Está en la página 1de 5

ESTIMATIVA VALOR EKONOMIA EFEITU HUSI MORAS ORF IHA BIBI, IHA

TRES MERKADU ANIMAL SIRA NIAN IHA REJIAUN ACEH BESAR

INTRODUSAUN:
Governo halo plano/programa atu aumenta populasaun animal pekuaria bibi nian. Iha
implementasaun programa hasoru obtakulus barak hanesan limitasaun semente superiores no
hetan ataka husi moras ne'ebe bele afeta ba produtividade animal. Moras ne'ebe bain-bain
hasoru no kuidadu maka moras ORF. Impaktu ekonomia husi moras ORF relata ona iha
nasaun barak. (Baiopoledi et al.,2002) hatete katak iha regioes semi-arid Africa do sul, hetan
ataka bebeik husi moras ORF no hanesan moras virus ida ne'ebe kauza perda(kerugian)
ekonomia iha setor peternakan animal ki'ik nian. Iha sub sahara Africa, perda(kerugian) to'o
US $2 milião kada tinan tamba afeta husi animal mate barak, iha nasaun india, moras ORF
hanesan kauza principal perda ekonomia to'o centenas de milhões de rúpias kada tinan. Iha
nasaun Indonesia mos hetan atakasaun husi moras ORF no diminui presu faan nian. Moras
ORF ataka iha varios regioes Indonesia inklui provinsia Aceh, parte ida mak rejiaun Aceh
Besar. Bazeia ba peskiza ne'ebe nasaun halo (2010) iha kemuikinan Lamreung rejiaun Aceh
Besar, level prevalensia moras ORF 0,01% no entantu nivel prevalensia moras ORF iha
merkadoria animal nian no valor ekonomia nunka estudadus. Bazeia ba informasaun
anualmente Dinas Peternakan Provinsi Aceh iha tinan 2009 no 2011, rejiaun Aceh Besar
hanesan rejiaun ida ne'ebe iha populasaun animal bibi ho kuantidade boot, rejiaun ida ne'ebe
iha tres merkadu animal hanesan fornesedor ba necessidade populasaun iha cidade Banda
Aceh.

FORMULASAUN PROBLEMA
Bazeia ba introdusau ne'ebe peskizadora hakerek ona iha leten bele foti formulasaun
problema maka "Oinsa atu hatene prevalensia husi moras ORF ba aniamal bibi iha rejiaun
Aceh Besar".

OBJEKTIVU
Objektivu husi peskiza ida ne'e atu hatene level prevalensia no valor ekonomia ba bibi
ne'ebe afetaoras ORF ne'ebe negosiadu iha tres merkadu animal iha rejiaun Aceh Besar
BENEFISIU
Benefisiu husi peskiza ne'e maka resultadu peskiza bele fo informasaun foun ba haki'ak
nain sira kona ba moras ORF bele fo impaktu ba produktividade animal bibi nian.

REVISAUN LITERATURA
Animal bibi maka hanesan esteio(andalan) produsaun ida ne'ebe Indonesia uza hodi hasoru
resultadu globalozasaun nian iha kompetisaun produtus agrikulas nian iha tinan
2020(Yusdja,2004). Geralmente, animal ruminansia ki'ik barak liu hakiak husi agrikultor
ne'ebe iha area rural ho ninia objektivu oi-oin(Bahri et al.,2007).

Moras ORF kauza husi virus genus parapoxvirus(ppv) (Guo et al.,2004;ppv) Hosanani et
al.,2006: chan et al.,2007). Moras ida ne'e hanesan moras bibi nian kona ba iha parte ibun
ne'ebe hamosu kauza boot mak mate tamba, bibi la iha vontade atu han. Housawai (2008)
katak fatin primeiro ba infeksaun mak iha parte labios(bibir). Ibun no fatin sira seluk tan mak
hanesan inus kuak, tilun no nia umbere(ambing). Moras ORF nia hada'et diretamente husi
luhan ida ba luhan ida(Gallina et al.,2006).

MATERIAL NO METODU
Peskiza ida ne'e hala'o iha merkadu animal nian iha rejiaun Aceh Besar, mak merkadu
animal sculimun.sibreh no ulee kareng. Peskiza ida ne'e hala'o ho metodu observasaun ou
(cross-sectional). No asesmentu hala'o ho observasaun dala ida no iha populasaun ida
(Ferasy,2008).

ANALISA DATA
Analiza data uja deskriptif analitik, buka hatene relasaun ho folin animal ne'ebe mak hetan
infeksaun moras ORF(Y) hi idade (X1), peso isin(X2), performa(X3), no orgaun reprodusaun
(D2) uja hamutuk ho regresaun linear multiplo.
Variavel:
● Estimativa valor ekonomia
● Moras ORF iha animal bibi
RESUMO RESULTADO
Bazeia ba resultadu peskiza dadus obtidus husi 79 pessoas respondente mane
ne'ebe entrevista iha tres merkadu animal nian iha rejiaun Aceh Besar. Geralmente,
karatkteristiku respondente oin-oin hare husi idade no nivel edukasaun. Hare husi
idade respondente ne'ebe peskizadu ona mai ho idade ne'ebe lahanesan, respondente
barak maka idade 41-50 mais/menos 33% kuantidade husi total respondente. Depois
respondente ho tinan 31-40 sebanyak 24%, respondente ho interval idade 51-60
sebanyak 16%, respondente ho intervalo idade 61-70 sebanyak 14%. Respondente
ne'ebe minimu nia kuantidade mai husi grupo tinan 21-30 no tinan 71-80 minimu 8%,
bele dehan katak maioria respondentes hanesan sira ne'ebe ho idade produtivu. Hare
husi parte edukasaun maioria respondentes maka hala'o ona estudus no respondentes
balun maka kompleta ona nivel eskolar obrigatorios tinan 9 (47%) senyak 22,6%
respondentes kompleta ona estudus iha ensino superior restu husi respondentes ne'ebe
la hala'o estudus maka 30,4%. Iha peskiza ida ne'e buka mos kona ba status
propriedade animal bibi ne' ebe faan iha merkadu. Bazeia ba rezultadu hatete katak
maioria (55,7%) animal bibi hanesan depositu ba respondentes sira, mais/menos
44,3% respondentes balun maka haki'ak animal bibi rasik.

Bazeia ba resultadu intervista obtidu dadus kona ba istoria moras ORF iha animal
bibi. Respondentes barak maka hatete katak animal bibi ne'ebe sira faan iha merkadu
balun maka afeta moras ORF no respondente balun hatete katak animal bibi ne'ebe
sira faan livre husi moras ORF, ho ida ne'e explica mai katak infeksaun moras ORF
hanesan problema saúde ne'ebe domina ho ataka animal ne'ebe faan iha merkadu
refere. Informasaun ne'ebe koletadu uza kestioner no obtidu rezultadu hanesan
hanesan istoria respondente ne'ebe nia animal bibi hetan ona infeksaun moras ORF.
Sebanyak 96,6% respondentes hatete halo ona tratamentu ba animal no respondente
kuaze 3,4% lahalo tratamentu ba animal, respondente ne'ebe halo tratamentu ba
animal ne'ebe afetadu moras ORF sebanyak 21%, respondente ne'ebe halo rasik
tratamentu ba animal, sementara 79%, respondente ne'ebe uza servisu husi
veterinaries sira.

Respondente ne'ebe uza aimoruk hodi halo tratamentu ba animal bibi ne'ebe hetan
infeksaun ba moras ORF, sebanyak 82,5% uza aimoruk moderno, sedangkan 17,5%
respondentes uza aimoruk tradisional. Infeksaun moras ORF ba animal bibi halo
respondente tenki aumenta gastus ba tratamentu. Sebanyak 40,3% kustus ne'ebe
respondentes uza maka Rp 21.000 - Rp 30.000. Sedangkan 30% respondente sira
hatete kustu ne'ebe uza maka Rp 11.000 - Rp 20.000. Sebanyak 21% respondente
seluk hatete kustu sira uza ba tratamentu maka Rp 1000 - Rp 10.000, somente 10%
kustu ne'ebe gastu a'as Rp 1000 - Rp 40.000.

Bazeia ba dadus ne'ebe rezulta husi intrevista, haki'ak nain sira ne'ebe iha animal
bibi ne'ebe hetan infeksaun moras ORF sei faan animal bibi ho folin baratu liu duke
animal ne'ebe nia fisiku saúdavel no aparensia di'ak. (Davari et al.,2013) nia
argumentu katak perda financial kauzada husi moras ORF ne'ebe akontese iha nasaun
balun rarely reported (jarang dilaporkan). Iha india perda ekonomia kauza husi moras
ORF ba animal to'o jutaan rupee kada tinan no halo agrikultor ki'ik sira terus
(Muralidhar,2008). Visaun geral perda ne'ebe kauzadu husi infeksaun ORF iha bibi
maka hanesan produsaun menus, di'ak kleur, vontade han laiha no laiha vontade atu
bok an, kresimentu kleur no susseptibilidade infeksaun bakteria kauza husi supresaun
iha sistema imunologia (Gallina no Seagliatini,2010)

Hare husi rezultadu peskiza bele dehan katak moras ORF geralmente afeta ba valor
faan ba animal bibi. Espesifikamente iha rejiaun Aceh Besar, moras ORF kauza ba
valor faan ne'ebe baratu liu duke animal ne'ebe saúdavel. Bazeia ba rezultadu peskiza,
dadus obtidu que prevalensia moras ORF iha tres merkadu animal iha rejiaun Aceh
Besar sebesar 3,4% prevalensia ba akontesimentu moras ne'e sei minimu. Bazeia ba
parameter idade (X1), todan (X2), performance (D1), no generu (D2) obtidu analise
regrasi linier multiplo kontra animal bibi sira ne'ebe afeta moras ORF, obtidu
rezultadu koefisien determinasi sebesar 0,808. Isso indika que fatores idade, peso,
performance no generu afetam ba folin sebesar 80,8 persen, enkuantu restante
influensia husi fatores seluk. Rezultadu analiza regresi obtidu F kalkula sebesar 4,219
bo'ot liu valor tabela 0,01 sebesar 3,60. Isso signifika que idade (X1), peso (X2),
performance (D1) no generu (D2), influente signifikativu kontra presu faan animal
ne'ebe afetadu ORF (Y). Rezultadu peskiza ekuasaun (persamaan) regresi hanesan
tuir mai ne'e Y= -865,253+35.475,217+68.957,588X2 + 50.740,930D1 +
288.387,80D2. Bazeia ba analiza regresi linear obtidu rezultadu ne'ebe influensia
fatores peso ne'ebe la real (P>0,05) kontra presu faan animal ne'ebe afetadu ORF.
(Chi et al.,2013) hatete katak animal ne'ebe afetadu moras ORF sei sofre kresimentu
atrofiador (terhambat) animal sei terus to'o aparensia ladi'ak (fulun masante) no saúde
ladi'ak, ho nune'e sei afeta presu baratu. (Uzel et al.,2005) hatutan katak presu tuun
kauza husi populasaun ne'ebe tauk moras ORF bele da'et ba sira tamba moras ORF
nia karakter zoonosis. Presu de venda definidos husi ema ne'ebe hola no ema ne'ebe
faan no presu de venda animal bain-bain bazeia ba aparensia liur husi animal refer.

KONKLUZAUN
Bazeia ba rezultadu no diskusaun peskiza ne'e, bele konklui level prevalensia ORF
ba animal bibi iha tres merkadu animal iha rejiaun Aceh Besar sebesar 3,4% no nia
folin tuun liu duke animal ne'ebe mak saúdavel.

También podría gustarte