Está en la página 1de 6

RELASAUN ESTADU NUTRISAUN HO KRESIMENTU NO DEZENVOLVIMENTU

KOGNITIVU BA LABARIK PRE- ESKOLAR IHA ESCOLA ……… DILI2020

Proposta investigação atu elabora Monografia

HUSI :

TITO DE CARVALHO VITAL

20140402061

ESKOLA SUPERIOR DE ENFERMAJEN

FACULDADE MEDICINA E CIENSIAS DA SAUDE

UNIVERSIDADE NASIONAL TIMOR LOROSA’E

(DILI)

2020
KAPITULU I

INTRODUSAUN

1.1 Antesendente

Atu hasa’e visaun saudavel ne’ebe enfatiza ema hotu hotu mak parte atendementu saude
ho karakter halo promosaun no prenventivu atu bele fo resultadu fontes nesesidades ema
nian sai saudavel iha fiziku,mental no intelektual.Atu alkansa ba objetivu ida ne’e
inegavel katak satisfasaun atinjimentu nutrisaun desempenha papel ne’ebe importante
tebes.

Labarik idade pre - eskolar hanesan investimentu ba nasaun,tanba sira mak gerasaun foun
ba nasaun tuir mai. Kualidade nasaun ba futuru iha labarik sira nia liman tanba
labarik mak sai hanesan rekursus ida ba nasaun.Atu hasa’e fontes rekursus humanus
tenki implementa agora,ho sistematiku no kontinua hasa’e kresimentu dezenvolvimentu
labarik sira husi idade pre eskolar sai optimu liu husi estatutu nutrisaun ho kualidade
ne’ebe diak no los(Judarwanto, 2007).
Bele haree mos husi parte idade labarik sira nian husi idade pre - eskolar mak hahu
husi tinan 3 to’o 5 anus mak sai hanesan idane’ehodi forma hamutuk ba
periodu infansia nian.kresimentu labarik sira nian atu la’o lalais wainhira hetan
substansia nutrisaunnebe’e diak ba sira nia saude .
Labarik menoridade sira dalabarak hetan kauzas moras tanba nutrisaun ne’ebe
menus. (Santoso, 2009).
Nesesidade nutrisaun ba labarik pre- eskolar importante tebes ba sira nia kresimentu
no dezenvolvimentu ,liu liu ba kakutak importante depende liu ba gestaun nutrisaun
ne’ebe konsumu.No mos ba labarik sira ne’ebe afeta ba dezastre ruma labele hapara
sira nia gestaun nutrisaun ,manten nafatin total nutrisaun ne,ebe adekuadu no regula
wainhira fo influensia ba prosesu inteligensia ba labarik refere.
Wainhira kondisaun ida ne’e mak kontinua mak dezenvolvimentu no kulidade
inteligensia sei hetan pertubasaun . (karmini,2006).
Inteligensia ka hanoin sai hanesan kognitivu ,tanba kognitivu mak define klean kona
ba inteligensia no observa sai komportamentu ne’ebe kauza ba ema no hetan
konesimentu.

Dezenvolvimentu kognitivu hatudu husi metodu labaik hanoin.Kapasidade labarik


atu halo kordinasaun hanesan metodu balun atu responde ba problema balunne’ebe
utiliza hanesan referensia kresimentu inteligensia. (Portosuwido, 2006).
Dezenvolvimentu kognitivu influensia husi kresimentu selula kakutak .Kondisaun
nutrisaun saude ba labarik masku iha periodu gravida inan sai influensia ba
kresimentu no desenvolvimentu ba labarik (Portosuwido, 2006).
Fasil liu labarik ne’ebe hetan menus nutrisaun sei fo kausa sai aguda liu.kondisaun
ida ne’e sei grave liu wainhira menus nutrisaun ne’e hahhu husi periodu
gravida.Detorirasaun mental ne’ebe kauza husi kondisaun menus nutrisaun ne’ebe
grave bele sai permanente.maibe ba kondisaun menus nutrisaun no ambiente ne’ebe
labarik horik ba.(Husain, 2010).

Tuir estimasaun WHO relata katak labarik iha mundu ho nutrisaun menus : …… .
% Baseia ba dadus Nacional iha Timor Leste katak total labarik ……. Mak sofre
ma- nutisaun ………no ho rata – rata ………..ba labarik menus nutrisaun
…………..hare husi Distrito ……… % ………………..( agora Titu hare buka
Distritu ida nb mak as Total hira ……. , ………….% Preciza hadiah dadus .
Tuir relatorio estatistika Saude husi Ministerio da Saude 2017 relata katak
persentagen ba labarik 5 mai kraik ne’ebe tetu todan hamutuk 16.679 ho nia
atinjimentu 14%.Labarik sira ne’ebe ho satutu nutrisaun normal iha 15.624 ho
94%. Moderadu 12,42 ho 70% no a’tt liu 104 ho 1,0% no labarik sira ne’ebe hetan
vitamina A iha 93,187 ho 58,0%. (MdS),2017 ( Dadus diak mb hare em geral hu
hakarak buka tuir Distrito ok )
Husi estudu antesedentes ne’ebe peskizador hala’o peskiza iha Escola Pre –
escolar …………………………. Mane ………….Hira ……………….feto
--------------hira .
Menus konesimentu komunidade atu regula nutrisaun ne’ebe diak ba oan sira.Ho ida
ne’e ita tenki hanoin ba futuru tanba labarik siramak sai hanesan gerasaun foun ba
nasaun. Menus nutrisaun ba labarik espesialmente ba labarik Pre – Escolar nebe’e
tama iha fase krescimentu atu halo bele fo kausa ba iha celula kakutak la
desenvolve ho diak . Ho nune’e mak kapasidade hanoin ba labarik nebe’e menus
nutrisaun neineik wainhira ita halo komparasaun ho labarik nebe’e menus nutrisaun
. Baseia ba explikasaun iha leten mak pesquizador iha interesante atu halo pesquiza
konaba relasaun entre estatuto nutrisaun ba krescimentu no desenvolvimentu iha
Escola ………………………

1.2JUSTIFIKASAUN BA ESTUDU

Baseia ba deskrisaun iha leten mak peskizador interesante tebes kona ba iha relasaun
entre estatutu nutrisaun ho kresimentu no dezenvolvimentu kognitivu ba labarik hoidade
pre eskolar iha ……………….. tuir dadus gerais iha leten persentagen ba labarik 5 mai
kraik ne’ebe tetu todan hamutuk 16.679 ho nia atinjimentu 14%.Labarik sira ne’ebe ho
satutu nutrisaun normal iha 15.624 ho 94%.Moderadu 12,42 ho 70% no a’tt liu 104 ho
1,0% no labarik sira ne’ebe hetan vitamina A iha 93,187 ho 58,0%.

1.3 FORMULASAUN PROBLEMA

Bazeia antesedentes iha leten hakerek na’in hakarak hare’e pontus ne’ebe ho
relasaun estado nutrisaun ho kresimentu no dezenvolvimentu kognitivu ba labarik
idade pre eskolar iha sala pediatria?

1.2 Rumusan

1.4 OBJETIVU BA PESKIZA

1.4.1 Objetivu Jeral


Atu hatene pontus ne’ebe iha relasaun entre estatutu nutrisaun ho kresimentu no
dezenvolvimentu kognitivu ba labarik idade pre eskolar iha Escola …………………….
1.4.2 Objetivu espesifiku
1.4.2.1 Hakarak atu hare’e dadus relasaun estatutu nutrisaun ho kresimentu no dezenvolvimentu
kognitivu ba labarik idade pre eskolar iha Escola ………………………..
1.4.2.2 Hakarak atu hare’e dadus kona ba nutrisaun kresimentu no dezenvolvimentu kognitivu
ba labarik idade pre eskolar iha …………………………..
1.4 IMPORTÂNSIA BA ESTUDU
1.4.1 Universidade Nacional Timor Lorosa’e

Bele uza sai informasaun ida ou referensia ida ba Faculdade Medicina Ciencia da Saúde
(FMCS) especial liu ba Eskola Superior Enfermajen,atu nuneʼe iha dezenvolvimentu
kona ba kualidade edukasaun iha tempo neʼebe sei mai.

1.5.2 CSAUDE

Rezultadu ba esperimentu ida ne’e iha esperansa katak bele fo imput ida ba iha
dezenvolvimentu no kresimentu ba labarik idade pre eskolar iha Hospital Nacional Guido
Valedares Dili hodi hadia kualidade servisu hospitalar no mos
Ministériu da Saúde atu dezenvolve informasaun konaba fo aihan  nutrisaun

Fό sujestaun ba programa servisu enfermeira/o nian ne’ebe as iha ẚrea servisu nian iha
hospital ,ne’ebe hatene factor oi-oin mak hadia nutrisaun no kresimentu
desenvolvimentu ba labarik husi idade pre eskolar liu husi enfermeira/a ne’ebe hetan
prioridade ba problema.

1.4.2 Komunidade
Atu aumenta inan sira nia koňesementu konaba ai-han ka nutrisaun no kresimentuno
dezenvolvimentu ba labarik idade husi idadepre eskolar.

1.4.3 Hakerek nain

Aumentakoñesimentu, kapasidade no esperiensia hodi hakerek propostas atu aplika iha


Ciências Enfermajen ne’ebe hahu durante iha prosesu estudu, no sai hanesan motivasaun
ida atuatinje grau akádemika licenciatura Enfermajen iha Faculdade Medicina e Ciȇncias
da Saúde, Eskola Superior Enfermajen.
1.5 SELESAUN TERMINOLOGIA
Bazeia ba topiku ne’ebe mak iha leten maka peskizador halo definisaun ka teminologia
hanesan tuir mai ne’e:
a. Estadu Nutrisaun : Ciencias ne’ebe koalia kona ba aihan ita konsumu nomos oinsa
aihan hirak ne’e bele fo benefisiu ba ita nia isin lolon.
b. Kresimentu : Hanesan kresimentu ba mudansa husi selula,molekulano atetude
ema nian.Mudansa ida ne’e akontese ho taka no ita labele halo prediksaun maske
individuo ne,e sai variasaun no influensia funsaun genetika,experensia ne,ebe
signifikadu.
c. Dezenvolvimentu :
d. Kognitivu :
e. Labarik Pre – Eskolar :

También podría gustarte