Está en la página 1de 70

Awastigni muihni sangnika yamni naini as dukih kalawa yaka Awastingni ha soado una visin para una larga

vida

Awastingni Mayangna Sulani Yalahwa Pni Pueblo Indgena Mayangna de la Comunidad de Awastingni

AWASTIGNI MUIHNI SANGNIKA YAMNI NAINI AS DUKIH KALAWA YAKA AWASTINGNI HA SOADO UNA VISIN PARA UNA LARGA VIDA

AWASTIGNI MUIHNI SANGNIKA YAMNI NAINI AS DUKIH KALAWA YAKA Laihwi barangni ayang: Oscar armandO Pea Gama Sangnika stni balna laihwi talyang aura Ins TamayO Prez Colombia, Bora del Amazona indian walanbis Mayangna kau wirlayang balna: charlIe WebsTer mclean cOrnelIO Tunan muihni umani dawak kl sumalyang JhIelly nelsOn OrTIz Tunan nuhni dawak kl sumalyang WIlfredO mclean salvadOr Tunan nuhni dawak kl sumalyang elIzabeTh salOmn mcclean Yulbarang yang dawak kl sumalyang Fotografas: Archivo propio Oscar armandO Pea Gama Impreso en Artes Grficas ENCO Mayo de 2009 Madrid - Espaa
Adika ulwi yakna adika Awastingani mayangina amput yalahnin kulwa kidika ulyaknin warkni yamna munah ulwi yakna. Adika ninglauna Salah laihniyak AECID (Agencia Espaola de Cooperacin Internacional par el Desarrollo) ONGD Antgona Procesos Participativos kaluduhna kidika sip dai 2007 kurihni yak adika warkni yamnin satni yak kanin kat ulwi yakna dai laih palni caput witingna adika pasyak kawi yayamna dai.

AWASTINGNI HA SOADO UNA VISIN PARA UNA LARGA VIDA Sistematizacin: Oscar armandO Pea Gama Bilogo aura Ins TamayO Prez Indgena Bora del Amazonas, Colombia Traduccin al Mayangna: charly WebsTer mclean cOrnelIO Cacique JhIelly nelsOn OrTIz Cacique WIlfredO mclean salvadOr Cacique elIzabeTh salOmn mcclean Lingista Fotografas: Archivo propio Oscar armandO Pea Gama Impreso en Artes Grficas ENCO Mayo de 2009 Madrid - Espaa Depsito Legal: M-1.108-2011
La realizacin de esta publicacin se llevo a cabo en el marco del proyecto Autodiagnstico de la comunidad Mayagna de Awas Tingni (Nicaragua) para la formulacin de su Plan de Vida. Cofinanciado por la AECID (Agencia Espaola de Cooperacin Internacional para el Desarrollo) a la ONGD Antgona Procesos Participativos en la Convocatoria Abierta y Permanente del ao 2007.

YUL TUNAN BALNA / NDICE


Nining kana ..................................................................................................................... 7 Presentacin ................................................................................................................... 7 Klna lni nuhni ........................................................................................................... 11 Ma wahaiki dis balna ayangnina kau ulna nuhni ..................................................... 11 Dedicatoria ................................................................................................................... 11 En memoria de nuestros hermanos ausentes .......................................................... 11 Tunan bahwa ................................................................................................................ 15 Introduccin ................................................................................................................. 15 Barakwi kiunin kulnin lni balna ............................................................................... 19 Nuestra propuesta de desarrollo propio ................................................................... 19 I. Sumu Sauni ............................................................................................................... 23 I. Territorio ................................................................................................................... 23 II. Papang kau klna lni duda kidi ........................................................................... 31 II. Religin .................................................................................................................... 31 III. D dahdi yakda dawak lalah lainni ....................................................................... 35 III. Produccin y economa ........................................................................................ 35 IV. Ma muihki nuhni salaihni yamni dnin ............................................................... 43 IV. Modelo de salud ..................................................................................................... 43 V. Ma yalahda lni kat kl sumalna satni .................................................................. 49 V. Educacin propia .................................................................................................... 49 VI. Yakisdana balna ..................................................................................................... 53 VI. Deportes .................................................................................................................. 53 VII. Mayang tatuna balna yulni ................................................................................... 57 VII. Gobierno indgena ................................................................................................ 57 Awastingni mayangnina yayal balna ......................................................................... 63 Mujer mayangna de Awastingni ................................................................................. 63 Biri biri wirihna yamnin .............................................................................................. 67 Intercambios ................................................................................................................ 67 Buk balna anana .......................................................................................................... 69 Bibliografa ................................................................................................................... 69

NINING KANA
Mayangna mayang kidi indian sulani bs baisa Nicaragua sauni yak yalahwa kidi kaupak as mayang, kaput bik Rama dawi Miskitu balna bik, kaput bik mayang yalahdi adika atlantik kus akat kurih milian tiaskau as tanit kaupak (Hurtado, 2000). Mayangna ma sauki yalahda lni awaskat SUMU SAUNI laih nuhni palni ki, Von Houwald (2003) yulni parahni kau ulwi laih palni yakwi: ting pal saitni yak Honduras MUTUKA wasni (PATUKA) kat, wadah sait yak Nicaragua woolwa wasni (escondido) kat, m kilwa (occidental) saitni yak laih Nicaragua asangni pas nunuhni papus kat kiu watwi, dawak m kawa saitni yak laih (oriental) kuma kung kat kiu watwi. kaput kaunah sauni adika sahwi yakna ki sau bu kabanmint balna yakaluwi, miskitu dawak indian awas sulani uk balna yalalahwa yulni. Mesoamerica inidian balna yulni bayakna, tingta stni dawak yalahwa lni balna diswi kaina kidi yak minit bayakdi, mayangna mayang kidi ma yalahda lni balna, yul bauna stni balna, yul bayakna, sauni dawak itang yulni kidi apakdi main taldi mahaiwi. mayangna mayang kidi itangh yulni kidi m bitik yak yuldi, kaput bik sahyakna bs bang mayang: tawahka yulni kidi laih Honduras patuka wasni yak yalalahwi; tuahka laih Wasakin yaihnit kau p binina bang kidi yak yuyulwi; dawak sahyakna panamahka kidi laih mayangna mahni kau yuyulwi adika Nicaragua sauni akat (Benedicto, 2004). Mayangna pni balna bitik yak 15,000 pitni muih dwi, 60 mayangna pni balna Nicaragua kus yakat dawak Hoduras sauni yak p bas ki. Mayangna sulani kapat ma takit yak mawi aslah lni kat ma sauki ramhni tanit dakwi. Kaput bik 1974 kurihni yak aslah kalalahna yayamna Nikaragua sauni yak mayangna pni bitik karak: SUMU KALPAPAKNA WAHAINI LNI KAT (SUKAWALA) kulnin lni duna dai sauni daklawi, mark munwi dawak sauni wauhnitaya dnin kidi yak nining lanin, indian ramhni lni yulwa yakat laihwi yamnin. Alas yalahwa lni sauni ting pal sait sahyakna RAAN yak, waspan sauni yaihnit yak, Awastingni pni kidi pak ki wawa wasni kung yak. muih 1600 bang mayang, 343 tatuna, sau umani Tuburus yak yalalahn sulani balna, adika laih panamahka tni yulwa balna, kaput bik miskitu dawak ispayul yulni kidi yuldi, adika las adika laih uba palni yuldas ki. 1995 kurihni kaupak ma sauki kidi l kat ma ramhki mayanin yulni parasni kalbauna tunan bahna mayang, adika Nikaragua kamanmint yaklauwi pan bakanyang MADENSA yak Awastigni sauna kaupak pan yaknin anidar kalana yulni kaupak, adika lni

PRESENTACIN
Los Mayangna somos uno de los pueblos originarios que an pervivimos en Nicaragua y, al igual que los Rama y Mskitu, nos encontramos en la regin atlntica desde hace ms de siete milenios (Hurtado, 2.000). Nuestro territorio tradicional o SUMU SAUNI es bastante amplio, Von Houwald (2.003), hace una descripcin resumida pero clara: est comprendido entre el ro Mutuka (Patuka) en Honduras por el norte y el ro Woolwa (Escondido) en Nicaragua por el sur. Hacia el lado occidental llegaba hasta las faldas orientales de las montaas centrales y hasta la cordillera volcnica. Por el lado oriental hasta las orillas de la costa del mar. Sin embargo este territorio ha sido fraccionado por las divisiones poltico administrativas de los dos pases, por el asentamiento de familias mskitas y por la presencia de no-indgenas. Resistiendo a las presiones histricas para la desaparicin material y cultural de los pueblos indgenas de Mesoamrica, los Mayangna hemos pervivido conservando nuestra vida comunitaria, tradicin y literatura oral, la historia, el territorio y el idioma. Nuestro idioma Mayangna lo hablamos de manera cotidiana como nuestra primera lengua; y an mantenemos tres variaciones dialectales: tawahka, hablado en las comunidades que se hallan situadas a lo largo del ro Patuca, en Honduras; tuahka, variante hablada por el grupo que se encuentra concentrado en los alrededores de la comunidad de Wasakin; y panamahka, variante que es hablada por el grupo mayoritario de Nicaragua (Benedicto, 2004). El pueblo Mayangna cuenta con una poblacin actual de aproximadamente 15.000 personas, la mayora localizadas en 60 comunidades del Atlntico nicaragense, y tres comunidades en Honduras. Como pueblo Mayangna estamos avanzando en un proceso de unidad para la defensa de nuestros derechos territoriales. As en 1974 conformamos la Organizacin de la Nacin Mayangna de Nicaragua SUMU KALPAPAKNA WAHAINI LANI KAT SUKAWALA con el objetivo de promover la delimitacin, demarcacin y titulacin de las tierras comunales, mediante la aplicacin de los derechos indgenas. En la Regin Autnoma del Atlntico Norte RAAN-, a orillas del Ro Wawa, en el municipio de Waspn, se encuentra nuestra comunidad de Awastingni, somos 1600 personas integradas en 343 familias, provenientes del antiguo asentamiento de Tuburs, hablantes de la variacin dialectal panamahka, tambin del mskitu y del espaol, aunque ste ltimo con menor fluidez. A partir de 1995 iniciamos en la comunidad nuestra lucha por el reconocimiento legal del territorio, 7

adika duwi kiuna Corte Interamerica (CIDH) yak, dawak saring wainiku m muih as luih minit kau salap minit kau as 2001 kurihni yak corte ulwi yakna, Awastingni ramhni yulni, adika nikaragua kabanmint nining kauh taiwi kal yamna l ais yulwa yakat yamna atnin sulani balna yak sirihni palni sauni daklawi wauhnitaya diyanin, adika atlantik kus inidian sauni balna bitik yak ramhnina yulwi (wiggins 2002). Batanhna wainiku, m salap minit kau arungka 2008 kurihni yak, Awastingni Mayangna Sauni Umani (AMASAU) sauni wauhnitaya kidi Nikarawa kabanmint yaklauwi kalana 73,394 hiktaria1. Wara Awastigni Mayangnina kuldi talnamayang ma sauki daklawi mayana kidi yak tingta wisam yamwi kiunin, tranibil balna laihwi talna as munah, ma sauki sangnika yak ais tranibil balna duda kidi amang lana atnin AWASTIGNI MUIHNI BALNA SANGNIKA YAMNI NAINI AS DUKIH KALAWA kidi. Adi wanitaya adi laih, trabil balna laihwi talna dawi amput m sauki sahyakna pni yak yamni lni kat yalahna atnin2 yamna balna kidi kaupak ulwi yakna ki. Adika laihwi talna adika laih yulbauwi talna balna kaupak, adika m pki yak sahyakna binina salap bang kidika balna kal uduhwi yayamna munah, yayal aslah kalahna, wawahma balna, p tunan muihni balna, indian tunan muihni balna, pirit lainni yak sumalwa balna, muihbinina dawak muih bararak balna ilpnina munah kalahna ki. M pki yak trabil balna tal yaknamayang, laihdi talnamayang mayang amang lada kaput dawak amput laihwi barangni awi dnin, adika mani balna yak mayangna kapat ma yalahda lni balna kidi ma takit duwi kiunin yulnin kat ma yalahda balna sangnika kalana atnin. Kaput kulnin lni adi AWASTIGNI MUIHNI BALNA

como respuesta a una concesin de explotacin forestal que el gobierno central de Nicaragua otorg a la empresa maderera Maderas y Derivados de Nicaragua S.A. (MADENSA) en zonas de bosques pertenecientes al territorio de la comunidad. El caso fue llevado a la Corte Interamericana de Derechos Humanos y el 31 de agosto de 2001 la Corte fall a favor de la comunidad de Awastingni obligando al Estado de Nicaragua a establecer en su ordenamiento jurdico un mecanismo efectivo para la demarcacin y titulacin de las tierras comunales indgenas, marcando un hito en la defensa de los derechos territoriales de los pueblos indgenas de la Costa Atlntica (Wiggins, 2002). El 14 de diciembre de 2008 el Estado nicaragense hace entrega a la comunidad del ttulo de propiedad del territorio Sauni Umani Aslah Kalahna AMASAU- con un rea de 73.394 hectreas1. Ahora en la comunidad Mayangna de Awastingni hemos decidido emprender un nuevo proceso orientado hacia la ordenacin del territorio legalizado, a travs de un trabajo de autodiagnstico que d cuenta de nuestra problemtica colectiva para la formulacin del plan de vida comunitario AWASTINGNI HA SOADO UNA VISIN PARA UNA LARGA VIDA. Este documento es el resultado del primer momento de anlisis de la situacin y elaboracin de propuestas para lograr un mejor vivir en nuestro territorio2. El autodiagnstico lo realizamos en reuniones comunitarias, con la participacin de los 10 barrios en que estamos organizados y con la asistencia de las mujeres, los jvenes, los lderes comunitarios, las autoridades indgenas, los pastores religiosos, nios y ancianos. Identificamos nuestra problemtica comunitaria, analizamos desde nuestra perspectiva cada situacin y acordamos un marco de soluciones para mantenernos perviviendo en el mundo de hoy recurriendo a nuestra identidad como comunidad Awastingni del pueblo Mayangna. As proponemos las bases de nuestro plan de vida AWASTINGNI HA SOADO UNA VISIN PARA UNA LARGA VIDA, asentado en este documento que nos servir de
1. El Programa de Derechos y Polticas Indgenas de la Universidad de Arizona, en asocio con el Indian Law Resource Center y abogados locales de Nicaragua, brind asesora a la comunidad en la defensa de sus derechos territoriales. El profesor James Anaya encabez la representacin de este caso ante la Corte Interamericana de Derechos Humanos. 2. Este proceso de autodiagnstico para la formulacin del plan de vida lo estamos desarrollando con el apoyo de distintas personas y entidades. Las organizaciones espaolas ANTGONA, Procesos Participativos y ALMCIGA, Grupo de trabajo Intercultural, nos estn colaborando en el diseo de una ruta para avanzar en este proceso de planificacin participativa.

1. Arizona Universidad, Indian ramhni yulni tanit dakwa (Indian Law Resource Center) dawak Nicaragua sauni lanyar balna karak aslah pa sauni tanit daknin lainni yak nining launa. Kl sumalyang James Anaya la walwi tuna duna Corte Interamericana de Derechos Humanos yak. 2. Adika pa muihni balna yalahwa sangnika walwi talna adika muih mahni ma niking launa munah laihdi yamdi. ANTGONA dawak ALMCIGA kalpakwi amput baisa yamni barakwi kiunin yulni ma niking lauwi, pa muihni balna amput dawi tingta balna yamni tanitna yak barakwi kiunin lainni yak.

SANGNIKA YAMNI NAINI AS DUKIH KALAWA yak, kaput bik adika wauhnitaya adika mayang ma takit dakyang as karang ma sauki sahyakna pas akat barangni awi kiunin tingta balna yamni dawi baisa bik kabamint karak yul bauwi kiunin aslah kalahna uk karak nining lanin ma paki baraknin yulni.

gua para la ordenacin de nuestros trabajos internos y como un elemento para mejorar las relaciones con el Estado y con las organizaciones de apoyo al desarrollo de nuestra comunidad.

A las yalahwa sauni daklana wayani AMASAU Sauni angkat kidi nining kana atnin. Mapa de la RANN con la ubicacin del territorio AMASAU

KLNA LNI NUHNI MA WAHAIKI DIS BALNA AYANGNINA KAU ULNA NUHNI DEDICATORIA EN MEMORIA DE NUESTROS HERMANOS AUSENTES

Awastigni mayangna pni klna nuhni adika kaladi, yaksihni yalahnin sangnika AWASTIGNI MUIHNI BALNA SANGNIKA YAMNI NAINI AS DUKIH KALAWA yaka, ahal, yayal saunina yulni sangninaka kalalana yulni, kaput bik uk balna dukih diyamna dai ma sauki adi Nikarawa kabanmint yaklawi sauni pisni ramhni kalawak talwas dadauna balna ayangnina kau bik. Kau palni kidi ma wahaiki FELTON DEMETRIO SALOMON klna nuhni adika kaladi kat witing tatuna as nuhni dai m sauki yulni kal bauwi kaina dawi m taki tuna duna, kaput bik m sauki laihwi yaknin kulnin dwa dai. Ma klnik mayang karak sangka ban karang, kaput bik witing m nining kana balna kidi laihdi yamdi mawarang. Pni yak dalni talna dawi yamnin balna dwa dai kidika ma dikit kahdas karang ki. Mayangna yulni sangnika kalana kidi m niking kana as karang ma takit yak parasni tingta yamwi kiunin, Awastingni yamnini dawak yahan mani as alasna atnin yulni. Felton, m wahaiki, m wirahki, papangh, walanbis, p muihni, m bitik yak yangna karak awama, kat

La comunidad Mayangna de Awastingni dedicamos este, nuestro plan de vida AWASTINGNI HA SOADO UNA VISIN PARA UNA LARGA VIDA, a todos los hombres y mujeres que han dado su vida en la defensa de nuestro territorio; a aquellos que murieron sin ver el sueo de nuestro territorio legalmente reconocido por el Estado nicaragense. Pero en especial hacemos esta dedicatoria en memoria de nuestro hermano FELTON DEMETRIO SALOMON, un gran hombre Mayangna que luch por la defensa de nuestro territorio y que nos gui por el camino de la libertad. Su memoria seguir viva entre nosotros, sus enseanzas las pondremos en prctica, su amor y compromiso por la comunidad nunca lo podremos olvidar. Su entrega por la lucha Mayangna ser nuestro referente para seguir avanzando con mayor fuerza para lograr un maana lleno de felicidad y bienestar para Awastingni. Felton, amigo, hermano, padre, hijo, compaero, siempre estars con nosotros, porque aunque alcanzaste a ver nuestro sueo territorial cumplido no tuviste el tiempo suficiente para disfrutarlo.

Felton Demet. Rio Salomon Wayani.

12

man m sauki yulni dukih manna kidi saran kat yawanaman talnaman kaunah yamni palni alasnina kidi ma mahni dutas danaman yulni. M muihki barak balna karak uina bitik karak bik, dawak awastingni yak baisa sangka yalahda mayang kidi ma yamnin palni as ki, pri lni as ma muihki barak balna duduwa dai kapat aminna mayang kidi tanit yak waldi yaknin. Mayang yamnin dini balna kidi uba nuhni palni ki, mayang ma tingki yak adika dukih mayawa balna kidi ramh yamnin kaput bik m walakibis, m muki dawak mayangna m sulaki balna uk aiwarang balna kidi sip yalahna atnin simh mayang yalahdi mahaina kapat. M bani baisa yamni atnin dawak ais klda yakat barakdi manin. Kaput bik ma wirahki yal licenciada Melba McLean yak tingnikih lni kaladi witing kulnin yamni karak tingta yamwa yulni, dawak m muihki barak Alston Salomn, Marcial Salomn balna yak tingnikih lni diyadi kulnin lni balna ahana kidi yulni, kaput bik m wahaiki socilogo Juan Francisco Ruiz, tingta balna as as kau m niking launa yulni, kaput bik m wirahki Daktar Modesto J. Frank Wilson, kulnin lni balna ana yulni, dawak kl sumalyang Jhielly Nelson Ortiz kulnin alasna karak yamnin lni balna ana yulni, sindiku tunan muhni umsni Levy Jonathan McLean warkni yak taimni awa yak. Kau palni kidi yayal balna yak m bitik yak tingta yamna balna yak kulnin lni balna ahana kidi bitik yak tingninakih diyadi kaput bik p muihni balna bitik yak tingnikih diyadi awastingni tanit yak barakwi kiunin kulnin lni duduwa yak.

Con todos los que se han ido, con nuestros ancestros, los actuales vivientes de Awastingni tenemos la gran responsabilidad de continuar andando los caminos de la libertad soada, de aquella libertad que gozaron nuestros antepasados y que estamos comprometidos en recuperar. Nuestro encargo es muy grande, somos los delegados para hacer realidad esos sueos y para asegurar que nuestros hijos, nietos y las futuras generaciones Mayangnas puedan vivir como lo hicimos en un principio. Para que cada da estemos mejor y creciendo desde nuestro propio pensamiento. Tambin queremos reconocer la perseverancia de nuestra hermana la licenciada Melba McLean, agradecer los aportes de los ancianos Alston Salomn y Marcial Salomn, el apoyo de nuestro amigo socilogo Juan Francisco Ruz, los aportes de nuestro hermano Modesto J. Frank Wilson, el entusiasmo y orientaciones del profesor Jhielly Nelson Ortiz, el esmero del sndico Levy Jhonatan McLean, as como especial agradecimiento a las mujeres que durante muchos das de trabajo hicieron importantes aportes a todos los temas tratados. Y tambin agradecer a toda la comunidad por sus contribuciones, nimo y compromiso con la lucha de Awastingni.

Felton Demetrio Salomn.

13

TUNAN BAHWA INTRODUCCIN

AWASTIGNI MUIHNI SANGNIKA YAMNI NAINI AS DUKIH KALAWA KIDI, adika laih m mahni klwi talna balna kaupak kalahna p as yaksihni as yamnin klda balna kaupak dawak d dutni stni balna mai taihwa kidi laihwi barangni yamnin. Adika yamnin adi ma niking lauinin yamni palni as ki, kal uduhna kau tingta balna kal uduhna kau yamda kidi awastingni pni yak mayang ais yamnin klda kidi dawak dukih mayawa yakat yalahnin. Wauhnitaya adika mayang manah ma diki awaski. Kaput bik kuldi kabamint nipis, ilp mai munwa nipis dawak kidi manah awaski awastingni barakwi kiunin kulnin lni yak wais wais nining lanin kulwa kidika sip karang ma wauhkitaya adika talnin. M mahni yak mayan ais yamnin kidi aiwi mai yuyulna. Waralaih amput baraknin klda kidika uldi yaknamayang. Waralaih mai yulwi dakawangh. Ais yamnin sak yah? Baraknin stni balna tannika adi mawa kidi munah sangnika as yamni atnin kulnin lni klda kidi tuna bahdi barakdi manin lni yak. Adi usnit akat m sauki sahyakna yulni yuldarang ki, mayangna sulani dawak Awastingni muihni mayang ma nikingkauh klna baisa nuhni kidi yulni yuldi amput ma sauki daklana kidi parasni anin, kaput bik sara mani kaupak ma sauki SUMU SAUNI AMASAU kidi yak bik. Kaput bik papangh kau klni lni kidi sahyakna

AWASTINGNI HA SOADO UNA VISIN PARA UNA LARGA VIDA es producto de nuestro pensamiento, de largas reflexiones para imaginar la comunidad que deseamos proponiendo soluciones a las problemticas que agobian a nuestra comunidad. Este ejercicio es fundamental como orientador para la organizacin de los trabajos que realizaremos en la comunidad de Awastingni para vivir bien de acuerdo a nuestros propios intereses y necesidades. Pero no solamente es un documento para nosotros. Tambin est pensado para las instituciones gubernamentales, para los organismos de cooperacin y para todos los dems que puedan estar interesados en apoyar el desarrollo autnomo de Awastingni. Muchas veces nos vienen a decir lo que tenemos que hacer. Ahora ya tenemos una propuesta que orienta el desarrollo que deseamos. Ahora pueden preguntarnos mejor Qu hay que hacer? Nuestra propuesta de vida se inicia con nuestra idea de desarrollo donde exponemos los elementos bsicos que definen el tipo de desarrollo que deseamos. Enseguida pasamos a tratar el tema territorial, el aspecto ms importante para el pueblo Mayangna y por consiguiente para nosotros en Awastingni, por ello definimos acciones para fortalecernos territorialmente, tanto en lo relacionado con el territorio

16

as mayang ma niking kauh klna nuhni ki m pki pas yak, kidi bangh kuldi taldi amput dawi yamni yamnin. Sahyakna as adika yak, amput di minik dahwi yaknin dawak lalah yaknin lainni yulni yulwi. Sahyakna uk m muihki nuhni yamni dnin yulni kidi, Awastigni muihni mayang ma niking kauh klna nuhni ki, kidi bangh adika yak kulnin lni adi sar mni balna amput m muihki nuhni yamnin dnin stni balna yayamwa dai kidi laihdi yamdi ma takit yak kiunin dawak bik panabas warkni yamwa balna kidi bik baisa yamni yamnin, kidi usnit yak di uk yulni yulnin kulwa kidi laih m ki pas yak sumalwa lni balna dawak bik sau uk kau sumalwa lni balna kidi dawi mayang yalahda lni kat klni kidika aslah yamna atnin yuldi dawak adika yak wawahma balna kidi yuyulwi amput dawi yakisdinin stni balna kidi yak parasni anin dawak sara kau yakisdinin lni balna dai kidi bik watwi walwi dnin. Yulni tunan nunuhni balna kidi yulwi saran lalaihwi AMASAU sauni tannika balna yulwinah. Awastingni mayangna yal kal uduhna kidi AWASTIGNI MUIHNI BALNA SANGNIKA YAMNI NAINI AS DUKIH KALAWA KIDI pasyak sahyakna uk as kapat awas klna ki. Kaunah p muihni as kapat pa pasyak di yamnin balna kidi pasyak kawi yamwi parasni awi kiunin adika sahyakna balna yulwa balna yak. Kulnin lni uk as witwa yak ahawi muih uk balna karak tingta yamnin stni balna kidi biri biri kalpakwi laihwi talnin kaput laih Awastigni muihni balna sangnika yamni naini as dukih kalawa kidi yak nining launa yamni as karang.

tradicional SUMU SAUNI como el territorio titulado AMASAU. La religin es un aspecto de importancia para la vida comunitaria, por ello aqu lo tratamos para mejorar sus condiciones. El siguiente captulo est dedicado a tratar lo relacionado con los aspectos de la produccin y economa comunitarias. La salud en Awastingni es un asunto fundamental para nosotros, aqu proponemos elementos esenciales para avanzar en un modelo de salud que reconozca nuestros sistemas mdicos tradicionales y mejore la prestacin del servicio pblico estatal. El siguiente aspecto que abordamos es la educacin propia, y planteamos el reto de articular la educacin indgena con la educacin occidental; por su parte, los jvenes plantean el quehacer para favorecer la prctica de deportes y la recuperacin de juegos tradicionales. Se cierran los ejes temticos con la propuesta de avanzar en la definicin del gobierno indgena para el territorio AMASAU. La mujer Mayangna de Awastingni se aborda no como un componente ms del AWASTINGNI HA SOADO UNA VISIN PARA UNA LARGA VIDA sino como un sector de la poblacin que debe fortalecerse a travs de su activa participacin en todos y cada uno de los temas abordados. Finalmente se proponen intercambios de conocimientos y experiencias como una estrategia transversal a todo el plan de vida AWASTINGNI HA SOADO UNA VISIN PARA UNA LARGA VIDA.

17

BARAKWI KIUNIN KULNIN LNI BALNA NUESTRA PROPUESTA DE DESARROLLO PROPIO

Awastingni mayangnina bitik amang ladi barakwi kiunin tannika kidi laih m pki yak yamni yaksihni lni kat yalahnin. Mayang barakwi kiunin dukih mayawa kidi laih pri lni dawak indian sulani kapat kulnin aslah lni kat barakdi m winin. Baraknin lni yulni yulda taimni kat d mahni kuldi: ma sauku umani SUMU SAUNI, ma sauki daklana AMASAU yulni; m walakbis kulnina yulni; m muihki nuhni yamnini yulni; lalah lainni; yakisdinin stni yulni; papangh kau klni lni; d yamni kasnin balna; yayal kal uduhna pasyak kawi yamnin balna; walabis yulni; muihbarak balna yulni; tunan muihni papangh/nanangh; ma tunak muihni balna yak kuldi; tunan muihni as kulnin lni yamni parasni tingta yamwa kat ma sauki daklana AMASAU sauni akat. Baraknin lni as dukih mayawa kidi laih awastingni pni adika yaksihni atnin.

Los Mayangna de Awastingni entendemos el desarrollo como el crecimiento de todos para estar mejor en comunidad. El desarrollo que deseamos es el medio para lograr libertad y autonoma como pueblo indgena. Cuando hablamos de nuestro desarrollo estamos pensando en muchas cosas a la vez: en nuestro territorio ancestral SUMU SAUNI en nuestro territorio titulado AMASAU; en la educacin para nuestros hijos, en la salud para todos; en la economa, en el deporte, en la religin, en la buena alimentacin; en la participacin de la mujer Mayangna, en los nios, los ancianos, los padres de familia; pensamos en nuestras autoridades y lderes fortalecidos ejerciendo el gobierno Mayangna en nuestro territorio AMASAU. El desarrollo que deseamos es aquel que nos brinde el bienestar de la comunidad de Awastingni.

20

Baraknin lni as klda kidi laih mayang amput atnin klda kidika, yulnin kat kabamint dawak kal uduhna uk nipis balna kidi tingta balna yamwi dawak ta balna walwi dawi laihwi tanit yak dukiunin yak ilp mai mumunwang adika yamni yalahnin lni kulnin balna yamdi mahaiwa yak. Indian sulani uk balna silp baraknin lni balna yamwi aiwa kidi amang ladi. Kidi bangh mayang yuldi nit palni ki kal pakdi tingta amput yayamwa kidi mai sumamalwarang indian sulani kapat dawak America innidian kal uduhna balna yak, witingna ais amput tingta yamnin sangnika amang lalawa kidi amang ladi kal uduhna mayang balna kidi parasni awi kiunin.

El desarrollo que anhelamos es aquel que nosotros mismos pensamos, para que las instituciones del Estado y los organismos de apoyo nos acompaen en la gestin y ejecucin de nuestras iniciativas de mejoramiento de la calidad de vida comunitaria. Sabemos de otros pueblos indgenas que tienen experiencias prcticas de desarrollo propio. Por ello planteamos que es importante establecer contacto entre pueblos y organizaciones indgenas de Amrica para conocer de esas experiencias y tenerlas en cuenta en nuestro proceso organizativo.

21

I. SUMU SAUNI I. TERRITORIO

Mayangna sulani nining kauh sau daklana kidi laih tannika nuhni palni as ki, ma diki balna dawak m yalahda lni balna sangnika yulni. Kidi bangh mayang kuldi sara kaupak ma sauki dai kidi yulnin kat SUMU SAUNI, Awastigni mayangna sauni umanni aslah kalahna AMASAU sauni wisam dna bitik kuldi dudi. 1. SUMU SAUNI DAKLANA SUMU SAUNI daklana kidi sangnika naini duwa as ki, witing munah m muihki barak balna lapapakna, dinina balna dadana kidi warmani kat bik taldi. Mayang m sauki daklana minit munah panpas tingni lau balna lapapakna, sauni minit wingni munah lawani duyang balna bik babalhwi. Wasni yak waspa dni bik wawaihwi, sauni minit yak pan balna bik ukukuswi, kasnin balna dawak panabas balna yaknin pni balna bik dudi. Kaput bik kidi pasyak m ritski balna pni dudi dawak sangnika dudwa balna Mayangna mayang manah amang ladi dawak talda balna bangki. SANGKA BAN DUWA ATNIN KULNIN DNIN M walakbis ahal, yayal balna amang laninna ki mayang muih bararak SUMU SAUNI yulni amang lada balna kidi. Mayang muihbararak ma tingkita dini, ma yulki bayakna balna dinitna kahnin awas kidi, angkaupak malahna yulni, ma muihki barak balna sau mai dadana kidi, angkut daklana pisni kidi, pa klna nuhni duwa balna, sara mani kaupak makasda balna, amput mahawa balna daih kidi, amput yamda dai tingta dini balna, ma ki balna. Amput yalahda balna kidi ma walakbis ahal, yayal balna amang laninna ki, angkaupak m lahna kidi amang lada kat klna nuhni kaladarang mayangna mayang atnin tannika kidi. M sauki umani yulni walwi talna mahni banghki walwi talyang balna yayamna. Walwi talna balna as as kau mayang bik laihdi yamna mayang kaunah mahni buas kidi amang ladas ki. Kidi bangh baisa m takit laihdi taldi mawarang kima sauki mayangna sauni SUMU SAUNI yulni, kaput bik walwi talna balna yamdarang ki Dheodor McDonald tingta yamna balna yulni. 24

Para el pueblo Mayangna el territorio constituye el principal aspecto a tener en cuenta para asegurar nuestra pervivencia material y cultural. Por ello ahora consideramos tanto nuestro territorio tradicional o SUMU SAUNI, como el recin titulado territorio Awastingni Mayangna Sauni Umani Aslah Kalahna AMASAU-. 1. TERRITORIO SUMU SAUNI El territorio SUMU SAUNI es un gran ser vivo sobre el que han caminado nuestros ancestros, dejando sus huellas que hasta hoy podemos ver. Nuestro territorio es aquel sobre el que caminan los animales, es el aire en que vuelan las aves, son las aguas donde nadan los peces, es la tierra sobre la que crecen las plantas, son los sitios donde obtenemos nuestros alimentos y medicinas. Tambin son los lugares donde tenemos nuestras riquezas y donde existen aquellos seres que slo los Mayangna entendemos y vemos. PENSARLO PARA MANTENERLO VIVO Nuestros hijos e hijas deben conocer todo lo que los mayores sabemos de nuestro SUMU SAUNI. Los mayores tenemos la tarea de no dejar que se olvide la historia, nuestros orgenes, el territorio que nos dejaron nuestros ancestros, sus lmites, los lugares sagrados, la manera como tradicionalmente conseguimos nuestros alimentos; cmo nos vestimos, cmo construimos nuestras herramientas, nuestras viviendas. Debemos asegurar que los nios y nias conozcan cmo vivamos, porque si conocemos nuestro origen nunca perderemos el orgullo de ser Mayangna. Existen trabajos que han realizado diferentes investigadores sobre nuestro territorio tradicional. En muchos de ellos hemos participado pero en muy pocos casos tenemos los resultados de esas investigaciones. Por ello vamos a seguir estudiando nuestro territorio SUMU SAUNI, y para ello trabajaremos por la recuperacin de investigaciones que nos faciliten esta labor, como la realizada por Theodor McDonald. 2. TERRITORIO TITULADO AMASAU Sin embargo, nuestro territorio ancestral ha sido invadido y ahora se encuentra dividido: una parte est en lo que hoy llaman Honduras, otra parte en Nicaragua. Nos han dividido en municipios para que otros decidan por nosotros. Por ello desde 1995 iniciamos la lucha por la titulacin de nuestro territorio como el primer paso para avanzar hacia la autonoma de Awastingni. En diciembre de 2008 recibimos finalmente el ttulo de propiedad de manos del Estado de Nica-

2. AMASAU SAUNI WAUHNITAYA RAMHNI DUNA Kaput bik ma sauki daklana umani yak muih kawi duduwi dawi wara laih sahwi sahwi yayakna: pis as kidi laih wara yulda kidi Honduras yakat, uk kidi laih Nicaragua. sau sahwi yakna kau sahwi yakna ki muih uk balna kidik mayang ma yulki yayamwi. Kidika bangh 1995 kurihni yak sau yulni t walwi tunan babahna adika karak tunan bahna as dai awastingni sauni alas yalahwa lni tanit yak dukiunin. Batanhna wainiku 2008 kurihni kat sip dai m sauki wauhnitaya kidi mayanin Nicaragua kabanmint tingni kaupak; waralaih m sauki yak amang lana wisam as ki, adika yaklau mai yamwi yamna wisamni mahni yamnin. a. AMASAU sauni daklana kidi amang lanin Ma muihki barak balna SUMU SAUNI lapapakna dai kaput mayang bik lapakdarang ki. Lapakdi mawarang ma sauki daklana pas yak AMASAU. Stni mahni kau awaihdi taldarang: L balna amang lanin Sumalna lni as munah amang darang ma sauki ramhni yulni dawak laihdi yamdarang kaput bik mayang ais yamnin kidi amang ladarang ma sauki parasni anin yulni. Sau wauhnitaya ais ulna kidi amang lanin Sumalna mahni yamna karang ma paki yakat AMASAU sauni 73.394 hiktaria kidi angkat daklawi kalana kidi Nicaragua kabanmint yaklau kalna kidi amang lanin. Ma sauki daklana kidi awaihwi talnin Adika awaihwi talna kidi ma bani yak yamna atnin ki p muihni bitik karak: muih bararak, tatuna balna, sumalyang balna, walabis balna, yayal balna, wawahma. Mayang bitik amang lada munah laih m sauki daklana pisni kidi yamni tanit dakladarang. Muihbarak balna p balna klna nuhni balna tannika amang lalawa kidi mai yuyulwarang; tatuna muihni balna sau daklana pisni balna amang lalawa kidi mai sumamalwarang; kl sumalyang balna laih adika d balna amang lalawa kidi kl walanbis balna karak sir mumunwarang. Kaput laih mayang ma tingkita as karang adika nining kana balna dinit kahnin awas laihwi yamnin, AMASAU sauna amang lanin dawak tanit daknin. b. AMASAU sauni minit talnin Ma sauki minit talnin kidika munah trabil balna uya dis atnin mayawi, kaunah ban bik adika sat tranibil balna mai kalahwarang, bitik kal pakdi yalahwi yulbauwi talwi barangni anin ki.

ragua; es una nueva forma de entender nuestro territorio, ello nos obliga a realizar nuevas tareas para apropiar esta nueva forma territorial. a. Reconocer el territorio AMASAU De igual manera como nuestros antepasados hicieron con nuestro SUMU SAUNI, vamos a caminar nuestro territorio AMASAU. Este recorrido lo haremos de diferentes maneras: Estudiar el marco jurdico Mediante un plan de capacitacin, conoceremos nuestros derechos territoriales para ponerlos en prctica y reconoceremos nuestros deberes para el fortalecimiento territorial. Conocer el ttulo de propiedad Se realizar una campaa interna a la comunidad para el estudio y difusin del ttulo de propiedad y de los lmites de las 73.394 hectreas del territorio AMASAU que nos ha reconocido el Estado de Nicaragua. Recorrer el territorio Esta debe ser una prctica permanente donde se integra toda la comunidad: los mayores, los lderes, los maestros de las escuelas, los nios, las mujeres, los jvenes. Creemos que conociendo en la prctica nuestro territorio aseguramos su defensa por parte de todos. Los ancianos aportarn sus conocimientos sobre los sitios sagrados; los lderes aportarn conocimientos sobre los lmites; los maestros se encargarn de compartir estos conocimientos con sus alumnos. As, todos tendremos la responsabilidad de no olvidar estas enseanzas para ponerlas en prctica, para conocer y defender el territorio AMASAU. b. Controlar el territorio AMASAU Ejercer la vigilancia del territorio nos asegura que no se presenten problemas y en caso que stos existan, que se estudien conjuntamente para lograr soluciones rpidas y efectivas. 25

Sau daklana pas yak trabil balna barangni anin AMASAU sau wauhnitaya duna usniat yak sau daklana pasyak trabil balna barannig anin kidi tunan bahwi, ma sauki pasyak muih uk aiwi yalalahna yulni. Adika tranibil adi amput laihwi barangni anin dis bangh, mayang kidika laihwi barangnin kuldi. Kidi bangh, indian sauni uk balna adika sat tranibil amang lalawa balna kaupak mayang amang ladarang. Kaput laih adika sat tranibil baisa nuhnin awas tanit daktarang. Pni balna yak watdi taldarang ma ramhki balna nining kanin dawak tranibil as bani kau laihdi taldarang adika sau daklana pasyak trabil balna barangni anin yak. Adika yulni laihwi talna as yamnin as sak karang, walwi talnin ais yulni amput dawi AMASAU sauni yak aiwi yalalahna pa dawak adika akat muih pa uk kaupak aiwi yalalahwa kidi ais tranibil as kalahwarangh. Kaput laih p muihni balna karak tingta as yamdarang ma sauki akat muih baisa aiwi yalnin awas. Ma sauki daklana kidi mark awi dnin AMASAU sauna yaihnit yak muih balna yalalahwa dawak muih uk wisamni aikakawa balna kidi m sauki daklana pisni balna kidi yamni amang lalawas ki. Kaput bik m sauki yak muih uk balna aikakawa karak trabil yamnin awas yulni tanit daknin klwi pisni balna ayangni ulwi pawi awaskat, m sauki daklana pisni palna kidi ulwi yakwi angdika pisni balna mayang m sauki wauhnitaya yak ramhni kalawi ulwi yakna kaput dawak m sauki sahyakna muihni awas kidi amput ma sauki kidi yus yamnin sip kidi. Ma kaupak lakwi talnin pni Kulnin as ahawi, p pisni klna nuhni duwa balna yak, m kaupak lakwi talnin pni as yamnin m sauki sahyakna yak muih uk balna aikakawa kidi amang lanin yulni. Asang pas main talyang balna kidi baisa parasnina anin M paki yak Asang pas main talyang balna dawi AMASAU sauni daklana innidian tunan muihni balna karak aslah kalahwi m sauki sahyakna yulni sumalnin balna laihwi yamnindawak amput sau yus yamwa balna kidi dawak muih balna aiwi kakawa pa amang lanin yulni taim bani awaihwi talnin ki. c. Pbin paskat lni balna Mayangna sulani kidi amput sauni yus yamnin dawak amput yalahnin lni silp sara mani kaupak duwi. AMASAU sauni sahyakna kidi yamni yus 26

Saneamiento Con la entrega del ttulo de propiedad se inicia el proceso de saneamiento del territorio AMASAU sobre aquellas zonas que estn ocupadas por personas ajenas a la comunidad. Las leyes actuales no han desarrollado procedimientos para atender esta situacin, por lo que hemos decidido trabajar en ello. Por ahora, este trabajo se inicia desde la experiencia que indgenas de otros pases han tenido en este sentido. De esta manera evitaremos que aumente el problema. Realizaremos visitas a las reas a sanear para exponer nuestros derechos y conocer la situacin real de cada uno de los casos para adelantar el saneamiento. Adicionalmente se ha previsto el estudio de esta situacin, averiguar por sus causas, la manera como se establecieron estas personas en el territorio AMASAU y las consecuencias que puede traer para el territorio la presencia de ms gente extraa. As iniciaremos entre los comuneros una labor de prevencin de futuras invasiones. Sealizar el territorio Los vecinos y los recin llegados a nuestra regin no conocen los lmites del territorio AMASAU. Con el fin de prevenir conflictos con extraos que entran a nuestro territorio y lo ocupan por falta de informacin, hemos decidido identificar sitios estratgicos para instalar rtulos o vallas informativas sobre el rea demarcada, los derechos legales que respaldan el ttulo de propiedad y las limitaciones de uso para los externos a la comunidad. Torres de vigilancia De manera complementaria, se propone la construccin en sitios estratgicos de torres de vigilancia para controlar la entrada de extraos al territorio. Fortalecimiento de guardabosques El grupo de guardabosques comunitarios har parte de los programas de capacitacin territorial y sern los encargados en coordinacin con las autoridades indgenas del territorio AMASAU- de realizar recorridos permanentes por el territorio para verificar el uso adecuado y controlar la presencia de desconocidos. c. Normas internas El pueblo Mayangna ha tenido normas que orientan sobre el uso del territorio y la manera

yamnin dawak kaput bik kal pakdi laihdi yaknin yulni tuna bahdi, barangni anin dawak mayang silp la yamdi adika sahyakna bu adika laihwi barangni anin yulni: M sauki amput yus yamnin kidi P klna lni nuhni duwa balna bang ki, dawak kidika yaka amang lanin manah awaski kaunah laih yamni yus yamwi main talnin ki. Nining kana as: kulna nuhni pni balna, tannika nuhni dwa pni balna, t kanin pni balna, apakda asangni pas balna dawak asang pas balna. Ma paki bin amput main talnin Aslah kalahnin ma paki yakat kulnin aslah dnin kidi munah d yamni dudi, ma klnik aslah malahwi di dutni balna laihdi barangdi ma sauki pas yakat, kaput bik mayang silp ma laki kat ma sauki main talnin kidi laihdi yamdi dawak di balna as as laihdi barangni yamdarang. Ma paki yak adika lni balna munah lapaknin yulni, klna lni as as anamayang amput main talnin sumalna tani as as uldi yakdi: Mayang silp m laki kat dawak yul kulda lni kat wildi talnin. Mayangna sulani pni balna yak l ana bang kidi yak sara mani lni balna dai kidi anin ki. Adika tingnita adik muih bitik kalpakwi yamnin ki, kaput laih pa bin lni balna bitik kulnin lni karang Ma laki balna duwa atnin kat uduhna balna nit ki, lni balna kidi ramh laih yamwa atnin yamnin yulni Witwa yak kidik, m lki balna ulwi yaknin dawi gabament lni ana balna kidi pasyak anin, kaput laih kabamint amang lawarang, dawak rispik lni dawi nining launa lni duwarang kulnin aslah yalahwa sauni sahyakna lni balna kidi. d. M waskipa balna salaini yamnin Mayang mpki yalahda pni yak dnin nit ki was tuna balna kaupak ma muihki balna yak was diyanin, Mayang nining kauh di wisamni as ki. Mayangna balna libit libit yalahdi, kaunah awastigni muihni wara taimni yalahwa kapat awas satuk dai, kidi yulni nitni adika kalahwi: kidi yulni ma uki kat was dnin kidi. Adika wing nuh felix1 bayakna karak was tuna balna yak pan bukwi, asangpas tingni lau balna dauwi was pas
1. Wing nuh Fliz kidi niracagua sauni ma kawa saitni kidi bauna saring wainiku ma 4 yak 2007. Wing nuh minikpa kidi Awastingni pni minit munah bayakna tanka kidik balna bitik daukalna kaput bik di dahna balna bitik dawak ta balna. M pki sauni umani malahda dawak ma ritski balna bitik daukalna.

como la gente vive en comunidad. Para ejercer control sobre el territorio AMASAU tambin hemos definido iniciar un proceso de reflexin colectiva para la recuperacin, adecuacin y elaboracin de sistemas propios de normas para regular dos aspectos: el uso del territorio Hay espacios importantes que debemos no solo conocer sino tambin ejercer control sobre ellos. Por ejemplo: los sitios sagrados, sitios culturales, lugares histricos, los sitios de cacera, los lugares para la conservacin, las reas de bosque. el control social comunitario La unidad al interior de la comunidad se logra a travs de las decisiones que adoptemos en conjunto para definir, cumplir y hacer cumplir restricciones sociales respecto al uso de territorio Con el fin de avanzar por este camino, hemos definido algunos pasos que ordenen nuestras reflexiones sobre normas internas: Investigar nosotros mismos desde nuestra tradicin y formas propias de pensar Ajustar las normas tradicionales a las condiciones actuales de nuestra comunidad y pueblo Mayangna Debe ser un trabajo donde todos participemos, para que las normas internas sean un acuerdo conjunto de la comunidad Contar con normas internas implica definir una estructura, unos encargados de hacerlas cumplir Finalmente, debemos actuar en la perspectiva de articular nuestras normas internas con las leyes del Estado de Nicaragua, como una medida para que el Estado reconozca, respete y apoye nuestro proceso de autonoma territorial. d. Agua y saneamiento El rea donde se asienta la comunidad requiere de adecuaciones de infraestructura bsica para la prestacin de servicios a una poblacin concentrada, situacin nueva para los Mayangna. Las familias Mayangna siempre hemos vivido cerca entre s, pero un poco ms aislados de lo que actualmente nos encontramos en Awastingni, por ello surgen necesidades para adaptarnos a esta nueva situacin: ahora requerimos solucionar el suministro de agua potable. Con el paso del hura27

yak bubukna kidi yaklauwi was murwas laihwat ma isihni kalahna yulni kat. P nuhni pan dis watna. Kidi yulni tingt bs yamnin kuldi: Was laihnin pni sulihni kurhnin. Ta dawi waspa balna salaini yamnin Wawa wasni kung yak dawak pa pisni uk balna yak bik pan dahnin. e. Nicaragua kabanmint karat yalahwi yulbauwi talnin Ma ramhki balna yulni ma paki yak yulda kidi manah awaski, ma pa kaupak ahni sait yak bik ma ramhki yulni yulnin. Wisam ma yulki bayakna yak ma niking kawi tingta balna ma sauki tanit daknin ma yamda kidi dawak ahni saitni yak tingta yamwa balna karak libit dak yamni mai kalah kalahna. Kaput bangh ma sauki AMASAU wauhnitaya duna mayang. Yaka bahanhg adi pni balna yak nining kana balna yamnin waldi pulitik muihni ma ramhki balna kidi ramh palni laihwi yamnin kulnin duwi laihwi yayamwarang. Ma ramhki yulni balna kidi laih muih muhnitna yak yakdi yamdarang, ma sauki kabanmint, ma auki sahyakna RAAN kabanmint dawak indian sulan tunan muihni balna yak bik paidarang ki. Kal uduhna, yalahwi yul bauna, muih mahni kal udulhna balna yamnin Kal uduhna nuhni yamnin indian ramhni kidi laihwi yamni tatuna 28

cn Flix1 nuestras fuentes de agua se contaminaron por la cada de los rboles y animales que retienen los arroyos mientras se descomponen, los troncos estn atravesados en los ros y caminos. Muchas reas quedaron taladas. Por ello definimos trabajar en tres aspectos: Construccin de nuevos pozos de agua Limpieza de caminos y fuentes de agua Reforestacin del bosque en las orillas del Ro Wawa y en otras reas del territorio e. Dilogos con el Estado de Nicaragua La aplicacin de nuestros derechos no solamente se logra con acciones al interior del territorio, hemos convenido tambin actuar hacia afuera de la comunidad. La historia reciente nos ha demostrado que combinar los trabajos comunitarios en torno a la defensa de nuestro territorio con el trabajo externo nos ha dado buenos resultados. Fue as como obtuvimos el ttulo de propiedad de nuestro territorio AMASAU. Con ello buscamos crear los ambientes para que las voluntades polticas se pongan del lado de la aplicacin efectiva de nuestros derechos.
1. El Huracn Flix toc la costa noroeste de Nicaragua el 4 de septiembre de 2007. El ojo del huracn pas por encima de Awastingni resultando en la destruccin total de las viviendas en la comunidad as como en todos sus cultivos y rutas de transporte. El bosque ancestral de la comunidad, del que se depende para la supervivencia material y cultural, fue seriamente afectado.

balna (polticos) kulnin lni balna kidi nining kanin dawak bik ais yulni laihwi yamwas kidi bik amang lalawangh. Adika yamnin adika kabamint muihni balna karak yalahwi yulbaunin nining yak parasni duwarang. f. Amput yulbauna balna yamnin Awastigni muihni m wahaiki balna kidi amang lanin ki ais mai kalahwa kidi, kaput bik ais yamdi mahaiwa kidi dawak ma ramhki balna amput laihdi yamda kidi. Kidi bangh pa binina uk karak, indian kal uduhna balna dawak muih ramhni yulni tingta yamwa balna karak taim bani yul bauwi talna yamnin. Kidi bangh mayang kidi lainni yak kasak lan malahwarang ki, yulbaunin talnin lainni yak dawak laihdi yamdi ma takit yak kiunin kal pakwi yamni yalahnin balna kidi parasni awi tanit yak kiunin ma sauki pas ya, dawak sau uk balna karak bik dawak ma paki pas yak bik. Ma sauki sahyakna pas yak yamni yulbauna balna dnin yulni, yul banin dini as (radio de comnicacin) awi dnin kidi mahka tuna bahnin kuldi dawak amput yus yamnin balna bik klni bik dnin. Di uk kidi, amput dawi truk as dnin tani walnin kuldi pa binina uk karak yulbauwi talnin kaput bik kabamint nipis yak t stni balna walnin yak yus yamwa atnin.

Realizaremos eventos pblicos de anlisis del desarrollo de los derechos indgenas, en donde invitaremos a participar al gobierno central, a los gobiernos de la RAAN y a gente de otros pueblos indgenas. Foros, mesas redondas, eventos pblicos Los espacios pblicos para debatir la aplicacin de los derechos indgenas facilitan acuerdos polticos e identifican las causas de la falta de aplicacin. Estos ejercicios fortalecen a la comunidad en el relacionamiento con el Estado. f. Estrategia de comunicacin Es importante que los amigos de Awastingni estn enterados de lo que nos pasa, de lo que venimos haciendo y de la manera como se cumplen nuestros derechos. Por ello vamos a mantener comunicacin con otras comunidades, organizaciones indgenas y organizaciones de defensa de derechos humanos. Para ello nos vamos a capacitar en este campo, preparndonos en el manejo de medios de comunicacin y poniendo en prctica un plan de comunicaciones que estar orientado a mantener, ampliar y fortalecer lazos de amistad en lo internacional, nacional, regional y comunitario. Para la comunicacin comunitaria en la regin, hemos identificado la necesidad de adelantar acciones para la instalacin, capacitacin y puesta en marcha de una radio comunitaria. Por otra parte, adelantaremos gestiones para la adquisicin de un vehculo comunitario que nos facilite el transporte para el intercambio con otras comunidades y para las gestiones con las administraciones gubernamentales.

29

II. PAPANG KAU KLNA LNI DUDA KIDI II. RELIGIN

P muihni as rispik lni kat dawak muih balna karak yamni yalahnin lni balna kidi papangh yak klna lni duda bangh. Kidi bangh papangh kau kulnin lni kidi la yakat yalahnin mai sumalwi; kaput bik papangh kau klna lni kidi p muihni mayang yak la yayamni mai sumalwi dawak ma sangkika yak parasni kalawi. Mayang ma paki yak papangkau mayunnin ni bu dudi: muribian kidi kurih mahni duwi ma paki yak kaiwi kana, dawak uk kidi Baustista. Dawak adika sahyakna bik mai kulwas lni kidi taldi, muribian tuna duyang kidi mayangna sulani awas bangh dukih maya kidi kat ilp mai munwas ki dawak ilpni lni bin as mayawa kidi mayang ma yalahda lni kat awaski. Kidi bangh mayang silp ta waldi ma nitki balna kidi dnin kuldi kaput papangh ayangni ma klnik lni alasna yamnin. a. Papangh ni yak alasna yamnin dini balna bakannin b. Inbanin dini balna bakannin c. Inbanin wauhnitaya dawak papang yulni balna kidi mayangni tni kat duwa atnin.

Los valores y principios para el buen vivir comunitario constituyen el objeto y la prctica de la religin en nuestra comunidad. As la religin cumple un papel fundamental para andar por el camino del bien; la religin tambin es un lugar de educacin comunitaria donde se alimenta el alma. En nuestra comunidad tenemos presencia de dos iglesias: la Morava, que lleva mucho tiempo entre nosotros, y la iglesia Bautista. En este aspecto tambin nos sentimos discriminados, la direccin de la iglesia Morava no est en manos de los Mayangna por lo que no llegan las ayudas que necesitamos y lo poco que recibimos no est adecuado a nuestras particularidades. Por ello hemos decidido hacer nuestras propias gestiones para dotar y organizar nuestra iglesia en los siguientes aspectos: a. Dotacin de utensilios para celebraciones religiosas. b. Adquisicin de instrumentos musicales. c. Adquisicin de copias de cantos y biblia traducidos al Mayangna.

32

d. Walabis binina yak papangh yulni sumalnin ni as silp duwa atnin. e. Ta balna walnin papang yulni dawak amput sumalyang as atnin klni dnin f. Papang ni dawak sumalyang ni kidi wayani yamwi usnit yak paknin.

d. Adecuacin de un sitio para escuelas dominicales infantiles. e. Gestin de becas para preparacin en teologa bblica y aspectos pastorales. f. Diseo y construccin locativa de la iglesia y casa pastoral.

33

III. D DAHDI YAKDA DAWAK LALAH LAINNI III. PRODUCCIN Y ECONOMA

AMASAU sauni kidi Awastigni muihni balna nining yak klna nuhni ki kat kidi yak mayang muih kapat ma klnik lni kat yalahdi dawak ma yalahda kat. Kidi yulni m sauki sahyakna adika dudi, m kasnik stni balna dahdi yaknin, sau aitani dudi, panpas dawak mayangna mayang kapat wasni nit mayang dnin. Kaput bik amang ladi sau sahyakna kidi ma yalahda lni balna tanit yak dudi mawi, m sauiki pisni kulna nuhni duda balna, m yulki bayakna balna. Yaka bahangh, adika sumalnin tuna adi ma takit kau yamnin klna lni bu kau kuldi: as kidi laih amput lalah yalda kidika, ma nitki balna dnin a las ma laki kat amput di kasna balna dahdi yakdi bakanda 36

El territorio AMASAU es importante para los Mayangna de Awastingni porque es el espacio donde nosotros persistimos como personas y como cultura. Para ello fue dejado nuestro territorio, para que produzcamos nuestros alimentos, para que obtengamos de la tierra, del bosque y de sus aguas lo que necesitamos para vivir como Mayangnas que somos. Pero tambin entendemos el territorio como un espacio para la produccin cultural, haciendo uso de nuestros lugares importantes como son los sitios sagrados, los sitios histricos. Por ello, tratamos este tema desde dos perspectivas: una para atender los sistemas econmicos propios necesarios para mantener la autonoma ali-

mentaria de la comunidad, y otra para atender la produccin que genere excedentes para el mercado, aprovechando la iniciativa de empresas comunitarias que estamos implementando actualmente. Las dos formas de concebir la produccin y economa en Awastingni las desarrollamos desde nuestra visin cultural Mayangna. 1. Fortalecimiento de la economa propia Recuperacin de los sistemas agrcolas tradicionales Para ello adelantaremos labores orientadas a la recuperacin y aplicacin de conocimientos, prcticas y tecnologas para la produccin agrcola propia. Teniendo en cuenta que hoy no tenemos las mismas condiciones que tenan nuestros ancestros, estamos tambin interesados en conocer y adaptar nuevas tecnologas que permitan mejorar nuestros sistemas productivos. 2. Empresas comunitarias Los Mayangna de hoy necesitamos artculos que no producimos en nuestro territorio, y la nica manera de adquirirlos es mediante el dinero. Desde tiempo atrs hemos vendido artesanas, carne de monte y otros productos que nos ofrece el territorio, pero la situacin actual ha cambiado. Luego del Huracn Flix los animales de cacera se han vuelto ms escasos y las materias primas para hacer las artesanas tambin sufrieron las consecuencias del huracn: muchos rboles se derribaron. Con el fin de sacar ventaja a esta situacin negativa, nos hemos organizado en una empresa comunitaria para el aprovechamiento forestal. Y desde esta iniciativa hemos pensado en desarrollar diferentes actividades que nos faciliten la generacin de recursos econmicos, necesarios para avanzar en el mejoramiento de la calidad de vida de nuestra comunidad, enmarcado en nuestro plan de vida AWASTINGNI HA SOADO UNA VISIN PARA UNA LARGA VIDA. Una vez analizadas nuestras ventajas territoriales, hemos acordado promover el desarrollo de las siguientes actividades generadoras de recursos econmicos para la comunidad: a. Aprovechamiento forestal Es el aspecto en que ms hemos avanzado, aunque an necesitamos conocer el funcionamiento prctico de esta empresa como alternativa econmica comunitaria. Esta empresa ha surgido para aprovechar los rboles cados y comercializar la madera. Viveros Con el nimo de convertir el aprovechamiento forestal en una actividad permanente, hemos visto la urgencia de implementar el estableci37

kidi, uk kidi laih dahdi yakda balna mahni kalahwa kidi amput yakwi bakannin, ma paki yak uduhna uk yamnin lalah yaknin yulni, warah yaka warkni yamdi mawi kauna stni bu karat. Awastingni pni lalah yaknin tani bu klda dahwi yaknin dawak lalah lainni kidi mayangna mayang silp ma klnik lni kat kuldi. 1. Silp ma lalahki balna barakwi dukiunin balna yak Sara mani di dahdi yakda lni balna kidi watwi laihwi dnin Kidi bangh sara mani di dahdi yakda lni balna dawi kidi watdi laihdi dudi manin kidi tuna bahdi di

amang lada kidi, laihdi yamdi dawak amput di mahni yaknin yulni tannika wisam balna kidi laihwi yamnin. Ma muihki barak balna taimni dai kapat awas kidi amang ladi, kidi bangh sins lni wisam balna kidi amang lanin dawak laihwi yamnin di dahwi yaknin kidi baisa yamni yamnin yulni. 2. Ma paki tingta tuna duwa kal uduhna Wara mani dukih mayawi ma sauki pas yak di yakdas balna dini dnin, dawak adika dnin kidi lalah kau manah ki. Sara mani balna yak silp di yamdi bakandi, asang pas dini muihni dawak sau kaupak di minit malva mayawa kidi, kaunah warmani laih satuk adika balna bitik kidi. Adika wing nuh Feliz bayakna Usnit yak asangpas tingni lau balna kidi dis kalna dawak ting kau di yamnin dini balna bik kasak daukalna adika wingni yulni: adi wingni nuh pan mahni kidi rumh lakna. Adika di daukalna nuhni adika minit bayaknin yulni, tingta stni yamdi baraknin kal uduhna as yamna mayang pan yakwi bakannin yulni. Adika kaupak kuldi barakwi kiunin tingnita yamwi lalah lainni yak baraknin yamnin, ma paki yamni yaksihni yalahnin, AWASTIGNI MUIHNI BALNA SANGNIKA YAMNI NAINI AS DUKIH KALAWA kulwa kaput ki. Ma sauki sahyakna yaksihni ilpni as yaknin yulni, baraknin stni balna yamnin ma paki yak lalah lainni yak barakdi mawinin: a. Pan yakwi bakannin lainni Adika tingnita adi baisa yamdi mahawi, amput adika kal uduhna (empresa comnitaria) lalah baraknin yamnin kidi amang lanin nit mayang. Adika tingta yamwa kal uduhna adika kalahna pan balna mahni bubukna kidi yakwi bakannin yulni. Pan dahwak ukusnin pni Pan yakwi bakannin tingni ta kidi ma takit yak kiunin kat, sirihni palni pan bakannin stni dawak mayang nining yus yamda balna kidi ukusnin pni balna yamnin nit taldi. Yayal balna yuyulna adika yamnin kulnin lni adika wilin ki laihwi yamnin. Pan wisam dahwi yaknin Adi yamnin kidi laih pan dahwi yaknin pni yamnin kulnin lni duwi, wawa wasni kung yakat dahwi kiunin, pan balna bubukna kat sahwi yakwa sak pni balna yak, dawak kaput bik pa uk uk klna nuhni duwa balna yak watwi pan yayamni klda balna kidi dahnin yulni. b. Pan kau tingta stni balna yayamwa Ma paki yak tingta stni mahni dnin dawak pan kidi klna nuhni duwa kidi baisa parasni yamnin pan kau di sat sat yamna munah, kidi 38

miento de viveros de especies de rboles de importancia comercial y cultural. Las mujeres de la comunidad han expresado su inters en hacer parte de esta iniciativa. Reforestacin Esta accin es el objetivo que se busca con el establecimiento de viveros, para realizar plantaciones en las orillas del Ro Wawa, en los lugares donde se est realizando el aprovechamiento de los rboles cados, y as como en las dems zonas que se identifiquen importantes para adelantar el repoblamiento forestal con rboles de importancia para la comunidad.

bangh adika sat tingnita yamnin klni dnin kuldi. c. Watwi talnin pni AMASAU sauni sahyakna yakat sangnika sat balna laihwi talna yamnin dawak watwi talnin pni babang kuldi. Kidi bangh adika laihwi talna adika yamnin want mayang baisa yamni ma takit kiunin yulni. Yayal bik kulninna wilin ki adika pasyak kanin adika kulnin lni pasyak. d. Ma yalahda kat di ting kau yamna balna Ma paki yayalni balna yuyulwi ma yalahda kat

b. Ebanistera Con la intencin de generar fuentes de trabajo en la comunidad y para aumentar el valor de la madera mediante su transformacin en muebles, hemos pensado en capacitarnos en labores de ebanistera. c. Turismo Consideramos que en el territorio AMASAU existen varios lugares de inters potencial para desarrollar actividades de turismo ecolgico. Por ello estamos motivados para realizar estudios que nos permitan profundizar sobre esta iniciativa y, si es el caso, avanzar en su 39

dini balna ting kau yamna balna kidi walwi yamnin, lalah dnin tani as kapat. e. Turuh sahnin Awastigni pni yak lalah yaknin tani as kapat kuldi, kaunah yamni laihwi talnin ki adika lalah yaknin tani as yamni pa. f. Kipala yaringni tingnita yamnin AMASAU sauna yak kipala yaringni yaknin mahni as as bangki. Kaunah mayang yalahda lni awas ki kipala yaringni bakannin, wara laih kuldi adika lalah yaknin tani as kapat, kaunah p muihni kapatyamni lalah yaknin tani as yamni pa. g. Wing dnin Muih buas amang lalawi yuyulna wing bakanin ma saunki pas kau pan bang kidi karak, yulna mayang adi yulni bik kuldi amang lanin, amput kalahwa kidi dawi lakwi talnin m takit yak a is kalah warang kidi. M paki yak amput tingta tuna dni tannika dis mayang lalah yaknin dini balna duda kidi amang ladas ki. Kaput kaunah taldi tingta stni arungka awi dnin yamnin klda bitik yak: 1. Tingta tuna dnin dawak lalah yamni yus yamnin stni sumalna balna amput tuna dnin dawak lalah main talnin lainni yak sumalna balna dnin yak yuldi dawak amput tingta yamnin kidi. 40

ejecucin. Las mujeres tambin estn interesadas en participar en esta propuesta. d. Artesanas Las mujeres de la comunidad exponen su inters en recuperar la produccin de artesanas como otra posible fuente familiar de ingresos econmicos. e. Ganadera Otra posibilidad que proponemos en la comunidad de Awastingni, pero que debemos analizar con detenimiento para asegurar su validez como alternativa econmica. f. Aprovechamiento minero El territorio AMASAU tiene varios yacimientos de diferentes minerales. Aunque no ha sido nuestra costumbre explotar nuestros yacimientos, ahora se nos convierte en una posibilidad para la generacin de recursos econmicos, y necesita una amplia reflexin comunitaria que explore esta posibilidad. g. Produccin de oxigeno Algunas entidades nos han propuesto entrar en la venta de oxigeno producido por la vegetacin que existe en nuestro territorio AMASAU. Hemos definido que, para la toma de decisiones en este aspecto, debemos conocer mejor cmo funciona este sistema y analizar las consecuencias que pueda traernos.

2. Lalah angkaupak yaknin tni walwi talnin M sauki sahyakna yak barakwi kiunin klda kat lalah mahni nitni duda kidi amang ladi, kaput angdika tingnita yamnin sip balna kidi laihwi yamnin. Kat pa kaupak lalah lainni kau ilp lni anin sip awas mayang bangh, kidi bangh want mayang adika stni ilpni munwa anipis balna kidi kal talyang kalahnin. 3. Tingta yamwa balna nining lauwa Tingta yamnin yak p muihni balna kidi tingta wisamni as uk yamnin ki, yulnin kat masin stni balna yus yamwi lan atnin, sinsni lni wisamni uk uk lan kalwi dawi laihwi yus yamnin, kidi bangh dukih mayawi tingta yamwa balna yak nining lauwa stni balna dwa atnin yamni barakdi m tanit yak manin. 4. AMASAU sauni daklana yak laihwi talna yamnin Adika baraknin lni walda kidi m paki yak dutni balna kalahnin sip ki, yulnin kat m sauki daukalna stni yamni l kat yus yamdas kat. Kidi bangh baisa lalah baraknin stni balna yamdas tanit kau laihwi talnin ais dutni kalahnin sip kidi dawak usnit yak laihwi yamnin.

En la comunidad no tenemos ninguna experiencia en el manejo de empresas para la generacin de recursos econmicos. Sin embargo hemos visto la importancia de incluir cuatro aspectos para todos los casos: 1. Capacitacin administrativa y financiera Nos referimos a capacitarnos en el manejo administrativo, contable y en adquirir conocimientos para entender la manera cmo funcionan las empresas. 2. Identificar fuentes de financiacin Sabemos que necesitamos recursos para hacer los estudios que nos indiquen si es posible desarrollar estas acciones en nuestro territorio, as como recursos para la realizacin de las acciones que resulten viables. Como en la comunidad no tenemos la posibilidad de aportar recursos econmicos, necesitamos conocer organizaciones o instituciones que nos puedan apoyar en este sentido. 3. Asistencia tcnica Cada actividad implica que los comunitarios realicemos nuevas labores, manejar equipos o maquinaria, adaptar y aplicar nuevas tecnologas, lo cual implica conseguir asistencia tcnica para capacitarnos y avanzar correctamente en el desarrollo de nuestras propuestas productivas. 4. Elaborar estudios de impacto sobre el territorio AMASAU Cada una de estas nuevas acciones que buscamos desarrollar puede traer consecuencias negativas para la comunidad, deteriorando nuestro territorio si no lo sabemos manejar. Por ello hemos pensado que antes de realizar cualquier iniciativa de desarrollo econmico debemos analizar muy bien sus efectos para luego tomar las decisiones que correspondan.

41

IV. MA MUIHKI NUHNI SALAIHNI YAMNI DNIN IV. MODELO DE SALUD

Kal uduhna balna yamna yak, muih balna yuyulwi m sauki kabanmint kidi Awastingni muihni mayang mmuihki nuhni salaini yamni dnin lainni yak ilp dis kidi yulni uba sari ki. Kaunah klwi dakana manah awaski yulnin kat kulnin lni ahawi sirihni palni dukih mayawi amput m pki yak m muihki nuhni salaini yamnin dnin, m yalahda lni kat panabas balna kidika kat laihwi yamnin.

En las reuniones que realizamos, la gente expres su preocupacin por la manera como el Estado ha descuidado la prestacin de los servicios de salud en la comunidad Awastingni. Sin embargo la reflexin no se qued en mirar cmo resolver esta situacin puntual sino que se profundiz para proponer cmo debera ser el sistema de salud que necesita la comunidad, obtenindose como resultado unos elementos bsicos a tener en cuenta en el esquema de un modelo de salud adecuado a las particularidades culturales de la comunidad. Esta propuesta de reorganizacin de la prestacin del servicio de salud en la comunidad Mayangna de Awastingni contempla enlazar o articular las prcticas de la medicina tradicional propia con la medicina occidental. 1. MEDICINA PROPIA En la comunidad an existen algunas personas conocedoras de la medicina tradicional llamados Ditalyang, pero que necesitan ser apoyados para que estos conocimientos y prcticas no se pierdan y se pongan al servicio de la salud comunitaria. Para ello proponemos tener en cuenta: a. Medicinas propias (botnicas) Los Mayangna utilizamos diferentes materiales para tratar las enfermedades, usamos rocas, partes de los animales y muchas plantas. En nuestro plan de vida AWASTINGNI HA SOADO UNA VISIN PARA UNA LARGA VIDA vamos a trabajar en el establecimiento de cultivos de plantas medicinales y en la recuperacin de conocimientos para su uso. Para ello acudiremos a nuestros conocedores de la botnica o PANA BAS TALYANG para que sean nuestros maestros. b. Alimentacin adecuada para enfermos en tratamiento Los procedimientos que usamos para curar a los enfermos se complementan con la alimentacin que deben tomar mientras son tratados, algunos casos exigen dietas alimentarias. Por este motivo realizaremos labores de cultivo de alimentos para ser utilizados en los tratamientos y recuperacin de pacientes. c. Lugar apropiado para la atencin y recuperacin de pacientes As como la alimentacin es fundamental para la buena recuperacin de los enfermos, tambin los sitios de atencin y recuperacin de pacientes cumplen una funcin importante para que nuestros Ditalyang puedan realizar adecuadamente sus labores curativas, de igual manera como sucede con los centros de salud para la medicina occidental.

44

Kidi kulnin lni m muihki nuhni salaini yamni dnin yulni wat aslah kalahnin tingta balna yamnin mayangna pani Awastigni yak m yalahda lni kat panabas yus yamda balna dawak sau uk kau panabas yus yayamwa kidi karak yus yamnin. 1. MAYANG PANABAS DUDA KIDI Mayang m pki akat muih bangki panabas amang lawa adika balna yak ayangni pakdi ditalyang, kauna nit ki, ninig launin, amang lawa kidi dinit kahnin awas yulni kalawak yamnin m paki yak muih balna kidi ma kulnik yak duda atnin. a. Panabas duda kidika (di basta balna karak). Mayangna mayang laih dibasta mahni dudi m muihki wakni nining yak, yus mundi kipala, ting lau balna (animales) pisni dawak di basta balna mahni bik dudi. AWASTIGNI MUIHNI BALNA SANGNIKA YAMNI NAINI AS DUKIH KALAWA KULWA yulni panabas dahwi yaknin tingnita yamdarang ki dawak amput yus yamnin tannika bik amang ladarang. Kidi bangh panabas talyang balna duda yakat mawarang ki mai sumalna atnin yulni. b. Yamah duwa balna kasninna amput atnin kidi Muih siknis as panabas yus yamwa kat di kasnin balna bik stni kau sak ki, m as as kat kasnin stni kau yulwi. Yaka yulni d kasna stni balna mahni dahwi yaknin tingnita yamdarang ki muih siknis balna panabas duduwa taimni yak kasnin aitani duwa atnin yulni. c. Muih siknis balna laihwi talnin pni as yamni atnin muih siknis balna nining kauh di kasna balna bik muihni nuhni parasni kalawi, kaput bik muih siknis laihwi talnin pni kidi bik nitni nuhni as kip panabas talyang balna nining yak kat kaput laih yamni panabas bik yayamwarang, kaput bik sau uk pananbas balna pni kidi bik yamni atnin ki. d. Panabas daknitar balna parasni anin dawak biri biri ais amang lalawa kidi laihwi talwi amang lanin Awastigni pni akat panabas talyang bulah rauki, salap minit kau sinka kapat manah rauki, kaunah mayangna sulani balna kidi panabas amang layang mahni bangh ki, dawak bik yamni amang ladi panabas talyang kidi parasnina disna, dawak as as uk di amang lawa kidi uk balna un awaski. Kidi bahang di talyang ais amang lalawa kidi biri biri laihwi talnin nit palni ki. e. Muih yal muihbin duwak nining lauwa balna parasni diyanin. M pki akat muih yal muihbin duwak nining lauyang balna bulah dudi, kaput kaunah adika

d. Fortalecimiento de mdicos tradicionales, intercambios En la comunidad de Awastingni existen solo unos pocos Ditalyang, aproximadamente 15, pero hay muchos ms entre el pueblo Mayangna. Somos consientes que sus conocimientos se han debilitado y que hay algunos que saben lo que otros no. Por ello promoveremos

45

tingnita yamwa balna kidi muih bitik mayang yak kasak m niking lalauwi. M yalki balna kidi yamni kal dakakawi witingna tingnina yak muihbin dnin. Kidi bangh panabas ni mawas ki dawak muih al as bik muih yal muihbin dnin yak nining lauwas ki. Mayang barakwi kiunin kulnin lni Awastigni muihni balna sangnika yamni naini as dukih kalawa kulwa yak adika stni balna yak nining lanin kuldi: Muihbin dnin ni as paknin. Dawak pni kidi muihbin dnin awarni yak ais dini balna nit kidi bitik duwa atnin kaput laih muih yal yak yamni nining launa karang. Tingta dini balna duwa atnin D amang lawa minit yak baisa sumalna stni balna yamnin, pa uk mayangnina yayalni balna karak biri biri d amang lawa balna nining kana munah. Simh kapat sumalna stni uk bik sumalna atnin sau uk yayalni balna amput muih yal muihbin dnin balna nining lauwa tannika balna kaput laih baisa yamni tingta yayamwarang.

el intercambio de conocimientos entre Ditalyang de diferentes comunidades para fortalecer nuestra medicina y mejorar nuestras condiciones de salud. e. Fortalecimiento de las parteras En la comunidad tenemos muy pocas parteras, sin embargo el trabajo que realizan es muy importante para todos nosotros. Con ellas, nuestras mujeres se sienten mejor cuando estn en el trabajo de parto. Por ello no es frecuente que vayamos a un centro mdico y menos que las atienda un hombre. En nuestro plan de vida AWASTINGNI HA SOADO UNA VISIN PARA UNA LARGA VIDA hemos acordado apoyar su labor mediante: Construccin de la casa materna. Un lugar donde contemos con las condiciones ptimas para atender a las mujeres embarazadas. Dotacin de utensilios y materiales. Capacitacin en los conocimientos propios, a travs de intercambios con parteras de otras comunidades Mayangna. De igual manera se promover la capacitacin en conocimientos occidentales para la complementacin de sus saberes y el mejoramiento de su labor.

f. SAU UK PANANBAS BALNA Sau uk pananibas balna bik duwa atnin ki mayang m niking kauh yamah wisam balna kidi nining kauh kal banin yulni. Mayangna m niking yak d as wisamni ki kidi bahang kabamint nipis balna m muihki nuhni yamni dnin babang yak

f. MEDICINA OCCIDENTAL La medicina occidental tambin es necesaria para atender enfermedades que son nue-

46

t walnin karang m pki yak dawak bik ais nit mayang yakat ki, mayangna kapat kulnin lni duda yakat. a. Panabas aitani duwa atnin Wara laih panabas ni yamni as dudi. Kaunah m bitik yak yamah stni kiwak panabas talyang muihni dis ki. Adi panabas ni pasyak nitni balna mahni ki, panabas silipni balna apaknin pni dawak panabas uk balna sanni duwa pni kau apaknin nit balna yaka. b. Yamah sirihni laihwi talnin Yamah buswa yamahni kidi awastingni yak was lauwa mani balna yak niningh laihwi. Panabas dnin kat ni kidi yakwi Waspam awaskat Puerto Cabezas yak sihwi, m buas usnit yak yamahni adika ramh duwa kalahwa kat, panabas kalawi. Adika tranibil adika yamahni laihwi talna dawak panabas kalawa mani kat kidi uba m mahni ki, kidi bahang dukih mayawi panabas ni adika yamah laihwi talnin pni balna dnin. c. Panabas tuna duyang balna yak sumalna stni diyanin M muihki nuhni yamni dnin yulni panabas tuna duwa muihni balna karak kalpakwi m pki yak panabas tuna duyang balna yak sumalna stni balna yamnin ki amput laihwi talnin stni nining yak. Kaput bik adika sumalna stni balna yulda yak anin ki amput muih anan dutnin stni sumalna balna dawak tingta yamnin dni balna bik. d. Yul banin dini dawak sirihni muih siknis duwi kiunin dini as dnin M pki yak muih siknis balna sirihni nining launin yulni panabas ni kidi aspital nuhni kat yulbauwi talna atnin yulni nit ki yulbaunin dni as ban bik muih siknis kidi duwi kalahnin awaskat ais yamnin balna kidi yulwi dakanin yulni. Dawak truk bik as duwa atnin muih siknis kidi sirihni p uk kau dwi kiunin nit karang kat bik.

vas para nosotros. Por ello haremos gestiones ante los organismos estatales encargados de prestar los servicios pblicos de salud para mejorar la calidad de atencin en la comunidad y de acuerdo a nuestras necesidades y formas de pensar como Mayangna que somos: a. Medicamentos suficientes Ahora contamos con un centro de salud o clnica cuya construccin se encuentra en buen estado. Sin embargo la dotacin de medicinas es insuficiente para los casos que se presentan a diario. Este centro mdico necesita adquirir equipos que permitan guardar vacunas y otros medicamentos que requieren refrigeracin para su conservacin. b. Diagnstico rpido La malaria es una de las enfermedades ms frecuentes en Awastingni en la poca de invierno. Para su tratamiento se toman las muestras de sangre y se envan a Waspn o a Puerto Cabezas para que luego de varios das, en caso de ser positiva la prueba, se inicie el tratamiento. Para reducir el tiempo entre el diagnstico y el inicio del tratamiento necesitamos que se dote al centro mdico de los elementos necesarios para realizar all mismo los exmenes bsicos de laboratorio. c. Capacitacin a lderes de salud Es importante que el Ministerio de Salud disee y ejecute conjuntamente con nosotros planes de capacitacin para nuestros lderes de salud en el diagnstico de malaria y otras pruebas de laboratorio sencillas. De igual manera proponemos que en estos planes de capacitacin se incluyan conocimientos para atender procedimientos bsicos de suturas as como incluir elementos para atender urgencias odontolgicas. d. Medios de comunicacin y transporte de urgencias Con el fin de atender de manera oportuna los casos de urgencia que se presentan en la comunidad, hemos definido adelantar gestiones para que nuestro centro mdico disponga de un medio de comunicacin enlazado con hospitales que puedan orientar sobre los procedimientos a seguir mientras se traslada al paciente. Y en consecuencia, se necesita de un medio de transporte disponible para el traslado de pacientes que requieran de atencin urgente.

47

V. MA YALAHDA LNI KAT KL SUMALNA SATNI V. EDUCACIN PROPIA

Mayang kuldi Awastigni akat kl sumalna lni kidi mayang m yalahda lni balna kidi sumalnin sau uk balna yalahwa lni balna yulni sumalnin. Mayang kidi wais mayangh dawak angkaupak mayang kidi amang lanin kaput bik sau uk m kawa saitni bik amang lanin. Yulnin kat m yalahda dawak sau uk yalahwa lni balna kidi amang lana atnin kaput laih AMASAU sauni adika parasni adi nining laudarang. M wawahkima balna kidi m sauki tuna kanin sip atnin yulni adika klni stni sumalnin kuldi. Mayang silp ma yalahda kat sumalna satni balna want mayang,ma sauki daklana kidi amang lanin, amput apaknin dawak tanit daknin tannika balna bik kaput bik ma yulki bayakna balna kidi amang lanin, amput awar balna tatalwa dai kidi bik dawak ma kasnin satni balna yulni bik amang lanin. Ma sauhki sahyakna yak ma wahkima balna kidika adika yulni balna kidi yamni amang lawi duwi tanitna yak uinin. 1. LAIHWI TALNIN PNI AS DNIN, MAYANGNA AWASTIGNI. Mayangna alas m wauhkitaya balna dnin kat, adi kulnin lni balna dudi tanit yak duwi kiwnin dawi tanit yak duwi kiwnin mayang walwi talnin dawi yamwi: a. Walwi yaknin, sara mani sumalwa daika. Mayangna mayang laih ban dudi, amput sumalnin kidi nawalakibis yak. Kaput atnin yayal, ahal mayang malaki kat kulnin, kaput atnin m sauki pas yak, m kipas yak parasni atnin. Kaput bik muih bulah yayamwi tulna ni yak. Kidi yulni parasni yamdi tanit yak waldi taldin mayang alas, anin m wauhkitaya 50

En Awastingni hemos pensado que la educacin que necesitamos es una educacin indgena interactuando con la educacin occidental. Una educacin que nos permita reafirmar nuestra identidad, pero que al mismo tiempo nos facilite entender el mundo occidental, y acceder a los dos tipos de conocimientos para ponerlos al servicio del mejoramiento de vida de la comunidad y del fortalecimiento del territorio AMASAU. Necesitamos desarrollar nuestra propia educacin como herramienta para conocer, conservar y defender nuestro territorio, conocer nuestra historia, nuestras formas de medir el tiempo, nuestra astronoma. Una educacin que nos permita preparar a nuestros jvenes para ser gobernantes de nuestro territorio. 1. CENTRO DE INVESTIGACIN INDGENA PARA LA EDUCACIN MAYANGNA DE AWASTINGNI Para lograr este planteamiento hemos decidido avanzar en la creacin de nuestros propios currculos escolares a travs de la creacin y la puesta en marcha de un espacio propio de investigacin que cumpla con las siguientes funciones: a. Recuperacin de sistemas tradicionales de educacin Como Mayangnas siempre hemos tenido nuestras formas de educar a nuestros hijos para que sean unas mujeres y hombres respetuosos de la cultura, productivos en nuestro territorio, responsables en el hogar. Sin embargo poco de ello lo estamos aplicando en las escuelas. Por ello nos esforzaremos en

balna yak, yulni balna, yamnin mayang sarah mni sumalda daih kapat. b. Sumalnin wauhnitaya as ulwi yaknin sumalna tuna baisa nit balna kidi Adika walwi talna adika laih kl sumalyang dawak kl kayang balna niningna launa as ki, sumalna tunan baisa nit balna yakna mayang kidi yak: Sau daklana wayani dawi AMASAU sauni wayani balna Angkaupak malahna yulni M yalahda lni dawak kal uduhna balna duda kidi barakna stni balna AMASAU kulnin aslah yalahwa lni yamwi kiwa kidi Indian ramhni dawak ramhni niningh balna

adelantar investigaciones propias para recuperar e incluir en nuestros currculos los principios, conceptos y prcticas de nuestros sistemas educativos tradicionales. b. Elaboracin de guas de enseanza para temas prioritarios Estas investigaciones son la base para elaborar ayudas educativas para maestros y alumnos en temas que hemos priorizado: Cartografa y geografa AMASAU Races y orgenes Cultura y organizacin Modelos de desarrollo Procesos de autonoma AMASAU Derecho indgena y consuetudinario

c. Intercambio de experiencias educativas con otros pueblos indgenas Sabemos de otros pueblos indgenas que han avanzado en este camino, por ello pondremos nuestro empeo en realizar actividades de intercambio de experiencias para fortalecernos en enfoques, metodologas y herramientas para la aplicacin de la educacin intercultural trilinge (Mayangna, mskitu, castellano). 2. Apoyo a la continuidad de la educacin profesional en lo nacional e internacional Tambin hemos reflexionado sobre la necesidad de que nuestros jvenes, una vez finalicen sus estudios de Secundaria, se sigan capacitando en carreras tcnicas y profesionales. Para ello buscaremos organismos que cooperen en el ingreso a instituciones de educacin superior en el pas o en el exterior.

c. Sumalyang uk balna Indian pni balna kau babang kidi karak biri biri wark balna laihwi talnin Indian Sulani uk uk balna kl lainni yak tanitna yak barakwi uiwa kidi amang ladi, kidi bangh mayang m taimki anin ki biri biri tingta laihwi talnin balna yamnin sumalna stni yamda balna kidi parasni anin yulni, yulnin kat adika tni mahni kau sumalnin klni sumalna kidi yak (Mayangna, Miskitu, Ispayul). 2. Ma sauki pas yak awaskat sau uk kau kl baisa nuhni kanin balna yak nining lanin Kaput bik laihdi talna mayang wawahma balna kidi kl nuhni (secundaria) saran laihwi dawi baisa kl stni uk balna kaninna. Kidi bangh mayang t balna walnin kuldi kl tunan dwa nipis stni balna yak ma wahkima balna tanitna yak baisa kl kawi uininna yulni m sauki pas akaunh awaskat sau uk kau karang bik.

51

VI. YAKISDANA BALNA VI. DEPORTES

Awastingni mayangnina wawahma mayang kidi awar binina as sans duda kidi yakisdana stni balna yamni kuldi, m pki yak kulnin aslah yalahnin. Kidi yulni adika kulnin lni adi sahyakna binina bu kau: sara yakisdana balna kidi walwi yaknin awaskat mayang m yalahda kat yakisdana balna duwa dai kidi dawak warmani kat yakisdana balna duda kidi karak kapat yakisdinin. 1. PA UK BININA YAKIKISDA BALNA Yakisdana as as kidi kurih as pasyak taim kau m isdi; kurih mni yak ahal balna kidi bal dawak yayal laih softbal yakikisdi, was m taimni yak laih putbul kauh m isdi, dawak bolibul bik kaput bik baskit dawak kalbauna stni bik m isdi. Kaunah pa as yamni as dis mayang adika yakisdana balna kidi yamnin yulni. Kidi bangh Awastigni muihni balna sangnika yamni naini as dukih kalawa yulwa yak ta balna waldarang ki: a. Yakisdinin asnina balna b. Bal yakisdinin dni balna c. L balna amang lanin sumalna balna

Los jvenes Mayangna de Awastingni estamos interesados en dedicar parte de nuestro tiempo libre a la prctica de deportes, como una manera ms de integracin y unidad comunitaria. Para ello planteamos hacerlo desde dos perspectivas: el rescate de los deportes o juegos propios y cualificando la prctica de los deportes ms recientes. 1. DEPORTES COMUNITARIOS DE ORIGEN EXTERNO Algunos deportes los practicamos dependiendo de la poca del ao en que nos encontremos; en verano practicamos los hombres el beisbol y el softbol las mujeres, en invierno preferimos el futbol, pero tambin practicamos el voleibol, el baloncesto y el boxeo. Sin embargo no contamos con las mnimas condiciones para desarrollar estas actividades recreativas. Por ello, en el marco del plan de vida AWASTINGNI HA SOADO UNA VISIN PARA UNA LARGA VIDA, haremos gestin en torno a: a. Dotacin de uniformes b. Dotacin de implementos deportivos

54

d. Yakisda stni balna amang lawa sumalniyang as dunin e. Yakisdini pni yamni yas yamwi dnin. 2. MA YALAHDA KAT YAKISDANA BALNA Wawahma kapat adika lainni yak yamni palni amang ladas ki, kaunah kulnin lni as dudi sra mni m muihkibarak balna yakisdinin lni balna duduwa dai kidi waldi parasni adi mawinin.

c. Capacitacin en reglamentos d. Facilitacin de medios para entrenamientos con instructores experimentados e. Construccin y adecuacin de espacios deportivos 2. DEPORTES TRADICIONALES Es poco lo que los jvenes sabemos de este tema, pero estamos interesados en investigar sobre los juegos o deportes que practicaban nuestros ancestros para incluirlos en nuestro proceso de fortalecimiento cultural.

55

VII. MAYANG TATUNA BALNA YULNI VII. GOBIERNO INDGENA

Mayang silp indian kapat m tunak muihni balna atda taimni kuldi p muihni, p tunan muihni, Indian tunan muihni dawak m sauki sahyakna pas yak kal uduhna balna babang kidi aslah lni kat tingta yamnin klda yak yuldi. Adika asla lni dukih mayawak yulda kidi ramh yamnin kuldi adika Awastigni muihni balna sangnika yamni naini as dukih kalawa yulda kidi munah; kulnin aslah lni kidi m sauki yak yamnin, AWASTINGNI MUIHNI BALNA SANGNIKA YAMNI NAINI AS DUKIH KALAWA YAKA kidi m takit yak dwi kiunin; kaput laih kabamint dawak kal uduhna uk balna karak yamni lni kat lapakdarang m ramhki balna dudi yulda kidi kat. Aput AMASAU sauna sulani balna kidi tatuna balna uduhna sak ki, tatuna bani kidi aslah lni kat kalpakwi tingta balna yamni yamnin, ais yamnin balna yulwa kidi kat ramh palni laihwi yamnin tatuna uduhna bani kau.

Cuando nos referimos al gobierno indgena estamos pensando en las acciones que debemos emprender para asegurar la unidad de los comuneros, los lderes, las autoridades indgenas y las dems organizaciones que existen en nuestro territorio. Esta unidad que deseamos ser para hacer realidad nuestro plan de vida AWASTINGNI HA SOADO UNA VISIN PARA UNA LARGA VIDA; para ejercer la autonoma en nuestro territorio, para controlar nuestros recursos naturales, para asegurar la armona y el buen vivir en nuestra comunidad de Awastingni; para regular nuestras relaciones con las instituciones del Estado y dems organismos con responsabilidades o intereses en apoyar el mejoramiento de nuestra calidad de vida y la aplicacin efectiva de nuestros derechos constitucionales. De esta manera, el gobierno indgena de Awastingni es el conjunto de las autoridades indgenas

58

AMASAU sauna sahyakna yak yamni tuna duwi kiunin balna parasni anin kat, klwi talna mahni yamni yamnin ki, uduhna balna yamwi p muihni balna bitik kal pakwi tingta yamdinah kaput m muihki barak balna sau tunan dudwa dai kapat dkih mayawa kapat tuna ddarang. Awastingni Mayangnina pni tunan duyang as yamni yamnin kulwa kidi la yamnin tannika balna ulwi yakwi kiuwarang ki, tunan muihni balna tingta balna kidi wirihwi kiunin yulni, kurih ampus tunan dnin sip karang kidi, tatuna balna ais yamnin dwa balna kidi kulnin lni aslah lni kat tunan dnin. Adika laihwi talna balna AWASTINGNI MUIHNI BALNA SANGNIKA YAMNI NAINI AS DUKIH KALAWA yulni laihwi talna yak tunan dnin uduhna as yamdi nining kadi, baisa m takit yak kuldi manin want mayang, adika laih amput yamdi manin klda kidi nining kana as ki.

presentes en el territorio AMASAU, entrelazadas mediante procedimientos claros de actuacin de cada autoridad, con reglas establecidas para su funcionamiento y con responsabilidades definidas para cada una de las partes de la estructura de gobierno. Consolidar nuestro sistema de gobierno autnomo para nuestro territorio AMASAU es una labor que implica mucha reflexin, ir avanzando lentamente, probando y ajustando estructuras, con mucha participacin comunitaria para definir nuestro sistema de gobierno actual inspirados desde nuestros sistemas ancestrales de gobierno. La labor de ir definiendo la estructura de gobierno Mayangna de Awastingni estar acompaada de un ejercicio paralelo de elaboracin de estatutos o reglas que regulen la manera de acceder a los cargos de gobierno, los tiempos de mandato de los gobernantes, las funciones de cada gobernante y la manera como se articulan entre s para darle unidad al accionar del gobierno. Durante las reuniones de autodiagnstico para la formulacin del plan de vida AWASTINGNI HA SOADO UNA VISIN PARA UNA LARGA VIDA avanzamos en la propuesta de una primera estructura de gobierno, que necesitamos seguir pensando y que presentamos aqu solo como un esquema para continuar con la reflexin.

Uduhna balna yamwi kiunin dawak la yamnin tannika balna bik yamwi kiunin kuldi. Seguir pensando la estructura y avanzando en la elaboracin de estatutos

59

ASAMBLEA COMUNITARIA

ASOCIACIN AMASAU

SNDICO

COORDINADOR

Deporte y salud

Asociacin de mujeres

Educacin

60

CONSEJO DE ANCIANOS

WITHA

Salud

Empresa comunitaria

Comit de iluminacin

Comit pro-camino

61

AWASTINGNI MAYANGNINA YAYAL BALNA MUJER MAYANGNA DE AWASTINGNI

Mayangna pni yak yayal balna kidi tingta nuhni palni yamwi aiwi m pamakli yayamnini yamwi, m baki main talyang, m walakibis balna main talwi pa as yamni diyawi. Kaput kaunah warmani kat klna lni as kalawas dawak bik m paki yak ais balna yamnin pas yak klna lni diski. Kaunah AWASTINGNI MUIHNI BALNA SANGNIKA YAMNI NAINI AS DUKIH KALAWA yak laih yayal tingta yamna kidi yak klna nuhni kuldi kidi bangh kuldi adika pasyak witingna tingninata kidi bik klna kalnin. Kidi bangh uduhna pas yak witingna bik kanin kidi yamni klnamayang. Kidi bangh kal uduhwi yamni tanit yak uinin kulnin lni duduwa kidi laih yamwi parasnina duwi uinin. Kaput bik yayal witingna manah kidi 64

Para el pueblo Mayangna la mujer siempre ha cumplido un papel fundamental para el bienestar de la familia y de la comunidad, es la encargada de nuestros alimentos, de criar a nuestros hijos, de dar estabilidad al hogar. Sin embargo hasta ahora no se ha permitido su participacin activa en la toma de decisiones comunitarias. Pero su contribucin al plan de vida AWASTINGNI HA SOADO UNA VISIN PARA UNA LARGA VIDA ha sido de tanta importancia que no es posible ubicarla como un tema ms a tratar. Por ello hemos decidido que es mejor potenciar su participacin en todos y cada uno de los aspectos de la vida comunitaria. Y para ello es conveniente idear y aplicar metodologas que les fa-

baisa yamni yul bauwi tatalwi, klna lni bik baisa duduwi dawak yal tatuna duwa kat bik baisa yamni yulbauwi tatalwi. Awastingni yayalni balna kidi kal uduhna as yayamna kidi laih MAYAKA mayangnina yayal lalah lainni yak barakwi kiunin kulnin lni dwi, mayangnas yayal kapat lalah lainni yak yamni yalahnin kulnin duwi sumalna dawak di sat yamnin klwi kal uduhna adika yayamna.

cilite expresar sus planteamientos y fortalecerse organizativamente. Es importante tener en cuenta que las mujeres se comunican mejor entre ellas, hay mayor confianza para tratar los asuntos y mejor si quien promueve las discusiones es una misma mujer. Las mujeres de Awastingni han conformado la organizacin MAYAKA con el fin de coordinar y promover el desarrollo integral de la mujer Mayagna, velando por el desarrollo social, fomentando capacitaciones y creando conciencia para el bienestar social de la mujer Mayagna.

65

BIRI BIRI WIRIHNA YAMNIN INTERCAMBIOS

America innidian sulani balna kidi baraknin lainni yak dawak ramhni yulni yulwa kidi satuk palni barakwi kiwi. Kaput bik sau lni balna bik satuk palni ki yulnin kat sau lni, pa tuna duwa, kl, panabas, di dahwi yaknin dawak lalah lainni yak bik silp laihwi tanit yak duwi kiunin tannika mahni bik amang lalawi. Adika tingnita balna adika mayangna pni balna st yak yayamwi, kidi bangh biri biri ais amang lada balna kidi wirihnin kidi ramh palni yamnin ki adika AWASTIGNI MUIHNI BALNA SANGNIKA YAMNI NAINI AS DUKIH KALAWA yulwa pasyak laihwi yamnin as atnin. Kaput bik dukih mayawi Indian sulani uk balna karak bik yulbauwi talnin ais yamnin balna duda kidi biri biri wirihnin kulnin aslah yalahwa lani kidi tanit yak dukiunin yulni, amput m sauki minit talwi barakwi kiunin amang lada kidi yamdi manin mayangna sulani yalahwa lni kat.

Los pueblos indgenas de Amrica tienen diferentes niveles de avance en la defensa y aplicacin efectiva de sus derechos. De igual manera sucede con los marcos normativos de los pases, realidad que ofrece una inmensa gama de experiencias de pueblos indgenas en aspectos territoriales, de gobierno propio, educativos, en salud, en produccin y economa Son prcticas que incluso se dan entre las diferentes comunidades Mayangna, por lo que hemos definido que el intercambio de experiencias debe ser un aspecto a tener en cuenta en la profundizacin, complementacin y ejecucin de nuestro plan de vida AWASTINGNI HA SOADO UNA VISIN PARA UNA LARGA VIDA. Necesitamos relacionarnos con otras organizaciones indgenas para intercambiar conocimientos y unificar criterios para avanzar en nuestro proceso de autonoma, control territorial y definicin de nuestra manera de entender y practicar el desarrollo desde nuestra identidad Mayangna.

68

BUK BALNA ANANA BIBLIOGRAFA


BENEDICTO, Helena y Ken HALE. 2004. Sumu, Mayangna, Tuahka,Panamahka, Ulwa? Lengua e identidad tnica. En: Wanni. Revista del Caribe Nicaraguense, No. 38 GRUPO INTERCULTURAL ALMCIGA. 2009. Perspectiva especfica de trabajo en la cooperacin para el desarrollo con los pueblos indgenas. Madrid, Espaa HURTADO de Mendoza, Luis. 2000. Identidad cultural Mayangna en Nicaragua. Sociedad y Ambiente, consultores. Managua, Nicaragua. UNIVERSIDAD DE ARIZONA, Programa de Derechos y Polticas Indgenas. 2004. Diagnstico de tenencia y uso de la tierra de la comunidad Mayagna de Awas Tingni. UNIVERSIDAD DE ARIZONA, Programa de Derechos y Polticas Indgenas. 2005. Criterios jurdicos para la titulacin de la comunidad Awas Tingni segn la sentencia de la Corte Interamericana de derechos humanos y la Ley No.445. UNIVERSIDAD DE ARIZONA, Programa de Derechos y Polticas Indgenas. 2005. El caso Awas Tingni: Resumen de la Sentencia de la Corte Interamericana de Derechos Humanos. VON HOUWALD, Gtz Freiherr. 2003. MAYANGNA, Apuntes sobre la historia de los indgenas Sumu en Centroamrica; Contribuciones a la etnologa centroamericana. Coleccin Cultural de Centroamrica; Serie Etnologa N 1. Fundacin Vida. Managua, Nicaragua. WIGGINS, Armstrong. 2002. El caso Awastingni. O el futuro de los derechos territoriales de los pueblos indgenas del Caribe nicaragense. En: Wani. Revista del Caribe nicaragense, No. 30 69

También podría gustarte