Está en la página 1de 8

Dokumentu ida-ne'e prepara ba aprezentasaun iha konferénsia tékniku anuál spekrura no

espozisaun ne'ebé hala'o iha calgary, alberta, Kanadá 30 SEP - 2 Outubru 2019. Surat ida-ne'e
selesionadu atu aprezenta husi Komisaun programa Spektrum ida hafoin halo revizaun ba
informasaun ne'ebé hakerek iha abstratu ne'ebé autór ida hatama. Konteúdu Husi sosiedade
enjeñeiru Petróleu seidauk revee dokumentu ne'e no hetan korrije husi autór (s). Informasaun ne'e
la reflete Kualkér pozisaun sosiedade enjineiru Petróleu, ni-nia ofisiál, ka membru sira. Reprodusaun
eletróniku, distribuisaun, ka armazenamentu hosi parte balun iha surat-tahan ne'e sein hakerek.
Bandu konsentimentu hosi sosiedade enjeñeiru Petróleu sira. Autorizasaun ba reprodusaun iha
imprime restrisaun ba abstratu la liu liafuan 300.

Abstratu

Rekuperasaun kustu ne'e parte integral husi kontratu fahe produsaun Indonézia (PSC). Mekanizmu
funsiona hanesan insentivu ida atu atrai investimentu iha esplorasaun no produsaun mina-rai no gás.
Separasaun Funsaun Iha KIP entre Governu ho kontratór fó informasaun kona-ba asimetry ba
rekuperasaun kustu. Asuntu ida-ne'e halo kalkulasaun ba rekuperasaun kustu ne'ebé vulneravel ba
manipulasaun. Iha kontestu ajénsia nian. Problema, auditoria ba rekoperasaun kustu konsidera
importante hanesan prosesu Governu atu asegura nia parte husi Reimbursasaun ne'ebé la
apropriadu kustu. Dokumentu ne'e aprezenta dezafiu kona-ba rekuperasaun kustu tradisionál, no
proposta ida atu implementa abordajen auditoria bazeia ba risku (rba) nu'udar instrumentu
monitorizasaun Estratéjiku kona-ba rekuperasaun kustu. Rba fó kontribuisaun Prátika auditoria
nebee efisienti no efetivu atu mantein kualidade auditoria. Surat-tahan ne'e mós aumenta ba livru
sira Governu prátika responde ba problema ajénsia PSC kustu reimbursemen System bazeia ba kazu
ida Estudu iha Ambiente PSC Indonézia.

Introdusaun

PSC Indonézia

Indonézia, ho kontratu fahe produsaun ("PSC"), koñesidu nu'udar pioneiru iha dezenvolvimentu
Kontratu alternativa iha Indústria Petróleu no gás dezde 1966 (lubiantara, 2012). Sira halo akordu
ne'e Atu rezolve asuntu prinsipál rua iha tempu ne'ebá. Presaun polítika obriga Governu atu hala'o
papél ativu Monitoriza atividade upstream Petróleu no gás iha rai-laran. Iha parte seluk, Governu
presiza halo parseria. Ho kompañia mina-rai no gás internasionál (ioks) tanba falta rekursu (tantu
Fundu no abilidade tékniku). Tuir konseitu KIP nian, Governu - hanesan na'in ba direitu ba
propriedade - transfere risku hotu no Kustu esplorasaun ba parseiru Negósiu sira nu'udar kontratór
Governu nian. Kontratór sira simu ona Priviléjiu atu ezekuta atividade esplorasaun iha períodu
determinadu esplorasaun nian. Sira tenke kontinua. Esplorasaun ba faze produsaun hodi foti direitu
ba rekuperasaun kustu. Forma Migrasaun ska ida-ne'e liuliu Órgaun ne'ebé reprezenta Governu hodi
jere no kontrola PSC.Rekoperasaun kustu ne'e sai hanesan parte úniku husi KFP. Sistema ida-ne'e fó
serteza ba parseiru Investimentu ne'e sei la'o ba oin. Enfermeira ne'e mós sei fó kompensasaun ba
risku sira ne'ebé borne hela.Investidór sira durante faze esplorasaun. Iha faze ida-ne'e, prevee tiha
ona katak taxa susesu nian mak úniku de'it. Maizumenus 20% (Indonézia nia Asosiasaun Petróleu,
2019); nune'e, kustu reimbursial ne'e nu'udar solusaun ida-ne'ebé sustentadu ba Governu no
investidór.

Rekuperasaun kustu no problema ajénsia


Tuir teoria ajénsia nian, separasaun Titularidade no kontrolu entre parte prinsipál no ajente Bele kria
problema iha Ambiente kontratual (exenhardt, 1989). Teoria ne'e bele esplika kona-ba buat hotu
Komportamentu entre parte sira ho nia problema posivel iha KFP. In theory of view, the Government
Kaer papél prinsipál ne'ebé delega ba jestaun atividade operasionál ba kontratór nu'udar ida Agent
atu maximiza produsaun rekursus Minerais. Nu'udar interese hosi prinsipál no ajente mak La
sempre aliña, iha posibilidade ba manipulasaun ne'ebé kontratór sira hala'o. Teoria ne'e Sujere
medida lubuk ida atu alinha interese prinsipál no ajente sira liu husi insentivu, ligasaun, no
Rekuperasau Atividade monitorizasaun (sikka, enxe & sobrinu, 2009). Iha pontu ida-ne'e,
rekuperasaun ba kustu tama kategoria ida Insentivu atu alinha interese parte kontraktual sira-nian
atu hetan rekursu Minerál sira. Iha kontestu rekuperasaun kustu, kontratór iha informasaun di'ak liu
duke Governu relasiona ho kustu Despeza sira-ne'e wainhira sira maneja atividade loron-loron.
Situasaun informasaun ida-ne'e halo asimetry bele Kontratór tenke manipula dadus. Lubiantara
(2012) hatete katak iha buat rua ne'ebé importante liu Hahalok la loos kona-ba reklama osan-mean
no kustu la-kompliance. Tan ne'e, hakat Migas tenke hola medidas efetivu atu prevene
manipulasaun husi reklama despezas. Rekoperasaun osan ne'ebé boot tebes ba ekonomia Indonésia
nian aumenta tan preokupasaun públiku iha tinan hirak ikus ne'e, Liu-liu bainhira to'o iha-ne'e liu
hosi 1 / 4 hosi totál reseita hosi setór Petróleu no gás nian. Iha tinan 2011 no parte ne'e sa'e maka'as
ona. Iha tinan 2016, rekuperasaun kustu ne'ebé konsume kuaze sorin balun Totál, hanesan hatudu
iha tabela 1. Situasaun ida-ne'e karik afeta kontribuisaun husi produsaun mina-rai no gás Ba reseitas
Estadu nian.

Tabela 1

Kontribuisaun mina no gás ne'ebé produz ba reseita Estadu nian tun ona dezde tinan 2011. Iha
tempu ne'ebá 2011, ida-ne'e fornese 16.02% hosi totál rendimentu Governu nian. Persentajen ne'e
redús ona dezde tempu ne'ebá no iha ona Pontu ki'ik liu iha 2016, ho de'it menus uitoan kompara
ho 3% kontribuisaun (pwc: 2018). Ida ne'e halo duni Atrativu natoon ba públiku atu hasa'e nia bei-
beik kustu ba rekuperasaun maske laos ida ne'e Só fatór ida de'it ne'ebé bele du'un ba figura reseita
mina-rai no gás. Fatór seluk mak hanesan drop-out Presu mina crude globál ne'e signifikante, no
kontribui ba redusaun reseitas Governu nian.Nune'e mós, Konsellu superiór auditoria Indonézia nian
("bpk") nota katak iha defisit iha Governu nia reseitas iha 2016 tanba la-kompliance on the cost
reimbursial ho montante osan dolar amerikanu $35.57 milloens (bpk, 2018). Relatóriu ida-ne'e
indika katak iha flaws iha Funsaun monitorizasaun ba kustu Rekuperasaun konformidade. Tan ne'e,
migcas tenke hadi'a ninia prosedimentu auditoria ba rekuperasaun kustu hanesan Kumprimentu iha
prosesu rekuperasaun kustu mak responsabilidade monitorizasaun ba instituisaun.Monitorizasaun
rekuperasaun kustu Alein dé atividade monitorizasaun migcas, sistema reklamasoens kustu sujeita
ba auditoria Husi instituisaun públiku sira seluk. The Central Government's Internal Audit, namely
bpkp, monitór Sistema ne'e regularmente atu garante sufisiensia kontrolu no jestaun ba rekursu país
nian Revenue. Bpk mós hola parte iha prosesu monitorizasaun ne'ebé delega husi uma
reprezentativu. Governu independénsia ne'e hala'o auditoria ida hodi fornese garantia ne'ebé
razoavel ba Estadu Asuntu relasiona ho finanseiru, inklui reimbursasaun kustu ne'ebé Governu
hetan.Nu'udar instituisaun supervizor ne'ebé fó informasaun ba Governu iha setór Petróleu no gás
upstream, papél ida hosi Migration skk ne'e atu fiskaliza kumprimentu ba rekoperasaun kustu.
Idealmente, skk tenke ezamina konformidade Husi despezas reimburses hotu-hotu tinan-tinan, iha
siklu billing ikus nian. Maske nune'e, migcas skip konsege de'it Atu ezamina kustu istóriku ne'ebé
hetan fila fali tanba auditoria ne'e kustu tempu-naruk. Instituisaun ne'e nia alvu Inspesaun anuál ba
reimbursasaun kustu ne'ebé kontratores prioritiza ona. Despeza reklamantes sira seluk Sei audita
biannimu. Sei atualiza kada tinan kategoria ba kontraktor prioridade no naun-privadu sira Bazeia ba
montante rekuperasaun kustu. Bpk (2018) kritika métodu auditoria tanba nia la tuir oras Deteksaun
kustu la-kompliance hetan reimbursed husi Governu. Sira sujere migkas atu dezenvolve
Prosedimentu auditoria padraun ne'ebé responsavel liu atu minimiza risku auditoria. Rezultadu husi
estudu ne'e hatudu katak ohin loron Prátika auditoria laos de'it atu hamenus rendimentu nasaun
nian maibé tau mós reputasaun migratas iha Timor-Leste The perigu of Government's agent
Monitoring. Reputasaun ne'e importante ba órgaun informasaun Governu nian Tanba ida-ne'e
reprezenta fiar públiku. Tanba ne'e, Migration skk presiza hadi'a ninia metodolojia auditoria liu husi
konsidera Risku iha kada faze servisu auditoria.

Metologia

Auditoria prova ona nia valór durante tinan barak, ba investidór no kompañia sira hotu. Maibé
nu'udar buat ne'ebé akontese Iha dékada liu ba hatudu ona, presiza revolusaun iha hanoin no
ezekusaun auditoria. Negósiu ne'e muda tiha ona, Parte interesadu sira-nia nesesidade evolvidu tiha
ona, no auditoria tenke kontinua nafatin. Diferensa boot iha metodolojia auditoria nian Ami
identifika ona iha dékada ida ikus ne'e, ho diskursu auditoria dominante nian, ho valór ida husi valór
Negósiu nian Ba kualidade auditoria ida (hasa'e, niña, humpregu no Robinson, 2007)Auditór sira
avalia risku no materialidade, determina evidénsia ida-neebe mak atu rekolla, no deside se evidénsia
ka lae Sufisiente atu suporta relatóriu auditoria partikulár ida. Ho liafuan seluk, auditoria mak
konsorsiu juizu (evans No stanovich, 2013). Risku sira tenke tau iha konta husi auditór molok hala'o
auditoria ne'e Risku Default, kontrolu risku, no deteksaun risku. Maibé, lauran no ninia pájina
esplika katak buat sira-ne'e sei akontese Iha rekizitu reportajen governasaun Korporativu oferese
oportunidade ba dotasaun risku no nia Jestaun husi grupu sira hakarak avansa sira-nia interese.
Nune'e, konseitu risku mós sai sentrál ba Governasaun Korporativu no iha ligasaun ho ideia kontrolu
interna. Liutan, ideia ne'e iha ligasaun Aumenta risku ba objetivu auditoria interna.The Institute of
Internal Audit (IIA) defines Risk-Based Internal Auditing (RBIA) as a methodology thatlinks internal
auditing to an organization's overall risk management framework. RBIA allows the internalaudit to
provide a level of assurance to the board that risk management processes have managed
riskeffectively following the pre-determined risk appetite. Furthermore, IIA explains the difference
between traditional audit and risk-based approach as follow:

Tabela 2

Benli no celayir (2014) esplika katak kontribuisaun husi auditoria internál ne'ebé bazeia ba risku bele
ba Negósiu Tradisionalmente sei grupu tuir Xefe haat: benefísiu Estratéjiku, dezempeñu, alinha
rekursu sira, no Kontrola buat ne'ebé ita nunka hanoin. Castnheira, Rodrigues, no Craig (2010) mós
hetan katak adosaun ba abordajen bazeia ba risku ne'e signifikante tebes iha kompañia internasionál
no kompañia sira ne'ebé lista iha nivel portugés Troka malu. Rezultadu ne'ebé hanesan hetan husi
estudu ida-ne'ebé hala'o iha iia-uk no Irlanda (2005), ne'ebé konklui ona katak buat boot ida
Proporsaun organizasaun sira adopta aprosimasaun auditoria internál bazeia ba risku haree ba
hadiak.Maske nune'e, manlin (2011) esplika katak karik auditór sira la antisipa risku Estratéjiku
ne'ebé mosu bainhira kliente ne'e Jerente sira hein katak auditór sira-nia alokasaun rekursu bazeadu
ba risku, la-lete malstatementu entre konta ostensibly lowrisk sira bele sai komún liu duke
prosedimentu avaliasaun risku tradisionál sujere. Risku ida ne'e refere Ba risku ida-ne'ebé
intensional, ne'ebé reflete "valuasaun hosi sentimentu" (kaxarelmeier, majitór no williamson, 2014).
Tipu risku seluk ne'ebé tenke sura mak risku la ho intensaun, ne'ebé reflete "avaliasaun valór hosi
kálkulu" Kondisaun auditoria ne'e nia rekursu ba magnitude risku. Bazeia ba esplikasaun iha leten,
metodolojia ne'ebé uza husi migra skkas hodi propoin prosesu auditoria foun Hanesan tuirmai ne'e:

Figura 1

Diferensa signifikativu entre metodolojia auditoria ne'ebé iha no proposta rba mak ida ikus ne'e
Haree liu ba área ne'e ho risku inerente ne'ebé aas. Nia emprega análize risku hodi determina área
ne'e Husi fokus no jestaun risku iha selesaun prosedimentu auditoria apropriadu hodi atinzi risku
auditoria mínimu. Metodolojia ne'ebé propoin ne'e uza layer rua hosi análize risku: prosesu
profilasaun risku no identifikasaun risku Iha nivel prosesu Negósiu. Prosesu ida-ne'e halo auditór
bele konvoka esforsu ne'e Kontratór assertion with High risk inerent. Proposta metodolojia
auditoria ne'e espera atu oferese Solusaun ba falta responsabilizasaun iha prátika atuál.

Diskusaun

Métodu ne'ebé eziste

Prátika auditoria atuál kompostu husi pasu prinsipál haat - Planeamentu, preparasaun, auditoria ba
kampu, no Relatóriu. Iha prosesu Planeamentu, auditór ne'e determina lista kontraktor prioridade
no naun-privadu sira. Prosesu ida-ne'e hala'o dala ida iha tinan ida iha programa auditoria ba dala
haat iha tinan oin mai. Tau uluk Maromak nia serbisu Kontratór sei submete ba auditoria iha tinan
oin mai. Hafoin estabelese tiha prioridade sira, pasu krusiál tuirmai mak atu fó pesoál sira No
orsamentu hanesan toleránsia kustu. Iha auditór hamutuk 15 mak disponivel atu aloka - auditór
seniór neen No auditór funsionáriu na'in sia. Númeru ida-ne'e bele dezigna ba ekipa auditoria neen
iha tinan ida nia laran Serbisu todan ne'ebé todan. Kada ekipa auditoria nian ida-idak la to'o iha
auditór rua ne'ebé funsiona hanesan superiór Auditór ne'ebé iha responsabilidade no auditór.
Alokasaun rekursu auditoria ba kada auditoria depende ba Parte balun hosi reklama despeza nian
relativu ho totál rekoperasaun kustu.Kada ekipa auditoria mak responsabiliza hodi dezenvolve
programa auditoria iha pasu preparasaun. Programa auditoria Kobre selesaun ba prosedimentu
auditoria no métodu amostra. Hala'o juizu profisionál hodi deside Desizaun. Juizu auditór ne'e bazeia
ba avaliasaun ba rezultadu auditoria istóriku, ne'ebé preliminariu halibur ona Dadus, no magnitude
husi kustu reklamadu. Iha servisu kampu, auditór halo tuir auditoria pre-eskolár Program to ezamina
the kontratór's reimbursing cost. Auditór ne'e halo de'it teste ba detalle sira Ba amostra sira ne'ebé
selesionadu. Rezultadu auditoria sei komunika ba kontratór no skk Migration Management in the
Form of an Audit report.

Audit

Figura 2

DEZAFIU KONA BA METODE NEEBE EZISTE

Instituisaun nia metodolojia auditoria ne'ebé iha konsidera la sufisiente atu minimiza risku
deteksaun tuir tempu. Auditoria ba matéria ne'e iha tendénsia atu aumenta iha futuru tuir prosesu
produsaun mina-rai no gás. Entretantu, Governu labele aumenta tan pesoál auditoria tanba
preokupasaun orsamentu. Rekursu limitadu Iha funsionáriu auditoria sira sei la evita. Estratéjia atu
prioritiza ezame ba kontraktor krítiku sira labele Rezolve problema sufisiensia. Estratéjia auditoria
ida-ne'e sei naruk de'it lista kustu ne'ebé la hetan. Liutan ne'e, Inisiativa ida atu aumenta todan
servisu nian ba ekipa auditoria nian ne'ebé iha bele hamenus kualidade auditoria nian tanba ida-ne'e
sei fahe hotu kualidade auditoria nian Auditór nia fokus. Deklusaun iha auditoria kualidade hasa'e
reputasaun risku Migrasaun nu'udar instituisaun Ne'ebé iha responsabilidade atu jere KFP hodi
Governu nia naran.

Figura 3.

Metodolojia auditoria foun Atu hadi'a metodolojia auditoria tuir sujere, ami propoin aplikasaun
auditoria bazeia ba risku (rba) Metodolojia. Fluksu ba prosesu auditoria bazeia ba abordajen rba
deskreve iha diagrama tuir mai ne'e:

Figura

Diferensa signifikativu entre metodolojia auditoria ne'ebé iha no proposta rba mak ida ikus ne'e
Haree liu ba área ne'e ho risku inerente ne'ebé aas. Nia emprega análize risku hodi determina área
ne'e Husi fokus no jestaun risku iha selesaun prosedimentu auditoria apropriadu hodi atinzi risku
auditoria mínimu. Metodolojia ne'ebé propoin ne'e uza layer rua hosi análize risku: prosesu
profilasaun risku no identifikasaun risku Iha nivel prosesu Negósiu. Prosesu ida-ne'e halo auditór
bele konvoka esforsu ne'e Kontratór assertion with High risk inerent. Proposta metodolojia auditoria
ne'e espera atu oferese Solusaun ba falta responsabilizasaun iha prátika atuál.Rba permite
Migrasaun skkas atu konsolida ninia prosedimentu auditoria sira atu minimiza risku deteksaun iha
Situasaun tempu-naruk. Proposta atu hadi'a hafahe programa auditoria ba iha prinsipál rua Envolve
an hanesan tuir mai:

1. Auditoria Jerál: envolvimentu ne'ebé fornese garantia ne'ebé razoavel (nivel garantia ne'ebé aas
liu) Kumprimentu ba rekuperasaun kustu. Hein katak auditór bele hetan nivel ida-ne'ebé simu ki'ik
iha nivel auditoria nian Risku. Iha kontestu ida-ne'e, risku auditoria ne'e define nu'udar risku ida-
ne'ebé auditór atinji konkluzaun auditoria ne'ebé laloos Bainhira relatóriu despeza ne'e iha kustu
materiál no la kumpre rekizitu. Risku auditoria mak Funsaun ida Husi komponente tolu risku
inerente, risku kontrolu, no risku deteksaun. Tipu envolvimentu ida-ne'e mak Hili auditoria ne'ebé
hala'o tuir kategoria lista prioridade auditoria nian. 2. Revizaun: tipu envolvimentu ida-ne'e fornese
de'it garantia limitadu kona-ba konformidade. Ida ne'e Kompromisu ne'e ninia objetivu mak atu
aselera deteksaun ba asuntu naun-kompliance ba despeza ne'ebé relata ona Husi kontraktor sira
ne'ebé la iha risku atu hala'o sira-nia servisu ka lista la-privadu auditoria nian. Hanesan garantia
ne'ebé limitadu Envolvimentu fornese de'it nivel risku auditoria ne'ebé aas, kustu ne'ebé reve ona
ne'e sujeita ba jeneralidade Auditoria karik nesesáriu.Selesaun ba tipu envolvementu auditoria sei
determina bazeia ba rezultadu lukru risku Pasu, ne'ebé hala'o iha kada trimestre 4 ba atividade tinan
tuir mai. Prosesu hasa'e risku. Profilasaun risku foka liu ba analiza risku husi kontraktor KFP sira
ne'ebé Hatama reklama kona-ba osan atu rekupera. Prosesu ne'e ajuda auditór atu determina sira-
nia prioridade mak kontabilizadu. Ida ne'e envolve identifikasaun risku no kategorizasaun bazeia ba
kriteriu sira pre-eskolár. Nu'udar rezultadu, auditór Bele determina lista prioridade auditoria nian.
Iha kategoria rua hosi variavel: variavel prinsipál no adisionál Variavel sira. Variavel prinsipál hirak
ne'e variavel katak iha nivel as liu hodi determina tipu atribuisaun. Á Kontratór sei inklui iha lista
prioridade se nia konttein pelumenus variavel prinsipál ida, no auditór Sei aplika engajamentu
auditoria Jerál hodi ezamina ninian reklamasoens kustu. Se lae, kontratór ida sei la tama Lista
prioridade auditoria nian, no kustu ne'ebé incurred sei ezamina liu husi revizaun ida. Karik la iha
kontratór ida Ne'ebé kontein variavel prinsipál sira, prioridade auditoria ne'e refere ba kontraktor
sira ne'ebé atinje liu 50% Kriteriu variavel adisionál sira. Variavel prinsipál sira inklui variavel tolu:
períodu KFP, despeza anuál, no direitu sira Insentivu sira hanesan detalla iha tabela tuir mai ne'e:

Tabela 3 main variables

Variavel ba asuntu auditoria potensiál Durante tinan tolu oin mai PSC barak sei remata. Hafoin KFP
remata, Governu no kontratór iha tinan ida atu kompleta disputa atuál sira. Rezolusaun disputa ne'e
sei sai preokupasaun ida hosi parte interesadu sira no rekere ho di'ak Governasaun iha kada faze
atividade monitorizasaun. Nune'e, auditoria besik liu ba PSC Expirasaun kontratu, auditór bele
hasoru presaun maka'as atu kompleta disputa sira iha á Períodu tempu badak. Presaun ne'e
aumenta risku la-kompliance. Despeza anuál posibilidade kona-ba kestaun la-komplika sira relasiona
ho montante anuál Despeza reklama ba rekoperasaun kustu. Eseptu risku dependénsia laos-
komplika bele sai Diminuisaun, montante ne'ebé aas liu ba despeza anuál ne'e sei rezulta aas liu
Montante la-kompliance posivel. Direitu insentivu sira-nian aleinde kustu operasionál, kontraktor
sira bele iha direitu atu reklama sira seluk Insentivu sira Governu nian nu'udar parte husi sira-nia
rekuperasaun kustu. Insentivu hirak ne'e sei aumenta Risku ba asuntu la-kompliance.

Tabela 4

Adicional variavel

Volume hi'it an No bruto nia rendimentu Hi'it sa'e mak montante produsaun ne'ebé prontu atu
fa'an, ne'ebé espresa iha Unidade mina barrels nian No fcf husi gás. Reseitas husi fa'an sasán,
ne'ebé deklara iha US $, ne'e hanaran reseitas bruto. Mina No Engenharia gás ne'ebé tun ona bele
halo estimasaun atu nune'e medida preventiva sira bele Halo desizaun. Redusaun ne'ebé impredidu
iha volume moris nian bele hatudu katak importante atu halo ida-ne'e Ko'alia.Perfíl risku Indonésia
nian nebe hala'o kontraktor sira bele hasoru risku oin-oin depende ba fatór oi-oin. Ida husi ne'ebá
Fatór sira mak komplexidade ba sira-nia área servisu nian. Pur ezemplu, kontratór sira hala'o sira-nia
servisu mesak Área servisu hasoru risku la-kompliance ne'ebé ki'ik tanba laiha posibilidade ba
despeza transfronteirisu Entre área diferente tanba erru ka manipulasaun.Istória Rezultadu auditoria
Molok rezultadu auditoria nian kona-ba despeza sira ne'ebé la kumpri planu sei rezulta hasai kustu
sira hosi Kontratu-na'in sira dehan. Rezultadu auditoria sira-ne'e indika reklamasaun kontraktor sira-
nian tenke iha Buka-hatene didi'ak. Nune'e, risku husi dependénsia la-komplika aumenta ba kustu
sira ne'ebé aprezenta husi tipu ida-ne'e Kontraktor sira.

Informasaun espesífiku iha sirkunstansia partikulár ida, bele iha pedidu husi jestaun di'ak liu atu
ezamina asuntu espesífiku ida Relasiona ho rekoperasaun kustu. Pedidu ida-ne'e baibain bazeia ba
informasaun kona-ba diskunfia ne'ebé akontese Tranzasaun. Iha kazu ida-ne'e, auditór tenke
aumenta nivel risku la-kompliance tanba iha ona risku ida Posibilidade katak suspeita ne'e iha
justifikasaun.

Auditoria istóriku Envolve an Kontratór ida karik submete ona ba revizaun (limitasaun garantia) ba
másimu 3 Períodu konsekutivu. Kustu husi kontratór tenke audita (garantia razoavel) iha Períodu
dahaat. Limitasaun ida-ne'e ho objetivu atu hasa'e nivel garantia nian ba kontratór sira-nia
reimburses Osan.Identifikasaun risku iha prosesu Negósiu. Identifikasaun risku iha prosesu Negósiu
ho objetivu atu identifika No analiza risku sira relasiona ho kumprimentu despeza iha nivel prosesu
Negósiu kontratór nian. Iha Hahú, auditór tenke identifika risku inerente iha área hotu-hotu ne'ebé
iha preokupasaun no karik kontraktor Iha medida kontrolu ida atu hamenus risku sira. Tabela 5
hatudu ezemplu lista risku identifikadu no atenuantes Kontrola.

Tabela 5

Depois dé identifika tiha risku no ni-nia kontrolu, auditór tenke avalia efikásia dezeñu kontrolu nian
atu Minimiza risku inerente ne'ebé identifikadu. Karik dezeñu kontrolu ne'e konsideradu adekuadu,
auditór May Plano atu tau dependénsia boot ba kontraktor sira-nia kontrola internál. Desizaun ne'e
presiza auditór Atu hala'o prosedimentu adisionál hodi avalia kontraktor sira-nia esforsu kona-ba
ninia dezeñu kontrolu interna Aplikasaun. Teste ba prosedimentu kontrolu hala'o durante servisu
iha terrenu. Se la iha efikásia husi rai-laran Aplikasaun kontrolu bele konfirma, auditór tenke hala'o
prosedimentu substantivu ne'ebé boot. Ida ne'e Prosesu avaliasaun kontrolu interna aplika de'it ba
envolvimentu auditoria Jerál. Iha tempu ne'ebá, ita sei haree fali Envolve, laiha opsaun ba auditór
atu depende ba kontraktor sira-nia kontrolu internál nu'udar auditór Tenke aplika prosedimentu
ne'ebé substantivu. Alterasaun ida-ne'e fó dalan ba auditór atu aselera Prosesu revizaun nune'e mós
atu alkansa garantia aseitavel.

Tabela 6 :

Auditór tenke hala'o juizu profisionál hodi determina grau amostra ne'ebé atu ezamina. Medida
amostra tenke konsidera sufisiente atu reprezenta populasaun nia despeza no apoiu Auditór sira-nia
konfiansa atu atinji garantia razoavel ida katak kustu rekoperasaun ne'ebé audita ne'e gratuita husi
materiál Item kompliance. Engagement Review Iha engajamentu revizaun nian, migas fiar katak
reklamasaun selesionadu sira-nian kontraktor sira-nian iha nivel ida-ne'ebé ki'ik Husi risku inerente
nu'udar rezultadu husi prosesu profilasaun risku. Kontratór Ambiente kontrola Konsideradu
adekuadu atu minimiza risku la kumpre rekizitu. Aleinde ne'e, migcas hakat sira mós aktivamente
ona Monitorizasaun ba atividade kontraktor sira-nian husi prosesu orsamental (husi aprovasaun
orsamentu proposta) ba Atividade operasionál. Jestaun migratas nian mós preokupa ho númeru
ne'ebé disponivel Rekursu auditoria no limitasaun tempu.

Nune'e, atu bele hetan garantia di'ak ida husi revizaun ne'e, Jestaun migratas nian desidi númeru
amostra mínimu mak amostra 50 ne'ebé reprezenta pelumenus 5% husi totál despeza. Kuantidade
mínimu ne'e konsidera sufisiente atu responde ba pesoál otimum sira Serbisu todan. Enkuantu,
soma mínimu hosi despeza ezaminadu ne'e determina bazeia ba jestaun Ema gosta tebes sala
ne'ebé ema barak halo. Auditór tenke hala'o juizu profisionál hodi hili amostra sira. Ita tenke hanoin
kona-ba ne'e Sufisiente atu reprezenta populasaun hosi despeza no kobre transaksaun irregular sira.
Nune'e, auditór bele Hanoin to'ok kona-ba buat tuir mai ne'e:

Á. Análize ba atividade prinsipál sira ne'ebé eziste iha tinan ida-ne'e atu determina prioridade sira
Amostra.

B. Analítiku prosedimentu ba kustu atuál no orsamentu relasionadu.

C. Analítiku prosedimentu ba kustu atuál tinan kotuk ho kustu tinan kotuk.

D. Análize ba rezultadu auditoria tinan kotuk no asaun koretivu ne'ebé kontratór sira foti.

Konkluzaun
Iha tinan lima ikus ne'e, Governu Indonézia (goi) hala'o ona koretiva no inovador oin-oin Asaun sira
atu hadi'a klima investimentu Petróleu no gás. Melloria ne'e hein katak bele atrai investidór sira Atu
investe liutan, liuliu ba atividade esplorasaun. Liutan ne'e, buat balu ne'ebé ita halo iha folin
duni.Atu hadi'a atividade Petróleu no gás upstream nian husi parte interesadu sira-nia pontu dé
vista. Adopta Auditoria bazeia ba risku iha metodolojia auditoria ne'e asaun inovativu ida hodi hadi'a
nivel governasaun. Goi konsege halo progresu iha governasaun PSC, no hadi'a ona nia prosesu sira
Hare ba klima investimentu mina no gás.

También podría gustarte