Avance de Aymara 22

También podría gustarte

Está en la página 1de 19

Lic. A. Nancy Valda Ch.

6701481
2
TEMA Nº 3

ARUNTASIÑA ‘SALUDOS’
JAQINAKA
PERSONAS

Tata Mama Jilata Kullaka Wawa

Wayna Tawaqu Yatichiri Yatiqiri


Lic. A. Nancy Valda Ch. 6701481
2
URU PACHANAKA
TIEMPOS

Aski alwakipana Aski urukipana Aski Jayp’ukipana Aski arumakipana


BUENOS DIAS BUENOS DIAS BUENAS TARDES BUENAS NOCHES

ARUNTASIÑ ARUNAKA
PALABRAS PARA EL SALUDO
a) Aski urukipan jilata Daniel ‘Buenos días hermano Daniel’
b) Aski urukipanay kullaka Karem ‘Buenos días hermana Karem’

a) Aski jayp’ukipana Sonia ‘Buenas tardes Sonia’


b) Aski jayp’ukipanaya Rodrigo ‘Buenas tardes Rodrigo’

a) Aski arumakipan kullaka Claudia ‘Buenas noches hermana Claudia’


b) Aski arumakipanay jilata Yhair ‘Buenas noches hermano Yhair’

a) Aski alwakipana jilata ‘Buenos días hermano’


b) Aski alwakipanay kullaka ‘Buenos días hermana’

URU JAYP’U ARUMA ALWA


DÍA TARDE NOCHE DÍA
Lic. A. Nancy Valda Ch. 6701481
2
SARXAÑ ARUNAKA ‘PALABRAS PARA DESPEDIDA’

JIKISÑKAMA ‘HASTA LUEGO/HASTA PRONTO’


QHARÜRKAMA ‘HASTA MAÑANA’
JAYP’UKAMA ‘HASTA LA TARDE’
ARUMKAMA ‘HASTA LA NOCHE’
SARXAPXAÑÄNI ‘VÁMONOS’
JUTHIR URKAMA /JUTHÏRKAMA ‘HASTA LA SIGUIENTE SEMANA’
SARXÄ ¡CHAU! / ¡ME VOY!

YATINTA ‘PRÁCTICA

A: Jikisiñkam jilata Abel ‘hasta luego hermano Abel’


B: Jikisiñkamay kullaka Mariela ‘hasta luego hermana Mariela’

A: Qharurkama yatiqirinaka ‘hasta mañana estudiantes’


B: Qharurkamaya yatichiri ‘hasta mañana profesor/a’

A: Jayp’ukam Inez ‘hasta la tarde Inez’


B: Jayp’ukamay Jose ‘hasta la tarde Jose’

A: Arumkama Rodrigo ‘Hasta la noche Rodrigo’


B: Arumkamaya Roger ‘Hasta la noche Roger’

A: Sarxä Margot ‘chau Margot’


B: Sarxamaya Daniel ‘Andate pues Daniel’
Lic. A. Nancy Valda Ch. 6701481
2
ARUSKIPÄWI
Aski urukipanay
Aski urukipan jilata
kullaka

Walik jilata, jumasti


Kamisak kullaka

Nayax walikiraki

ARU THAKI QHANAÑCHÂWI (orientación gramatical)


En la lengua aymara, las palabras se forman por la aglutinación de sufijos, porque es un
idioma aglutinante o sufijante. Además, los pronombres interrogativos son más usuales,
que también se aglutinan con los sufijos.

PRONOMBRES INTERROGATIVOS ‘JISKT’A SUTI LANTINAKA’


Kamisa ¿Cómo?
Kunjama ¿Como?
Kuna ¿Qué?
Khiti ¿Quién?
Kawki ¿Dónde?
Qawqha ¿Cuánto?
Kunaqata/kunapacha ¿Cuándo?
Kunata Kunataki ¿Por qué?
Kawkniri/Kawkiri ¿Para qué?
Kuna Pachaxisa ¿Cuál?
Kunas sutimaxa ¿Qué hora es?
¿Cuál es tu nombre/Cómo te
Qawqha maranitasa
llamas?
Kamisaki ¿Cuántos años tienes?
Kunjamasktasa ¿Cómo estas?
Jumasti ¿Cómo estas?
Jupasti ¿y tu?
¿y el? / ¿y ella?
Lic. A. Nancy Valda Ch. 6701481
2
En aymara hay único sufijo/-naka/ que pluraliza a las tres categorías gramaticales, como:
sustantivos, pronombres ya directivos, y se traduce con los sufijos de castellano /-es/ y /-s/.
MAYÏRI ARUSKIPÄWI
15:00
jilata : Aski jayp’ukipan kullaka
Buenas tardes hermana

Kullaka: Aski jayp’ukipanay jilata


Buenas tardes hermano

Jilata: Kamisak kullaka


¿Cómo estas hermana?

Kullaka: Walik jilata, jumasti.


Bien hermano, ¿y tú?

Jilata: Nayax walikiraki


Yo bien también

KIMSÎRI ARUSKIPÂWI 20:00

1. Aski arumakipan tata yatichiri

2. Aski arumakipanay yatiqiri

1. Kamisak yatichiri

2. Waliki yatiqiri, jumasti

1. Nayax walikiraki
Lic. A. Nancy Valda Ch. 6701481
2
YATINTÄWI
MAYÏRI ARUSKIPÄWI
15:00

1. Aski jayp’ukipan kullaka

2.

1. Kamisak kullaka

2. , jumasti

1.

PAYÏRI ARUSKIPÄWI

1. Aski arumakipan yatichiri

2.

1. Kamisak yatichiri.

2. , jumasti

1.
Lic. A. Nancy Valda Ch. 6701481
2
KIMSÏRI ARUSKIPÄWI 10:00

1.

2.

1.

2.

1.

MAYNINAKAT JISKT’AÑA “PREGUNTAR DE LOS DEMÁS”

11:00

1. Aski urukipan kullaka 2. Aski urukipanay jilata

1. Kamisak kullaka 2. Walik jilata, jumasti

1. Nayax walikiraki

1. Jupasti 2. Jupax walikiraki

1. Qharürkam 2. Qharürkamay

Kullaka jilata
Lic. A. Nancy Valda Ch. 6701481
2
ARU THAK QHANAÑCHÂWI (Orientación gramatical)

PRONOMBRES PERSONALES ‘SUTI LANTINAKA’


Los pronombres personales de la lengua aymara son más usuales en la comunicación
cotidiana que son cuatro:

SINGULAR PLURAL
1ra. P. Naya ‘Yo’ Nänaka ‘Nosotros/as/es’ (excluyente)
2da. P. Juma ‘Tu’ Jumanaka ‘Ustedes’
3ra. P. Jupa ‘El/Ella’ Jupanaka ‘Ellos/Ellas’
4ta. P. Jiwasa ‘Nosotros/as’ Jiwasanaka ‘Nosotros/as’ (incluyente)
Jilata – hermano
Jilatanaka – hermanos

Panka – libro
Pankanaka – libros

La cuarta persona singular y la primera persona plural es compleja “jiwasa” es


incluyente y “nänaka” es excluyente.

YATINTÄWI
MAYÏR ARUSKIPÄWI 20:00
1. Aski
2. Aski
1.
2. Waliki
1.
2. walikiraki
1. Jupasti
2. walikiraki
1. Qharürkama
2.
Lic. A. Nancy Valda Ch. 6701481
2
PRONOMBRES DEMOSTRATIVOS ‘UÑACHAYIR SUTI LANTINAKA’

Aka Esto, esta, este. Ej. Aka uta ‘esta casa’


Uka Eso, esa, ese. Ej. Uka uta ‘esa casa’
Khaya Aquél, aquella/o. Ej. Khä uta ‘aquella casa’
Khuri Más allá Ej. Khuri uta ‘casa de más alla’

Este libro es de mí.


Aka pankax nayankiwa

Ese colegio está lejos.


Uka yatiqañ utax jayankiwa.

Aquél es mi hermano.
Khayax jilajawa.

Mi auto está más allá


Q’añaskujax khurinkiwa.

Victor akax kunasa ¿Victor, qué es esto?


Yatichiri akax atamiriwa ‘Profesora esto es computadora’

Ukax kunasa ¿Qué es eso?


Akax mä pankawa. ‘Esto es un libro’

Khayax Khitisa ¿Quién es aquel?


Khayax jilajawa. ‘aquel es mi hermano’
Lic. A. Nancy Valda Ch. 6701481
2
SUFIJOS POSESIVOS ‘K’ILA ARUNAKA’ ja, ma, pa, sa,

1ra. P. Ja mi mamaja mi mamá


2da.P. Ma tu mamama tu mamá
3ra. P. Pa su mamapa su mamá
4ta. P. Sa Nuestro/a mamasa nuestra mamá
Munata ‘enamorado/a’
Anu ‘perro’
Panka ‘libro’
Atamiri ‘computadora’
Kullaka ‘hermana’
K’usillu ‘mono’
K’alla ‘loro’ Isi
‘ropa’ Qillqaña
‘lápiz’ Chimpu
‘carnet’ Chatu
‘caldera’ P’iquta/piqu
‘balon’ Chililiri
‘celular’

Sufijos Oracionales

Xa Sufijo enfatizador.

Wa Sufijo afirmativo (es/son) Sa

Sufijo de información “¿?” Sti

Sufijo de interrogación “¿?”

A: Jannet ukax kunasa B:akax chimpujawa


¿Jannet qué es eso? Esto es mi carnet.
¿Y mi carnet? Chimpujasti

Ukax kunasa akax mä chhililiriwa


¿Qué es eso? Esto es un Celular
Lic. A. Nancy Valda Ch. 6701481
2
Wa = es Akax utajawa esta es mi casa

Wa = son Utanakajawa son mis casas

Sa = es Khitisa ¿Quién es?

Sti = y Jumasti ¿y tu?

Vaso ‘qiru’ Es mi vaso qirujawa

Plato ‘chuwa’ Chuwajawa es mi plato

hierba silvestre T’ula

Leña ‘phäña’

Corazón ‘lluqu’ (biologicamente) / chuyma ‘corazón’ (afecto)

Pulmón ‘Chuyma’

Abuela ‘awichu’/ ‘awicha’


Lic. A. Nancy Valda Ch. 6701481
2
URU PACHANAKA

WASÜRU WALÜRU

JICHHÜRU
QHARÜRU JURPÜRU

Wasüru/masuru ‘ayer’
Qharüru ‘mañana’ (qhara+uru)
Jichhüru ‘hoy día’ (jichha + uru)
Walüru ‘Ante ayer’
Jurpüru ‘pasado mañana’
Arumanthi ‘mañana’ (temprano)
Willjta ‘mañana’ (al amanecer)
Paqari/paqara ‘amanecer toda la noche’

URUNAKA - DÍAS

LUNISA MARTISA MIRKULISA JUYWISA

WIRNISA SAWARU TUMINKU

Phaxsüru ‘lunes’ Phaxsi+uru (Día de la luna)

Atüru/Saxrüru/Awqüru ‘martes’ Awqa+uru (Dìa del Marte)

Warüru ‘miércoles’ Wara+uru (Día de la estrella o del


jupiter)
Illapüru/pachüru ‘jueves’ Illapa+uru (Día del rayo)
Lic. A. Nancy Valda Ch. 6701481
2
Urüru/ Ñanqhüru/Ch’asküru ‘viernes’ Ñanqha+uru (Día del Venus)

Kurmüru/Samüru ‘sábado’ Kurmi+uru (día del arcoíris /día del

Saturno) Willküru/Intüru ‘Domingo’ Willka + uru (Día del Sol)

URU ‘DÍA’
SIMANA ‘SEMANA’
PHAXSI ‘MES’
TIRSU ‘SEIS MESES’
MARA ‘AÑO’
Lic. A. Nancy Valda Ch. 6701481
2
PHAXSINAKA ‘MESES DEL AÑO’

CHINUQA ‘ENERO’
ANATA ‘FEBRERO’
ACHUQA ‘MARZO’
QASIWI/QASAWI ‘ABRIL’
LLAMAYU ‘MAYO’
MARAT’AQA ‘JUNIO’
WILLKA-KUTI ‘JULIO’
LLUMPAQA/LAKAN PHAXSI ‘AGOSTO’
SATA / SATA QALLTA ‘SEPTIEMBRE’
TAYPI-SATA ‘OCTUBRE’
LAPAKA ‘NOVIEMBRE’
JALLU-QALLTA ‘DICIEMBRE’

MARA PACHANAKA ‘ESTACIONES DEL AÑO’

Lapakpacha /ch’uxñapacha/Panqarpacha ‘Primavera’


Jallupacha ‘Verano’
Awtipacha ‘Otoño’
Juyphipacha/thayapacha ‘Invierno’
Lic. A. Nancy Valda Ch. 6701481
2
JAKHUNAKA/WAKHUNAKA ‘NÚMEROS’
Ch’usa/muruq’u 0
Maya 1 Tunka mayani 11
Paya 2 Tunka payani 12
Kimsa 3 Tunka kimsani 13
Pusi 4 Tunka pusini 14
Phisq’a 5 Tunka phisqani 15
Suxta 6 Tunka suxtani 16
Paqallqu 7 Tunka paqallquni 17
Kimsaqallqu 8 Tunka kimsaqallquni 18
Llätunka 9 Tunka llätunkani 19
TUNKA 10 PÄ TUNKA 20

Pä tunka mayani 21 Phisqa tunka paqallquni 57


Pä tunka payani 22 Phisqa tunka kimsaqallquni 58
KIMSA TUNKA 30 SUXTA TUNKA 60
Kimsa tunka kimsani 33 Suxta tunka kimsaqallquni 68
Kimsa tunk pusini 34 Suxta tunka llätunkani 69
PUSI TUNKA 40 PAQALLQU TUNKA 70
Pusi tunka phisqani 45 Paqallqu tunka mayani 71
Pusi tunka suxtani 46 Paqallqu tunka payani 72
PHISQA TUNKA 50 KIMSAQALLQU TUNKA 80

Kimsaqallqu tunka kimsani 83


Kimsaqallqu tunka pusini 84
LLÄTUNKA TUNKA 90
Llätunka tunka phisqani 95
Llätunka tunka llätunkani 99
PATAKA 100
Lic. A. Nancy Valda Ch. 6701481
2
Pataka mayani 101
Mä pataka mayani 101
Mä pataka payani 102
MÄ PATAKA TUNKA 110
Mä pataka tunka mayani 111
Mä patak tunka payani 112
MÄ PATAKA PÄ TUNKA 120
Mä pataka pä tunka kimsani 123
Mä pataka pä tunka pusini 124
MÄ PATAKA KIMSA TUNKA 130
Mä pataka kimsa tunka phisqani 135
Mä pataka kimsa tunka suxtani 136
MÄ PATAKA PUSI TUNKA 140
Mä pataka pusi tunka paqallquni 147
Mä pataka pusi tunka kimsaqallquni 148
MÄ PATAKA PHISQA TUNKA 150
Mä pataka phisqa tunka llätunkani 159
MÄ PATAKA SUXTA TUNKA 160
Mä pataka suxta tunka mayani 161
Mä pataka suxta tunka payani 162
MÄ PATAKA PAQALLQU TUNKA 170
Mä pataka paqallqu tunka mayani 171
Mä pataka paqallqu tunka pusini 174
MÄ PATAKA KIMSAQALLQU TUNKA 180
Mä pataka kimsaqallqu tunka phisqani 185
Mä pataka kimsaqallqu tunka suxtani 186
MÄ PATAKA LLÄTUNKA TUNKA 190
Mä pataka llätunka tunka paqallquni 197
Mä pataka llätunka tunka llätunkani 199
PÄ PATAKA 200
Lic. A. Nancy Valda Ch. 6701481
2
Pä pataka mayani 201
Pä pataka tunkani 210
KIMSA PATAKA 300
Kimsa pataka tunka phisqani 315
PUSI PATAKA 400
Pusi pataka tunka suxtani 416
PHISQA PATAKA 500
Phisqa pataka pä tunka phisqani 525
SUXTA PATAKA 600
Suxta pataka kimsa tunka kimsaqallquni 638
PAQALLQU PATAKA 700
Paqallqu pataka phisqa tunka paqallquni 757
KIMSAQALLQU PATAKA 800
Kimsaqallqu pataka kimsaqallqu tunka payani 882
LLÄTUNKA PATAKA 900
Llätunka pataka llätunka tunka llätunkani 999
WARANQA 1000
Mä waranqa llätunka pataka llätunka tunka llätunkani 1999
Tunka waranqa 10.000
WARANQANS WARANQAPA 1.000.000

9.999
llätunka waranqa llätunka pataka llätunka tunka llätunkani
Lic. A. Nancy Valda Ch. 6701481
2
YATINTA ‘PRÁCTICA’
2000 Pä waranqa
1992 Mä waranqa llätunka pataka llätunka tunka payani
2001 Pä waranqa mayani
2002 Pä waranqa payani
1999 Mä waranqa llätunka pataka llätunka tunka llätunkani
1997 Mä waranqa llätunka pataka llätunka tunka paqallquni
2003 Pä waranqa kimsani
1988 Mä waranqa llätunka pataka kimsaqallqu tunka kimsaqallquni.
CHILILIRIN JAKHUNAKAPA ‘NÚMEROS DE CELULAR’
67014812 Nancy
78889474 Karem
68024502 Abel
74078881 Jose
73015854 Sonia
78815153 Yesit
65564035 Claudia
75857137 Yhair
69819806 Rodrigo
NÚMEROS ORDINALES
1ro. Mayïri/nayrïri
2do. Payïri
3ro. Kimsïri
4to. Pusïri
5to. Phisqïri
6to. Suxtïri
7mo. Paqallqüri
8vo. Kimsaqallqüri
9no. Llatunkïri
10mo. Tunkïri
Lic. A. Nancy Valda Ch. 6701481
2
WILAMASI / UTPACHA ‘FAMILIA / LA FAMILIA’
Tata ‘Papá, señor, don’
Mama ‘Mamá, señora, doña’
Yuqa ‘hijo’
Phuchha ‘hija’
Awki ‘padre, viejo’
Tayka ‘madre, vieja’
Achila, achachila, jach’a tata ‘abuelo’
Awicha, awichu, jach’a mama ‘abuela’
Jila/jilata ‘hermano’
Kullaka ‘hermana’
Tullqa ‘nuero’
Yuxch’a ‘nuera’
Awkch’i ‘suegro’
Taykch’i ‘suegra’
Lari ‘tío’
Ipala ‘tía’
Asu wawa ‘bebé’
Ichu tata ‘padrino’
Ichu mama ‘madrina’
Allchhi ‘Nieto/a’
Imilla ‘chica’
Lluqalla ‘chico’
Tutir wayna ‘solterón’
Tutir tawaqu ‘solterona’
Chacha ‘hombre/esposo’
Warmi ‘mujer/esposa’
Ijma chacha ‘viudo’
Ijma warmi ‘viuda’
Lulu ‘niña’
Yaya ‘niño’

También podría gustarte