Documentos de Académico
Documentos de Profesional
Documentos de Cultura
. --- - - _. .. . - _. _.
INC/ C> CALLE SAN BERNARDO S/N CUSCO - PERÚ, Fax (084) 223831
TELF. 236061 - 232971 - 243722
Emall; lnccus@terra.com.pe I
Cusco - julio 2003 " --L-_... -_____
1
•.. __ ,._ ..... J
PUI1IO LUOíltN R'IJCttItKYNIN - LI1 CIUDI1D PUI1I1 OUE DE5PIER'íA
PUI1ItQ L-L-ItOTItN K/JCt1ItR1N/N
ilmaynalla Khunpachaykuna!
Huch ' uy pumachan kani, wiñay Qosqoq sonqon hatún lIank' ayninpa eqeqon. .
Llank ' ashaykun, ñaupaq kausayninchiskunata qhawarispayku, hinallataq ñaupaqman puririchinanch
rayku. Kusisqan kashani Qosqoq ñaupa kausayninta willakuq hamusqay rayku; kay willakuyqa alli
chaninmi noqanchispaq...... .'
HUCHUYPU!1/tCHIr. - PU!1rrIr.
FU/111Q LLI1QTI1N R/JCHItRIN/N - 1-1t C/UDItD FU/11t QUE DE5F/ERTIt .
¡Hola Amiguitos! Soy el Huchuypumacha, la mascota del Plan Maestro del Centro Histórico del Cusca,
trabajamos para desarrollar y cuidar nuestro patrlimonio. Estoy contento por que vengo' a contarles
la historia de nuestra ciudad, que es interesante y muy importante para nosotros ..... ·
Kay Qheswapin ñaupaq askha watakunamantaraq wiñariran tayta inkanchiskunaq hatun kausayninkl
yachayninku, ruwayninku ima. Ichaqa karanmi hoq allin yachayniyuq lIaqta kamachikuq, sutintaq karé
"Pachakutiq", paymi allinta yuyaymanaspa kamachikuran, t' urumanta pumachaman rijch' akuq1
huch ' uy lIaqta paqarichikunanpaq; pumaman rijch' akuqta hina hatun willka Qosqonchis sayarinanpa(
Tawantin Suyu lIaqtakunaq rantin sayaq. Pumaman rijch' akuqta hinan paqarichiranku, kay wawankur
pumaq churin hina kausaranku, pumaq allin munakuyniyuq, kallpawan auqaq, alHn yuyaynlyuc
nunayuq ima kasqan rayku, kay hatun Ilaqtatan suticharanku "Qosqo" nispa, kanchanku, usnunkl
k' ijllunku, wasinkupas munaycha kasqan rayku.
Hace muchos años, en este valle creció la gran cultura Inka, hubo un gobernante muy sabio que
se llamó Pachacuteq, él se imaginó y mandó hacer una ciudad chiquita de barro en forma de puma;
por que quería construir en esa forma la sagrada ciudad del Cusco, que era la capital del Tawantinsuyo
Le dió forma de puma por que sus habitantes, se sentían hijos del puma protegidos. por su espíritu.
respetuoso, luchador e inteligente. A la ciudad le decían Qosqo y sus templos, plazas, calles y casos
eran hermosas y elegantes.
.'
-::-
Gi
-...
~_J . -_o
(
~ . ---
.....:,;'
.(
,
: ~.,
~. .L 0'-.. -(
-, ---.::C:~t~. _ ~K::_ ~- ---'
Qosqopi Inkakuna kausaranku tayta intita samincha-s~ita rimaranku (mama rimayninchi:
raymiehakuyninkutaqmi karan "Inti Raymi" (Tayta Intiq Raymin) "Killa Raymi" (Killaq Raymin) "SituV\
Raymi" (Llaqta eh ' uyanehay Raymi, runaq Kurkun nunanpa ima eh' uyanehaynin raymi). .
Llapankun lIank' aranku ayniwan yanapanakuska, patq-patakunapi tarpuranku 'sarata~ papat¡
lIamakunatapas uywaranku; mayukunan eh' uva karan, wayrapas eh ' uyallataq karan, mihuranku, alli
ruruykunata, kausarankutaq allin qhali kallpayuq. -
..
~ . .d ..') \~ ,
.~
~ "
r < .[- ~
')
,
\. ~
Los Inkas que vivían en Cusca adoraban al Dios Sol, hablaban Quechua (nuestra lengua madre), tenían
fiestas como el Intiraymi (fiesta del Sol), Quilla raymi (fiesta de la luna) y 5itua raymi (fies~a de la,
limpieza de la ciudad, del cuerpo de las personas y del alma). . .
Todos se ayudaban trabajando en Ayni, cultivaban en andenes el maíz, la papa, criaban llamas; los ríos
eran limpios, el aire era puro, comían productos alimenticios y vivían sanos y fuertes.
-~-. "-." '---~M
,/ ....
Qonqayllamanta Español Runakuna chayaramuqtinku, musoq kausay, nisqan ' apamuspanku,
noqanchisman wañuy kallpanwan, churawaranchis, hinaspataq lIaqtaq kasusayninta mana chaninman
t' ijrapunku hinaspapas Iglesia sutichasqankuta, hatun kanchayuq wasikunata ima sayarichinku, ñaupaq
taytanchiskunaq imaymana hatun yachayninkunataq manaña yachachiktJqtin chinkapushan.
Quepa hamuq watakunapitaq República sutichasqa kausay ujupi, San Cristóbal Ayllu (ñaupaq Qolqanpata),
Santa Ana Ayllu (ñaupaq Karmenqa), San Bias Ayllu (ñaupaq T' oqo Kachi) astawan wiñayta qallaripunku,
wakin Qosqorunakunataq hatun munay wasikunata sayarichipunku. Ñaupaq pumaman rijch' akuq
lIaqtanchistaq hoq kausaykunawan chaqrukuspa, hoq niraq lIaqtaman t' irakapun, mañanan hoq lIaqtakuna
hinañachu.
Chay rayku, khunpachaykuna tukuy ñaupaq rimayninchiskunata amachananchis chanintataq kausachi!1an~hisl
ñaupaq taytanchiskunaq kaqninkuna, munay kausayninkuna kasqan rayku. Kaykunan kanku: Tayta Inkakunac
munay lIank' ayninkuna, Colonia, Republica kausayninchis ujupi, hatun wasikuna ruwakusqanku, lIaqtakunaq
raymichakuynin, hatun iñiyninkuna ima.
Cuando de repente llegaron los españoles, quienes impusieron.-ideas y costumbres nuevas, cambiaron
la forma de la ciudad, construyeron iglesias, casonas de 3 patios y se perdieron importante8
enseñanzas de la cultura andina.
Después en la época republicana, los barrios como San Cristóbal, Santa Ana, San Bias crecieron mas,
algunos personajes cusqueños construyeron hermosas casonas. La ciudad tomó su forma actual que es
una mezcla arquitectónica muy diferente a todas las demás.
Por eso, amiguitos, todas las expresiones que ahora tenemos; restos incas, construcciones _col,oniales
republicanas, fiestas populares y costumbres deben de ser protegidas y conservadas-porque es parte
de nuestra historia y patrimonio heredado.
,-----_._-- . - -----
J
I
f-'- -
i
1
'.
Chay rayku, Qosqoq Sonqon Ñaupaq Kausayninpa Atún L1ank' aynin, lIank' an kauisayninchiskuna~
pukaranchiskunaq, sach' akuna, uywakuna qhawarinapaq, kaywan atipaspataq Qosqo lIaqtanch
sumaq allin kausananpaq, runankunataq kusisqa Qosqo lIaqtankumanta kanankupaq.
Llapanchismi huñusqa kanachis Khunpaychaykuna, Qosqo rurakuna hinataqmi kay Jlaqtanchisman1
ruwana huk chúlla k' itillata, atipasuntaqmi ñaupaq tayta Inkanchiskunaq imaymana lIan' kasqanku1
saqewasqanchista wiñaypaq kaqninchis. kana.npaq ..
, En estos momentos nuestra ciudad tiene muchos problemas, hay desorden, contaminación, ruido
y muchas casas monumentos,se caen y son transformadas.
La población del Centro Histórico la forman mujeres, niños, comerciantes, empresarios; artesános
y estudiantes. Todos unidos debemos hacer algo por ella ... Para quererla y hacerla más grande
como se merece.
"
, "
.. ' .l'
-...... · d • ....---
Kunan paehataqmi Qosqo lIaqtanehis imaymana eh' aqwaypi, eh' a~ipi, ehanraraYPi
wasikuna, pukarakuna thunipunku, kaykunatataq hoq niraqkunaman tukuehipushanku.
Ñaupa lIaqtaq runankuna ruwanku warmikuna, erqekuna, qhatuqkuna, qolqesapa rU'1akun,
yaehaqkuna tukuy imaymana ruwaqkuna ima. Llqpanehismi huñusqa kananchis Qosqo tlaqtanchis 'ray~
imallapas ruwananchispaq ... .munananehispaq aswan hatun lIaqtaman tukuchinanchispaq imayna1
Qosqonchis munan hinata.
Por eso, el Plan Maestro del Centro Histórico del Cusca trabaja para; proteger las costumbres, los
monumentos, los recursos naturales y lograr que la población local goce de bienestar y se sientd
orgullosa de vivir en el Cusco.
Todos unidos, amiguitos, como cusqueños debemos participar en hacer de nuestra tierra ún lugar
único, logremos que sea patrimonio cultural de I~ humanidad para siempre.
CIZ// C/3
9%5· {J.f
e .:5../7
. ', r
: "':. ~ ,:- ' VACHAS~NCHis KÁQNINCHISKlJNAMANTA " ':'\ ~ : .' "
APRENDAMQS'SOBRE 'PATRIMONIO ". ~"."; '. ..,; '. " ~.
, ... .. . ~ '? ~ .o ~V'~_
,. 1" ~ .... ;...:..
l' • ,~ . . ) - 1
.. ' . ~
• 1'. ~ • • e ., - .!JI • , J ,
111 QOSQO RUNAKUNAQA TEQSIMtMJNTIhJPI ANCHAHATUN Ñ.4UPAQ KAUSC\Y1NC'HISKUNAQ RUNANMI KANCHIS, léHAQA KAYKUNAQA M '
.:~ , . '" KANeHU HOQ K'ITIKUNAPlQA, CHAYMr QHAWAAINANCHIS! V{AQAYCHf\NINCHIS,-AMACHANANCHIS' IMA(U •
tillOS CUSQÍJEÑOS ~. ouEÑOS DE UN PA1RI~ONIO ~Tq y UNrcO EN ,El MUNOO,' ES NUESlAAÓBUGÁClóN CUIDAALO YPROlE(
JJI