Está en la página 1de 152

1 Básico

MapuzugunKimelkawe ñi chillkageal

L ENGUA M APUCHE /T EXTO DE E STUDIO

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 3 08-07-15 15:50


Este libro te lo ha hecho llegar gratuitamente el Ministerio de Educación
de Chile a través del establecimiento educacional en el que estudias.

Es para tu uso personal tanto en la escuela como en tu casa; cuídalo


para que te sirva todo el año.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 1 08-07-15 15:50


© PEIB, 2015
Programa de Educación Intercultural Bilingüe
Ministerio de Educación
Gobierno de Chile

Inscripción Registro de Propiedad Intelectual Nº 229727


ISBN Nº 978-956-292-442-9

Equipo Autoría:
Ernesto Huenchulaf Cayuqueo
Prosperino Huenupil Liguempi
Lila San Martín Recabal
Jeannette Ñancupil Curimil
Beatriz González Fülle
Alejandra Caballero Gatica

Equipo Edición:
Javier Quidel Cabral
Jimena Benavides Machuca
Juan Tapia Santibáñez
Beatriz González Fülle
María Magdalena Browne

Traducción:
Ernesto Huenchulaf Cayuqueo

Correccción de textos en mapuzugun:


Javier Quidel Cabral

Ilustraciones:
July Macuada
Marcia Miranda
Juan José Fernández
Macarena Salazar
Carlos Cárcamo
Loreto Salinas
Alejandro Ortiz
Manuel Madariaga

Fotografías:
Paula Farías

Diseño:
María José Garrido Bermúdez
Catalina Zúñiga Führer

Producción General:
Pehuén Editores

Impresión:
Trama Impresores S.A.

Tiraje:
15.000 Ejemplares

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 2 08-07-15 15:50


Presentación

E
l Programa de Educación Intercultural Bilingüe del Ministerio de Educación ha iniciado, por
primera vez en la historia de la educación chilena, un camino hacia la enseñanza y aprendi-
zaje de las lenguas Aymara, Mapuzugun y Quechua, dirigido a niños y niñas indígenas, y no
indígenas que estudian en las escuelas básicas del país.

La lengua originaria es el elemento primordial de identidad, y es además un patrimonio inmaterial


de la humanidad. Preservarla es tarea fundamental de Estado; por ello, al momento de elaborar
este texto pretendemos que nuestros alumnos y alumnas, por sobre todo, valoren la riqueza de su
lengua originaria.

El desafío para la elaboración de este texto fue intenso, ya que uno de los elementos culturales más
importantes de los pueblos originarios en Chile es el carácter oral de sus lenguas, pues a través
de ellas se transmiten los conocimientos, la historia, las luchas, los sueños y esperanzas. Por esta
razón, el presente texto de estudio contiene actividades con énfasis en la tradición oral y en el de-
sarrollo de la oralidad.

Respecto del desarrollo de la escritura y teniendo presente que esta habilidad es un hecho social,
no natural, hubo que buscar estrategias que emanaran de las propias comunidades donde habitan
los estudiantes. La propuesta que se plasma en este texto es, precisamente, considerar a la escritura
como un producto cultural y no una traducción literal impuesta del castellano.

El compromiso es continuar con la elaboración de textos de estudio para toda la enseñanza básica.
Esperamos cumplir con sus expectativas y hacerlos útiles y valorados por los estudiantes.

Sabemos que nunca la tarea es perfecta: haremos los esfuerzos para que los próximos textos esco-
lares sean aún más pertinentes, más completos, más útiles y más hermosos.

Porque los niños y niñas de nuestras escuelas se lo merecen.

Ministerio de Educación
Gobierno de Chile
Santiago, mayo de 2013.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 4 08-07-15 15:50


Feypin ñi chemgen ka amulen

T
üfachi Programa Educación Intercultural Bilingüe koneltulelu Ministerio de Educación mew,
rüf fewla küpalechi zugu educación Chilena mew, llituy kiñe rüpü chew ñi kimeltugeal ka
kimgeal fillke kewün Aymara, Mapuzugun ka Quechua, mapuche pichike wentxu ka pichike
zomo geal, ka mapuche genolu chilkatulelu chilkatuwe básica mew mülellelu tüfachi país mew.

Tüfa unegechi kewün, rüf feigel cham kishu ñi tuwün mew, ka rume falin zugu gey kom pu fillke
mülellechi che mapu mew. Ñamnual tüfa Estado müley ñi kellual koneltuafiel. Fey mew tüfachi
chillka mew, ayifuyiñ taiñ pu pichike wentxu ka pu pichike zomo poyeaygün ka kimaygün rüf
tunten fali ñi kewün egün.

Taiñ pewmayeniefiel tüfachi chilka rume fütxa küzawyefiyiñ ta wiriafiel, fillke mapuche meleyelu
tüfachi Chile mew kay, re ñi rulpakewün mew, re gütxam mew entuygün ñi kimün, ñi kuyfike
rupalechi zugu, ñi weychan, ñi pewma ka chem ñi ayinien egün. Fey mew tüfachi chillka niey
pepilkantun küzaw chew ñi mülen gütxam ka ñi amu yenierpual ñi rulpa kewün gütxamkawün mew.

Tüfachi wirinkantun zugu rakizuamniefiel mew tüfachi pepiluwün kom che ñi kimaal, kizu
eluwnulu kay. Kintuyin günen chumuechi llitual, tüfa kishu ñi txipamüm, ñi tuwmum pu chilkatufe.
Feymew tüfachi chillka rakizuamyey ñi tukulpaniepayal rüf mapuche rakizuam, ñi winkawnual
kimün wirintukugele mapuche rakizuam.

Inchiñ mew kay küzawpienieafiyiñ ñi zewmanierpual femuechike chillka, kom enseñanza básica gerpual,
pewmagele wechulürpuayin tüfachi küzaw mew, kellual ka kishu ñi falintuwal kom pu chilkatufe mew.

Kimiiñ ñi rüf nor txipakenün ta küzaw, welu txokituayiñ ñi zoy küme txipayal kakelu küpalechi
chilka, ka tañi zoy rüf yenieal kizuke ñi mapuche rakizuam, ka zoy ñi azelkaleal.

Taiñ pu pichike wentxu ka taiñ pu pichike zomo mülelu chilkatuwe ruka mew, wewniegün ñi nial
tüfachi chilka.

Ministerio de Educación
Gobierno de Chile
Santiago, mayo de 2013.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 5 08-07-15 15:50


Índice

Presentación ...................................................................... 4

Unidad 1
Escucho a mis abuelos ................................................... 8

Unidad 2
La hora del epewtun ....................................................... 26

Unidad 3
Cantemos todos juntos .................................................. 44

Unidad 4
La naturaleza me habla ................................................ 62

Unidad 5
Saludos y consejos para todos .......................................80

Unidad 6
Epew de montes y mar .................................................... 96

Unidad 7
Ritmos e instrumentos de mi tierra ....................... 112

Unidad 8
¿A qué jugamos hoy? ...................................................... 124

Canto y danza de despedida


Gracias Madre Tierra ...................................................... 148

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 6 08-07-15 15:50


Txoytugechi zugu

Feypin ñi chemgen ka amulen ................................. 5

Unidad 1
Allkütuken tañi pu lhaku .......................................................8

Unidad 2
Fewlallechi puwi epewtuam ....................................... 26

Unidad 3
Kom txür ülkantuyiñ ....................................................... 44

Unidad 4
Mapu ta zugukenew ......................................................... 62

Unidad 5
Chaliwün ka gülamtun komchegealu ................... 80

Unidad 6
Mawiza ka lhafkenh epew ............................................ 96

Unidad 7
Tañi mapu ñi ül ka ñi fill ayekawe .......................... 112

Unidad 8
Chem awkantuayiñ fachi anthü am ........................ 124

Canto y danza de despedida


Chaqeltu may Ñuke Mapu ............................................148

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 7 08-07-15 15:50


1
8

Allkütuken tañi pu lhaku


Escucho a mis abuelos

Mageluayiñ azümaal taiñ mapuzugun kewün


yamuwün kechi, kim allkütuayiñ tayiñ lhaku, tayiñ kuku,
tayiñ chezki ka tayiñ chuchu, weluke chaliwaal iñchiñ ka
taiñ kimaal ka wirintukual ta focale pigechi wirin.
¡Hola amigos! Los invito a aprender
a escuchar a los abuelos; a saludarnos entre nosotros y a escribir
las vocales.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 8 08-07-15 15:50


9
• Chem zugu/dugu am petu rupay am.
• Chumgechi müley ñi allkütual pu pichike wentxu ka.
Pu pichike zomo/domo am.
• Allkütukeimi tüfachike rulpa zugun/dugun, kimün, gütxam am.

Unidad 1

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 9 08-07-15 15:50


10

TRADICIÓN ORAL
Iñche nien mapuche kimün
Mi sabiduría mapuche

Allkütuge ka rulpa-zugulellege.
Escucha y pronuncia las palabras.

Kimün Zugun

Gütxam

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 10 08-07-15 15:50


11

Pu lhaku, kuku, chezki, chuchu mapuzugun gütxam mew wüligün


kimün. Pu pichike wentxu ka zomo müley ñi yamüwün kechi
allkütual ta pu wünenkeche. Feyti azkechi allkütun Yamüwün
Zugu gey.

Los abuelos transmiten el conocimiento y los niños y niñas deben


escuchar con respeto. A la escucha respetuosa se le llama Yamüwün
Zugu.

Unidad 1
Allkütuge ka fey rulpa-zuguge.
Escucha y luego pronuncia.

Yamüwün Zugu
Wipül anükey pichikeche.
Küme lhelhikefigün zugulenchi che.
Katxükonkelay zugu mu.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 11 08-07-15 15:50


12

Allkütuge tüfachi gütxam.


Escucha el siguiente relato.

L ukumu
metanieenew ñi
kuku allküken wüne
ti kuyfike zugu tati
aliwen egu
ka kura ñi
gütxamkaken ta,
kulliñ ka ta che egu
Fey kamüten,
pikeenew, kimafimi
ñi chum
künüwken egün
ka allküam ti
wirarchi zugu allwe
ellkawünmu
kürüf mew

Elicura Chihuailaf

• Chem gütxamelelfi ti pichi wentxu ti kuse kuku am.


• Chem pimi kay, feyti kuse kuku, petu wül kimüniefilu mew ti
pichi wentxu am.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 12 08-07-15 15:50


13

Tami küwü mew pepilkantuge tüfa küpalechi zugu


Practica con tus manos los códigos de instrucciones

Unidad 1
Lhelige Küpage Allkütuge

Zuguge Ñochi zuguge Newenthu zuguge

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 13 08-07-15 15:51


14

Txokinke awkantun
Juguemos a las instrucciones

Txokinke awkantun
• Kiñe kompañ küwü mew maychiay
Un compañero(a) hace una seña con las manos (recuerda la página
anterior).
• Kakelu wirarkechi feypiaygün chem gen ti zugu/dugu.
Los demás adivinan la instrucción en voz alta.
• Tuchi welulkawle fey rupayay ñi welu güneka zugual/dugual.
El que se equivoca pasa a hacer su mímica.

Gütxamkage tami pu wentxu ka tami pu zomo/domo kompañ


egün.
Conversa con tus compañeros y compañeras.

• Chumuelu kümey küme rulpageal mapuzugun am.


• Feypife tami kimeltuchefe, tami feypiatew chumuechi kim
mapuzuguy.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 14 08-07-15 15:51


15

COMUNICACIÓN ORAL
Fillke Chaliwün
Los saludos

Lelifige ka allkütuge ti video chumuechi taiñ chaliwken am.


Observa y escucha el video "¿Cómo nos saludamos?".

Unidad 1
0:05/2:19

• Witxalmi puliwen chalikeaimi tami chaw, tami ñuke, tami


lhaku, chezki, kuku, chuchu ineygele rume am.
• Amun mew chilkatuwe ruka mew, pe chekeimi rüpü mew
chalikefimi pu wünenkeche am.
• Chumuechi chalikeymi am.

Taiñ mapuchegen mew rume faly ta chalin zugu, Müley fillke


chaliwün kakerumegey wentxugenmew ka zomogenmew.
El saludo es muy importante en la cultura mapuche. Existen distintos tipos
de saludo dependiendo de si la persona a la que saludas es hombre o
mujer.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 15 08-07-15 15:51


16

Tami txürwen egün awkantuami weluke chaliwaimün


wentxugele, zomogele chumuechi femigün video mew.
Juega con tus compañeros a saludar a hombres y a mujeres, tal como lo
viste en el video.

Chaf zomo ñi chaliwün


Saludo de mujer a mujer

Mari mari lamgen


Mari mari ñana Rayen
Millaray

Wentxu egu zomo ñi chaliwün


Saludo entre hombre y mujer

Mari mari lamgen Awkan Mari mari lamgem Millaray

Chaf wentxu ñi chaliwün


Saludo entre dos hombres

Mari mari peñi Nawel Mari mari peñi Awkan

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 16 08-07-15 15:51


17

Txipayaiñ, mapuzugun mew chalimeayiñ taiñ pu kompañ


chaftu chilkatulelu. Goymakenulge kakewmey chalin wentxu ka
zomogen mew.
Salgamos a saludar en mapuzugun a nuestros compañeros de escuela.
Recuerda que se saluda distinto a hombres y a mujeres.

Unidad 1

• Wiño chalieñmew mapuzugun mew kiñeke tami pu kompañ am.


• Chem chumi kay, chumuelu chi fem txipay zugu am.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 17 08-07-15 15:51


18

COMUNICACIÓN ESCRITA
Azümayiñ pu focale/bocale
Aprendamos las vocales

Azüm-azümtuge tami rulpakewünal kom kiñeke pu focal/bocal.


Pronuncia cada vocal y cada palabra. Luego escribe.

Aa
A a
Alka Alka
E _e
E e
Epu Epu

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 18 08-07-15 15:51


19

I _i
I i
I_ntas I_ntas

Unidad 1
O _o
O o
O_faz O_faz
U _u
U u

Ufisha Ufisha
Ü _ü
Ü ü
Uñüm Üñüm
MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 19 08-07-15 15:51
20

Wirintukuge kom kiñeke pu focal/bocal.


Copia las vocales.

_a _a _a _a _a
_e _e _e _e _e _e
_i _i _i _i _i _i
_o _o _o _o _o _o
_u _u _u _u _u _u
_ü _ü _ü _ü _ü _ü
MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 20 08-07-15 15:51
21

Wiriñ mew txürümge tuchi mülenuchi focal/bocal.


Completa las vocales que faltan.

Chuchu

Unidad 1
Chezki
Kuku
Lhaku
Ñuke
Chaw

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 21 08-07-15 15:51


22

Kom zugu amulechi küzaw mew

Wirintukuaymi kiñe X chemu yamüwken ta che.


Marca con una X la situación en que las personas practican el "yamüwün".

• Chem norgechi zugu koneltulelu yamüwün zugu mew müley


ñi entunierpual pu pichikeche tañi pu füchake lhaku, chezki,
kuseke kuku chuchu mew am.
• Chumuelu fente küme zugugey mapuzugual ta che am.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 22 08-07-15 15:51


23

Kolotufe ti wirin. Kizu tami zugun mew piaymi chemgen.


Pinta las palabras y explica lo que significa cada una.

Unidad 1
Txürkunufige wirin mew, feyti chillka, ka mülelu azelkawün mew.
Une con una línea cada palabra con su dibujo.

Zuguge

Lhelige

Allkütuge

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 23 08-07-15 15:51


24

Wallpakunufe wirin mew feyti mülenuchi zugun.


Une con una línea cada dibujo con su oración.

Mari mari peñi Juan

Mari mari ñaña María

Mari mari lamgen José

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 24 08-07-15 15:51


25

Chem pilen ti fillke zugun

Kimün Zugun Gütxam

Unidad 1
Ñuke Chaw Kuku

Chuchu Chezki Intas

Alka Lamgen Peñi

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 25 08-07-15 15:51


2
26

Fewlallechi puwi
epewtuam
La hora del epewtun

¡Mari mari pu wenüy!


Puwi anthü taiñ allkütual kiñe epew.
Ayikefimi epew am.
Ka kimaiñ chem azelkan niey ta pu mapuche ñi üy.

Hola amigos: ahora aprenderemos sobre los epew y sobre el


significado de los nombres mapuche.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 26 08-07-15 15:51


27

• Günezuamge azelkawün wirin.


• Allkükeymi epew gütxam am.
• Kimimi chumuelu epewtuken ta che am.

Unidad 2

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 27 08-07-15 15:51


28

TRADICIÓN ORAL
¿Chem am ta epew?
¿Qué es el epew?

Tami kimeltuchefe chilkatuay kiñe epew, küme allkütuaymi.


Escucha atentamente el cuento que leerá tu educador.

M
ülekefuy kiñe gürü rume
güñülelu. Anükunuwi winkul
mew rakizuamal chumuechi
peal iyael, fey otxintuy/azkintuy
lhafkenh püle fey pey fente ñochilen
ta rew ka nagmelen, ka pey ñi
wirkolen ta lakentun iyael mülerkey:
zollüm, piwür, llupe, loko. Fey koni pu lhafkenh mew chew pey kiñe kura fey
rünkülen pünolerpuy, fey inagechi kura mew fey anünag iñmuy kom ñi illuchi
iyael. Fey upa ilhu, wezalu, pürakunuwi kiñe zoy alü pürachi kura mew fey
Umagnagiy. Nepelu fey lhafkenh ka wiño mawuilerkey wente kura rupalerkey
taku nierpuy kom mülechi kura, fey ta gürü pepi pünolay lütxüng gechi Mapu
mew. Fey llazkünkechi gümay, gillatuy, llellipufi ta güne gürü pelu mew ka el
gürü pelu mew fey ñi iniey zume ñi montuatew. Fey mew fülparumeyew kiñe
yene , fey gümankechi pürarkefi furi püle fey ñi yegüeal inaltu lhafkenh
mew. Welu ti yene rume txiparkey inaltu lhafkenh mew fey llezarkey fey
weyelwelai.
Fey mew ti gürü feypirkefi ti yene Mülenagge tüfa mew müten Inche
kintumean kellu, welu tüfa mütxümerkefi kakelu ilhotufe pu kulliñ mülelu lof
mew akulu egün feipifi, tüfey küpaleluyiñ ta iyael nüafimün ta yene.

Epew, propio de la Zona de la Araucanía, también los hay de otros territorios.

• Chumi ti yene kellufilu gürü am.


• Chumi ti gürü montulu txokiwlu am.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 28 08-07-15 15:51


29

Epew ta rume kümeke gütxam rumel gütxamelgekey ta pu inha


txempelu. Pu kulliñ kimeltukeygün weshake gülam ñi nienoal ta che.
Los epew son relatos muy importantes transmitidos de generación en
generación. Los animales enseñan las actitudes que no debemos tener.

Allkütuge Fey inha rulpazuguleaymi.

Unidad 2
Escucha y luego pronuncia.

Fachianthü epewtuaiñ
Pu chillkatufe epewtuy
kimeltuchefe epewtuy
Pedro epewtuy
Ana epewtuy
Iñche epewtun

• Chumuechi pigekey kay; gütxami kiñe epew am.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 29 08-07-15 15:51


30

Caperucita roja pigechi epew.


¿Recuerdas el cuento de la Caperucita Roja? Compara las imágenes y
responde.

• Chemu kakeruwmey, pu koneltulelu tüfachi winka ka


mapuche epew mew am
• Chem kakerumen txoki imi ñi mülen chew txipayeken
cuento ka chew txipayeken epew am.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 30 08-07-15 15:52


31

COMUNICACIÓN ORAL
Pu Mapuche ñi üy
Nombres y apellidos mapuche

Llanka pigen azelkan kura pin zugu koneltuley ñi üy mew Eymi


kay iney pigeimi am.

Unidad 2
Me llamo Llanka, que significa piedra preciosa. ¿Y tú, cómo te llamas?

Günezuamfige ti video “chem kimün zugu koneltuley tañi üy ka


chew tañi mülemum”.
Observa el video "El significado de mi apellido y del lugar donde vivo".

0:05/2:19

• Kimfuymi ñi koneltulen kimün taiñ üy mew am.


• Chem che üy ka chem kümpeñ üy gütxamtuygün fideo mew am.
• Chem kümpeñ üy müley tami lof mew am, kimimi chem kimün
koneltulen am.
• Chumuechi zulliñmageymi tami üy am.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 31 08-07-15 15:52


32

Allkütuge kuyfike üy.


Escucha los nombres antiguos.

• Chem kimün zugu koneltuley chi, tüfachike üy mew am.


Mapuche Üy
Kuyfi (pasado) Fachianthü (actual)

Mari mañke
Mariman
10

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 32 08-07-15 15:52


33

Mapuche Üy
Kuyfi (pasado) Fachianthü (actual)

Kayu pagi

Cayupan

Unidad 2
Anhü gürü
Aniñir

• Magelge kiñe ñizol lechi che mülelu tami lof mew tami gütxam
entupayal chem kimün zugu koneltulen fillke üy mew Mapuche ñi
rakizuam mew.
• Tami kimeltuchefe egu ka tami pu txür kompañ, wirintukuaymün
fillke üy ka chem kimün zugu koneltulen.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 33 08-07-15 15:52


34

Allkütuge gütxam ka inha rulpanieaymi.


Escucha los diálogos y pronuncia.

Mari mari lamgen.


¿Iñiy pigeymi am? Mari mari lamgen. Iñche Nawel pigey.
¿Eimi kay?

Iñche Kinturay pigey. Pewkallal Pewkallal lamgen Kinturay.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 34 08-07-15 15:52


35

COMUNICACIÓN ESCRITA
Inhazuamaiñ ta vocales zugu
Reconozcamos las vocales

Wallpa wiriafimi tuchi kümpeñ üy gelu.

Unidad 2
Encierra en un todas las vocales de estos apellidos mapuche.

Mankelaf Txapelakucha Mawülika

Waykimil Liqkoyam Likankura

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 35 08-07-15 15:52


36

Txürümaimi gütxam, tukulelafimi mülenuchi vocal.


Completa las palabras con las vocales que faltan.

I_nche Rayen _pigen.

T _ñi ch _w Relmu pig y.

Tañ _ñ _ke Ayelén _pigey.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 36 08-07-15 15:52


37

Txürüm-aimi gütxam, tukulelafimi mülenuchi vocal ka txürü-


afimi azelkan wirin mew.
Completa las palabras con las vocales que faltan y únelas con sus dibujos.

Unidad 2

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 37 08-07-15 15:52


38

Txürüm-aimi wirin mew feyti üy, ka chem koneltulen ñi üy


mew.
Une con una línea cada nombre con su significado.

Rayen

Relmu

Anthü

Wangülen

Küyen

Millaray

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 38 08-07-15 15:52


39

Txürüm-aimi ti gütxam tuchigele tami pu reñma ñi üy.


Completa las oraciones con los nombres de tus familiares.

I_ñche Relmu _pigen

Unidad 2
T_añi chaw _pigey

T_añi _ñuke _pigey

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 39 08-07-15 15:52


40

Kom zugu amulechi küzaw mew

Chem am ta epew.
Azelkafige gürü epew zoy tami ayifiel.
¿Qué es un epew?
Dibuja la escena del epew del zorro que más te gustó.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 40 08-07-15 15:52


41

Tamün txür kompañ egün witxan kontuaymün kiñe epewtufe,


gütxamelen kiñe epew piafimün, fey wiri-azelkafimün.
Con tus compañeros(as) visita a un epewtufe y pídele que te cuente un
epew.

Unidad 2
© Paula Farías
© Paula Farías

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 41 08-07-15 15:52


42

Wirintukunuge Mapu newen koneltulelu tami mapuche üy mew


apellido.
Si no tienes apellidos mapuche puedes averiguar su significado en la página
web:
www.misapellidos.com o en
www.misabueso.com/nombres

Nienulmi mapuche üy inharamtuafuymi pagina web mew.


Dibuja las fuerzas de la naturaleza que están presentes en tus apellidos.

Chaw _kümpen _üy


MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 42 08-07-15 15:52
43

Chem pilen ti fillke zugun

Mankelaf Pagi Gürü

Unidad 2
Txapelakucha Rayen Anthü

Küyen Epewtun Wangülen

Allkütuge Kimeltuchefe Relmu

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 43 08-07-15 15:52


3
44

Kom txür ülkantuyiñ


Cantemos todos juntos

¡Mari mari pu wentxu ka pu zomo wenhüy!


Azümayiñ kizu taiñ mapuche ülkantun ka taiñ purun.

Hola amigos: vamos a aprender cantos, ritmos y juegos de


palabras de nuestra cultura. También escribiremos palabras en
mapuzugun.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 44 08-07-15 15:52


45

• Chem zugu petu txipaley am.


• Koneltuyawkeymi kiñeke tüfachi küzaw mew am.

Unidad 3

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 45 08-07-15 15:52


46

TRADICIÓN ORAL
Mapuche ül
Canciones mapuche

Azkintufe ti video petu “zewma iyaelün” ka wiñolzuguge.


Mira el video "Cocinando" y responde.

0:05/2:19

• Chemu ülkantukey pu mapuche am.


• Kiñeke mew allkütukeymi mapuche ül am, chew am.
• Ayüymi tami kim mapuche ülkantual am.

Ülkantun kuyfi ñi elerpuel, chem pilen piwke entuniegekey


amuzewmaniegekey. Küzaw mew ülkantukey che ka pillantun
mew.
El ülkatun es un canto tradicional en que casi siempre se improvisa.
Se canta trabajando y se canta en las ceremonias.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 46 08-07-15 15:52


47

• Allkütukefuymi tüfachi geykül purun am.


• Chem awkiñ petu entulu txokiwimi am.

Müleyey kiñeke geykül purun inawentukefilu Mapu awkiñ,


feyti chumuechi pülala pülala key kawellu ñi wiraf mew.

Existen ciertos ritmos que imitan los sonidos de la naturaleza. Por


ejemplo, el ritmo del palan –palan, imita el galope del caballo.

Unidad 3
Magelayu ülkantual tüfachi ül, Wiñol txipantu ayekan zuguge-lu.
Te invito a cantar este Ül que habla de la fiesta del Wiñol txipantu.

Wiñol Txipantu
Akuy ga akuy. Wiñol txipantu ga kiñe txekan alka.
Wiñotuy ga. Alütuy anthü. Pitituy punh. Akuy ta maw.
Küpay ta pewü

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 47 08-07-15 15:53


48

COMUNICACIÓN ORAL
Fill tukulpan zugun mew awkantuleayiñ
Jugando con las palabras

Konew zugu, pichike txoy zugu, ketxo ketxokantun zugu,


zuamkagekey wülal mapuche kimün. Rume zuamfali
reyñmawen mogen mew, gütxam entugekey txawülenmew
kom pu reyñmawen. Feyti awkantun zugun pu fücha keche
ka pu kusekeche kimeltu pichikechey, welu ka zewmagekey.
Txürümafuymi kiñe konew, pepilkantuge.

Las adivinanzas, trabalenguas y poemas cortos sirven para transmitir


conocimientos. Comúnmente los enseñan los abuelos cuando la familia está
reunida. También pueden inventarse.

Logkontukuaymi tüfachi ketxo-ketxo kantun zugun.


Memoriza el siguiente trabalenguas.

Kiñe pichi
achawall epe
kurami kosh kich
kach piyawi

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 48 08-07-15 15:53


49

Awkantun ketxo ketxotun


Juguemos a los trabalenguas

• Welukentu, kiñeke pu pichekeche feipileay kiñe ketxo-


ketxotu.
Por turno, cada niño va diciendo un trabalenguas.
• Tuchi welulkawlu ka wiño feypilu fey wewgey.
Pierde el que repite o se equivoca.

Unidad 3
Fewla konewtun awkantuayiñ ¿Chem gey am?
Ahora juguemos a las adivinanzas. ¿Qué es?

Chinkül kechiley Wente anümka


ñachefgey anüley kiñe künha
punh ellkawkey ruka, ¿Chemgey?
¿chemgey?

(Anthü) (Dañe)

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 49 08-07-15 15:53


50

Allkütuge tüfachi zugu chilkatulel-aimew tami kimeltuchefe.


Escucha el poema que te leerá tu educador(a).

Yo soy un niño mapuche


y vivo cerca de un río.
Yo hablo en mapuzugun,
el idioma de los míos.
Jaime Huenún

• Ayifimi ti chilka am.


• Kimfimi kiñeke zugun am.

Kimeltufe tüfachi pepiltun ketxo-ketxotu zugun tami reyñma


ka kiñe kimelelaen piafimi, konew, ka kiñe gütxamtun ül, fey
entulelafimi tami txür kompañ.
Enseña un trabalenguas a un pariente y pídele que te enseñe otros
trabalenguas, poemas o adivinanzas. Compártelos con tus compañeros.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 50 08-07-15 15:53


51

Rulpa-kewünfe tüfachi zugun.


Pronuncia las siguientes palabras.

Unidad 3
Txapi Txewa

Txiwe Txomü

Txutxuka Txür

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 51 08-07-15 15:53


52

COMUNICACIÓN ESCRITA
Azümayiñ weke awkiñ nielu taiñ kewün
Aprendamos nuevos sonidos de nuestra lengua

Rulpa-kewünge ka kolotufige ti tx wirin.


Pronuncia y pinta la consonante tx.

Txürümaymi ta zugun ka newentu chilkatuafimi kellu piafimi


tami kimeltuchefe.
Completa las palabras y léelas en voz alta con ayuda de tu educador.

Txewa
Txipantu
Txomü
MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 52 08-07-15 15:53
53

Chilkatufe tüfachi wirin ka wallpawirin afimi müleyechi Tx wirin.


Lee la siguiente frase y encierra en un la consonante Tx.

Tañi txewa txutxuka pigey

Unidad 3
Petu tukulpanieymi wiñol txipantu ülkantun am.
Wiriwallpakunufige kom feyti chilka nielu Tx wirin.
¿Conoces la canción del Wiñol txipantu? Encierra en un las palabras que
contengan el sonido Tx.

Wiñol Txipantu

Akuy ga akuy

Wiñol Txipantu ga

Kiñe txekan alka.

Wiñotuy ga

Alütuy anthü

Pitituy punh

Akuy ta maw

Küpay ta pewü

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 53 08-07-15 15:53


54

Chem pin tüfachi zugun am. Gütxam-entufimün tamün pu txür-


wen emün.
¿Qué significan estas palabras? Comenta con tus compañeros.

Txapi

Txangliñ

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 54 08-07-15 15:53


55

Tami kimeltuchefe emu rulpa-kewünge.


Pronuncia junto a tu educador.

Thol Thün

Unidad 3
Thopel

Rulpa- kewünge ka kolotufige ti Th wirin.


Pronuncia y pinta la consonante Th.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 55 08-07-15 15:53


56

Kom zugu amulechi


küzaw mew

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 56 08-07-15 15:53


57

Unidad 3

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 57 08-07-15 15:53


58

Kolotufige feyti azelkalechi lamina, re fillke mapuche purun mew.


Colorea la lámina con bailes de la cultura mapuche.

Choyke Pürun

Pürun

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 58 08-07-15 15:53


59

Azkintufige ti az ka wiñolzuguge.
Mira la imagen y responde.

Unidad 3
© Manuel Gedda

• Kimfimi ti purun meleyelu feyti azelkalechi lámina mew am.


• Chew pekefimi am.
• Chem zugu koneltuley tüfachi fillke purun mew am.

Taiñ mapuche kimün mew purun ta feygelyekey chumuechi


geyküluwken ta fill mogen mülechi wall mapu mew
Fey ta ayekan kellukey ñi geyküwal. Wiñol txipantu mew
fey purukawkey ta pu mapuche ayüñmawlu wegetuam ta fill
mogen mülechi wall mapu mew.

En nuestra cultura, los bailes representan movimientos de la


naturaleza y la música acompaña esos movimientos. En el año nuevo
mapuche se baila purun para celebrar la renovación de la naturaleza.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 59 08-07-15 15:53


60

Zewmayaiñ taiñ kizuke purun, inhawentunierpuñmaafiyiñ


chumuechi negümüwken ta fillke kulliñ.
Vamos a bailar.

Zullige kiñe kulliñ mülelu tami wallontun mew, fey


küme günezuamfige chumuechi tañi negümüwken.
Escoger un animal del entorno y observar detenidamente sus
movimientos.

Inhawentuafimi; chumuechi geyküluwken,


puruleami chumuechi amulele kultxug ñi
awkiñ(ñochi, matu, ñochi).
Imitar como se mueve bailando al ritmo de un kultxung (lento,
rápido, lento…).

Kom pu kompañwen zewmayay kiñe pepilkan


purun, fey kisuke kullinkawün purun inawentuay.
Todo el curso crea una coreografía con los animales que cada
niño ha imitado.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 60 08-07-15 15:53


61

Chem pilen ti fillke zugun

Achawall Lhewfü Txapi

Unidad 3
Txewa Txiwe Txomü

Txüfon Txutxuka Txangliñ

Thol Thopel Thün

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 61 08-07-15 15:53


4
62

Mapu ta zugukenew
La naturaleza me habla

¡Mari mari pu pichikeche wentxu egün ka pu zomo! Tüfachi


txoytun zugu mew kim günezuamaiñ chum awkiñken ta
Mapu, logkontukual zugu ka azentual poyen gechi zugu, ka
üzen gechi zugu, Ka amu-azentunieyiñ wirin zugu, taiñ zoy
küme eluwzuguniewal.

Hola amigas y amigos: En esta unidad vamos a reconocer los


sonidos de la naturaleza, distinguiremos expresiones afectivas
y despectivas, y continuaremos aprendiendo a escribir en
mapuzugun.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 62 08-07-15 15:53


63

Unidad 4

• Chem günel zugu niey ti pichi zomo am.


• Chem zugu allkütuley am.
• Chem rakizuamimi allkütufielmew fillke awkiñ Mapu am.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 63 08-07-15 15:53


64

TRADICIÓN ORAL
Mapu ñi fill awkiñ
Las diferentes voces de la tierra

Nanpültuaiñ lelfün püle


Paseo por la naturaleza

• Txeka-txekatuaiñ ka allkutuñma afiyiñ chem ta iñ pietew ta mapu.


Sal a caminar y pon atención a lo que la naturaleza nos dice.

• Allkütuge pu üñüm ñi zugun, anümka ñi zugun chumuechi


ñeiküf ñeiküf eleyu ñi thapülh ta kürüf, pu kulliñ.
Escucha el canto de los pájaros, el sonido de los árboles cuando el
viento roza sus hojas o los animales.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 64 08-07-15 15:53


65

Unidad 4
• Kimfimi tuchi gen am.
• Kizu tami zugun mew feypige, chemu feygelfimi.
• Pepi inhawentufimi am.

• Wiñotuliyiñ taiñ chillkatuwe ruka mew, zulliaiñ kiñe mogen


mülelu Mapu mew, inhawentuafimi ñi ñeikül ka ñi zugun.
De regreso a la escuela, elige un elemento de la naturaleza y actúa sus
movimientos y sonidos.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 65 08-07-15 15:53


66

Azkintuge Youtube mew Lorenzo Aillapan ñi üñümkawün:


http://youtu.be/qDieRwZtjZk
Mira en youtube el video de don Lorenzo Aillapan, El Hombre Pájaro.
http://youtu.be/qDieRwZtjZk

Allkütuge tafachi ül Üñümche Lorenzo Aillapan.


Escucha este ül Üñümche Lorenzo Aillapan.

Ta chi willkikawün

Itxofill wünül ka ülkantun wallmapu tunien rüf az


müna küpa weñangulkefiñ pu wera mogen che, zoy mari
waranka txipanthü rupalnien tañi küme ül ülkantuken
mülen mew wera pezkiñ, akun pewüngen chew ñi
wefken mawizantu inaltu lhewfü, Maule ka willipüle
rarawi tañi ül, chew ñi mülen mawizantu lelfün.

• Kizu tami zugun mew feypige chem pin gey ta “yelelfin ta kümeke
ayüwün ta pu che”.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 66 08-07-15 15:53


67

Inharamtuaymi chumuechi zuguken tüfachi pu üñüm. Wikeñ


mew entulelafimi tami pu txür kompañ.
Averigua cómo es el canto de estos pájaros. Sílbalo a tus compañeros.

Unidad 4
Txenka Willki

Pekeñ Kawkaw

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 67 08-07-15 15:53


68

COMUNICACIÓN ORAL
Kimün weke zugun ñi kewün mew
Aprendo nuevas palabras de mi lengua

Külake txür kompañwen rulpalelafimün kom tamün txürwen


tüfa küpalechi gütxam.
Junto a tres compañeros(as) presenten el siguiente diálogo al curso.
© Paula Farías

PROFESOR: Mari mari kom pu pichikeche.


ALUMNO: Mari mari kimeltuchefe. ¿Chem ta kimayiñ am?
PROFESOR: Kimayiñ weke zugun mapuzugun mew.
ALUMNO: Chaqeltu may kimeltuchefe

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 68 08-07-15 15:54


69

Mapuche rakizuam mew, müley fillke kimün chumuechi


poyegeal pu pichike che, pu fücha ke che, chumuechi
poyenzugu mew kam üzewün zugu mew.
En nuestra cultura, distinguimos diferentes tipos de expresiones, según
sea un trato cariñoso o despectivo con los demás.

Unidad 4
Despectivo Afectivo

• Piti malhen • Pishi mayen


Niña chica Niñita

• Kute pilli • Kushe pülli


Vieja Viejita

• Füta the • Füsha she


Viejo Viejito

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 69 08-07-15 15:54


70

Kimfimi tüfachi awkantun am.


¿Conoces estos juegos?

Lefkantun Weyelkantun

Folitatukantun Rukakantun

• Wül zuguge Kizu tami zugun mew.


• Chew awkantukeymün am.
• Kishu awkantuafuymün am, kam zuamfuymün kiñe wenüy am.
• Chem awkantukeymu tami wenüy emu am.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 70 08-07-15 15:54


71

Ramtufe kiñeke tami pu füchakeche chem awkantukefuy


pichikeche gewma egün. Feygelfe azelkan wirin mew.
Pregunta a algún abuelo(a) a qué jugaba cuando era pequeño. Dibújalo.

Unidad 4

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 71 08-07-15 15:54


72

Inhazuamfe ti chilka, fey nentuge kiñe inhawentu, ka fey tami


pu txür kompañwengen pepilkaaymün kiñe piam gütxam.
Observa las láminas, realiza la mímica y con tus compañeros inventa una
historia colectiva.

Fayüm kofken mazan

Iratun

Rukakantun

Nentu poñün

Chillkaküzawan

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 72 08-07-15 15:54


73

COMUNICACIÓN ESCRITA
Kimayiñ we awkiñ zugun mapuzugun mew
Aprendamos nuevos sonidos del mapuzugun

Rulpakewünge Azelchefe pepiluwün chillka mew.


Reproduce el sonido de las letras del grafemario azumchefe.

Unidad 4
A Z Ü M CH E F I K T

NH TX O Y Q G LH Ñ R S

LL P U W L N

Kolotuafimi tuchi español zugun mew yepawlu ka wirintukuge,


tuchiken mülenuchi wirin.
Pinta los sonidos parecidos al español y escribe las letras que faltan.

A Ü M CH E F I K T

NH O Y Q LH Ñ S

LL P U W L N

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 73 08-07-15 15:54


74

Wallpa wirikunufe tuchi nielu tüfachi rulpan zugun: Th, g, z.


Encierra en un los sonidos Th, g, z.

Zewü

Gürü Thol

Wirintukunuge tami üy chumuechi müley ejemplo mew.


Escribe tu nombre tal como aparece en el ejemplo.

apu
nthü
_ewenh
_fiza
_pew
_hewfü

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 74 08-07-15 15:54


75

Txürümfe feyti casillero mülenuchi wirin mew.


Completa las palabras.

Unidad 4
Gürü W_angülen

Lhaku Lhafkenh

Mawünh Mawiza

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 75 08-07-15 15:54


76

Kom zugu amulechi küzaw mew

Anthü

Rimü Pukem

Pewü Walüg

• Chem peymi am.


• Tuntepan konimi chilkatual tüfachi txipantu, tunten txoytun
mülechi txipantu mew rupalewlley am.
• Gütxamtuge tami txür kompañ emün, tuchi txoytun mülechi
txipantu mew zoy ayifimi, chumuelu am.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 76 08-07-15 15:54


77

Mülechi awkantun txoytun txipantu mew


el juego de las estaciones

Pepilkantuayiñ taiñ mapuzugun, tüfachi awkantun txoytun mülechi


txipantu mew. Awkantual mew txoytuafimün ta pewü, walüg,
pukem, rimü. Kizuke txokinche Müley ñi feygeafiel chem azelkan
nielu tüfachi txoytun txipantu.
• Kom pu txür wen txokiñke wichuway: pewü, walüg, rimü, pukem.
El curso se divide en grupos: primavera, verano y otoño e invierno.
• Kizuke txokinche Müley ñi feigeafiel chem azelkan nielu tüfachi

Unidad 4
txoytun mogen.
Cada grupo representa las características más lindas de cada estación.
• Magelaiñ taiñ pu reyñma ñi azkintupayal küzaw.
Invitar a las familias a ver la creación.

Utilizar la siguiente pauta:

Rimü: welukañmafe ñi kolotun tapülh ta pu


anümka, tunten llituy chillkatuwe ruka mew.
Otoño: cambia el color de las hojas de los árboles,
comienza el año escolar.

Pukem: mülekey kogilwe, kawiñmagekey


wiñol txipantu, rume mawünkey, txipakey
epew.
Invierno: es tiempo de rastrojos, se celebra wiñol
txipantu, hay mucha lluvia, es tiempo de epew.

Pewü: rayikey anümka, müley walüg, fillke


fünh.
Primavera: florecen los árboles, hay abundancia de
frutas.

Walüg: rume aregey, pepilkagekey püramuwün,


weyelgekey lhafkenh ka lhewfü.
Verano: hace mucho calor, se preparan las cosechas, se
nada en el lago y en los ríos.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 77 08-07-15 15:54


78

Azentufe ta mi txoytun txipantu zoy ta mi ayifiel.


Dibujate en tu estación del año favorita

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 78 08-07-15 15:54


79

Chem pilen ti fillke zugun

Ufisha Pukem Rimü

Unidad 4
Pewü Walüg Txalkan

Üñüm Killkill Zomo

Sumel Mawünh Mawiza

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 79 08-07-15 15:54


5
80

Saludos y consejos
Chaliwün
para todos ka gülamtun
komchegealu
Chaliwün ka gülamtun
Saludos y consejos para todos
komgealu

Chumuechi müleyen
müleyenmew
mewtaiñ
taiñpu
pufüchakeche
füchakechemew,
mew,
azüñmakefin ñi kimün egün, kimeltugeken chumuechi
gütxamkayal ka azentual chumuelu kümegen koneltuleal
lofche mew.

Cuando
Cuando comparto
comparto con
con mis
mis abuelos,
abuelos, ellos
ellos me
me enseñan
enseñan sobre
sobre lo
lo
importante que es ser y sentirse parte de la comunidad.
importante que es ser y sentirse parte de la comunidad.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 80 08-07-15 15:54


81

Unidad 5
• Chem zugu inhazuamfimi am.
• Kimimi chem gen ta gülam am.
• Chumuechi azentufigün pu pichike che am.
• Llowimi kiñe gülam eluetew tami pu füchakeche am.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 81 08-07-15 15:54


82

TRADICIÓN ORAL
Pu Gülam
Los consejos

Fantepu mew mapuche kimün mew pu füchakeche gülam


mew wülkeygün kimün, rüpütual ka norümal mogen aznu
kalefule rakizuam.
En la cultura mapuche los consejos son entregado por los füchakeche.
Los consejos enseñan a reparar una conducta indebida.

Mari mari pu pichikeche. ¿Chem pimi Küme allkütuaymün. Pichikeche Chaqeltu may
Allkütuaymün kiñe gülam kimeltuchefe? allkütuam anükey, tüqkülekey, kimeltuchefe.
küme lhelikefi zugulen chi che, ka
güneltukefi zugu.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 82 08-07-15 15:54


83
• Azentufimi kiñeke zugun mülelu gütxam mew am.
• Iney wülkey gülam tami Reyñma mew am. Chumuelu am.
• Kishu tami zugun mew feypige, chemam gülam pigekey am.

Yamüwün kechi allkütuli-iñ pu txemche ñi gülam, kim


zapituayiñ ta fill mogen mülelu wall mapu mew, ka lof mew
ka kom taiñ pu che.
Si oímos con respeto los consejos de nuestros mayores, aprendemos a
cuidar a la naturaleza, a nuestra comunidad y a las personas.

Unidad 5
Logkontukuge tüfachi zugun koneltulelu kim allkütual.
Memoriza estas expresiones y averigua con un familiar su significado.
Compártelo con el curso.

Feyentukefiñ ñi ñuke, feymu yamkefin.

Feyentukefiñ ñi lhaku feymu kim mapuzugun.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 83 08-07-15 15:54


84

Inhazuamfige tüfachi chilka ka kizu tami zugun mew feypiaymi


chemu ñi kakewmen egün.
Observa las ilustraciones y explica con tus propias palabras la diferencia
entre ambas.

Wirilelfe kiñe chilka


carta tami ñaña Rayen

May feman

Ñüküfkülemün, küme
allkütual ta epew.
May femayiñ

Tamün txürwen emün witxan-kontumeaymün kiñe gürefe zomo


tami lof mew, fey eluafen kiñe gülam chumuechi ñi yeniegeal
tüfachi küzaw piafimün.
Con tu curso, visita a una tejedora de la comunidad y pídele un consejo
relacionado con su actividad.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 84 08-07-15 15:54


85

COMUNICACIÓN ORAL
Chalin ka chalintukuwün
Saludos y presentaciones

Pepilkantuaymün tamün pu txürwen emün tüfachi müleyechi gütxam.


Practica con tus compañeros los siguientes diálogos.

Unidad 5
Mari mari pu lamgen. Mari mari lamgen
Iñche Millantu pigen Millantu

Mari mari peñi


Manuel, tüfa ta ñi Mari mari peñi José,
wenhüy Alen mari mari peñi Alen

Mapuche kimün mew chaliwün yamüwün ka poyewün zugu


gey taiñ chegen mew. Kakewmey chalin tunten amulen mew
ñi txipantu ta che, ka zomogen mew ka wentxu gen mew.
En la cultura mapuche, el saludo es una señal de respeto y aprecio entre
las personas. Existen distintas formas de saludar, según la edad y si es a un
hombre o a una mujer.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 85 08-07-15 15:54


86

Pepikawaymün tamün pu txür kompañ emün, tamün entual


tüfachi chaliwün.
Prepara con tus compañeros una representación de estos saludos.

Mari mari pichi wentxu Mari mari chachay

Mari mari papay Mari mari pichi zomo

Itxo Kom tamün txürwen, witxankotumeafimün tuchi logkolelu


lof mew. Chalintukuwaymün, fey küme allkütuaimün ñi
mapuzugun chalin.
Con tu curso, visita a un lonko, preséntate y escucha con atención su
saludo en mapuzugun.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 86 08-07-15 15:55


87

Femuechi chaligekey ta chaw ka ñuke mapuche kimün mew.


Así se saluda a los padres en la cultura mapuche.

Mari Mari chaw


Mari mari küme ñawe

Unidad 5
Mari mari sakin choyün

Mari mari ñuke

Pepilkantu-aymi chaliwün tami reyñma mew.


Practica estos saludos con tu familia.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 87 08-07-15 15:55


88

COMUNICACIÓN ESCRITA
Azümayiñ weke wirilkantun zugu
Aprendamos nuevas consonantes

Inha rulpa-kewünleaimi tüfachi wirin ka wallpa wirikunufige LL,


W, F, y T.
Pronuncia las siguientes palabras y encierra en un las letras LL, W, F, y T.

Llepü Wigkül

Tonton Fillkuñ

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 88 08-07-15 15:55


89

Kollof Wigka kofke

Unidad 5
Walha Toro

Llampüzkeñ Llalliñ

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 89 08-07-15 15:55


90

Txürkunufige tüfachi gütxam, tukulelfe mülenuchi wirin.


Completa las oraciones con las palabras que faltan.

T_engo _un _llepü _con _fruta.

La _fillkuñ _es verde.

Subamos _el wigkul Ñielol.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 90 08-07-15 15:55


91

Azkunufe tüfachi silaba ka txürümge ta zugun.


Ordena estas sílabas y forma palabras.

lin cha

Chalin

Unidad 5
llof ko

kuñ fill

wi ma za

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 91 08-07-15 15:55


92

Azkunuge ta wirin, ka wirintukulelfige kiñe gütxam.


Ordena las palabras y escribe una oración.

logko mari pu mari kom

machi pu kom mari mari

kom mari mari kimeltuchefe pu

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 92 08-07-15 15:55


93

Kom zugu amulechi küzaw mew

Ka kompañ emu, pepilkantuaymu tüfachi chalin, fey


pegelelafimün tamün txür kompañwen.
Con otro compañero(a) ejercita los siguientes saludos frente al curso.

Unidad 5
Mari mari pichi
zomo Mari mari pichi
wentxu
Mari mari papay,
fütxa kuyfi Mari mari papay
fütxa kuyfi

Mari mari pichi Mari mari pichi


Mari mari chachay
wentxu zomo
Mari mari chachay

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 93 08-07-15 15:55


94

Pezafe ti wirin tüfachi korülechi chilka mew.


Encuentra las palabras en la sopa de letras.

Verticales Horizontales

P P Ñ U CHALIN
I I U T GÜLAM
C C K A
KIMCHE
H H E
I I
Z K
O E
M C
O H
E

C H A L I N P Ñ P
H I M M Z B I U I
A M Q U T C C K C
Q B A N D E H E H
E T L D V E I Y I
L G U L A M K O Z
T K I M C H E Y O
U X P O I T C M M
A U P G E T H Ñ O
A S P O I S E O E

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 94 08-07-15 15:55


95

Chem pilen ti fillke zugun

Chalin Pichi zomo Ñaña

Unidad 5
Kollof Fillkuñ Llepü

Chachay Ñawe Mawiza

Wigkul Llalliñ Walha

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 95 08-07-15 15:55


6
96

Mawiza ka lhafkenh epew


Epew de montes y mar

Taiñ mapuche gen ragi mawiza mew ka inaltu lhafkenh


müleyiñ.

Los mapuche vivimos en la montaña y a la orilla del mar. Nuestra


manera de ser depende del lugar que habitamos.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 96 08-07-15 15:55


97

Unidad 6

• Allkükeymi epew mawiza ka lhafkenh tukulpa gütxam gelu am.


• Chumapeay chi ti keltewe am.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 97 08-07-15 15:55


98

TRADICIÓN ORAL
Allkütuyiñ epu epew
Escuchemos dos epew

Küpüka kushe epew


Juan Caniulaf (Lof Maiquillahue)

M
üley gen mawiza ta kuyfi mew, Müley Küpüka pifuy pu mapuche.
Kiñe wentxu piam, ñami ñi rüpü ñi wiñotuam ñi ruka mew,
kintuyiawlu kulliñ. Punhmalu pey kiñe kütxal, puru purugey kiñe
zomo inaltukütxal, utufi, pepufi ti zomo, feyti ti Küpüka. Niey fentxen
ketxan, poñi, uwa, alfiz. Wenhiyewigu ka kureyewigu. Lhantu wentxugey,
niey pichikeche, meli pichikeche. Nielmi pichikeche küpaltuafimi
ñi mogetupayam faw, pi Küpüka. Fey küpali kom ñi pichikeche,
mogetupuygün, ka mülelu fentxen ketxan iyael. Ka umañpuygün. Kiñe
ñi fotüm nentu zuamfi ti Küpüka, epu chagül müten nierkey ti zomo
ñi nhamunh mu pirkey, fey ayenentufi. Feyta allküy Küpüka illkuy,
chem pietew chi pichike che, mankütuy ñi ruka, ñam konhi kom ketxan
iyael, kütxal ka fey. Ay, awügellaimün, feipimün, nentuzuamfimi
chi zomo, ayentugekelay che, pifi ñi pu
pichikeche. Kizulewey, amutuy
ñi ruka mew. Fey mew küme
gülamtufi ñi pichikeche. Rupalu
anthü ti wentxu egu Küpüka
kümelkawtuigu femuechi
mogelerpuy ti chi wentxu ti
Küpüka egu, feyti chi epew
Müley mawida mu. Küpüka ta
feyti pekefimün ta kiñe pichi
kulliñ, venado ta pikefimün.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 98 08-07-15 15:55


99

• Iney gey am ta Küpüka.


• Chumgechi gey Küpüka am. Chemam illkuleyu chi.
• Chem kimün eleymu tüfachi epew am.

Wiri azelkafe tuchi zugu zoy ayifimi epew mew.


Dibuja lo que más te gustó de este epew.

Unidad 6

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 99 08-07-15 15:55


100

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 100 08-07-15 15:55


101

• Iñey gey am ta Mankian.


• Che gen mew, chem zugu illkuleyu ta lhafkenh am.
• Chem kutxankawün elugey ga ti che am.

Wiri azelkafe tami wirilkawe mew zoy tami ayüfiel Mankian


pigechi epew.

Unidad 6
Dibuja lo que más te gustó de este epew.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 101 08-07-15 15:55


102

COMUNICACIÓN ORAL
Tañi tüwün mapu ka tañi mülemum
Dónde vivo; de dónde vengo

Ka tami txür wen egü, amul afimün ta gütxam. Fey amu tukul-
panieaymi tami chaw ka tami ñuke ñi üy.
Con otro compañero(a) reproduce el diálogo. Usa los nombres de tu papá
y tu mamá.

- ¿Chew tuwimi?
- Iñche Makewe tuwün. ¿Eymi kay?
- Iñche Concepción waria tuwün. ¿Iñey pigey tami ñuke?
- Ana Pigey. ¿Eymi mi ñuke kay iñey pigey?
- Tañi ñuke Rosa pigey. ¿Tami chaw kay iñey pigey?
- Tañi chaw Segundo pigey, ¿Mi chaw kay iñey pigey?

Iñche Makewe tuwün.


¿Chew tuwimi? ¿Eymi kay?

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 102 08-07-15 15:56


103

Inaramtuge tami pu reyñma mew chem pigen ñi Mapu chew ñi


Tuwün egün, fey kelluen wirintukual ñi üy mapu.
Pregunta a tus padres sobre el lugar de dónde vienen y pídeles que te
ayuden a escribir el nombre.

Unidad 6
Chew ñi tuwün ta ñi chaw

pigey .

Chew ñi tuwün ta ñi ñuke

pigey .

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 103 08-07-15 15:56


104

Amelkantuge tamün txürwen emün tüfachi mülechi gütxam.


Representa con tus compañeros los siguientes diálogos.

Ñi pu reyñma müley
Santiago waria mew

¿Chew müley
Santiago waria?

Santiago waria pikun


mapu mu müley

Ñi pu wenüy Rukamañke
lof mew müley. ¿Chew müley
Rukamañke lof?

Rukamañke lof, Chol


Chol waria pülleley.

Tañi kimeltuchefe
Valdivia waria tuwi.
¿Chew müley Valdivia waria?

Valdivia waria willi


mapu mu müley.

• Chem pigey tami lof chew tami mülemum am.


• Chem pin kimün niey am.
• Waria gey, kam lof gey am.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 104 08-07-15 15:56


105

COMUNICACIÓN ESCRITA
Zoy kimün wirilkantun zugu ñi
kewün mew
Aprendo más consonantes de mi lengua

Wechu txürümfige tüfachi gütxam.


Completa la oración.

Unidad 6
Txürümfe ti azelkan wirin fey ñi üy egu.
Une con una línea el dibujo con su nombre.

Willimapu

Lof

Waria

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 105 08-07-15 15:56


106

Inha zugulege ka wallpa wirife tüfachi zugun m, n, ñ y p.


Repite las palabras y encierra en un las letras m, n, ñ y p.

Mañkelaf Nawel

100
Ñuke Pataka

10
Mari Nhamunh

Ñamku Pewenh

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 106 08-07-15 15:56


107

Zullige kiñe chillka fey kizukentu txürümelfe kiñe pichi txoy zugu.
Elige una palabra e inventa una oración.

Willi che

Lhafkenh che

Unidad 6
Waria che

Pikum che

Inhawentu wirifige ta chillka.


Copia las palabras.

Nawel Nhamunh
Nawel
P_ataka Mañkelaf

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 107 08-07-15 15:56


108

Kom zugu amulechi


küzaw mew

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 108 08-07-15 15:56


109

Ramtufige tami kuku/chuchu, chumuechi zapiken ñi


tukukan, ka tami lhaku/chezki, chumuechi zapiken
ñi ganh. Fey weluke gütxam entufimün tamün txür
wentxu ka zomo kompañ emün.
Pregúntale a tu abuela cómo ella cuida la huerta, y a tu
abuelo cómo él cuida la siembra. Cómpartelo con tus
compañeros(as).

Unidad 6

Ragi tamün pu txürwen emün gütxamkage chumuelu tamün


mapuche txokiwken.
Conversa en el curso sobre el origen de cada uno y el porqué se sienten
mapuches.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 109 08-07-15 15:56


110

Wiñolzuguge mapuzugun mew.


Responde en mapuzugun.

• Eymi mapuche geymi am.


• Ineygeygu tami ñuke ka tami chaw am.
• Chew Mapu tuwigu am.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 110 08-07-15 15:56


111

Chem pilen ti fillke zugun

Waria Lof Lhafkenh

Unidad 6
Mapu Kushe Ko

Wenüy Wentxu Punh

Kawellu Ñamku Pewenh

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 111 08-07-15 15:56


7
112

Tañi Mapu ñi ül ka
ñi fill ayekawe
Ritmos e instrumentos
de mi tierra

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 112 08-07-15 15:56


113
Mari mari pu zomo ka pu wentxu wenüy, fewla zoy
kimaafiyiñ ta iñ ayekawe ka ta iñ fill mapuche purun.

Hola amigas y amigos, ¡ahora conoceremos más de nuestros


instrumentos musicales y bailes tradicionales!

Unidad 7

• Kimfimi ti fillke ayekawe wirilelu ta azelkan chillka mew am.


• Re rakizuam mew peyelkantuwge chem ülkantun petu txipaley.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 113 08-07-15 15:56


114

TRADICIÓN ORAL
Ülkantun
Canciones e instrumentos

Tamün txürwen emün pepikayaymün kiñe palin, fey magel


afimün tamün pu che müleyelu lof mew.
Con el curso, organicen un Palin e inviten a miembros de la comunidad.
© Paula Farías

Mapuche kimün mew ayekawe ta re zewmagekelay, kishuke


wizülelmagey ñi günen ka pekanka zugugekelay. Machi ñi
kultxüg machi müten zugulkefi ka tañi kishuke ñi pu kellu.
Feyty kultxüg zewmagelu konal kawin ka re ayekan zugu
mew fey tuchi rume zugulafuy.
En nuestra cultura los instrumentos musicales cumplen una función. Un
kultrun ceremonial lo arma y toca solo una machi, en cambio un kultrun
para la diversión, lo puede armar y tocar cualquier persona.

• Kimfimi tüfachi fill ayekawe am.


• Chemu zugukalgekey am.
• Chemu feygey ñi awkiñ am.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 114 08-07-15 15:56


115

Txutxuka Kultxüg

Unidad 7
Waza Püfüllka
Kullkull

Kazkawilla Txompe

Mapuche kimün mew Müley fillke ül, chaliwün ül; niey


chalin zugu, rukan ül; rukan zugu mew txipakey, ñiwiñ
ül; ñiwiñtun zugu mew txipakey.
Existen varios tipos de cantos. Hay canciones de saludos; otras se
interpretan al construir una casa; y otras se cantan en la trilla.

Inharamtuge ta mi lof Mapu mew, ka chem ül entuken. Fey


gütxamkalelafimi ta mi pu txür kompañwen.
Averigua en tu comunidad qué otros cantos se practican. Coméntalo con el
curso.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 115 08-07-15 15:56


116

Tamüm pu txür kompañwen pepikayaimün kiñe ül, chew ñi


zuamgeal ta ayekawe.
Con tus compañeros(as) preparen un canto. Utilicen un instrumento
musical.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 116 08-07-15 15:56


117

COMUNICACIÓN ORAL
Re feypin ka konew
Refranes y adivinanzas

Unidad 7
Mapuche kimün mew, konew ta weluke elugekey ta pu
inha txempelu, fey wülgülamkey ta che.

Las adivinanzas se traspasan de una generación a otra y dejan


lecciones a las personas.

Leqge küme konewtufe.


Adivina buen adivinador.

Alto altanero, Nien kiñe kolotu.


gran caballero Chem az gey am.
gorra de grana, Kiñe fün anümka
capa dorada rume küme nümüngey,
y espuela de acero. ñi üy llitukey zugun mew.
El gallo Alka

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 117 08-07-15 15:57


118

Konewkantuge tami txür kompañ emu. Entuaymu tüfachi gütxam


Juega con un compañero a adivinar

Nien kiñe nemel

¿Chem nemel?

KIMELTUCHEFE: Nien kiñe nemel


PICHI WENTXU 1: ¿Chem nemel?
KIMELTUCHEFE: Kurugey ñi az
PICHI WENTXU 1: Kurü … kurü…
PICHI WENTXU 2: ¡¡¡Eñum, eñum ko!!
PICHI WENTXU 1: Kurü wiriwe

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 118 08-07-15 15:57


119

COMUNICACIÓN ESCRITA

Azümayiñ K, Ch, Lh gechi wirin


Aprendamos las letras K, Ch y Lh

Tüfachi mülechi zugun mew, wallpa wirikunuge tüfachi pu


wirilkantun zugu: K, H, Lh müleyelu tüfachi fill zugun mew

Unidad 7
welu rüntxolelu.
En las siguientes palabras, encierra en un las consonantes K, Ch y Lh.

Konew

Kelü

Kullkull

Lhaku

Chuchu

Choz

Lhame

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 119 08-07-15 15:57


120

Txürümkunufige tüfachi chillka.


Completa las oraciones eligiendo la palabra correcta.

Kelü W_agülen Chuchu

Las frutillas maduras


_son de color .

En _la _noche se ven _las


_en _el cielo.

Mi me cuenta
_adivinanzas.
MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 120 08-07-15 15:57
121

Tüfa mülechi zugun mew, wallpa-wirikunufige tüfa pu


consonantes K,Ch,Lh.
En las siguientes palabras, encierra en un las consonantes K, Ch y Lh.

Unidad 7
Txutxuka Choyke

Lhame Chillka

Lhepüwe Kallfü Choz

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 121 08-07-15 15:57


122

Kom zugu amulechi küzaw mew

Logkontukuge tüfachi chilka, ka gütxam afimi.


Memoriza el poema y recítalo.

Ülkantün ta ügümafiel ti challwa


Ka wüño akutule challwa
inha lhafkenh mew
wiño zuguay pu füchake che
yem tüfachi mapu mew.
Püramtuymatuafuyiñ ñi zugun
tüfachi mapu pu füchake che yem.

Azümge kiñe ül mülelu tami lof mew ka ülkantulelafimi tami pu


reyñma.
Aprende una canción de tu comunidad y cántala a tu familia. Ensayen
antes en clases con su profesor

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 122 08-07-15 15:57


123

Chem pilen ti fillke zugun

Waza Kelü Purun

Unidad 7
Kallfü Choz Kull kull

Chillka Txompe Püfüllka

Kultxüg Kazkawilla Lhame

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 123 08-07-15 15:57


8
124

Chem awkantuayiñ
fachi anthü am
¿A qué jugamos hoy?

Pu mapuche mew ülkantun ka awkantun rume falin zugu, fey


mew pewfaluwkey peyewün ka küme nor felen kakelu mew
egün.

A través de los cantos y juegos, los mapuches manifestamos los afectos y


logramos armonía con los demás.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 124 08-07-15 15:57


125

Unidad 8

• Chem awkantun peymi feyti azelkan chilka mew am.


• Chem awkantun zoy ayifimi am.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 125 08-07-15 15:57


126

TRADICIÓN ORAL
Wenüykawün ka poyewün ül
Canciones de amistad y cariño

Tamün pu txürwen emün, pepikayaymün kiñe ülkantun txawün,


fey magelaymün tamün pu lofche.
Junto a tus compañeros, organiza una velada de cantos tradicionales.
Inviten a la comunidad.
© Paula Farías

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 126 08-07-15 15:57


127

Allkütuge tüfachi ül kimeltuleayñmew tami kimeltuchefe.


Escucha la canción que te enseñará tu educador.

Unidad 8
© Paula Farías

Kiñe chalin

Kiñe chalin, kiñe chalin


Kom pu che
Ta iñ mogelen mew, ta iñ mogelen mew.
Müleyiñ tüfa mew, fachi anthü, fachi anthü
Tüfachi mapu mew.
Müleyen mew zugu ayüwmaleal
Müleyenmew zugu ayüwmaleal
Müleyeiñ faw
Kiñe chalin, kiñe chalin Kom puche
Ta iñ mogelen mew, ta iñ mogelen mew.
Müleyiñ tüfa mew, fachi anthü
Tüfachi mapu mew.
Joel Maripil

• Zew Allkütukefuymi tüfachi ülkantun am.


• Chem mew ülkantugekey am.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 127 08-07-15 15:57


128

Internet mew inharamtuge tüfachi dirección ka tami reyñmawen


emün inhazuamaymün chem pin tüfachi ülkantun.
Investiga en la siguiente dirección
http://youtu.be/eWwpZ_xVxyE el significado que tiene esta canción
mapuche.

• Purugekey palin mew am.


• Ka püllitün mew am.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 128 08-07-15 15:57


129

Chalinentutuwün fey ta chalitun ül. Ayekantun fey


ta ayiwün ül. Feyti poyen ülkantun poyewün ül. Feyti
gülamtual gülamtun ül.

El Chalinentuwün es el canto de despedida. Los ayekantun son


cantos de alegría. Los cantos de amor se llaman poyewün ül y los
para aconsejar se llaman gülamtun ül.

Unidad 8
Ta mi meyñmawen emün inharamtuge kiñeke ül, ka fey tüfa
mew wirilelen piafimi egün.
Pregunta a tu familia algunos cantos y pide que te los escriban aquí.

Chalitun ül:

Poyewün ül:

Gülamtun ül:

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 129 08-07-15 15:57


130

COMUNICACIÓN ORAL

Pu awkantun zugu
Los juegos

Kimfuymi ñi awkantugeken fill awkantun pu mapuche


mew am.

¿Sabías que en la cultura mapuche se juegan diversos juegos?

Ta mi kimeltuchefe emün pepikayaymün kiñe palin, tamün


palilafiel tamün püllelechi chilkatuwe ruka. Magelaymün tamün
pu füchakeche, müleyelu lof Mapu mew.
Con tu educador(a) organiza un Palin para jugar con una escuela vecina.
Inviten a los abuelos y abuelas de la comunidad.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 130 08-07-15 15:57


131

Tami pu kompañwen emün weluwaymün tunten tamün pepilfiel


tüfachi awkantun zugu.
Comparte con tus compañeros(as) tus experiencias en estos juegos.

Unidad 8
Rukakantun Folitatukantun Ellkawkantun

Witxankantun

• Awkantukeymi kiñeke tüfachi awkantun am.


• Tamün txür kompañwen emün welukentu wül kimünleluaymün
tunten tamün pepilfiel tüfachi awkantun zugu.
• Rulpakewünfe mapuzugun mew.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 131 08-07-15 15:57


132

Tamün kimeltuchefe emü ka tamün txür kompañ wengen


pepikayaymün kiñe awkantun, ka azkunuaymün kiñe nor zugu
az awkantuam.
Junto con tu educador y tus compañeros(as) organicen un juego y entre
todos elaboren las reglas.

Tüfachi zoy kimgechi mapuche ayekawe müley; kullkull fey


zugugekey mülen mew txupefeluwün zugu, kultxüg wepüm
niey ta mapuche mogen, txutxuka kay rekülkey purun.
Los principales instrumentos musicales mapuche son: el kullkull, se
usa en las emergencias; el kultrun representa la cultura mapuche; la
txutxuka acompaña los bailes.

Kullkull ta zugulgekey mütxümal


ta pu palife. Fey mew zuguyiñ
mütxümtun kullkulltun zugu.
El kullkull es un instrumento que se
utiliza para invitar a jugar el palin.
Entonces hablamos de Palin kullkulltun.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 132 08-07-15 15:57


133

Mülen mew mazatun purun,


fey zugukeyiñ mazatun
purun txutxukatun zugu.
Cuando tenemos un mazatun
hablamos de mazatun purun
txutxukatun.

Unidad 8
Kultxüg ñi zugun, mülen mew
choyke purun; choyke purun
kultxugtun pigey.
El sonido del kultrun cuando hay
choyke purun se llama choyke purun
kultxugtun.

Ñiwiñ purun kultxugtun, pigey


inawentugen mew tachi chumuechi
gey kül key ñiwiñ kachilla mew.
Chiwüz chiwüz purun kultxugtun, se llama
cuando se baila el purun imitando los
movimientos de las personas en la trilla.

Pepikayaymün kiñeke müfüke ülkantun.


Organicen un repertorio de cantos.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 133 08-07-15 15:57


134

COMUNICACIÓN ESCRITA
Ñimin zugun
El lenguaje del ñimin

Mülenkelechi ñimiñ, azelkan wiriñ gey, mapuche ñimikan


gey kizuke niey ñi üy.
Los ñimin o gümin, son las figuras que aparecen en los tejidos mapuche
y cada una de ellas tiene un nombre.

Anümka Waglen ñimin/gümin Cruz asimétrica


ñimin/gümin

Lukutuwe Maw ñimin/gümin


ñimin/gümin

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 134 08-07-15 15:57


135

Wirintukunulelfe chem üygen tüfachi ñimikan ka azelka


wirikunufe.
Escribe los nombres de las figuras y dibújalas.

Unidad 8

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 135 08-07-15 15:57


136

Chilkatufe ti zugun fey wallpawirifige ti pu wirilkantun zugun Sh,


Y, S.
Lee las palabras y encierra en un las consonantes Sh, Y, S.

Shollüm Sillo

Yupe

Sumel Sañwe

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 136 08-07-15 15:57


137

Azkunufige ti müleyechi zugun ka txürümaymi ta chilkatun zugu.


Ordena las palabras y escribe la oración.

Unidad 8
makuñ. kiñe Ta niey ñi lhaku

T_a _ñi _lhaku _niey _kiñe


makuñ.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 137 08-07-15 15:57


138

Azkunufige ti fillke sílabas ka wirintukunuge pu nhemül.


Ordena las sílabas y escribe las palabras.

petu ñi pontxoy gürey kiñe kuku Ta

Ta _ñi _kuku _petu _gürey kiñe


_pontxoy.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 138 08-07-15 15:58


139

Azkunufige ti fillke sílabas ka wirintukunuge pu nhemül.


Ordena las sílabas y escribe las palabras.

Unidad 8
zugulkefin Rume ti küpa kullkull.

Rume _küpa _zugulkefin


_ti _kullkull.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 139 08-07-15 15:58


140

Azkunufige ti fillke sílabas ka wirintukunuge pu nhemül.


Ordena las sílabas y escribe las palabras.

ñi Ta purukey. lamgen

Ta _ñi _lamgen _purukey.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 140 08-07-15 15:58


141

Azkunufige ti fillke sílabas ka wirintukunuge pu nhemül.


Ordena las sílabas y escribe las palabras.

min ñi

Unidad 8
txu ka txu

zu mapu gun

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 141 08-07-15 15:58


142

Kom zugu amulechi


küzaw mew

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 142 08-07-15 15:58


143

Pepikage tamün txür kompañ wen emün, kiñe fütxa purun


txawün, ulkantun, konewtun, pin zugu, ka epew tuchi zew
kimlu egün
Prepara con tu curso una gran presentación de los bailes, cantos,
adivinanzas, refranes y epew, que han aprendido.

Unidad 8

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 143 08-07-15 15:58


144

Meli wüzam txoytufimün ta mün chinkow chilkatulelu emün.


Dividan el curso en cuatro grupos.
© Paula Farías

© Paula Farías

Kiñe txoy chinkowkülelu:


Ülkantun
Epu txoy chinkowkülelu:
Purun
© Paula Farías

© Paula Farías

Küla txoy chinkowkülelu:


Konewtun
Meli txoy chinkowkülelu:
Pin zugu

Kishuke wirintukuwaymün chew ta mün zoy küpa müleal.


Cada uno se inscribe voluntariamente en el grupo que más le guste.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 144 08-07-15 15:58


145

Cada grupo prepara su presentación.

Unidad 8
© Paula Farías

© Paula Farías
© Paula Farías

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 145 08-07-15 15:58


146

Chillka malütumekefilimün feytachi chillkatupemum mew,


peaymün ülkantun, purun, pin zugun ka konew.
Repasando este libro encontrarás cantos, bailes, refranes y adivinanzas
para recordar.
© Paula Farías

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 146 08-07-15 15:58


147

Chem pilen ti fillke zugun

Sillo Palin Choyke

Unidad 8
Rukakantun Güren Anümka
ñimin/gümin

Lukutuwe Maw Shollüm


ñimin/gümin ñimin/gümin

Yupe Sañwe Wüto

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 147 08-07-15 15:58


Chaqeltu may

Chem mew am ta mañumniefimi ta iñ ñuke mapu tüfachi


chilkatun txipantu mew am?

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 148 08-07-15 15:58


Ñuke Mapu

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 149 08-07-15 15:58


Pewkayal chaw
Pewkayal ñuke
Pewkayal pu chilkantüfe
Pewmangen pewayu wule.
Kume anthü niayu
Kume anthü nieaimi
Kom pu che.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 150 08-07-15 15:58


Esperamos que este libro te haya servido para
conocer más de tu cultura y lengua Mapuche.

Te esperamos en segundo básico.

MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 151 08-07-15 15:58


MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 152 08-07-15 15:58

También podría gustarte