Está en la página 1de 13

KONTRIBUISAUN NO INOVASAUN TEKNOLOGIA BA JERASAUN FOIN SA’E HODI

HATAN NESESIDADE INDUSTRIA MANUFACTUR IHA TIMOR-LESTE

“Matenek Nodi Serbii”

HUSI

NARAN : NARCISO DA SILVA DE ARAUJO

NIM : 2301030110103

MATERIA : DEZENHA MAKINA

DEPARTEMENTU : MEKANIKA

FAKULDADE : ENJENARIA

DATA : 14/08/2023

DILI INSTITUTE OF TEHCNOLOGY

(DIT)
PREFASIU

Metodolozia sientifika ho nia titulu “Kontribuisaun Teknologia Ba Jerasaun Foin Sae


Hodi Hatan Nesecidade Industria Manufactur Iha Timor Leste” ne’ebe hakerek nain finaliza
liu husi estudo no analizasaun iha realidade industria nebe nia nasaun Timor leste hasoru iha
era globalisaun ida nee

Hakerek nain mos la haluha hato’o ami nia agradese wain ba Nain Maromak ne’ebe
fo ona Nia Kbiit no beran tomak ba hakerek nain hodi realiza Metodolozia Sientifika nee to
remata.

Nunee mos hakerek nain la haluha hato’o mos agradese e obrigado barak ba familia
ne’ebe mak suporta ona material nee, nunee hakerek nain bele finaliza Metodolozia sientifika
nee ho diak. La haluha mos hato’o obrigado wain ba dosente no kolega sira ne’ebe fo ona
referensia no ideas konstrutivu ba hakerek nain, hodi bele konkui Metodolizia sientifika nee.

Timor leste nudar nasaun nebe foin hetan soberania ukun an iha era mileneial nebe
nakonu ho industria no teknologia nebe modern no avansadu tebes iha era globalizasaun ida
nee, ho nune’e timor leste sai hanesan nasaun nebe foin nakloke an hodi simu, hare, no koko
atu tama iha industria no teknologia nebe avansado no moderna, liu-liu hatan kona ba
necesidade industria manufactur nebe percija liu iha ita nia rain hodi bele hasae ita nia
creatividade no inovasaun iha area industria local no joven ou gerasaun foin sae sai hanesan
save ou motor ba inovasaun teknologia, ho nunee hakerek nain foka liu kona ba “
Kontribuisaun Teknologia Ba Jerasaun Foin Sae Hodi Hatan Nesecidade Industria
Manufactur Iha Timor Leste” hodi bele hatan ba duvidas obstaclu ba lee nain sira.

Dili 15/08/2023

Hakerek Nain

2
CONTESTU

COVER LISTA KONTEUDU………………………………………………………………1

PREFASIU ………………………………………………………………………………………2

CONTESTU …………………………………………………………………………………….4

KAPITULU I INTRODUSAUN ……………………………………………………………5

1.1 Antesedentes ………………………………………………………………………….5

1.2 formulasaun Perguntas …………………….……….…………………………….7

1.3 Objetivu ………………………………………………….……………………………….7

1.4 Benefisiu …………………………………………………………………………………7

KAPITULU II TEORIA LITERATURA …………………………………….…………….8

2.1 definisaun inosaun teknologia no industria manufaktur ….……….8

2.1.1 inovasaun teknologia ...................................................8

2.1.2 industria manufaktur…………………………………….……….….9

2.2. Partisipasaun foin sae nian iha era inovasaun teknologia .........12

2.3. Necesicade Industria Manufaktur Iha Timor Leste …………………13

KAPITULU III TAKA ……………………………………………………………………….14

3.1. Konklusaun ………………………………………………………………………….14

3.2. Rekomendasaun ………………………………………………………………….15

Bibliografia …………………………………………………………………………………16

3
KAPÍTULU I

INTRODUSAUN

1.1. Antesedentes

Tecnologia katak ciencia ou konhesementu nebe estuda kona ba kreatividade hodi


bele kria feramenta nomos metode procesamentu hodi bele fasilita ema nia servisu loroloron
nian, ema barak mos agora uza ona tecnologia atu ajuda halo sira nia surbisu ho lalais.

Industria manufactur hanesan save nebe importante tebes ba nasaun ida hodi hasae
kresimentu ekonomiku nasaun no nia emar sira, timor leste nudar nasaun nebe foin hetan
nia indepencia iha era globalisasaun mundial

Teknologia modern nudar industria nebe iha imfluencia global, no fo influencia tomak
ba ema nia moris loroloron teknolojia ne'e dinamiku tebes no mudansa nebe avansa beibeik
ba progressu. Industria manufaktur grupu empresariu ne’ebé prosesa mateirais primas (raw
material) iha produtu ne’ebé mak seidauk hotu ka hotu ona no to’o ikus mai mak iha
rezultadu ne’ebé boot
oras nee timor leste dependente makaas ba iha industria petrolifera hodi bele dudu
roda ekonomia iha ita nia rai laran, nudar nasaun ida ne’ebé oras ne’e dadaun hakas an hela
iha prosesu desemvolvimento nasional. Sidadaun nasaun ne’e, maioria moris iha zonas rurais,
depende sira nia moris ba servisus agrikultura nian. Maibe maioria agrikultores la dun iha
asesu ba teknologia no pratika ne’ebe percisa ba produsaun ai-han ne’ebe sustentavel no
efisiente. Ho kondisaun ne’e, halo populasaun barak mak sei moris iha ekonomia nebe kiik no
mukit nia laran, ida-idak karik servisu mesak-mesak la-iha kbi’it atu hasa’e sira nia nivel vida
moris ekonómiku hodi sai hosi situasaun ne’e.

Atu bele dezenvolve industria manufaktura iha TimorLeste presisa atu hadia iha parte
tos no mamar iha infra-estrutura. Infra-estrutura tos katak harii estrada, eletrisidade no
fornese bemos. “Fundasaun Establezementu ba promosaun atividade ekonomia” hanesan
prioridade ida husi prioridade tolu Politika Asistensia nian ba Timor-Leste no hala’o ona
asistensia substansia hirak ne’e. Infra-estrutura mamar katak dezenvolve rekursu humanu.

4
Ida ne’e klaru tebes katak Timor-Leste sei atu halo esforsu liu-tan atu hasoru problema
rekursu humanu.

1.2. Formulasaun Pergunta.

Bazeia ba antesedentes ne’ebé mak iha hakerek na’in hamosu perguntas mak “Oinsa
kontribuisaun no inovasaun teknolojia ba jerasaun foin sa’e hodi hatan nesesidade industria
manufactur iha timór-leste”

1.3. Objetivu

 Saida mak teknologia no industria


 Oinsa papel foinsae nia kontribusaun hodi hatan nesecidade manufactur iha timor
leste
 hatene kona ba Industria Manufactur iha Timor-Leste

1.4. Benefisiu

 Ba hakerek na’in Sai hanesan matadalan ida ba hakerek na’in atu bele aumenta no
iha koñesimentu kona ba maneira hakerek monográfia no bele hatene ona ba
industria manufactur iha Timor-Leste
 Ba oriantador materia Bele sai hanesan referensia ida no bele hatene koñesimentu
husi hakerek na’in

5
KAPÍTULU II

TEÓRIA LITERATURA

2.1. Defisaun Inovasaun Teknolójia no Industria Manufactur

2.1.1. Inovasaun tecnologia

Inovasaun teknologia hanesan esforsu atu kria no desemvolve teknologia nebe iha atu sai
diak liu tan no efectivo hodi bele responde no resolve problema publiku nebe ita hasoru iha
vida loroloron.

Inovasaun katak buat nebe foun ou renovasaun nebe resulta husi kreatividade, ou
transformasaun husi invensaun, discoverta, idea, analisa, konhesementu nomos
data/imformasaun. Inovasaun basicamente laos phenomena nebe hamrik mesak
(autonomous). Inovasaun iha liafuan lorloron signifika fahe ba rua, permeiro significa
inovasaun hanesan idea ida ou objecto foun nebe ita utiliza, no signifado Segundo katak
inovasaun laos laos produtu ou idea maibe hanesan oinsa foun ne’e bele formado no uja ba
necesidade publiko.

Tuir Tata Sutrabri, Kom, MM haeteten katak, Sistema teknolojia hanesan sistema ida
organisaun ida ne’ebe atu hasoru servisu estrategio husi organisasaun atu hetan parte iha liur
no fo informasaun – informasaun ne’ebe espersial persisa. ho nune’e haforsa tan husi Erwan
Arbie nia hanoin; Sistema teknolojia hanesan sistema organisaun ida ne’ebe hasoru
necesidade halo no troka loran atu ajuda no apoio operasaun, sai manajerasaun husi
organisaun ida neeba aju halo fasilitasaun no fo informasaun ne’ebe persisa.

Tuir Tafri D. Muhyuzir nia nia hanoin; Sisema teknolojia hanesan dadus neebe ita
hatama atu klasifikasaun ho foti ou halo sai hanesan informasaun intitas relasaun no apoiu
mesak husi ida ba seluk, bainhira sai hanesan informasaun folin ba ema hotu.

2.1.2. Industria Manufactur

Industria manufactur hanesan hanesan grupo ka kompanha nebe halo actividade atu
produz no procesa materias primas (raw Materials) nebe sosa husi grupo ka kompanha seluk
hodi procesa sai sai material acabado (barang jadi)

6
Atividade negósiu industria hanesan industria ne’eb’e mak ki’ik, industria ne’eé naton
no industria ne’eb’e mak boot. Industria ne’ebé mak ki’ik nafatin hanesan servisu no investasi
la inklui ho edifisu atu estabellese komersiu. Industria naton no boot nafatin ho baze ba ema
ne’ebé servisu ka valor investasi. Baze numeru servisu ne’ebé absorvidu, industria naton iha
ema ne’ebé servisu entre 20-99, enkuantu industria ne’ebé boot iha ema ne’ebé servisu mais
ou menus 100 ka liu (BPS, 2010).

Tuir S.E. Sr. Yoshitaka Hanada, Embaixador Japaun ba TimorLeste hateten katak
seitor manufaktura atu lori resultadu diak ba nasaun, tenki-ser kria mos kampu serbisu. Kria
kampu serbisu liuhusi industrializasaun defisil tebes no ita tenki-ser tau iha neon kona ba
teoria fornesementu no ezijensia. Iha termu fornesementu, hasa’e koniesimentu ema nian
esensial tebes, buat hirak ne’e, estabelezementu sentru vokasional sei efetivu liu ba objetivu
ida ne’e. Kona ba parte ezijensia nian, atualmente hetan serbisu nain ne’ebe profesional mak
esensial, maibe ita hare realidade ne’ebe la apaar ba teoria fornesimentu no ezijensia.
Purexemplu, ONG Japaun nian JDRAC hala’o ona “Projetu ba Treinamentu Auto-Mekaniku iha
Timor-Leste”; maski nun’e, Partisipante sira ne’ebe kompleta ona kursu treinamentu sei
hasoru difikuldade atu hetan serbisu tanba numeru kampu serbisu ne’ebe natoon seidauk
kria iha nasaun ne’e.

The Manufaktura is an arts centre, shopping mall, and leisure


complex in A major tourist attraction of the city, it includes the largest public square in Łódź,
which acts as a venue for cultural and
sports events. Der Begriff
"Manufaktor" aus dem Lateinis. "Manus" mak uman no "factura" husi "machen". Manufaktor
hemu deit, maibe ida ne ' ebé mak hatene ona ne ' ebé akontese tanba hodi halo Protesta.
Husi ida manufaktor halo ema sei iha fatin.

2.2. Partisipasaun Foin Sae Nian iha Era Inovasaun no Teknologia

Tama iha seculo 21 ne’e transformasaun teknologia iha mundo dezemvolve rapidas no
avansado tebes, jerasaun foin sae iha papel nebe importante tebes nudar hanesan
jerasaun nebe sei sai estafeta kontinuasaun ba futuru lideranca nian tamba ne’e

7
juventude tenki iha konesemento nebe kle’an konaba inovasaun teknologia no nia
relasaun ba necesidade teknologia nebe ita percisa iha ita nian rai doben Timor Lorosa’e.

Foin sae sai hanesan instrumentu atu priense iha tempu agora nebe’e nakonu ho
teknologia nebe avancado nunee bele partisipa nomos bele kompete iha nasional no
mundu internasional atu bele promove industria manufaktur nunee bele konsidera mos
hanesan promove produtu local hodi bele hafasil operasaun iha aspetu negosiu nian.

Teknologia nebe’e iha era modernijasaun nian, obriga foin sae atu hola parte mos no iha
responsabilidade tomak atu kapasidade iha industria manufaktur liu husi kria empreja
rasik. Teknolojia hanesan papél krusiál iha formasaun indústria manufaktur nian ba
jerasaun foun, desafius prinsipál, hametin nesesidade no hatur kapasidade ba kresimentu
no inovasaun.

2.3. nesesidade industria manufactur iha timór-leste.

Koalia jeralmente, tipu industria ne’ebe bele kria kampu serbisu mak parte industria
no industria kiik iha uma. Kazu hanesan iha TimorLeste, presisa hala’o liu-husi estudu no
analiza atu bele identifika industria domestika saida mak bele fo hodi kria kampu serbisu.
Merkadu iha Timor-Leste limitadu tebes ba ema miliaun ida. Tanba ne’e, Timor-Leste
tenki Esporta ninia produtus. No bainhira Timor-leste esporta ninia produtu, sira tenki
halo produtu kompetativa internasionalmente. Ne’e importante tebes ba Timor -Leste atu
identifika kompetativa ba produtu ho vantajem komparativa iha ambiente ne’ebe uniku
hanesan ba kustu serbisu ne’ebe aas, ekonomia dolar no numeru badaen profesional
ne’ebe limitadu iha nasaun ne’e.

Kontribuisaun no inovasaun hanesan maneira ida atu fo kontribui no oinsa kria buat
ne’ebé foun hodi bele hatan ba iha problema ne’ebé mak iha. Iha nasaun Timór-Leste iha
kreaividade husi foin sa’e sira barak teb-tebes tamba iha foin sa’e barak mak ba remata sira
nia estudu iha nasaun seluk ho nune’e atu bele pratika iha ita nia nasaun ida ne’e. Atu hatan
ba problema ida ne’e mak presija kontribuisaun husi parte governu liu-liu iha teknolojia atu
nune’e bele reduz dezempregu no mos vulneravel.

Tuir S.E. Sr. Yoshitaka Hanada, Embaixador Japaun ba TimorLeste hateten katak
Industria manufaktur iha ita nia rain oras ne’e daudaun komesa buras ba beibeik liu husi

8
grupu produtividade husi foin sa’e no mos grupu feto I empresariu internasional balun iha
Timór.

Nececidade manufaktur nebe mak percisa iha Timor Leste iha tipu balun mak hanesan tuir
mai ne’e:

 Industria farmasia Industria ne’e hanesan halo produsaun husi aimoruk atu bele halo
tratamentu ba ema no mós animal.
 Industria kimika Industria ida ne’e halo produsaun materia kmika hanesan plastiku,
cat, pupuk, materia kimika to’os

 Industria hahan no hemu Industria ne’e hanesan mos prosesamentu husi materia
hahan no hemu

 nian no mos materia kimika industria.


 Industria automotif Industria ne’e halo produsaun ba produtu sira hanesan material
ba motor no kareta sira.
 Industria tekstil no vestuariu Industria ne’e halo produsaun ba hena, pasta, sepatu,
roupa no asesori hatais sira seluk.
 Industria eletrónika Industria ne’e halo produsaun ba material eetronika sira hanesan
komputador, telemovel, kamera dijital no mós televisaun

 Industria metais no makina Industria ne’e halo produsaun ba makina, material


industria, alat-alat no mos alat mediku.

9
KAPÍTULU III

TAKA

3.1 Konkluzaun

Husi intridusaun lubuk ida ne’ebe mak hakerek nain kralifika ona iha leten mak atu
konklui deit katak Industria Manufaktur ne’e hanesan atividade ekonomia ida ne’ebé halo
produsaun husi materia prima ba iha sasan sira ne’ebéiha folin ne’eb’e di’ak ka ita bele uja.
Industria manufaktur ne’e importante tebes tamba ita bele halo transformasaun materias
primas ba iha sasan ne’eb’e iha kualidade no valor atu ita bele uja. Iha nasaun Timór-Leste
iha industria manufaktor ne’eb’e mak husi foinsa’e balun no grupu balun halo ona
trasnformasaun materias primas ba sasan sira ne’ebé bele uja ho nune’e iha futuru sei iha
mudansa ne’ebé di’ak kona ba industria manufaktor liu husi kontribuisaun no inovasaun
teknolojia husi Governu. Ho fornese oportunidade empregu ba nasaun no enkoraza
dezenvolimentu ekonomia inklusivu, Timor-Leste sei bele hamenus pobreza. Iha lia fuan
seluk, selu direita la ho politika empregu no politika industria Governu nian, sei la lori
solusaun fundamentais ba pobreza. Dezenvolvimentu infra-estrutura tenki hatur iha vizaun
stratejia dezenvolvimentu nasional bazea ba buat ne’ebe temi ona iha leten. No
dezenvolvimentu infra-estrutura mak nesesario tebes atu hasoru pontu hirak ne’e. Ita tenki
hadok aan husi situasaun hirak ne’e ne’ebe ba uluk dezenvolvimentu infra-estrutura no
eradikasaun pobreza sei lakon.

3.2 Rekomendasaun

Liu husi ha’u nia mini monográfia ida ne’e atu rekomenda deit katak governu presija
fo kontribuisaun no inovasaun teknolojia ba foin sa’e sira atu nune’e bele reduz vulneravel no
reduz dezempregu iha ita nia nasaun ida ne’e liu husi Industria Manufaktor. Iha ha’u nia mini
monográfia ne’e mos seidauk kompletu ho materia no maneira balun ladun los tan ne’e
rekomenda ba lee na’in sira atu bele halo di’ak liu tan iha prosesu hakerek monográfia

10
Iha futuru sei hamosu tan industria manufaktur barak ho razaun tamba iha esforsu husi foin
sa’e sira ne’eb’e agora daudaun hala’o estudu no mós balun iha inisiativa hodi bele aprende
iha nasaun seluk. Atu bele halo mudansa, presija kontribuisaun no inovasaun teknolojia husi
parte governu nian. Iha futuru iha esperansa katak ita nia nasaun Tim’or-Leste sei iha
industria manufaktur aumenta hanesan oinsa bele produz tan juz husi ita nia ai fuan fresku
sira no mós materia prima sira seluk ne’eb’e mak ita nia povu sira ne’ebé agora daudaun
kuda no haburas hela.

11
Bibliografia

1. https://www.google.com/amp/s/www.kompasiana.com/amp/
hari121287/55003e4fa333115b735102f4/konsep-inovasi-teknologi?espv=1
2. Prawirosentono, Suyadi, 2007, Filosofi Baru Tentang Mutu Terpadu. Edisi 2. Jakarta:Bumi
Aksara Undang-Undang Republik Indonesia Nomor 3 Tahun 2014.
3. https://tatoli.tl/2017/10/19/tl-hetan-oportunidade-goplaces-hosi-heineken/
4. file:///C:/Users/USER/Downloads/BAB%20II.pdf.Asesu iha loron 15/08/2023
https://tatoli.tl/2022/03/04/heinekenintrodus-embalajen-bebida-foun-bakonsumidor-
ihatimor-leste/ Asesu iha loron 15/08/2023
5. https://ftmm.unair.ac.id/peranan-teknologi-industrimanufaktur-dalammendukung-
kestabilan-perekonomian-negara/ Asesu iha loron 15/08/2023
6. https://achapingit.blogspot.com/2018/10/saida-makteknolojia.html Asesu iha loron
15/08/2023
7. (Prawirosentono, 2007). https://www.timor-leste.embjapan.go.jp/speech20121029_t.pdf
8. ThorsteinVeblenhttps://www.google.com/search?q=saida+
mak+industria+manufaktura&sca_esv=558386859&ei=O9 HgZOqpNPSd4-
EPmKyboAg&ved=0ahUKEwiqs56F9-
HhgdwgIEECEYFeIDBBgAIEGIBgGQBgg&sclient=gwswiz-serp
9. Sutrabri,Kom,MM iAAxX0zjgGHR jWBoQQ4dUDCA8&uact=5&oq=
saida+mak+industria+manufaktura&gs_ lp=Egxnd3Mtd2l6LXNlcnAiH3Nha
WRhIG1hayBpbmR1c3RyaWEgbWFudWZha3R1cmEyB
RAAGKIEMgUQABiiBDIFEAAYogQy
Tafri D. Muhyuzir
BRAAGKIESK45UMoFWJw0cAF4AZABAJgBggWgAfAd
qgELMC4zLjQuMy4xLjG4AQPIAQD4AQHCAgoQABhH
GNYEGLADwgIGEAAYFhgewgIIEAAYFhgeGArCAgUQ IRigAcICCBAhGBYY

12
10. S.E. Sr. Yoshitaka Hanada, Embaixador Japaun ba Timor-Leste
11. The Manufaktura is an arts centre, shopping mall, and leisure complex in A major tourist
attraction of the city
12. Tuir S.E. Sr. Yoshitaka Hanada, Embaixador Japaun ba TimorLeste

13

También podría gustarte