ebe tenki preenxe. Nudar ezemplu, regra validasaun ida bele afirma
katak numeru total vasina ne'ebe fo ba labarik sira kiik liu ou hanesan ho numeru labarik sira.

Funsaun analize regra validasaun sei verifika regra validasaun ba dadu ne'ebe rejista iha sistema.
Violasaun ba validasaun sei relata iha kazu sira ne'ebe la preenxe kondisaun ne'ebe define tiha ona
husi expresaun regra validasaun, katak kondisaun ne'e falsu.

Selesiona dadu sira atu halo validasaun:


13
Manual Uzuariu DHIS 2

First, hili data hahu no data remata ba dadu ne'ebe sei inklui iha analize. Bele uza date picker widget
atu selesiona data sira.

Segundu, hili inklui regra validasaun hotu ou hili deit regra validasaun ba grupu ida deit.

Terseiru, hili atu inklui deit orgunit ne'ebe determina tiha ona, ou orgunit ne'ebe hili tiha ona ho
labarik sira hotu iha anlize ne'e.

Kuartu, hili orgunit.

Finalmente, klik iha validate .

Rezultadu Validasaun:
Prosesu analize han tempu ne'ebe presize depende ba volume dadu sira ne'ebe ita analiza. Se laiha
violasaun ba regras validasaun maka sei mosu mensajen ne'ebe informa katak validasaun pasa ho
susesu.

Se analize hetan violasaun ruma, maka violasaun sira ne'e sei mosu iha lista ida. Sei mosu mós
unidade organizasional (orgunit), periodu, valor deskripsional liman karuk, operador no valor
deskripsional liman lós, no deskripsaun ba kada violasaun.

Bele klik ikon show details atu hetan informasaun klean liu konaba violasaun validasaun. Ne'e sei
loke ekran popup ida ne'ebe fo informasaun konaba data element ne'ebe inklui iha regras de

14
Manual Uzuariu DHIS 2

validasaun no sira nia valor dadu korrespondente. Ita bele uza informasaun ne'e atu hadia data ne'ebe
inkorretu.

Ita bele exporta violasaun validasaun ba dokumentu PDF wainhira ita klik iha butaun Download as

PDF, no mós ba workbook Microsoft Excel wainhira ita klik iha butaun Download as Excel.

3.4. Analize Std Dev Outlier


Ita bele asesu ba analize Outlier husi menu Services->Data Quality.
Analize standard deviation based outlier providensia mekanismu atu revela ka hatudu valor sira
ne'ebe numerikamente dook husi dadu sira seluk. Valor outlier sira bele mosu por akazu deit (by
chance), maibe dala barak valor outlier sira hatudu katak iha erru iha medisaun ou distribuisaun
analysis provides a mechanism for revealing values that are numerically distantfrom the rest of the
tipu heavy-tailed (ne'ebe rezulta iha numeru ne'ebe ás tebes). Iha kazu erru medisaun ita bele soe
tiha deit maibe iha kazu ikus ita tenki atensaun wainhira uza instrumentu ou interpretasaun sira ne'ebe
asume distribuisaun normal. Analize bazeia ba distribuisaun normal standard.

Selesiona dadu sira ne'ebe atu analizae:


Primeiru, hili data hahu no remata (husi... to'o ....) ba dadu ne'ebe atu inklui ih aanalize.

Segundu, hili data set husi ne'ebe sei hasai data element sira.

15
Manual Uzuariu DHIS 2

Terseiru, hili data element hotu ou balun deit iha data set ho metodu di iha dadu sira ne'ebe hili ou
marka depois klik iha butan add/ remove.

Kuartu, hili orgunit inan (parent organisation unit) ne'ebe atu uza. Labarik hotu iha orgunit ne'e tenki
inklui hotu.

Kintu, hili numeru standard deviation sira. Ida ne'e refere ba numeru standard deviation sira ne'ebe

dadu bele desvia husi mean antes de klasifika hanesan outlier.

Rezultadu Analize:
Wainhira prosesu analize hotu ona, valor outlier potensial ne'ebe hetan sei mos uiha lista ida. Sei
mosu mós data element, organisation unit, periodu, valor minimu, valor atual, no valor maximum ba
kada outlier. Valor maximu no minimu refere ba valor fronteira sira, ne'ebe deriva husi numeru
standard deviation ne'ebe ita hili ba analize.
16
Manual Uzuariu DHIS 2

Ita bele modifika diretamente kada valor outlier iha pajina rezultadu analize. Atu modifika valor ita
klik iha field korrespondente nia laran, iha koluna valor nian, depois hakerek/hatama valor, depois
navega sai husi field nee (klik tab ou klik iha naran fatin ida iha field ne'e nia liur). Sistema sei fo
alerta wainhira valor ne'ebe hatama sei monu iha alkanse (range) valor maximu no minimu nia laran,
maibe valor sira ne'e sei rai nafatin. Field nia kor de fundu (background color) sei muda ba mean
wainhira nia valor iha alkanse nia liur, no nia kor sei matak wainhira iha alkanse nia laran.

Ita bele klik iha star icon (simbolu fitun) atu marka tiha kada valor outlier atu follow-up.

3.5. Analize Outlier Min-Max


Analize outlier bazeia ba valor maximu no minimu providensia mekanismu ida atu revela ka hatudu
valor sira ne'ebe la monu iha valor maximu no minimu ida ne'ebe determina tiha ona nia laran. Valor
maximu no minimu ne'e ita bele determina mesak (custom determined) ou bele define
automatikamente husi sistema, iha modulu administrasaun dadu sira (data administration module).
Favor haré seksaun konaba analize Std dev outlier atu haré detalles konaba nia uzu.

3.6. Analize Lakuna (Gap Analysis)


Analize lakuna providensia mekanismu atu revela ka hatudu lakuna iha dadu sira. Iha lakuna ba data
element espesifiku no mos ba orgunit. Ita bele define lakuna hanesan periodu ida ne'ebe laiha rejistu
dadus, ne'ebe presede no susede periodus ne'ebe iha rejistu valor dadu sira. Lakuna ne'ebe bele hatudu
erru iha kaptura dadu sira, ou omisaun, no bele investiga klean liu. Atu hatene liu detalles konaba nia
uzu, favor haré seksaun konaba analize Std dev outlier.

3.7. Analize Segimentu (Follow-Up)


Funsaun analize follow-up enlista valor dadu sira hotu ne'ebe ita marka tiha ona atu halo segimentu
(follow-up). Ita bele marka valor dadu ida atu halo segimentu iha modulu data entry no mós iha
variante analize validasaun seluk iha modulu ne'e nia laran. Hanesan bele haré iha ekran tuir mai ne'e,
presiza deit hili orgunit ida husi organizational tree. Valor hotu ne'ebe hetan estatutu ka marka atu
follow-up mosu iha ne'e, ba desendente husi orgunit ne'ebe selesiona tiha ona.

17
Manual Uzuariu DHIS 2

18
Manual Uzuariu DHIS 2

Kapitulu 4. Oinsa uza funsionalidade relatoriu


4.1. Funsionalidade relatoriu iha DHIS 2
Modulu relatoriu iha DHIS 2 providensia alternativa relatoriu oioin. Seksaun ida nee sei esplika oinsa
uza alternativa relativa oioin sira ne'e atu haré no analiza dadu sira (data). Seksaun seluk sei esplika
oinsa konfigura no prganiza ferramenta relaoriu oioin ne'ebe iha.

Relatoriu padraun (Standard reports): Relatoriu padraun sira konstroi husi tabela relatoriu sira,
maibe nia dezeñu avansadu liu hodi fo biban atu aprezentasaun kosmetika no estilu ne'ebe kapás liu.
Relatoriu sira bele mós kombina tabela no grafiku oioin iha relatoriu ida deit nia laran, no bele
disponibiliza hanesan relatoriu one-click (one-click report) ne'ebe fasil atu uza. Relatoriu sira ne'e
ideal atu print sai ou fahe offline, tanba ita bele download relatoriu sira iha formatu PDF.

Relatoriu dataset (Dataset reports): Relatoriu Dataset nee metodu ida haré formulariu data entry
iha formatu ne'ebe fasil atu print fasilmente, tantu iha forma data matak (raw data) ou data agregadu
(tuir tempu ou fatin). Dezeñu ne'ebe uza iha data entry sei uza mós iha relatoriu dataset. Ne'e so
funsiona deit iha dataset ne'e mai husi formulariu entrada de dadus personalizadu (custom data entry
form).

Painel Kontrolu (Dashboard): Ne'e metodu fasil liu atu haré data. Dashboard bele hatudu too grafiku
data haat, no mós dalan klot ba ita nia relatoriu, tabela relatoriu no mapa favoritu, Kada utilizador
bele konfigura nia dashboard pesoal.

Vizualizador Data (Data Visualizer): Halo vizualizasaun fleksivel ba data iha grafiku no tabela sira.
Ita bele inklui kualker numeru indikador no data element. Iha grafiku tipu oioin ne'ebe disponivel,
hanesan koluna, koluna sae-malu (stacked column), liña, area chart, no pie chart. Ita bele rai grafiku
sira fasilmente atu bele hasai iha tenmpu ikus, no mós bele tau iha ita nia dashborad pesoal. Ita bele
mós download grafiku sira ne'e hanesan file imajen ou PDF iha ita nia komputer.

Tabela relatoriu (Report tables): Tabela sira ne'e bele fo sai data iha formatu ne'ebe fasil atu
konfigura, ne'ebe hatudu data mata ou data agregadu, no mos data indikador sira. Tabela sira ne'e bele
uza nudar fonte dadu sira ba relatoriu ne'ebe avansadu liu, atu exporta ba sistema external, ou mesmu
hanesan data matak (crude data), no bele exporta ba file PDF, excel, CSV no jasper design files.
Tabela sira ne'e reprezenta metodu atu hatudu dadu sira no forma ida ne'ebe lais, dinamiku no
fleksivel. Ita bele konfigura tabele relatoriu sira ho parametru oioin atu bele uza sira beibeik iha tempu
no fatin oioin.

Relatoriu distribuisaun orgunit (Orgunit distribution reports): Relatoriu sira produz husi pakote
informasaun ne'ebe mai husi grupu orgunit no bele hatudu tipu (no numeru kada tipu) fasilidade
ne'ebe lokaliza iha determinada area jeografika (naran nivel ida iha ierarkia fasilidade sira nian).
Relatoriu sira ne'e produz automatikamente no hatudu informasaun inha formatu tabela no grafiku,
no iha opsaun atu download nudar fila PDF, excel no CSV.

Sumariu taxa relatoriu (Reporting rate summary): Relatoriu sira ne'e hatudu vizaun global konaba
fasilidade hira mak submete tiha ona sira nia data ba dataset no periodu deternminadu ida. Iha ne'e
ita bele hetan kontajen no persentajen ne'ebe hatudu taxa relatoriu ba dataset ida deit ou dataset hotu.

Tabela dinamika iha excel (Excel pivot tables): Tabele dinamika iha Excel reprezenta metodu forte
ida atu analiza dadu sira, no DHIS 2 fo ligasaun direta ba tabele dinamika sira hodi disponibiliza dadu
sira atu atualiza nafatin file excel ne'ebe iha. Ida ne'e ferramenta ida ne'ebe util tebe-tebes ba utilizador
sira ne'ebe prefere servisu ho data offline. Atu atualiza nafatin tabele dinamika lokal, ita presiza
ferramente myDatamart, ne'ebe halo ligasaun hoi server online, no daowload nafatin data foun liu.

19
Manual Uzuariu DHIS 2

Atualizasaun ida ne'e jeralmente akontese fulan ida dala ida wainhira data foun disponivel ona, maibe
la presiza koneksaun internet permanente hanesan ferramenta relatoriu sira seluk (se karik ita halo
koneksaun ho server DHIS 2 online).

Tabela dinamika iha web (Web-based pivot tables): Tabela dinamika prekonstruida ne'e ferramenta
ho baze web ne'ebe bele hatudu data indikador tuir orgunit no periodu iha vizaun tipika ba tabela
dinamika, no fo dalan ba manipulasaun dinamika bazika balu ba tabela sira ne'e. Ne'e metodu lais no
fasil atu haré ba valor indikadores barak dala ida deit (tuir orgunit no/ou periodu), maibe nia laiha
funsionalidade hanesan tabela dinamika excel offline.

GIS: Aprezenta no analiza data liu husi mapa tematiku. Ita bele haré daa element h o indikador sira,
no wainhira ita iha koordenadas (jeografikas) ba ita nia orgunit hotu, ita bele detalla ierarkia no haré
mapa ba nivel hotu-hotu, husi poligonu (ne'ebe reprezenta) nasaun too pontu (ne'ebe reprezenta)
fasilidade sira. Atu hatene liu favor haré kapitulu konaba GIS. Informasaun mapa hotu ita konstroi
iha DHIS 2 nia laran no buat ne'ebe ita presiza halo mak rejista koordenadas (jeografikas) kada
orgunit atu bele disponibiliza sira nia mapa.

4.2. Oinsa uza relatoriu standard


Ita bele hetan asesu ba relatoriu sira wainhira ita hili Reports iha menu drop-down Services. Wainhira
klik Stantard Report iha menu relatoriu iha liman karuk, relatoriu pre-defenidu sira sei mosu iha
janela prinsipal.

Ita bele halao/haré relatoriu ida wainhira ita klik iha relatoriu nia naran, depois hili "Create" husi
menu kontekstual. Se iha parametru pre-defenidu ruma, ita sei haré janela parametru relatoriu, iha
ne'ebe ita tenki preenxe valor sira ne'ebe presiza ba orgunit no/ou fulan relatoriu, depende ba buat
ne'ebe define tiha ona iha tabele relatoriu iha nia kraik. Wainhira prontu ona klik iha "Get Report".
Relatoriu sei mosu direamente iha browser, ou sei mosu opsaun atu download iha formatu PDF,

20
Manual Uzuariu DHIS 2

depende ba konfigurasaun browser atu lida ho file PDF sira. Ita bele rai file ne'e iha komputador atu
uza iha tempu seluk.

4.3. Uza tabela de relatoriu sira


Ferramenta simples atu kria analize tabular mak tabela relatoriu sira. Atu halao tabela relatoriu,
primeru navega ba lista tabela relatoriu iha menu Report-->Report Tables, depois hili tabela relatoriu
ne'ebe ita atu uza nia naran. Hili "Create" husi menu kontekstual. Se tabela relatoriu ne'e iha
parametru pre-defenidu balun, entaun ita presiza hili parametru sira ne'e iha ekran tuir mai.
Finalmente, klik "Create" atu haré tabela relatoriu. Ita kria tabela relatoriu husi app PivoTable. Favor
konsulta seksaun relevante atu hetan informasaun klean liu konaba tabela relatoriu.

Parametru relatoriu (Report parameters): Maioria tabela relatoriu iha parametrus, katak ita bele
filtra orgunit no/ou periodu ne'ebe mak ita hakarak hatama iha relatoriu. Ida ne'e halo relatoriu sira
ne'e util liu no bele uza beibeik. Wainhira ita halao tabela relatoriu, janela Report parameter sei mosu
no husu utilizador atu hatama valor ba parametru ne'ebe hili tiha ona. Parametru sira mak Reporting
Month no Organisation Unit, no ida ka rua ne'e hotu sei mosu iha janela. Hafoin hili tiha ona valor
klik iha butaun Get Report.

Opsaun Export/view:
Tabela relatoriu ne'ebe prontu ona sei mosu iha formatu HTML. Tabela relatoriu bele exporta mos ba
PDF (atu print ho rai fasil liu), Excel, CSV no mos ba formatu relatoriu standard (Jasper) no tabela
no grafiku kapa2s iha PDF, ou hanesan Jasper design file (JRXML) atu bele hadiak liu no muda ba

21
Manual Uzuariu DHIS 2

dezeñu relatoriu antes de upload hanesan relatoriu standard (favor haré seksaun Creating standard
reports iha Developers Guide atu hetan informasaun klean liu).

Ita bele hakerek no fahe komentariu ou interpretasaun konaba tabela relatoriu ne'ebe ita hakerek iha
box iha report table view, depois klik iha butan "Sharé".

4.4. Uza relatoriu dataset


Relatoriu Dataset ne'e aprezentasaun ekran data entry ho formatu printer friendly (bele print
fasilmente) ne'ebe preenxe ho dada matak ou data agregadu. Dadu sira (ou data) ne'e so iha deit ba
dataset ne'ebe mai husi formulariu personalizadu sira (custom data entry forms), la os husi formulariu
default (default form) ou seksaun (section form).

Ita bele hetan asesu ba relatoriu dataset husi menu Report, iha menu Services nia okos.

Criteria window sei mosu, iha ne'ebe ita sei hatam detalles ba relatoriu ne'ebe tu produz:

Dataset: Dataset (konjuntu dadu sira) ne'ebe ita hakarak hatudu.

Periodu relatoriu (Reporting period): Periodu ne'ebe dadu sira ne'e korresponde ba. Periodu ne'e
bele periodua matak bele mos periodu agregadu. Ne'e signifika katak ita bele husu relatoriu trimestral
ou relatoriu anual maski dataset ita koleksiona mensalmente (kada fulan). Tipu periodu dataset
(frekuensia koleksaun, collection frequency) define iha dataset maintenance. Primeiru ita hili ka
selesiona tipu periodu (mensal, trimestral, anual, etc.) husi menu dropdown iha kedas butan Prev ho
Next nia sorin, depois ita hili periodu husi lista dropdown iha kraik. Uza Prev no Next atu haksoit
ou muda tinan ida ba oin ou ba kotuk.

Uza deit data ba unidade ne'ebe hili (Use data for selected unit only): Uza opsaun ne'e se ita
hakarak relatoriu husi orgunit ne'ebe iha oan ka sanak, maibe ita hakarak deit dadu sira ne'ebe
koleksiona diretamente husi orgunit ne'e, laos dadu sira ne'ebe koleksiona husi nia oan ka sanak sira.
Se karik ita hakarak relatoriu agregadu tipiku ba orgunit ne'e, entaun lalika hili opsaun ida ne'e.

Orgunit ne'ebe relata (Reporting Organisation unit): Iha ne'e ita hili ou selesiona orgunit ne'ebe
nia dadu sira ita hakarak relata. Ne'e bele husi nivel ne'ebe deit ih aierarkia tanba dadu sira
automatikamente konstitui data agregadu to'o nivel ida ne'e (se ita la hili/tick opsaun ida iha leten
ne'e).

22
Manual Uzuariu DHIS 2

Wainhira kriteria relatoriu preenxe hotu ona, klik "Generate". Relatoriu sei mosu iha formatu HMTL
printfriendly. Uza funsaun Print ou Save atu print ka rai relatoriu (hanesan HTML). Bele mos exporta
ba formatu PDF ou Excel.

4.5. Uza rekursu sira


Ferramenta rekursu sira fo biban ba ita atu upload file husi ita nia komputer ba server DHIS no mós
tau link ba rekursu seluk iha Internet liu husi URL sira. Se ita hakarak fahe link diretu ba rekursu
DHIS ita bele halo right click iha butaun "view resource" hodi kopia link address (link nia enderesu).

Atu kria rekursu foun klik iha butaun "Add new". Hatama naran ba rekursu ne'e, depois bele hili atu
upload file ida ou URL eksternal ida. Karik hili upload file entaun klik iha "Choose file" depois hili
file husi komputador. Karik ita hili URL entaun hatama link ba rekursu ne'e iha internet. Depois klik
"Save"

4.6. Uza rezumu taxa notifikasaun (Using reporting rate


summary)
Ita bele asesu reporting rate summary (rezumu taxa relatoriu) husi menu Services->Reports.
Sumariu taxa relatoriu sei hatudu dataset (formulariu) hira mak submete tiha ona tuir orgunit no
periodu. Ita metodu rua atu kalkula taxa relatoriu (completeness):

• Bazeia ba plenitude rejistu dataset (Based on complete data set registrations). Rejistu dataset
kompletu signifika katak utilizador ida marka formulariu data entry hanesan kompletu tiha ona,
tipikamente wainhira nia klik iha butaun "complete" iha ekran data entry, hodi indika ka fo hatene
ba sistema katak nia konsidera preenxe formulariu kompletu ou hotu ona. Ne'e aproximasaun ida
ne'ebe subjetivu atu kalkula plenitude ou kelengkapan.

• Bazeia ba data element komplsoriu (Based on compulsory data element): Ita bele define naran
numeru ou kuantidade data element ida iha dataset nudar dadu ou data kompulsoriu ka obrigatoriu.
Ne'e signifika katak valor ba data element ne'ebe ita marka hanesan kompulsoriu tenki hatama hotu
atu bele konsidera dataset ne'e kompletu. Ida ne'e aproximasaun ida ne'ebe objetivu atu kalkula
plenitude ou kelengkapan.

Rezumu taxa relatoriu sei hatudu ba kada liña alkanse (range) medida sira hanesan tuir mai ne'e:
• Relatoriu Atual (Actual reports): Hatudu numeru rejistu kompletu data entry ba dataset relevante.
• Relatoriu Esperadu (Expected reports): Hatudu rejistu kompletu data entry hira mak ita espera.
Numeru ne'e bazeia ba numeru orgunit ba ne'ebe aloka dataset relevante (ne'ebe bele halo data
entry).
• Persentajen (Percent): Persentajen relatoriu ne'ebe rejista hanesan kompletu bazeia ba numeru
ne'ebe espera.
• Relatoriu Pontual (Reports on time): Hanesan Relatoriu Atual, maibe refere deit ba relatoriu
ne'ebe rejistu hanesan kompletu durante numeru maximu loron depois de limite periodu relatoriu.
Numeru loron depois de periodu relatoriu ne'e bele define ba kada dataset iha jestaun dataset.
• Persentajen Pontual (Percent on time): Hanesan Persentajen, maibe relatoriu ne'ebe rejista
hanesan kompletu pontualmente uza hanesan numerador.

Ita bele halao (hamosu) relatoriu ho pasu sira tuir mai ne'e:
• Hili ka selesiona orgunit ida husi organization tree.
• Hili metodu plenitude (completeness) ida ne'ebe sei uza atu kalkula taxa relatoriu.

23
Manual Uzuariu DHIS 2

Hili dataset ida deit ou dataset hotu-hotu. Dataset hotu sei fo relatoriu ho dataset hotu husi orgunit
ne'ebe hili tiha ona. Dataset ida deit sei fo relatoriu konaba plenitude (completeness) orgunit ida nia
oan ka sanak.
• Hili tipu periodu no periudo husi lista periodu ne'ebe iha ba tipu periodu ne'e. Klik butaun prev/next
atu hakat tinan ida ba oin ka ba kotuk.
• Relatoriu sei prosesa no mosu. Wainhira ita muda naran parametru ida ida leten maka relatoriu sei

atualiza automatikamente.

4.7. Uza relatoriu distribuisaun unidade organizasaun


Ita bele asesu relatoriu Orgunit Distribution husi menu liman karuk iha modulu Services->Reports.
Relatoriu Orgunit distribution hatudu distribuisaun orgunit iha propriedade oioin hanesan tipu no
pertensa (ownership) no tuir area jeografika.

Rezultadu bele aprezenta ita formatu relatoriu tabela ou iha grafiku.

Hamosu relatoriu (Running a report):

24
Manual Uzuariu DHIS 2

Atu hamosu relatoriu, primeiru hili orgunit iha kantu superior liman karuk husi orgunit tree.
Relatoriu ne'e sei bazeia ba orgunit sira ne'ebe lokaliza iha orgunit ne'ebe ita hili nia ókos. Depois
hili kriteria agrupamentu orgunit ne'ebe ita hakarak uza, tipikamente Tipu, Ownership,
Rural/Urban,maibe bele mos kriteria agrupamentu orgunit ne'ebe ita bele define mesak. Depois ita
klik iha "Get Report" atu hetan aprezentasaun ho baze ba tabela, out "Get Chart" atu hetan rezultadu
hanesan maibe iha formatu grafiku. Ita bele download ho formatu PDF, Excel ou CSV.

25
Manual Uzuariu DHIS 2

Kapitulu 5. Uza Tabele Dinamika (Using Pivot Table)


5.1. Introdusaun ba Tabela Dinamika
App pivot table (tabela dinamika) fasilita utilizador sira atu krita tabela dinamika, ne'ebe uza
dimensau data hotu ne'ebe DHIS 2 bele foo. Pivot Table ne'e instrumentu dinamiku ida ba analize
dadu sira ne'ebe fo kbiit ba ita atu sumariza no organiza lalais dadu sira bazeia ba nia dimensaun.
Ezemplu dimensau dadu sira (data dimensions) iha DHIS 2 maka data element sira (ne'ebe esplika
dadu sira ne'e signifika saida), periodu sira (ne'ebe reprezenta aspektu tempu) no ierarkia
organizasional (ne'ebe reprezenta lokalizasaun jeografika dadu sira). Husi dimensaun sira ne'e ita bele
hili livremente elementu dimensaun ne'ebe atu inklui iha pivot table. Dimensaun adisional bele kria
mos iha DHIS 2 nia laran, uza funsionalidade group set (agrupamentu), atu posibilita agregasaun
oioin, hanesan agregasaun tuir "Partner" ou agregasaun tuir tipu fasilidade.

Pivot table ida bele organiza dimensaun data iha koluna, liña ou nudar filtru. Wainhira ita tau
dimensaun data iha koluna, pivot table sei aprezenta koluna ida por kada elementu dimensaun
(dimension item). Wainhira ita tahu dimensaun data barak (multiple) iha koluna sira, maka pivot table
sei aprezenta koluna ida ba kombinasaun item hotu iha dimensaun ne'ebe ita hili. Wainhira ita tau
dimensaun data iha lin`a sira (rows) pivot table sei aprezenta liña ida ba kada elementu dimensaun.
Dimensaun sira ne'ebe ita hili nudar filtru sei la inklui iha pivot table, maibe sei agrega no filtra data
tabele nian bazeia ba elementu filtru ne'ebe ita hili.

Fluxu atividade atu kria pivot table simples ida mak hanesan tuir mai ne'e:
1. Hili elementu dimensau sira iha menu liman karuk, por ezemplu data element ou indikador balu.
2. Klik "Layout" iha menu leten (Top Menu) no organiza dimensaun data hanesan koluna, liña no
filtru. Ita bele husik seleksaun hanesan iha tiha ona (as it is).
3. Klik "Update".

Ho baze de dadus husi demo, sei mosu pivot table ida mais ou menus hanesan ida hatudu iha kraik.
Nota katak indikador sira enlista iha koluna (column) no periodu sira enlista hanesan liña (row).

5.2. Selesiona elementu dimensaun


Menu liman karuk sei enlista seksaun hotu ne'ebe disponivel ba dimensaun data. Husi kada seksaun
ita bele hili ou selesiona elementu dimensaun ho numeru ka kuantidade naran deit. Hanesan ezemplu,
ita bele loke seksaun ba data element sira no hili data element hira deit husi lista ne'ebe iha. Atu hili
elementu ita marka elementu ne'e depois klik iha seta iha seksaun nia leten ou ita double-click deit
elementu ne'e. Antes de ita bele uza dimensaun data ida iha pivot table, ita tenki hili pelu menus

26
Manual Uzuariu DHIS 2

elementu dimensaun ida. Se ita koloka dimensaun ida hanesan koluna ou liña maibe la hili elementu
dimensaun ida, maka aplikasaun sei ignora ou la konsidera dimensaun.

Ba indikadores no data element ita tenki hili uluk grupu ida ou grupu hotu husi lista grupu nian.
Depois mak ita foin bele hili data element sira husi lista ne'ebe iha.

Ba dimensaun periodu ita bele hili periodu fiksu ou periodu relativu. Ezemplu periodu fixu mak
"Janeiru 2012". Atu hili periodu fixu ida ita hahu hili tipu periodu husi lista tipu periodu. Depois ita
hili periodu sira husi lista periodu sira ne'ebe iha. Periodu relativu mak periodu sira nebe relativu ba
data agora nian. Ezemplu periodu relativa mak "Last moth" (fulan kotuk), "Last 12 months" (Fulan
12 ikus), "Last 5 years" (tinan 5 kotuk). Atu hili periodu relativu ita klik deit iha kaixa oan sira iha
periodu ne'e nia sorin. Vantajen prinsipal uza periodu relativu mak wainhira ita rai (save) favoritu
pivot table ida, nia sei update nafatin ho data ikus liu enkuantu tempu lao daudaun, la presiza update
ora-oras,

Ba dimensaun organisation unit (unidade organizasional) ita bele selesiona orgunit hira deit husi
ierarkia. Atu hili orgunit hotu iha orgunit inan ida nia ókos, halo right click depois klik iha "Select
all children". Atu halo selesaun manual ba orgunit barak (multiple) klik kada orgunit ne'ebe ita hili
enkuantu ita hanehan helan butan Ctrl. Ita bele tick "User organisation unit", "User organisation unit
children" ou "User organisation unit grand children" atu hatama dinamikamente orgunit ou unidade
ne'ebe relasiona ho ita nia user account. Metidu ida ne'e util wainhira ita rai (save) favoritu pivot table
ida, ne'ebe ita hakarak partilla mós ba utilizador seluk, tanba orgunit ne'ebe ligadu ba user account
seluk sei uza atu haré favoritu sira.

27
Manual Uzuariu DHIS 2

5.3. Organiza aprezentasaun tabela


Hafoin selesiona hotu ona dimensaun data, tempo too ona atu organiza ita nia pivot table. Klik
"Layout" iha Top Menu atu loke ekran layout. Iha ekran ne'e ita bele pozisiona ou organiza ita nia
dimensaun data hanesan koluna ou lin1a tabele nian ou hanesan lista filtru nian. Ita bele determina
dimensaun hira deit iha lista sira ne'e nia laran. Ezemplu, ita klik iha "Organisation units" depois
dada nia ba lista iha liña (row list) atu tau dimensaun organisation unit nudar liña ida iha tabela. Nota
katak taxa relatoriu undikadores, data element sira no data set sira sai nudar parte husi dimensaun
"Data" no sia mosu hamutuk iha pivot table. Ezemplu, depois de hili indikadores no data element sira
iha menu liman karuk, ita bele dada "Data" husi lista dimensaun ne'ebe iha ba liña lista dimensaun

nian atu organiza sira hanesan liña iha pivot table nia laran.
Depois de organiza hotu ona ita nia pivot table ita klik "Update" prosesa pivot table, ou klik "Hide" subar ekran
layout sein hamosu mudansa. Tanba iha ita nia ezemplu ne'e ita hili dimensaun periodu ho dimensaun
organisation unit nudar liña tabela nian, pivot table sei hamosu kombinasaun elementu sira ne'e hotu iha

dimensaun sira no produz tabele iha hanesan tuir mai ne'e:


28
Manual Uzuariu DHIS 2

5.4. Uza opsaun tabela nian


Iha opsaun oioin ba tabele wainhira ita servisu ho pivot table. Ita bele loke ekran opsaun sira wainhira
ita klik "Options" iha Top Menu. Opsaun sira ne'ebe iha mak ne'e:
• Show totals (hatudu total): Hatudu valor total ba kada liña no kada koluna tabele nian, no mos
grand total ka total jeral tabela nian.
• Show sub-totals (hatudu sub-total): Hatudu subtotal iha tabele ba kada dimensaun. Iha screenshot
iha leten ne'e, favor harékatak iha subtotal ba kada periodu iha dimensaun periodu. Nota katak
subtotal koluna no liña sei subar wainhira iha dimensaun ida deit mak selesiona, tanba nia valor
hanesan subtotal.
• Hide empty rows (subar liñ mamuk): Subar tiha liña mamuk sira husi tabele; ne'e util wainhira ita
haré ba tabele boot iha ne'ebe maioria elementu dimensaun sira laiha data, ne'e atu halo tabela ne'e
lejivel liu.
• Show hierarchy (hatudu ierarkia): Hatudu beiala sira hotu husi orgunit ida nian, ezemplu "Sierra
Leone / Bombali / Tamabaka / Sanya CHP" hatudu beiala sira hotu Sanya CHP nian. Organisation
units sei organiza alfabetikamente hodi bele ordena orgunit sira tuir ida-idak nia ierarkia.
• Display density (hatudu densidade): Kontrola tamañu selula sira iha tabela nia laran. Ita bele regula
ba "comfortable", "normal" no "compact". Opsaun "compact" diak atu enkaixa tabela boot sira iha
ekran browser nian.
• Font size (tamañu karakter nian): Kontrola tamañu textu ita tabele. Bele regula ba "large",
"normal" no "small".
• Digit group separator (separador dijitu sira nian): Determina atu uza karakter saida atu fahe ka
separa dijitus ou mil. Bele regula ba "comma" (virgula), "space" (espasu) no "none" (mamuk).
• Legend set (lejenda): Hatudu indikador koloridu ida iha valor nia sorin. Agora daudaun ita uza
lejenda husi GIS.

5.5. Kria favoritu


Wainhira ita konstroi tiha ona pivot table ida maka diak liu ita rai nia hanesan favoritu. Atu halo
nune'e klik iha "Favorites" iha Top Menu, depois klik "Add new", fo naran deskriptivu ida ba favoritu
ne'e, depois klik "Create". Ita bele buka favoritu sira liu husi kampu buska nian (search input field)
iha leten. Atu karrega (load) favoritu ida, klik favoritu ne'e nia naran iha lista. Atu muda favoritu ida
nia naran (rename) klik iha ikon kor sinzentu "Rename" besik iha lista favoritu nian, muda naran,
depois klik "Update". Atu sobrepoen (overwrite) favoritu ida ne'ebe iha ona ho favoritu ne'ebe iha
daudaun pivot table, klik iha ikon kor matak "Overwrite". Atu partilla favoritu ho ema ruma ou grupu

29
Manual Uzuariu DHIS 2

utilizador ruma, klik iha ikon kor azul "Sharé". Atu hamos (delete) favoritu ida klik iha ikon kor mean
"Delete".

5.6.

Integrasaun analize
App analize kompletamentu integradu ona iha DHIS 2, hodi nunee fasil tebes atu muda husi pivot
table, ba grafiku (chart) ou mapa wainhira ita hakarak vizualiza ou haré data. Wainhira ita halo tiha
ona pivot table ida ita bele klik "Chart" iha kantu liman los leten, depois klik iha "Open this table as

chart".

Se ita hakarak haré deit parte kiik husi ita nia pivot table hanesan grafiku, entaun ita bele klik
diretamente iha valor ida iha tabele laran. Menu ida sei mosu. Wainhira ita nia mouse tahu iha opsaun

30
Manual Uzuariu DHIS 2

"Open selection as chart" nia leten ita bele haré katak header dimensaun balu iha tabela nee sai

naroman (highlighted) ne'ebe hatudu saida mak sei aprezenta ou vizualiza hanesan grafiku (chart).
5.7. Download data
Ita bele download data iha pivot table ne'ebe loke hela wainhira ita klik "Download" iha Top Menu.
Data bele download iha formatu MS Excel no CSV. Tabele sei ha koluna ida ba kada dimensaun ho
kedas elementu dimensaun sira nia naran. Ita bele kria pivot table fasilmente iha MS Excel husi file
Excel ne'ebe ita download wainhira ita klik iha "pivot table" iha painel leten (top panel), depois klik
iha "create pivot table", depois marka alkansa data (data range) iha spreadsheet antes de klik "OK".

Ita bele mós download data iha formatu JSON no XML. Formatu data espesifika iha kapitulu Web
API iha seksaun "Analytics". Dokumentu data sei uza identifikadores husi elementu dimensaun sira,
no sei loke janela browser foun ida atu hatudu URL ne'ebe husu ba Web API iha barra de enderesu
(address bar). Ne'e util tebes ba programadores aplikasaun sira nian no modulu kliente seluk ne'ebe
bazeia ba DHIS 2 nia Web API.

5.8. Partilla interpretasaun sira


Ba rekursus balu husi DHIS 2 ne'ebe relasiona ho analize, hanesan pivot table, grafiku no mapa ita
bele partilla interpretasaun data.

Interpretasaun ne'e link ida ba rekursu relevante hamutuk ho textu ne'ebe expresa hanoin balun
konaba data ne'e.

Se ita hakarak partilla interpretasaun pivot table ida, primeiru ita tenki rai (save) tabela ne'e hanesan
favoritu. Depois, sein halo mudansa ba tabela ne'e, klik butaun "Sharé iha toolbar. Janela ida sei
nakloke atu ita bele hakerek ita nia interpretasaun iha janela ne'e nia laran. Wainhira hotu ona, klik
butaun "Sharé" iha kantu kraik liman lós janela ne'e nian. Janela sei taka automatikamente; wainhira
interpretasaun ne'e partilla duni ita sei hetan notifikasaun iha toolbar nia kraik.

31
Manual Uzuariu DHIS 2

5.9. Integra tabela sira iha webpage (Embed tables in any web
page)
Ita bele integra rekursus balu husi DHIS 2 ne'ebe relasiona ho analize, hanesan pivot table, grafiku
no mapa iha naran web page ida, liu husi plugin. Hafoin ita kria tiha ona tabele ida iha App Pivot
Table ita sei hetan konfirmasaun plugin ba tabela ida ne'e wainhira ita klik butaun "Sharé" iha toolbar
depois klik "Embed as plugin". Informasaun klean liu konaba ne'e bele hetan iha kapitulu konaba
WEB API.

5.10.Restrisoens (Constraints)
Wainhira ita selesiona no organiza dimensaun sira iha limitasoens balu ne'ebe aplika.Restrisoens sira
ne'e hetan validasaun no modulu pivot table sei fo feedback wainhira ita viola restrisaun ruma.
• Tenki hili pelu menus dimensaun ida iha koluna ou lin1a
• Tenki inklui pelu menus periodu ida iha pivot table.
• Data element group sets no reporting rates labele mosu hamutuk iha pivot table ida deit.
• Tabela ida lebele kontein liu numeru maximu rejistu analitiku ne'ebe espesifika ona liu husi
konfigurasaun sistema. Numeru maximu rejistu bele hetan mos restrisaun konforme RAM maximu
ne'ebe fo ba ita nia browser. Konsidera atu halo tabele kiik barak ein vez de halo tabela boot ida atu
akomoda data element sira no indikadores sira hamutuk.

32
Manual Uzuariu DHIS 2

Kapitulu 6. Uza Vizualizador Dadu nian (Data Visualizer)


6.1. Vizaun Global konaba Data Visualizer
Modulu data visualizer fo dalan ba utilizador sira atu kria vizualizasaun no analize data dinamiku liu
husi grafiku no tabela sira. Ita bele hili naran konteudu sira (hanesan indikadores, periodu sira no
orgunit sira) ba ita nia analize. Ita bele asesu modulu ida ne'e husi "Services - Data Visualizer" iha
menu prinsipal. Imajen tuir mai hatudu aprezentasaun modulu ne'e. Atu hahu lalais:
1. Buka titulu "Indicator" depois hili grupu indikador husi lista grupu ne'ebe iha
2. Buka titulu "Available indicators" depois hili indikador balu husi lista ne'ebe iha, depois double-
click ida ne'ebe ita hili.
3. Klik "Update" iha top bar depois ita bele haré grafiku ne'e mosu daudaun.

Data Visualizer dezeña no objetivu primeiru atu sai ferramenta ne'ebe ita bele uza fasilmente - ita
presiza deit hili indikadores, data element sira, periodu sira no orgunit ne'ebe ita hakarak inklui ou
hatama depois klik "Update" atu hetan ita nia vizualizasaun. Segundu, objetivu Data Visualizer mak
sai nudar ferramenta ida ne'ebe lais no bele servisu ka lao diak iha koneksaun internet ne'ebe ladun

diak - data kria iha web browser no iha data uitoan liu deit mak transfere liu husi internet.

6.2. Hili tipu grafiku


Modulu vizualizador providensia grafiku oin hitu, ida-idak ho nia karakteristika rasik. Ita bele hili
tipu grafiku ne'ebe ita hakarak wainhira ita klik iha ikon sira ne'ebe lokaliza iha liman karuk barra
leten, no haran "Chart type".
1. Column chart: Grafiku oin ida ne'e exibe (hatudu) informasun nudar koluna vertikal ho forma
retangular, no koluna nia naruk proporsional ho valor ne'ebe nia reprezenta. Util tebes atu kompar,
por ezemplu kompara dezempeñu distritu sira nian.
2. Stacked column chart: Grafiku ida ne'e kompostu husi koluna rektangular vertikal ne'ebe barra
sira ne'ebe reprezenta kategoria oioin tau sae malu, ida iha seluk nia leten. Diak atu hatudu por
ezemplu trend ou soma husi data element relevante.
3. Bar chart: Hanesan Column Chart, maibe barra sira iha pozisaun orizontal.
4. Stacked bar chart: Hanesan stacked column chart, maibe barra sira iha pozisaun orizontal.
5. Line chart: Grafiku ne'ebe exibe informasaun nudar serie pontu sira ne'ebe liga malu ho liña lós.
Naran seluk mak time series. Util por ezemplu atu vizualiza trend ou tendensia iha indikador
ruma durante priodu tempu oioin.

33
Manual Uzuariu DHIS 2

6. Area chart: Grafiku ida ne'e bazeia ba line chart, maibe espasu entre axis ho liña preenxe ho
kor, no liña sira tau sae malu. Util atu kompara tendensia indikadores sira ne'ebe relasiona ba
malu.
7. Pie chart: Grafiku sirkular ne'ebe fahe ba pedasuk-pedasuk. Diak atu vizualiza proporsaun data
ba kada data element kompara ho soma total data element hotu iha grafiku laran.
8. Radar chart: Exibe ka hatudu data multivariavel iha axis hahu husi pontu ida deit. Naran seluk
mak spider chart.

6.3. Hili series, kategoria no filtru


Seksaun ida ne'e fo dalan ba ita atu hili dimensaun data ida ne'ebe mak sei mosu hanesan serie,
kategoria no filtru. Presiza esplikasaun luan. Iha ne'e dimensaun refere ba elementu sira ne'ebe
deskreve valor data iha sistema. Ita iha dimensaun prinsipal tolu iha sistema:
1. Data: Inklui data element sira, indikadorr sira no (taxa relatoriu), ne'ebe deskreve fenomu ou
eventu data.
2. Periodu: Deskreve eventu ne'e akontese horibainhira.
3. Organisation units (Unidade organizasaun): Deskreve eventu ne'e akontese iha ne'ebe.

Modulu vizualizasaun fo biban atu uza dimensaun sira ne'e ho maneira fleksivel tebes, katak bele
mosu hanesan series, kategoria ou filtru. Ita bele kompreende konseitu sira ne'e fasil liu wainhira ita
haré ba screenshot iha kraik ne'e:

Formalmente ita bele deskreve hanesan tuir mai ne'e:


1. Series: Series ne'e konjuntu elementu ne'ebe kontinuo no relasiona ba malu (hanesan periodu
sira ou data element sira) ne'ebe ita hakarak vizualiza atu fo emfaze ba tendensia siara ou
relasionamentu sira iha nia data.
2. Kategoria: Kategoria ne'e konjuntu elementu sira (hanesan indikador sira ou unidade
organizasaun sira) ne'ebe nia data ita hakarak kompara.
3. Filtru: Tanba maioria grafiku data nia karakter bidimensional (iha dimensaun rua), ita tenki
uza filtru iha terseira dimensaun atu nune'e bele uza deit elementu ida atu grafiku ne'e hetan
signifikadu.

34
Manual Uzuariu DHIS 2

6.4. Hili indikador no data element sira


Modulu vizualizador bele hatudu indikador no data element hira deit iha grafikuno tabela data nian.
Ita bele hili ou selesiona tantu indikador komu data element no mosu hamutuk iha grafiku ida deit.
Ita bele selesiona indikador sira wainhira klik iha kabesallu (header) "Indicators" hodi hili grupu
indikador husi lista grupu sira iha nia ókos. Ida ne'e halo indikador sira iha grupu ne'ebe ita hili atu
mosu iha lista "Available indicators", iha liman karuk. Husi lista ne'e ita bele double click iha naran
indikador ida atu hili nia; ne'e sei muda indikador ne'e ba lista "Selected indicators". Dalan seluk
mak ita bele marka indikador ida ka liu depois klik iha butaun seta unika (single-arrow button). Atu
hili indikador sira hotu ita klik deit iha butaun seta dobrada (double-arrow button). Atu deselesiona
(la hili) indikador reverte fali pasu sira ne'ebe foin deskreve ne'e iha lista "Selected indicators".

Atu hili data element sira klik iha kabesallu (header) "Data elements". Prinsipiu sira ne'ebe uza ba
selesaun indikador sira bele uza mós aplika iha ne'e.

6.5. Hili taxa relatoriu (reporting rates)


Vizualizador bele exibe taxa relatoriu sira iha grafiku mesak, ou hamutuk ho indikador no data element sira.
Atu hili taxa relatoriu ita klik iha kabesallu (header) "Reporting rates". Taxa relatoriu define husi dataset sira.
Atu selesiona ita double-click iha lista dataset ne'ebe mosu iha liman karuk.

6.7. Hili unidade organizasaun (orgunit)


Atu hili orgunit ne'ebe sei inklui iha grafiku it aklik iha kabesallu "Organisation units". Seksaun ida
ne'e hatudu dalan tolu atu selesiona ou hili orgunit. Modu default maka "Organisation units" iha
ne'ebe ita bele hili orgunit ne'ebe sei mosu iha grafiku husi organisation unit tree. Modu ne'e
aprezenta checkbox tolu. Wainhira ita check ka hili "User org unit" maka automatikamente ita
dezabilita (hatame) organisation unit tree hodi hili deit orgunit ne'ebe ligadu ho utilizador korrente
(utilizador ne'ebe log-in daudaun ne'e). Ne'e util tebes ba administrador sira tanba wainhira sira hili
opsaun ida ne'e sira bele kria favoritu ida ne'ebe signifikativu ba "sistema", no utilizador sira hotu sei
tama diretamente ba sira nia orgunit wainhira sira loke sistema. Konseitu hanesan aplika mós ba
"Org unit children" (orgunit oan) no "Org unit grand children" (orgunit beioan). Modelu segundu nia
naran "Select levels". Iha ne'e ita bele hili orgunit hotu-hotu iha nivel ida ka liu. Maibe, iha tempu
hanesan, ita bele iha mós opsaun atu hili orgunit inan (parent organisation unit) iha organisation unit
tree, hodi nune'e fasil atu hili, por ezemplu, fasilidade hotu iha distritu ida ka liu nia laran. Buat
hansan aplika mos ba modelu terseiru, "Select groups". Iha ne'e ita bele hili orgunit hotu iha grupu
ida ka liu nia laran no orgunit inan sira iha tempu hanesan.

6.8. Hili konjuntu grupu orgunit no konjuntu grupu data


element
Tab dimensaun sira ne'ebe iha "Organisation units" nia ókos ne'e mak konjuntu grupu orgunit no
konjuntu grupu data element sira. Ita bele deit aumenta grupu husi konjuntu grupu sira ne'e ba ita nia
grafiku. Keta haluha atu aumenta konjuntu grupu iha combobox series, kategoria ou filtru sira.

6.9. Hili opsaun grafiku nian


Ita klik iha butaun "Options" iha toolbar grafiku nian atu konfigura opsaun grafiku oioin.
• Show values (hatudu valor sira): Hatudu valor iha grafiku, iha series nia leten.
• Hide empty category items(subar elementu kategoria ne'ebe mamuk): Subar elementu sira
ne'ebe laiha dadus/data.
• Show trend lines (hatudu liña tendensia sira): Liña tendensia hatudu oinsa ita nia data evolve ho
tempu - ezemplu, dezempeñu diak liu ka aat liu. Ne'e iha sentidu wainhira ita hili periodu nudar
kategoria.

35
Manual Uzuariu DHIS 2

• Target line value/title (valor/titulu liña alvu): Hamosu liña orizontal iha valor dominiu
determinadu ida nian. Util, por ezemplu wainhira ita hakarak kompara ita nia dezempeñu ho alvu
atual.
• Base line value/title (valor/titulu liña baze nian): Hamosu lin orizontal iha valor dominiu
determinadu. Util por ezemplu wainhira ita hakarak oinsa ita nia dezempeñu evolve depois de
prosesu ida hahu.
• Range axis max/min (max/min axis alkanse nian): Define valor maximu no minium ne'ebe mosu
iha eixu alkanse (range axis).
• Range axis tick steps (etapa eixo alkanse nian): Define numeru etapa ne'ebe mosu iha range axis.
• Range axis decimals (desimal sira axis alkanse nian): Define numeru desimal hira mak sei uza
iha valor range axis nian.
• Range axis title (titulu eixu alkanse): Hatudu label iha range axis nia sorin (refere mós hanesan
Y axis). Bele fo kontekstu informativu ba grafiku, por ezemplu, unidade medisaun (sasukat) ne'ebe
uza.
• Domain axis title (titulu eixu dominiu) : Hatudu label iha domain axis nia ókos (refere mós
hanesan X axis). Bele fo kontekstu informativu ba grafiku, por ezemplu, tipu periodu ne'ebe tama
iha lista.
• Hide chart legend (subar grafiku nia lejenda): Subar lejenda atu fo tan espasu ba grafiku.
• Hide chart title (subar grafiku nia titulu): Subar grafiku nia titulu.
• Chart title (grafiku nia titulu): Hakerek titulu ne'ebe ita hakarak, i nia sei mosu iha grafiku nia
leten.

6.10. Exibe ou hatudu grafiku


Ita bele kria grafiku ida bazeia ba ita nia selesaun wainhira ita klik butaun "Update" iha menu Top
Centre (klaran leten). Ba ne'e ita presiza hili elementu ida ka liu husi dimensaun tolu hotu - data
(indikator sira, data element sira, taxa relatoriu sira), periodu sira (relativu, fixu) no organisation unit
sira (unit ou groupu). Nota katak "Months this year" husi dimensaun periodu no unidade organizasaun
baze (root organisation unit) selesiona hanesan default.

Nota katak ita bele subar ka hatudu series data individual iha grafiku wainhira ita klik diretamente
iha label series nia iha grafiku - label sira ne'e mosu iha iha grafiku nia leten ou iha grafiku nia sorin
lós. Se ita hakarak fo liu espasu ba ita nia grafiku iha ekran, ita bele klik iha butaun seta tripla liman
karuk (triple left arrow button) iha menu Top Centre. Nune'e ita sei taka menu liman karuk. Ita bele
hamosu fali menu ne'e wainhira klik iha butaun ne'e dala ida tan.

6.11. Downloading chart as image or PDF


Wainhira ita halo hotu ona grafiku ita bele klik iha butaun "Download" iha menu Top Centre atu
download grafiku ne'e mai ita nia komputer, no rai (save) iha format PDF ou nudar imajen. File ne'e
sei download automatikamente ba ita nia komputador. Ita bele uza atu integra iha relatoriu ka
dokumentu seluk. Ita bele download mos fonte dadus grafiku ne'e iha ho formatu json, xml, csv ou
Microsoft Excel.

6.12. Rai grafiku hanesan favoritu


Wainhira ita konstroi tiha ona grafiku ida maka diak liu ita rai nia hanesan favoritu atu bele asesu nia
fasilmente iha loron ikus. Atu halo nune'e klik iha "Favorites" iha Top Menu, hodi loke janela
"favorites", depois klik "Add new", hodi fo naran ne'ebe ita hakarak fo ba grafiku ne'e. Grafiku ne'e
só ita deit mak belel haré. Ba favoritu hotu iha lista ita iha opsaun hat iha liman lós. Ita bele muda
grafiku nian naran (rename the chart) (butaun kor sinzentu), hakerek grafiku foun iha nia leten

36
Manual Uzuariu DHIS 2

(overwrite the chart) (butaun kor matak), modifika konfigurasaun atu partilla (modify the sharing
settings) (butaun kor azul) ou hamós (delete) grafiku ne'e (butaun kor mean).

Grafku favoritu sira bele integra iha ita nia dashboard pesoal. Depois de rai (save) tiha ita bele navega
ba modulu dashboard, klik link "Insert" iha area grafiku nia leten, depois hili grafiku ne'ebe ita
hakarak.

6.13. Partilla Interpretasaun


Ba rekursus balu husi DHIS 2 ne'ebe relasiona ho analize, hanesan pivot table, grafiku no mapa ita
bele partilla interpretasaun data.

Interpretasaun ne'e link ida ba rekursu relevante hamutuk ho textu ne'ebe expresa hanoin balun
konaba data ne'e.

Se ita hakarak partilla interpretasaun grafiku ida, primeiru ita tenki rai (save) grafiku ne'e hanesan
favoritu. Depois, sein halo mudansa ba grafiku ne'e, klik butaun "Sharé iha toolbar. Janela ida sei
nakloke atu ita bele hakerek ita nia interpretasaun iha janela ne'e nia laran. Wainhira hotu ona, klik
butaun "Sharé" iha kantu liman lós kraik janela ne'e nian. Janela sei taka automatikamente; wainhira
interpretasaun ne'e partilla duni ita sei hetan notifikasaun iha toolbar nia kraik.

6.14. Integra grafiku iha web page


Ita bele integra rekursus balu husi DHIS 2 ne'ebe relasiona ho analize, hanesan pivot table, grafiku
no mapa iha naran web page ida, liu husi plugin. Hafoin ita kria tiha ona grafiku ida iha App Pivot
Table ita sei hetan konfirmasaun plugin ba grafiku ida ne'e wainhira ita klik butaun "Sharé" iha toolbar
depois klik "Embed as plugin". Informasaun klean liu konaba ne'e bele hetan iha kapitulu konaba
WEB API.

6.15. Integrasaun Analize


App Analize iha DHIS 2 kompletamentu integradu, ne'ebe ita fasil atu muda pivot table ba grafiku
no ba vizualizasaun data. Wainhira ita halo tiha ona grafiku ida, ita klik, por ezemplu "Map" iha
sikun liman lós leten, hodi hili opsaun "Open this table as map".

37
Manual Uzuariu DHIS 2

6.16. Sai husu modulu vizualizador data


Se hakarak sai husi modulu vizualizador data atu fila fali ba pajina inisial DHIS klik iha butaun
"Home", iha Top Centre Menu, liman lós.

38
Manual Uzuariu DHIS 2

Kapitulu 7. Uza GIS


7.1. GIS module overview
Ita bele asesu modulu GIS husi link Services -> GIS link iha Top Menu. Imajen iha kraik ne'e hatudu

angulu vizaun husi GIS.


Iha kantu liman lós leten iha painel ida naran "Layer overview". Se ita online ita bele haré Google
Streets no Google Hybrid ne'ebe bele uza nudar mapa/kamada de fundu (background maps/layers).
Ita bele ba mai kamada rua ne'e wainhira klik iha checkbox korrespondente. Se ita uncheck kaixa ne'e
ita bele halakon background kompletamente. Se hakarak haré background ho opasidade kiik ita bele
hatun vizibilidade ba kiik liu 100% iha numberbox iha liman lós. Kamada (layer) haat seluk mak
kamada vektor ne'ebe utilizador bele disponibiliza ba mapeamentu tematiku (sei esplika iha seksaun
tuir mai). Painel iha kraik exibe lejenda mapa nian wainhira ita kria mapa tematiku. Lejenda esplika
ligasaun entre valor sira ho kor sira iha ita nia mapa.

Haré ba toolbar (barra ferramentas) mapa nian. Ikon hat husi liman karuk reprezenta kamada vektor
ne'ebe mensiona tiha ona, ne'ebe sai nudar pontu partida ba aplikasaun GIS. Ba tan liman lós iha
"Favorites": ita save ita nia mapa sira atu ikus mai bele restaura fali sira fasilmente. Wainhira ita rai
(save) hanesan favoritu fo oportunidade ba ita atu partilla nia hanesan interpretasaun ho utilizador
seluk, ou tau iha dashboard. "Legend": kria konjuntu lejenda atu garante mapa ne'ebe signifikativu.
"Download": Exporta mapa ba imajen PNG. "Sharé": partilla a fovoritu sira ho utilizador seluk
hanesan interpretasaun mapa.

Iha sikun liman lós leten iha portu vizaun mapa, ita bele haré butaun hat: "Zoom in", "zoom out",
"zoom to visible extent" (ajusta automatikamente nivel magnifikasau ou zoom level no sentra mapa
nia pozisaun atu tau data iha ita nia mapa ein foku) no "measure distances". Pozisaun
longitude/latitude atual husi kursor bele haré iha siku liman lós kraik viewport mapa nian.

7.2. Mapeamentu tematiku


Seksaun ida ne'e deskreve kamada vektor hat ne'ebe uzuáriu bele disponibiliza atu halo mapeamentu
tematiku: "Facility layer", "Boundary layer" no "Thematic layer" 1-4.

39
Manual Uzuariu DHIS 2

7.2.1. Kamada fasilidade (Facility layer)

Kamada ou layer ida ne'e hatudu ikon ne'ebe reprezenta fasilidade tuir fasilidade sira nia tipu.
Poligonu sira sei la mosu iha mapa; tan ne'e keta haluha atu hili nivel orgunit ne'ebe iha fasilidade.
Klik iha ikon iha mapa atu loke menu kontekstual ho opsaun rua: "Show information sheet" (hatudu
pajina informasaun) ne'ebe fo dadus konaba ba data element balun ba orgunit ida ne'e. Grupu data
element no tipu periodu mak konstitui "system settings" (konfigurasaun sistema) ho naran
"Infrastructural data elements" no "Infrastructural period type". Opsaun segundu iha menu
kontekstual mak "Relocate" ne'ebe fo biban atu muda orgunit ba lokalizasaun seluk. Koordenadas
foun sei rai permanentemente. Tenki hamós tiha Browser cache atu bele haré modifikasaun sira
wainhira ita karrega fali (reload) pajina.

Iha janela "Edit layer" ita bele hetan "surrounding areas" alein de group set (konjunyu grupu), level
(nivel) no parent (inan). Kamada ida ne'e fo fatin atu pintu sirkulu ida haleu fasilidade ho radius
kilometru hira deit.

7.2.2. Kamada fronteira (Boundary layer)


Funsaun kamada fronteira (boundary layer) mak hatudu fronteira/koordenadas ("koordinat") iha
sistema. La iha data ne'ebe hatudu iha ne'e. Kamada ida ne'e util wainhira ita offline, tanba wainhira
offline ita laiha mapa background. Klik ikon freonteira/globe iha toolbar depois hili "Edit layer".
Ita bele hili orgunit ne'ebe ita hakarak hatudu iha iha mapa ho dalan hili nivel no orgunit inan ida.
Ne'e signifika "hatudu orgunit hotu nivel ida ne'e nian ne'ebe oan ka sanak husi orgunit inan ida ne'e".
Wainhira bele haré orgunit iha mapa, ita bele navega ba leten no ba kraik iha ierarkia sein uza
interface utilizador ba nivel/orgunit_inan (level/parent user interface). Wainhira klik iha orgunit sei
mosu menu kontekstual, iha ne'ebe ita bele hili "drill down" ou "float up". Opsaun drill down sei
dezabilita (disabled) wainhira ita iha ona nivel kraik liu, ou wainhira seidauk iha koordenadas ba
nivel iha nia ókos. Vise-versa aplika ba floating up.

Menu kamada ne'e disponibiliza mós atu tau label ba no atu lokaliza orgunit ida iha mapa.

40
Manual Uzuariu DHIS 2

Opsaun ikus liu iha menu kamada ne'e nian mak "Close", ne'ebe taka kompletamentu konteudu
kamada ida ne'e nian, formulariu "edit layer" no painel lejenda.

7.2.3. Kamada tematika 1-4 (Thematic layer 1-4)


Painel kamada tematika hat fo dalan ba ita atu uza data atu halo mapeamentu tematiku. Buat ne'ebe

ita presiza halo mak hili kombinasaun indikador/data_element, periodu no mapa ne'ebe ita hakarak.

41
Manual Uzuariu DHIS 2

Depois hili mós nivel orgunit no orgunit inan atu define fronteira sira. Se ita nia database iha
koordenadas no valor data agregadu ba orgunit sira ne'e maka sira sei mosu iha mapa. Nota katak
tenki aktiva (run) datamart DHIS 2 atu bele disponibiliza valor agregadu sira.

Ita bele hili tipu lejenda rua: automatiku (automatic) no predefinidu (predefined). Automatiku
signifika katak aplikasaun sei kria pakote lejenda ida bazeia ba metodu, numeru klase sira, kor badak
(low color), no kor ás (high color) ne'ebe ita hili. Metodu refere ba tamañu (size) klase lejenda sira.
Regula ba intervalus regulares (Equal intervals) sei hatudu "valor mapa ás liu - valor mapa badak
liu/numeru klase". Regula ba numeru (count) grupu hanesan kriador lejenda sei tenta atu fahe orgunit
niveladamente. Lejenda sei mosu hanesan graduasaun nivelada husi start color (kor hahú nian) ba
end color (kor remata nian). Konjuntu lejenda predefinidas sei deskreve iha Section 7.3.2, “Create
predefined legend sets”.

Riu (radius) badak no raiu ás so fo efeitu deit ba pontus (fasilidades) no determina raiu sirkulu ba
pontu sira ho valor badak no ás liu.

Kamada tematika 1-4 iha opsaun "Filter" alein de opsaun sira ba menu kamada fronteira (boundary
layer). Filtru ne'e sei taka wainhira ita taka filtru nia janela.

7.2.4.Kamada atividade (Event layer)


Funsaun kamada eventu (event layer) mak hatudu lokalizasaun jeografika husi eventu sira ne'ebe
rejjista iha rastreador (tracker) DHIS 2. Kamada ida ne'e fo dalan mai ita atu rastreia ("menulusuri")
data agregadu ne'ebe hatudu iha kamada tematika sira tun ba kada kazu ou kada eventu ne'ebe sai
baze ba sira.

42
Manual Uzuariu DHIS 2

Atu servisu iha kamada ne'e, klik ikon event layer iha toolbar mapa depois hili "Edit layer". Hili
programa ida depois hili stadium programa ida. Se karik iha stadium ida dei atu hili mak aplikasaun
automatikamente hili nia. Lista data element no sira nia atributu sei mosu iha painel "Available data
elements". Ita bele hili naran data element ou atributu husi lista ne'e atu sai parte ita nia buska (query).
Atu hili, double-click iha data element ida ou (multi) select (hili barak) uza butaun seta unika ba kraik
(single arrow downward button). Uza butaun seta dobrada (double-arrow button) atu hili data
element hotu iha lista laran. Data element hotu ne'ebe selesionadu sei ba okupa ida-idak nia liña rasik
iha "Selected data elements". Ita bele uza elementu ida dala barak iha ita nia query (buska) ho dalan
klik iha butan +. Ba data element sira tipu textu iha opsaun rua: "Contains" ne'ebe implika katak
query sei kompara valor hotu ne'ebe kontein valor ne'ebe ita determina, no "Is exact" ne'ebe implika
katak so valor sira ne'ebe hanesan lolós ita nia query deit mak programa sei fo fila fali mai. Ba data
element sira tipu opsaun, ita bele hili naran opsaun ida husi drop-down box uza seta tun (down-wards
arrow) ou ho dalan hahu hakerek diretamente iha kaixa (box) atu filtra opsaun sira.

Kamada evenetu reker mos ita atu hili intervalu tempu (time span) wainhira eventu sira akontese ho
dalan hili "start date" no "end date" iha seksaun "Periods" nia ókos, no mos orgunit sira atu inklui
iha query iha seksaun "Organisation units" nia ókos.

Atu hetan informasaun konaba eventu ida ita bele klik diretamente. Ne'e sei loke dialogu ida ne'ebe
hatudu informasaun hotu ne'ebe iha konaba eventu ne'e.

Menu kamada ida ne'e nian mos ofere atu tau label ba mapa no atu taka kamada (Layer), ne'ebe sei
reset kompletamente kamada (layer) nia konteudu.

7.3. Instrumentu sira (Tools)


Seksaun ida ne'e deskreve ferramentas (tools) ne'ebe GIS iha.

7.3.1. Mapa favoritu sira (Favorite maps)

Klik butaun "Favorites" iha toolbar atu loke janela "Manage favorites". Atu aumenta favoritu ida
klik butaun "Add new". Janela foun ida sei nakloke. Hakerek naran no klik butaun "Create". Ita sei
hetan ita nia favoritu foun iha lista.

43
Manual Uzuariu DHIS 2

Favoritu hotu iha butaun asaun (action button) hat iha liman lós. Sinzentu: Edita favoritu nia naran.
Matak: Rai (save) mapa korrente ba favorite ida ne'e (overwrite). Kinur (Yellow): aumenta favoritu
ida ne'e ba dashboard. Mean: Hamós (delete) favoritu ida ne'e.

Ita bele buka favoritu sira iha kampu textu iha favorites nia leten. Lista sei filtra kada karakter ka
letra ne'ebe ita hakerek. Klik butaun "next" no "prev" iha sikun liman los atu navega husi pajina ida
ba pajina seluk.

7.3.2. Kria konjuntu lejenda predefinidu


Klik butaun "Legend" iha mapa nia toolbar. Atu kria konjuntu foun ida klik iha butan "Add new".
Ezemplu uzu (kobertura vasina): Primeiru, fo naran ida ba konjuntu lejenda. Depois kria lejenda
ne'ebe ita hakarak iha ita nia konjuntu lejenda. Ida primeiru bele tau "Low bad" (naran), 0 (valor
inisial), 50 (valor final), mean (kor). Klik "Add legend" no nia sei mosu iha lista iha kraik. Depois
kria fali "Medium"/50/80/kinur, "High good"/80/100/matak no finalmente "Too
high"/100/10000/sinzentu. Agora klik butaun "Create" iha siku liman lós kraik. Se ita nia lejenda iha
lejenda sae-malu (overlapping) (ezemplu 0-50 no 40-80) ita sei la bele kontinua. Se ita nia lejenda
iha lakuna entre lejenda sira (ezemplu 0-50 no 60-80) ita sei simu avizu/alarme (warning), maibe ita
bele kontinua nafatin.

NOTA! Lejenda kontinuo lolós remata no hahu fali ho valor hanesan, ezemplu 0-50 no 50-80.
Aplikasaun sei rezolve ne'e automatikamente. Labele koko atu halo mesak, katak regula mesak
lejenda ho hakerek por ezemplu 0-51 no 51-80. Ne'e sei hamosu gap iha ina nia konjuntu lejenda.

Ita bele indika (assign) konjuntu lejenda ida ba indikador ou data element ida iha modulu
Indicator/Data element. Konjuntu lejenda ne'e sei selesiona automatikamente wainhira
indikador/data element ne'e hili iha GIS.

7.3.3. Download mapa hanesan imajen


Klik butaun "Download" button iha toolbar mapa nian. Hakerek naran iha kampu textu (texfield)
depois klik "Download". Browser sei download imajen ho formatu PNG. Se butaun "Download" iha
toolbar sei inaktivu (disabled) hela karik signifika katak ita tenki kria uluk mapa ida.

7.3.4. Partilla interpretasaun mapa


Loke mapa favoritu ou rai (save) mapa foun nudar favoritu. Depois klik butaun "Share" iha toolbar
mapa nian. Hakerek interpretasaun depois klik "Share".

7.3.5. Integra mapa iha web page


Ita bele integra rekursus balu husi DHIS 2 ne'ebe relasiona ho analize, hanesan pivot table, grafiku
no mapa iha naran web page ida, liu husi plugin. Hafoin ita kria tiha ona mapa ida iha App GIS ita
sei hetan konfirmasaun plugin ba grafiku ida ne'e wainhira ita klik butaun "Share" iha toolbar depois
klik "Embed as plugin". Informasaun klean liu konaba ne'e bele hetan iha kapitulu konaba WEB API.

44
Manual Uzuariu DHIS 2

7.3.6. Integrasaun Analize


App Analize iha DHIS 2 kompletamentu integradu, ne'ebe ita fasil atu muda pivot table ba grafiku
no ba vizualizasaun data. Wainhira ita halo tiha ona mapa ida, ita bele klik, por ezemplu "Chart"
iha sikun liman lós leten, hodi
hili opsaun "Open this map
as a chart".

45
Manual Uzuariu DHIS 2

Kapitulu 8. Dashboards (Painel Kontrolu)


Dashboard nia funsaun mak atu fo asesu lais ba objetu analitiku oioin (mapa, grafiku, relatoriu, tabela,
etc) ba utilizador ida. Ita bele mós partilla dasboard ba grupu utilizador sira. Por ezemplu, utilizador
ou administrador ida bele kria dashboard ida naran "Malaria" ne'ebe kontain informasaun relevante
hotu konaba malaria. Dashboard ne'e bele partilla (share) ba grupu utilizador naran "Malaria control",
ne'ebe bele kompostu husi utilizador hotu iha programa kontrola malaria. Utilizador hotu iha grupu
ne'e bele haré dashboard hanesan.

8.1. Konfigura (Setting up) dashboard


Dashboard bele kontein objetu hira deit (grafiku, mapa, relatoriu, tabela, rekursu, etc...). Ita bele
organiza objetu sira ne'e hanesan ita hakarak.

Iha screenshot iha leten, dashboard kontein ona objetu oioin hanesan grafiku, mapa, tabela no
mensajen sira. Wainhira ita klik iha link azul sira ne'ebe iha, ita ba diretamente objetu ne'e. Ita bele
haré mapa, grafiku no tabele hanesan imajen tamañu real (full size) iha kazu vizaun grafiku no
mapa), ou hanesan rekursu HTML (iha kazu relatoriu, tabela ho mensajen sira).

Atu reorganiza aparensia dashboard klik no dada deit (drag-and-drop) objetu sira ba pozisaun foun.

Se hakarak partilla interpretasaun konaba objetu ida (hanesan grafiku ka mapa) klik deit "Share
interpretation". Ita nia interpretasaun sei partilla publikamente ho utilizador seluk iha sistema DIHS2,
iha seksaun "Interpretation" dashboard nian.

46
Manual Uzuariu DHIS 2

8.2. Mensajen no feedback


DHIS2 iha funsaun balun atu fasilita komunikasaun entre utilizador no grupu utilizador sira.
Komunikasaun ne'e importante atu fasilita feedback konaba kualidade dadu sira, pontualidade
submisaun, ou simplesmente atu hatan deit kestaun ka pargunta ne'ebe utilizador ruma bele foti.

Mensajen feedback sira haruka ba determinadu grupu utilizador, no bele haruka husi utilizador hotu
ne'ebe iha asesu ba modulu dashboard. Atu bele simu mensajen feedback ne'ebe haruka husi
dashboard, ita tenki konfigura konfigurasaun sistema "Feedback recipients", ne'ebe bele hetan iha
dialogu konfigurasaun sistema Maintenance->System. Keta haluha atu define grupu utilizador ida
(por ezemplu "Feedback recipients") ho utilizador hotu ne'ebé tenki simu mensajen feedback sira.
Favor hare seksaun manual ne'e nian konaba "User groups" atu hetan informasaun adisional konaba
ne'e. Winhira ita define tiha ona grupu utilizador "Feedback recipients", kada vez ke haruka mensajen
feedback ida, mensajen ne'e sei mosu hanesan mensajen iha kada "Feedback recipients" nia fila
(queue) mensajen iha DHIS2 nia laran. Nota katak mensajen sei la haruka ba utilizador sira nia
enderesu eletroniku (email address), maibe sei mosu deit iha aplikasaun DHIS2 nia laran.

47
Manual Uzuariu DHIS 2

Atu haruka mensajen feedback foun, klik "Write feedback" iha dashboard. Hakerek asuntu (subject)
no textu mensajen iha ida-idak nia respektiva kaixa textu (textbox). Mensajen ne'e sei mosu iha

utilizador sira ne'ebe rejista ona nia fila mensajen nian.

Ita bele haruka mensajen ba grupu utilizador espesifiku ne'ebe aloka tiha ona ba ba determinadu
orgunit. Atu haruka mensajen foun, klik "Messages" iha ekran dashboard, depois klik butaun "Write
message". Hili orgunit (ou grupu orgunit) husi "Recipients" iha organisational unit tree. Hakerek
asuntu no textu iha fatin ne'ebe iha tiha ona. Atu haruka mensajen klik butan "Send". Ita bele hamos
tiha mensajen ne'e wainhira klik butaun "Discard", hanesan hatudu iha screenshot iha leten.

48
Manual Uzuariu DHIS 2

Atu le mensajen sira ne'ebe ema haruka mai ita, klik "Messages" iha "Dashboard". Ita nia mensajen
sira mosu iha lista ida. Klik iha mensajen ne'ebe ita hakarak atu le'e mensajen hotu ne'ebe relasiona
ho konversasaun ne'e.

49
Manual Uzuariu DHIS 2

Kapitulu 9. Perfil Utilizador sira


Ho perfil, utilizador bele muda sira nia DHIS2 nia aparensia, muda linguajen interfase (interface), no
posibilita (enable) notifikasaun husi sms no email. Utilizador sira bele mós hatama informasaun iha
sira nia perfil ("Profile").

9.1. Konfigurasaun Utilizador


Atu hetan asesu ba menu konfigurasaun, hili "Profile->Settings". Ita bele hili linguajen interfase no
linguajen database (baze de dadus). Linguajen interfase refere ba tradusaun interfase utilizador iha
aplikasaun DHIS2. Linguajen database refere ba tradusaun konteudu metadata ne'ebe kontein iha
sistema, por ezemplu, data element no indikador sira. Iha estilu interfase oioin ne'ebe bele konfigura
atu muda aparensia sistema nian.

Utilizador bele hili atu simu sira nia mensajen liu husi email no/ou SMS ho dalan tick ("centeng")
checkbox relevante

9.2. Perfil utilizador


Utilizador bele hili atu hatama tan data, hanesan sira nia email no numeru telefone, titulu servisu,
jeneru, loron aniversariu, etc. Klik deit "Profile->Profile" iha menu prinsipal.

50

También podría gustarte