Documentos de Académico
Documentos de Profesional
Documentos de Cultura
Modul Treinamentu Ba Jornalismu Investigativu PDF
Modul Treinamentu Ba Jornalismu Investigativu PDF
Servisu journalista sira atu tulun ema hodi hatene saida mak akontese iha
komunidade, sosiedade no iha mundu neeb haleu sira. Journalista halao ida nee
hodi buka faktus no konta ou hatoo buat hirak nee ba lee nain ou rona nain ka
ouvintes.
Sira-nia servisu sira, fsil atu buka faktus iha fatin sira hanesan tribunal no
parlamentu, dezastre fatin, enkontru pbliku, igreja, no eventu desportu sira. Ema sira
kontente tebes hodi hatoo notsia ka informasaun ba journalista sira. Klaru tebes, iha
nasaun barak, ema rihun ba rihun servisu full-time iha relasaun pbliku sira, hatoo
statementu, komentriu sira, komunikadu imprensa, no meius informasaun seluk ba
journalista sira.
Iha mundu nee, iha akontesementu barak neeb ema barak koko atu tau segredu. Iha
kazu barak buat barak mak sai privadu neeb la iha impaktu ba ema seluk neeb
relasoens iha famlia laran ou reportjen neeb ladn diak ka aat kona-ba eskola.
Personal hirak nee bele konsidera hanesan segredu.
Iha situasaun barak, governu, kompania, organizasaun no indivdu sira koko atu taka
ou subar decisaun ka akontesementu balun neeb afeta ba ema seluk. Wainhira
journalista ida koko atu halo reportjen ou f sai kona-ba informasaun ka dadus balun
maib balun koko taka, ida nee mak investigativu jounalismu.
Journal Lord Northcliffe husi Great British hatete: Notsia mak hanesan ema ida, iha
neeb deit hakarak haksumik-an; sira seluk hetan advertising.
Razaun lubuk ida neeb mak sosiedade presiza tebes investigative journalism. Sira
nee mak hanesan:
Komunidade ida direitu atu hatene kona-ba sosiedade neeb mak sira hela ba.
Sira iha direitu atu hatene decisaun saida deit mak f impaktu ba sira, maisk
ema balun neeb iha poder koko atu taka.
Ema hirak neeb iha poder iha governu, iha mundu komrsiu, ou grupu
seluk neeb mak iha komunidade bele ms abuza poder refere. Sira ms
bele koruptu, nauk osan, kontra Lei sira no halo buat hotu hodi estraga ema
seluk. Sira balun ladun iha kapasidade hodi halao sira-nia kar ho diak. Sira
dalabarak koko subar sira-nia koiesementu ida nee segredu. Journalista sira
koko atu explora ba abuzu hirak nee.
Journalista sira ms iha kar hodi tau matan ba ema hirak neeb mak iha
poder halao sira-nia servisu, liu-liu sira neeb mak eleitu pbliku. Journalista
sira tenki kontinua tau matan ema hirak nee realize sira-nia promesas iha
eleisaun. Poltiku no sira seluk neeb la halao tuir buat neeb mak sira
promete, journalista sira tenki hakaas hodi f sai ba pbliku.
Klaru katak, journalista sira mak laos deit ema neeb tenki f sai ba pbliku
inkopetnsia, korupsaun, bosok no lahalao tuir promesas sira. ms iha parlamentu
sira, konseleiru sira, tribunal sira, komisaun sira, polsia sira, no autoridade sira seluk.
Polsia sira sempre lori povu sira neeb kontra Lei ba tribunal. Maib dalabalun sira
la iha tempu no abilidade hodi kaptura no haloos hahalok hirak neeb ladiak ou halo
sala. Sira labele halo buat ida hodi hasoru ema hirak neebe mak halo sala ka kontra
Lei.
Journalista sira ms iha sira-nia knaar. Nia difernsia mak journalista f sai deit
hahalok sala sira maib sira la julga ema. Journalista sira s f hahalok sala sira ba
pbliku hodi f atensaun no ho esperansa atu komunidade bele kastigu ba sira neeb
halo sala no muda sistema neeb laloos ka sala nee.
Journalista sira tenki koko f sai sala ka hahalok aat, korupsaun no atividade krime
sira neeb liga ho povu nia moris, maib rea importante sira mak hanesan:
Governu
Ida nee sura hah husi konselu lokl sira too iha membru parlamentu sira no
membru governu husi nasaun estranjeiru sira. Dalabalun politiku no funsionriu sira
halo korupsaun neeb tuir loloos pbliku tenki hatene no ms tenki hasai sira husi
servisu. Maib, dalabalun sira taka decisaun tanba sira rasik hatene katak pbliku
dalawain la gosta hahalok refere. Sira dalabalun koko kong kali kong ho kompania
estranjeiru sira hodi taka segredu tanba selae bele f imjen negativu ba sosiedade ou
sira-nia nasaun rasik. Dala wain poltiku no funsionriu sira okupa pozisaun ho
durasaun kleur neeb tuir loloos pbliku iha direitu hodi buka hatene saida mak
akontese. Bainhira povu eleitu sira-nia ukun-nain sira hodi governa, iha taxa sira no
rikusoin oi-oin neeb povu konfia ba sira atu administra. Tan nee, povu iha direitu
hodi hatene saida mak sira halo. Eleitores tenki ms hatene hodi nunee sir abele
deside oins sira bele ezerse sira-nia knar hodi vota fali iha eleisaun tuir mai.
Kompania Sira
Kompania balun viola Lei no tenki f sai ba pbliku. Maib, dalawain kompania sira
taka sira-nia atividade hanesan segredu ho razaun ruma. Dalawain, sira halo sala buat
ruma ka halakon osan. Dalawain sira lakohi sira-nia kompetetr sira hatene sira nia
segredu negsiu nian ou sira lakohi ema atu kontra sira-nia planu neeb sira
dezenvolve. Maisk nunee, kompania privadu sira iha responsabilidade ba pbliku.
Kompania sira hola parte ba sosiedade ida. Sira sempre uza rikusoin natureza, hetan
osan husi kliente sira ka parseiru sira, oferese servisu ba ema no uza rekursu sira
neeb oferese husi taxa nain sira. Atividade neeb iha afeitu ba komunidade sira,
komunidade sira iha direitu atu hatene saida mak sira halao.
Kriminozu sira
Maisk governu sira no kompania sira halo korupsaun, criminal sira buka moris husi
ida nee. sira hanesan linta sira neeb iha komunidade. Tan nee, nia lee-nain ho
rona-nain iha direitu hodi buka hatene kona-ba ida nee. kombate krime klaru k
knaar ka servisu polsia no sistema legl ka sistema judisiriu sira. Maib dalawain
sira la iha rekursu neeb sufisiente hodi halao servisu ho diak. Dalawain Lei lim
tiha sira-nia poder sira. Sistema judisiariu no polsia ms koruptu. Tan nee, Lei f
dala ba journalista sira atu f sai ba pbliku ba naksalak sira nee.
Klaru tebes katak kada individu no organizasaun hotu hakarak subar buat hirak nee
husi pbliku atu hatene. Organizasaun kariedade dalawain koko atu taka faktus
relasiona ho osan neeb hetan oferese hodi halao sira-nia servisu. Klubu Futebol id
abele koko taka segredu hodi negsia joga tuir sira-nia fans nia hakarak. Mane ida
dalaruma faan bee foer ida hanesan bee kura moras nian. Hahalok hirak nee tenki f
sai ba pbliku hodi nunee pbliku bele deside atu tuir sira kalae.
Journal, radio no estasaun televizaun barak husu povu atu Investiga alegasaun
balun. Estrniu fali kona-ba ida nee, bosok ou lohi. Maib sira simu osan tips hodi
lahekerek istria ou konfundi atu hakerek ka lahakerek.
bele tetu tpiku hotu hodi deside ba reportjen investigative alia ho criteria husi
notsia. Ida nee buat foun, interesante, sigfnifikante no kona-ba ema? Dalawain,
istria afe deit ba ema ida no ladn forte atu follow-up ka kontinua buka hatene.
Tanba ho limsaun tempu no rekursu sira, tan nee lakonsege buka tuir abut loloos
husi kada istria nee. uza nia sense kona-ba notsia nian.
Sempre matan moris ba posibilidade istria sira. Dalawain ema sira sei mai atu f
hanoin ba , maib rasik tenki deskobre istria sira. Ideas ba istria sira bele mai
hosi saida mak lee ou rona ou maske hanesan buat ida ho derepenti deit wainhira
sei kose ninia nehan. Reporter investigative neeb diak sira labele hosik
posibilidade istria atu liu leet deit. Sira foti notas hela tanba dalaruma sei bele usa
iha tempu tuir mai.
Rona ba konversaun kasual sira no rumoris iha bis laran, iha estrada ou iha klubu ida.
Liafuan arbiru sira f sinal primeiru kona-ba buat ruma neeb naksalak maib nunka
hakerek istria bazeia deit ba buat neeb mak koalia ka rumoris.
Tamba reportjen investigative signifika kee sai faktus hotu neeb haksumik-
an, -nia servisu laos fsil hanesan sira neeb halo reportjen kona-ba kazu iha
tribunal ou enkontru pbliku sira. Ema balun koko atu subar buat ruma husi .
tenki halibur faktus barak tuir -bele husi ema se deit mak iha posibilidade
hasoru. -nia faktus tenki akuradu no sempre halo chek hela deit ho faktus hirak
nee.
No labele hein rezultadu dramatik sira. Vida loloos journalista sira dalabarak
lahanesan istria sira neeb haree iha filme sira. Investigasaun barak presiza oras
barak hodi halibur detaillu sira. ho -nia editr tenki konsiente ba ida nee. S la
iha tempu sufisiente, sei la halao reportjen investigativu neeb susesu.
Durante halibur faktus, klasifika hamutuk no neon nain katak sira nee forte.
Reportjen investigative dalabalun hanesan teka-teki ka koa tau hamutuk. Hah
fofoun hanesan rohan-rohan hamutuk. Ikus mai sei sai hanesan imjen ida. Sai
hanesan teka-teki neeb ladauk iha rohan baluk iha insiu. Bainhira deskobre
katak rohan baluk ladauk kompletu, tuir mai ba buka halo kompletu.
Tau iha kakutak katak buka informasaun neeb dalwain ema koko atu subar. Sira
sei latulun iha -nia investigasaun. Tan nee, la check faktus ho sira. Dalaruma
sira la apoiu hodi buka tuir failansu sira atu hakerek no f sai ba pbliku. Bainhira
halo failansu, sira sei koko atu lori ba tribunal. tenki check nia faktus. Foti ezemplu
famozu ida relasiona ho reportjen investigative neeb hanaran Watergate Affair.
Reporter The Washington Post Bob Woodward no Carl Bernstein investiga krime ida
neeb hamonu prezidente Estadus Richard Nixon. Sira hatene sira-nia inimigu sira
sei hein hela atu halo failansu ka sala, tan nee sira buka meius hodi taka faktus s
enkuantu la iha sources nain rua neeb konfirmadu. Ida nee regulamentu ida neeb
koko hodi buka tuir.
Maisk nunee, tau iha kakutak katak ema hirak neeb karik sei la intervista kona-
ba korupsaun, sira nee rasik ms prtika korupto. Kriminozu sira bosok, bele
suspe ba buat saida deit mak sira hateten no check sira-nia liafuan sira ho s deit,
klaru tebes ema ruma neeb fiar.
Evidnsia
Iha prosesu halibur faktus, tenki halibur evidnsia sira hodi suporta faktus. Ida nee
importante tebes hodi antisipa hetan akuzasaun ba demafasaun relasiona ho -nia
investigasaun. Tribunal sei simu deit faktus neeb bele prova. Bainhira ema ruma
hateten buat ruma ba , grava, it abele hatudu iha tribunal notas neeb iha. Maib
diak liu, halibur asinatura deklarante ba sira. Ida nee estatementu legl ida neeb sei
hatoo liu-husi juramentu. Dokumentus original bai-bain sei simu hanesan evidnsia
maib tenki fotokpia s laos hetan suporta evidensia dokumentu original husi nain
neeb deside atu ajuda .
Bainhira investiga kazu korupsaun ka abuzu poder, sei hasoru malu uluk ho ema
balun neeb sei fornese informasaun maib promete sei la f sai sira-nia identidade.
Ida nee hanesan baibain ona relasiona ho kazu krime iha neeb ema tauk atu f sai.
bele s ho kondisoens hirak nee, maib dalawain iha futuru advogadu bele
examina kazu neeb hanesan iha tribunal no haruka aprezenta identidade
konfidensial hirak neeb fornese informasaun ba . bele kontra Lei wainhira
lase atu f sai identidade hirak nee no bele lori ba kadeia.
Ameasas
Ema balun koko atu ameasa hodi hapara -nia servisu. Dalaruma ameasa atu
hakanek husi kompania atu advertising iha -nia liu-husi journal ou estasaun. Bele
ms ladn klaru halo ba . Ameasas barak dalaruma la realiza. sei halo sira realiza
katak estraga ema sei halo situasaun aat liu tan.
Journalista sira laos espesial liga ho Lei maisk wainhira investiga korupsaun. Laos
hanesan polsia, journalista laos rona liu-husi telephone ema-nian ka loke deit karta
sira. Journalista sira la tama arbiru ba ema-nia rea (moru laran) latuir ema nain nia
hakarak.
tenki servisu ho Lei maib depois ida nee, labele uza mtodo neeb la iha respe
wainhira halibur informasaun. Purezemplu, lalika pretende sai ema seluk hodi sai
importante hodi sai obrigatriu atu hetan informasaun hanesan polsia ofiser ou ofiser
governu ida.
Maisk nunee, iha situasaun balun neeb tenki hateten ba ema katak hanesan
journalista ida neeb presiza halibur informasaun. sei halo diskusaun klean liu tan
kona-ba ida nee iha Kaptulu tuir mai.
S wainhira dvida relasiona asuntu legal sira, konsulta -nia editr ou advogadu
husi -nia organizasaun.
SUMRIU:
Journalismu investigative presiza tebes atu f sai istria importante sira neeb
ema koko atu taka.
neon moris hodi rekoiese ideas husi istria no faktus importante neeb
ema koko atu subar;
neon neeb organizadu hodi foti notas, organiza informasaun no
kategoriza faktus tuir loloos hamutuk;
pasinsia hodi kontinua kee informasaun;
korjen hodi labele tauk ba ameasas husi ema neeb investiga.
Iha kaptilu daruak husi kaptulu tolu kona-ba journalismu investigative, ami f
asesoria pratikal atu oins halao knaar no asegura -nia servisu akuradu no
bele hetan konfiansa. Iha kaptulu datolu relasiona ho reportjen investigativu
nee, sei diskute kona-ba oins hakerek -nia istria sira ou kompila reportjen
investigative no konklui asesoria relasiona ho tikal no problema legal neeb
sei hasoru durante halao servisu ida nee.
______________________________________________________
Kontaktus
la f fiar deit ba -nia kontaktu sira. Sira make ma neeb sei fornese ideas husi
istria, informasaun no sei hateten ba se wainhira halao tuir-nia dalan. Halo
kontaktu barak tuir posibilidade neeb iha kuidadu sira hanesan -nia kolega.
Reporter investigative sira neeb diak halo kontaku oi-oin ba fatin oi-oin hodi
fornese informasaun. -nia kontaktu laos deit ema neeb okupa pozisaun boot iha
departamentu ka kompania ruma. Faktus, ema baibain prtiku liu. Identifika ema
neeb okupa pozisaun boot iha organizasaun sira. Kontaktu neeb diak mak klergi
sira husi tribunal, klergi husi kounsil, klergi kompania klergi iha neeb deit. Sira
nee mak ema neeb fornese informasaun neeb diak liu hotu ka bele uza.
Lideransa Uniaun Negsiu sira sai hanesan kontakta sira neeb diak iha mundu
komrsiu, hanesan -nia akuntabilidade ou asesr finnsial. Tanba grupu sira hanesan
advogadu sira, ofiser polsia sira, akuntabils sira, doutr sira, infermeira sira,
kondutr no politkus sira gosta konta istria ka hafahe ba malu sira-nia esperinsia
relasiona ho sira-nia profesiaun. s estabelese kontatu diak ho grupu ida ka rua
hodi hetan informasaun barak kona-ba saida mak akontese relasiona ho sira-nia
profesiaun.
Halo ligasaun diak ho ema seluk neeb servisu iha organizasaun notsia nian. Sira
ms iha sira-nia lista kontaktu rasik neeb karik bele tulun. Kaps liu nafatin
kontinua hodi buka hatene ema hirak neeb mak uza spasu promosaun iha -nia
journal, radio no stasaun televizaun. Sira balun ibun been tan nee gosta atu koalia.
Sira balun gosta atu fahe informasaun ba sira-nia journalista.
Rona
Journalista sira neeb diak gosta atu rona. Rona sira maisk tempu balun sira ladun
fornese informasaun neeb importante. Sira sei nafatin hatoo buat ruma neeb sei
bele uza iha tempu tuir mai.
S karik -nia kontakta kontaktu kona-ba informasaun neeb karik hanoin sei la
uza, labele hateten ba sira diremente. Hatoo deit sei haree didiak ho matria no
tempu seluk sei koalia ho sira, mensiona ida nee Hau sei la uza informasaun,
maib obrigadu. Aproximasaun ida nee hatudu hanesan sira nee nafatin sente
importante.
Intervista
sei presiza tebes atu intervista ema sira hodi buka faktus. Keta intervista ema
neeb hetan investiga dahuluk dadauk. Sempre hahu ho ida neeb ikus too ba ida
klaran. Keta hateten sai katak ema nee atu hetan dadauk ona investigasaun. Hanesan
ms, presiza tebes halibur faktus barak tuir posibilidade neeb iha no husu
pergunta sira ho diak.
Ezemplu, karik investiga rumor ida kona-ba Sr. X, jestr halibur foer fatin iha
sidade, neeb hetan tiha ona sogokan hodi autoriza kompania sira foer fatin sira
neeb perigozu ilegalmente. Hah ho intervista ho kondutr sira ba trek foer neeb
uza foer, depois jestores husi kompania sira. S karik informasaun neeb sufisiente
no tuir mai husi Sr. X rasik. Hah ho ema hirak neeb inosente ou sira neeb la iha
involve iha prtika korupsaun (tanba sira nee sei koalia livre), molok hah kee kona-
ba problema nia abut.
Foti Notas
Foti notas barak kedas. Hakerek tutuir buat hotu, maisk karik ladn importante ms
depois mak deside.
S karik lakonsege foti notas diremente, hakerek kedas bainhira iha posibilidade.
Purezemplu, s karik koalia mesak ho kontakta iha klube ida, dalaruma nia lakohi
atu foti notas hanesan reporter ida. Foti notas lalais kedas wainhira hasees husi
nia, hanesan iha kareta laran ka iha hariis fatin.
Aruma -nia notas ho didiak. Prtika neeb diak wainhira halao investigasaun
neeb boot no ho durasaun kleur hodi kria sistema file ou dokumentus ba notas,
reportjen no dokuementus relevante seluk. Etapa ida nee tulun sira hodi aruma no
hafahe ka kategoriza istria oi-oin neeb karik servisu iha tempu hanesan.
Kuidadu -nia notas hotu, gravasaun vdeo ho adio no dokumentu sira iha fatin
neeb prprio no seguru hodi antisipa ahi han ka nauk-ten ruma neeb ema neeb
investiga ba hodi haruka mai atu naok hodi halakon inklui serku husi polsia. Iha
investigasaun importante ida, halo kpia barbarak ba material sira no lori sira ba uma
ou husik hela iha ema ruma neeb fiar, advogadu ida ka iha banku. sei labele
resiste husi polisia s karik sira mai ho warrant ka karta husi tribunal hodi hasai husi
servisu fatin ka edifsiu. Maib, lalika informa ba sira dokumentus kpia hirak nee
iha neeb.
Proteje Dokumentus
hanaran ida nee hanesan dokumentus membocorkan hanesan bee ida sulin tuir
pipa boot ida. tenki kuidadu hodi proteje dokumentus hirak neeb bocor, tanba
nain legal husi sira hanesan (Sr. X ou governu) bele koko husi tribunal ho forsa atu
obriga hodi entrega hikas. Se karik sira iha kdigu ruma neeb bele tulun sira hodi
identifika sira-nia kpia. Sira bele buka hatene husi ida neeb f sai kpia
dokumentus nee. Tip ida neeb diak mak fotokpia dokumentu refere no bele
estraga tiha dokumentu original ou entrega hikas ba ida neeb entrega dokumentu ba
hodi tau hikas fali ninia fatin. Hodi nunee labele hetan akuza katak nauk sasn.
Uza tizoura hodi tesi sai hotu kdigu ruma neeb bele f sinl s mak entrega ba .
S karik Polsia buka -nia dokumentus sira, sira sei la deskbre s mak entrega ba .
S posvel, servisu hamutuk ho reporter ida hodi halao investigasaun neeb boot.
Sira bele lao ho hodi halao intervista ida neeb susar hodi nunee sira bele foti
rasik sira-nia notas. Atu nunee, bele antisipa ba ameasas no suporta wainhira ema
neeb intervista nega buat neeb nia hateten.
Servisu hamutuk ho kolega tulun hodi hafahe servisu neeb presiza tempu barak hodi
buka tuir dokumentus pbliku sira.
Kolega sei bele tulun ms halao diskusaun detaillu istria ho . Hamutuk karik bele
buka solusaun ba difikuldade neeb mesak labele resolve.
Kolega ms sei tulun hodi la hanoin nia-an izoladu. Tanba reportjen investigative
bele naruk no servisu mesak, neeb presiza ema ida besik hodi f suporta no
hateten ba wainhira bele halo loos ou sala.
Maisk sei halo servisu barak hodi kee sai segredu sira, sei bele hetan informasaun
balun neeb bele tulun loos hodi hetan husi fornesedores ofisil no dokumentus
wainhira hatene oins bele buka.
Fontes ofisial
Iha reporter ofisil sira, minutas iha enkontru sira, reportjen husi kompania,
transcript husi tribunal ou komisoens, record ka dokuments kona-ba nain ba rai,
rekord ka dokumentus husi polsia, inklui reportjen final husi livru annual sira, livru
telephone sira no lista eletorial sira. Liu-husi parte ida-idak kompila hamutuk sai
fornesedores ba informasaun neeb bele tulun hodi kontaktu ka fornesedores, bele f
sinl hodi hamosu idea.
Purezemplu, s fatin diskotik ida hetan sunu no bele suspeita husi sirkumstnsia ruma,
bele buka hatene s mak bele benefsia husi nain ba ida nee. Buka hatene husi
rekords ka dokumentus kompania no nain ba rai refere. Karik bele buka hatene s
mak jere diskotik nee maib laos nain duni ba ida nee. Dokumentus Tribunal bele
tulun hodi hatene s nain loloos nee mak sunu fali diskotik refere. Dokumentus
tribunal bele tulun keta nain ba diskotik nee hetan difikuldade finanseira. Ita
hamosu investigasaun liu-husi halibur informasaun saida deit.
Iha nasaun ida ba nasaun ida, situasaun la hanesan. Imposvel tebes hodi f asesoria
detaillu kona-ba oins bele hetan informasaun ofisil. Ida nee hanesan buat foun ida
neeb apriende hodi husu ba kolega sira, no fornesodores ba informasaun.
Iha nasaun sira hanesan Estadus Unidos neeb Lei f dalan ba funsionriu sira hodi
examina ka investiga malu wainhira dokumentus pbliku sira balun lakon, servisu
reporter investigative fsil atu hetan s presiza tempu naruk. Lei ba Liberdade ba
Informasaun (FOI/LbI) f dalan ba pbliku inklui journalista sira hodi asesu ba
dokumentus pbliku ka governu no estadu. Governante sira inklui regulamentu oins
ema bele husu informasaun ofisial no tenki halo saida wainhira informasaun nee
fornesedr lakohi f sai.
Wainhira la iha Lei FOI iha nia nasaun, karik ho nia maluk journalista sira
bele lobby nia politikus hodi introdz sira. ( bele hetan detaillu husi Lei FOI liu-
husi kontakta Asosiasaun Journalismu ou Konsellu ba Liberdade Sivl in nasaun sira
hanesan Estadus unidos, Brin ou Australia).
S karik lahatene katak Lei FOI la eziste iha nia nasaun, nia Konstituisaun karik
bele f direitu balun hodi ezamina dokumentus governu. Check ida nee ho -nia
advogadu.
S karik iha Lei ruma bele f direitu hodi ezamina dokumentus ofisil, organizasaun
estadu balun iha regulamentu balu neeb bele tulun pbliku (inklui journalista sira)
hodi haree dokumentus balun. Dokumentus husi tribunal no parlamentu dalabarak
fsil atu asesu no hetan inspesaun. -nia nasaun karik iha organizasaun balun hanesan
komisaun kompania, komisaun asuntu korporativu, no komisaun seguransa iha
dokumentus relasiona ho kompania komrsiu sira. bele husu wainhira dokumentus
hirak nee bele f sai hodi hetan inspesaun. Maioria demokrasia sira iha Lei neeb
hateten katak kompania pbliku sira tenki prods relatriu regular sira (hanesan
relatriu annual, lista ba diretores no relatriu finansial ka statement finanseiru).
Dokumentus hirak nee bele hetan asesu hodi uza ba inspesaun.
Regulamentu jenerl tenki: tenki iha direitu legl ou lae hodi ezamina no asesu ba
dokumentus. Tan nee, tenki husu ba sira. Dalaruma sorte no ofiser balun husik
asesu ba dokumentus neeb tuir Lei la f dalan. Dalaruma sira la f lisensa, neeb
tenki buka hatene oins bele hetan asesu ba sira neeb iha pozisaun boot hodi muda
sira-nia decisaun ba atu bele asesu dokumentus hirak nee.
S taka dalan ba hodi buka, tans labele husu tulun politiku ruma? Nia karik bele
tulun hodi asesu ba dokumentus ruma neeb seidauk asesu. Politikus karik bele
tulun tanba sira hakarak tulun atu f sai naksalak sira ka tulun sira bele kontra sira-
nia oponente sira.
Halibur Evidnsia
Sei la tika hodi lasu ema atu hetan evidnsia ba istria ida, maib dalaruma bele
uza nia jeitu hodi hetan sem lohi.
Atensaun: labele enkoraja ema ida hodi kontra Lei. Iha nasaun balun, hanesan Estadus
Unidos, ida nee hanesan lasu ka menjebak no ida nee illegal. Purezemplu, s
rona Seora Y hetan sogokan husi hasai karta lisensa ba bangunan, labele ba
direitamente ba Seor Y neeb badaen no oferese osan ba nia ida nee illegal.
Maisk nunee, bele ba Seor Y no husu karta lisensa no esplika ba ho urjente. S
karik nia husu atu sogok, hetan -nia istria.
Publikasaun
Dalawain, importante tebes hodi kuidadu segredu hirak nee husi ema neeb ita
investiga atu labele f sai ba koruptr ka kriminozu ida. Maisk hanesan ita halo
diskusaun uluk ona, tenki intervista ema neeb hetan akuza tiha ona. labele f ba
sira antes publika istria refere. Karik halo, sira dalaruma ameasa, hasees husi
ou uza tribunal hodi hapara publikasaun refere. (Haree hanook ho surat perintah
iha Kpitulu 70: Defamasaun).
Istria la kompletu
Karik tempu balun hasoru ida nee, maib susar no kleur ona ba koko.
lakonsege halibur parte oi-oin (relasiona ho faktus dokumentus ka informasaun) hodi
responde ba -nia dvidas. Dalaruma dokumentus balun lakon, haksubar ou sira
lakohi f sai. Dalruma ema balun lakohi atu komenta ka f komentriu. tenki deside
katak hakarak pblika istria lakompletu nee. konsulta ho -nia xefi sira no
advogadu molok foti decisaun finl.
Iha tempu balun sei hasoru katak pblika istria neeb lakompletu bele tulun hodi
hetan detallu ba informasaun neeb sei menus. Lee nain ou ouvintes bele mai hodi
fornese informasaun neeb presiza. Ema balun neeb antes nee lakohi f
komentriu, dalaruma konsiente ona katak silnsiu nee sei la tulun ba nia-an rasik no
buat ida.
Istria laos hela ho deit wainhira pblika ou televiziva. Wainhira hetan naksalak
ruma, tenki check hodi haree saida mak governante sira ka autoridade halo hodi
buka solusaun ba ida nee. Ofiser polsia obriga jestr pemungut sampah hodi hetan
sogokan? Ministriu Sade halo buat ruma hodi hahan resin beneno ruma neeb seo
hela iha foer fatin? Depois bele hakerek istria baluk no fazeadamente tuir istria
nee, refere ba artigus orijinl ou dokumentriu.
S tenki tuir estragus balun neeb presiza tempu naruk hodi haloos, nota hela iha -
nia diriu hodi check depois semana, fulan ou tinan ida tuir mai. Purezemplu, s
hakerek hela istria neeb hatudu eskola sira balun iha Provnsia sira la iha staff ka
mestre no mestra sira tanba Departamentu Edukasaun la efisensia, buka hatene uluk
Ministriu Edukasaun intende atende ba ida nee. No karik fulan neen (6) tuir mai
check fila fali s Ministriu relevante atende mestre no mestra nesesriu ruma.
Ida nee importante tebes -nia organizasaun uza istria nee ms. Iha kazu hanesan
nee, haree husi angle ou parte seluk ruma hodi tuir fazeadamente (follow-up).
Dalabarak husu ema neeb hetan investigasaun hodi f sira-nia reasaun, ou husu ema
neeb reponsvel haloos situasaun nee. Ema nee mak hanesan polsia ka ministru.
Saida mak sira sei halo relasiona ho buat neeb pblika ona.
Hah husi momentu neeb publika ou televiza, kompete iha istria nee sai hanesan
propriedade pbliku. Tan nee, tutuir nafatin no sei folin boot liu iha tempu tuir.
Maib tau iha kakutak katak competitor karik sei haree ba prprio faktus. Labele fiar
sira. Sira-nia istr loos s wainhira rasik haree fali ho faktus. Halao vizita lalais
ruma ba fatin nee ou telephone s nesesriu.
ATU SUMARIZA
Neon nain hodi rekoiese ideas husi istria no faktus importante iha
neeb ema hotu koko atu subar;
Neon nain hodi foti notas, organiza informasaun no kategoriza faktus
hotu hamutuk;
Pasinsia hodi kee informasaun;
Kontaktu diak ho ema hotu iha sosiedade; no
Korajen hodi hasoru ameasa husi ema neeb ita investiga.
Koiese diak ho fatin oi-oin neeb hodi halibur informasaun haensan rejistru
kompania no dokumentus tribunal.
Iha kapitlu tolu nee kona-ba investigative journalism, ita halao diskusaun
kona-ba oins atu hakerek istria sira ou kompila -nia reportjen no ita
konklui ho sujestaun relasiona ho etikl no problema legal sira neeb karik sei
hasoru iha tempu tuir mai.
________________________________________________________
Reporter investigative sira tenki tau matan especial wainhira hakerek hela istria ida.
Ida nee akontese tanba istria investigative sira hodi hamosu ema s deit hodi
hamriik sai maiske aat ou estutpidu, akuzasoens iha neeb bele lori asaun legl
hasoru iha kazu defamasaun. karik hetan salva wainhira -nia istria loos no iha
interese pbliku. Iha ema ida karik -nia istria f sai iha korupsaun, disonestu ou
simplesmente ladun kompetente sei haree failansu neeb ataka ou investiga ba.
tenki kuidadu-an diak liu tan. (atu hetan informasaun diak liu kona-ba risku iha
defamasaun, bele konsulta iha kaptulu 69: Defamasaun).
Hakerek
sei salva -nia-an wainhira kaer metin faktus neeb sei uza hodi hatudu provas
katak loos. Tan nee, check nia faktus no kada ida hetan konfirmasaun.
Wainhira hakerek, lalika preokupa ho faktus foun no hateten ba -nia-an: Ida nee
loos? Depois hateten: Hau konfirma tiha ona ida nee ho fornesedr ba
informasaun seluk?
Labele espekula (ezemplu hakerek buat hotu neeb mak loos, maib ida neeb mak
bele prova). S la iha faktus hotu neeb sei buka tan, bele satisfeitu ho istria
uitoan neeb mak iha, naran katak klaru no la iha failansu ka sala.
Hadook-an ba halo komentriu pesol
Labele tau -nia opinasaun pesol. Karik bele hakerek istria kona-ba ema ruma
bosok ema katuas no ferik sira husi osan neeb tau iha banku. Karik bele hirus ema
nee, maib labele hateten ida nee. bele fiar katak nia diavu, maib labele
hateten ida nee ms. S karik hatudu ida nee iha -nia istria, sei haree ba hanesan
malisan ida, neeb sei estraga ba halao defeza hasoru defamasaun.
Hatudu deit faktus ba -nia lee nain no ouvintes. S ema nee ladiak, faktus sei lori
-nia audiens hodi halo konklusaun laos hateten ba sira buat neeb mak -nia
hanoin.
Uza -nia frazes sira badak no linguajen simples no klaru. Investigasaun balun bele
hatudu faktus komplikadu, dalaruma tamba ema neeb ita suspeita matenek tebes
haksubar naksalak ka sala neeb sira halo. tenki simplifika ba -nia lee nain no
ouvintes, hodi nunee, sir abele hetan buat neeb akontese dadauk hela.
Karik posvel, hasees-an husi liafaun neeb ladun klaru, hanesan motante neeb
boot ka tempu tuir mai. Liafuan hirak hanesan nee hatudu katak la iha detaillus
selae labele uza hanesan nee. Dalaruma ita lahasees-an husi liafuan hanesan nee
maib liafuan dalabarak reds tiha forsa istria nian.
S karik hatene ema nee bosok ema idade sira-nia osan $ 110,854, hakerek figura
balun iha istria nee (maib labele, iha paragrafu dahuluk sira, iha neeb tenki
hateten osan liu $100,000.)
tenki check buat neeb halao kada faze no wainhira halo remata ona, check ba
mai kona-ba buat hotu.
Husu ba -nia-an rasik: faktus ida nee loos no konfirmadu? S karik la iha tempu,
husik hela -nia istria iha oras balun nia laran depois mak fila hikas fali ho hanoin
fresku, hodi haree hanesan lee nain ou ouvintes.
Husu kolega ruma hodi lee istria ne koko buka iha neeb mak sala. Lalika hirus
wainhira sira f nee sala barak loos. Tanba diak liu kolega nee hateten kedas agora
duk hasaru kazu defamasaun iha tempu tuir.
S karik posvel, hatudu -nia istria nee ba -nia organizasaun nia advogadu, ida
nee sei lori hanoin neeb fresku ba istria nee no f hanoin s karik problema
neeb relasiona ho legl sei akontese.
S karik ema ruma sujere ba mudansas, labele husik sira hakerek rasik mudansas nee.
Sira sei lahatene inklui rasik ms sei lahatene. Husu deit sira atu esplika saida mak
sala ou menus. mak hakerek rasik fila fali, no husu sira s ida nee loos. Labele
husik buat ruma lakompletu neeb mak -nain rasik ms la kontente.
rasik mak check final: iha dalan seluk neeb hau identifika hau-nia fornesedr
ba informasaun ho konfidensi, maisk hau promete atu labele f sai nia naran?
Koko lee istria hanesan ema ida neeb ema akuza ba korupsaun ou inkopetnsia.
Haree ms s karik ema ruma sei identifika -nia fornesedr ba informasaun neeb
husu atu labele f sai nia naran. S karik iha, muda istria nee hodi nunee, bele
proteje -nia fornesedr sira.
Ilustrasaun sira
bele uza ilustrasaun sira hodi halo -nia istria sira furak liu tan? Dalaruma bele
uza imajen vtima ruma-nia neeb haree ba triste, our ema ruma neeb iha fatin
akuzasaun ba krime ida.
Iha istria neeb komplikadu, diagrama karik sei tulun hodi liga parte sira hodi sai
hamutuk ida deit. Purezemplu, istria ida involve kompania sira, tenki inklui iha
box / ktak diagram hodi hatudu lina ka anak panah oins sira bele iha relasaun. S
karik -nia organizasaun iha artista grfiku, husu sira hodi tulun .
Wainhira hakerek istria ida kona-ba governu departamentu governu nian ida neeb
gasta osan taxa nian, karik bele uza paragrafu ida hodi hatudu oins osan nee lakon
tiha ona iha tinan hirak liu-ba.
S karik iha dokumentus importante balun neeb suporta -nia istria, inklui
seksaun relevante nia dokumentus hanesan ilustrasaun ida. Iha televisaun, bele
hakerek kotasaun (Quotation) husi dokumentus liu-husi screen televizaun maib tenki
lee sai ka halao narasaun.
Iha radio ho televizaun, uza tapes (digital audio recording) hodi halao intervista s
iha. Ida nee tulun ho hodi halao konfirmasaun rasik.
Gasta tempu barak ba hodi hakerek istria ida, labele husik nia iha etapa final hanesan
nee. Halao diskusaun headlines ho sub-editr, too imi nain rua (parte Jornalista ho
Sub-Editor) satisfeitu hanesan servisu nee halao ho diak ona tuir posibilidade
neeb mak iha.
Hanesan ita koalia ona dalabrak iha kaptulu ida nee, iha ameasas barak kona-ba
reportjen investigative. Ameasas boot ida mak halao ka hakerek buat ruma
neeb ema bele suspeita hodi lori ba tribunal relasiona ho defamasaun ou kazu
seluk. Tan nee, tau iha kakutak ba buat hirak tuir mai:
Subjudika reportjen
Karik bele akontese kona-ba istria ida neeb investiga ms iha husi tribunal. Iha
nasaun barak, kazu ida neeb seidauk ba too iha tribunal ida nee hanesan subjudika
no iha limitasoens kona-ba saida saida mak ita kobertura ou hakerek ba, liu-husi saida
mak hateten iha tribunal.
Tau atensaun makaas wainhira halao kobertura subjudika ruma. Konsulta ho -nia
editor ou advogadu hodi f konsellu. S karik halo decisaun sala, sei bele hetan
charge husi tribunal (haree Kaptlu 64: regulamentu halao kobertura iha tribunal).
S ema ruma complain kona-ba failansu ka naksalak depois istria nee hetan pblika
ka divulga iha televizaun ka radio, labele hakerek kedas karta deskulpa ou koreksaun
antes koalia ho ita-nia advogadu no editor. Sira sei deside asaun saida mak sira sei
foti.
Dalabalun ema husu atu selu istria neeb sira fornese. Koko hadook husi nee,
maib dalaruma nesesriu duni, maisk ho motante dolar kiik hanesan tip deit.
Maisk nunee, labele seluk buat ruma neeb karik involve iha atividade krime.
Purezemplu, ema ida husu $100.00 atu nia fornese dokumentu, hodi nunee nia naok
dokumentu refere. bele hetan akuzaun kona-ba nauk. Pagamentu saida deit bele
enkoraja ou dirije ba krime ida.
Fornedr ba informasaun ka informant -nian karik hateten katak sira komite krime.
Dalaruma sira haksoit husi edifsiu nia janela ka hafera odamatan hodi nauk fotogrfia
ruma hodi sai evidnsia ba korupsaun. sei labele subar kriminozu ida husi Lei. S
hanoin -nia fornesedr ba informasaun nee involve iha atividade krime sira, hateten
ba sira antes kedas katak lakohi hatene buat ruma kona-ba ida nee. koalia deit
kona-ba faktus neeb nesesriu atu hatene relasiona ho -nia istria.
Atensaun ikus
bele hela iha nasaun ida karik mdia hetan kontrola no governu la autoriza
reportjen investigasaun rl ruma. ho -nia editr tenki deside bele kalae pronto
atu simu risku hodi halao reportjen investigatu neeb governu sei la gosta no sei f
sansaun ka kastigu ba . Maib journalista sira iha mundu tomak dalawain foti
decisaun ida hanesan nee. Sira balun hetan kastigu. tenki deside ba kada kazu atu
oins prontu foti risku ba kazu hanesan nee.
SUMRIU
Journalismu investigativu nee presiza tebes hodi f sai istria importante sira
neeb ema hakarak subar.
Neon nain hodi rekoiese ideas husi istria no faktus importante iha
neeb ema hotu koko atu subar;
Neon nain hodi foti notas, organiza informasaun no kategoriza faktus
hotu hamutuk;
Pasinsia hodi kee informasaun;
Kontaktu diak ho ema hotu iha sosiedade; no
Korajen hodi hasoru ameasa husi ema neeb ita investiga.
Koiese diak ho fatin oi-oin neeb hodi halibur informasaun haensan rejistru
kompania no dokumentus tribunal.