Está en la página 1de 44

KAPÍTULU I

INTRODUSAUN

1.1 Antescendente

Inpartu Pretermino ne’e katak inpartu ne’ebe akontese ba bebe ne’ebe iha

inan nia kabun laran ho idade 20 -< 37 semanas, bebe ne’ebé moris ho idade

20-<37 semanas ne’e kategoria bebe prematur. Bebe prematur sei hetan

mobilidade ba tempu badak, Hanesan sindrome distrese respiratoriu, displasia

brongkopulmoner, ran sai husi intraventrikuler, retinopati kauza husi prematur

no akontese mobilidade ba tempo naruk hanesan Dezordens dezenvolvimentu

no neurolojiku. (Steer,2016; Barros et al,2017; Cunningham et al,2017).

Taxa mortalidade labarik no bebe foin moris nian iha mundo tomak husi

tempo ba tempu sai ona kestaun global maske estratejia prevensaun durante

peridu pre-natal no kuidadus antenatal barak maka desenvolve ona, maibe iha

tinan ikus ikus ne’e insidensia no mobilidade no mortalidade nafatin a’as.

Globalmente iha mundu kada tinan estimasaun katak kuaze kazu labarik

hamutuk millaun 14 mak akontese inpartu preterrminu. Bazeia ba dadus husi

WHO iha tinan 2018 kazu inpartu preterminu atinje 9,5% husi total partus.

Inpartu Pretermino entre 6-10% husi inan isin rua hotu-hotu, reprezenta 34%

husi mate neonatal no kauza 75% husi morbididade neonatal. Iha amerika

akontece ho numero 9,5 % iha tinan 2010 no numero ne’e aumenta to’o 11 %

iha tinan 2018 (Carmichael et al, 2018), ita hare dadus husi nasaun

desenvolvido persentagen akontesimento kazu inparto pretermino ne’e iha por

sento 10%, maibe halo komparasaun ho nasaun vijinu indoensia ne’ebé

1
progressivu tebes ho nia númeru cazu ne’ebé as tebes ho por sento 14% husi

4000 bebe ne’ebé moris (Gondo, 2016).

Dadus husi Timor Leste número kazu ne’ebé akontese bebe moris ho

kondisaun prematur ita bele sura no bele halo predisaun, inpartu pretermino

fó inpktu negativu ba Bebe ne’ebé moris ho kondisaun Kilograma tun ka

menus husi normal atinje 11,5%, maske númeru kazu kilograma tun ka

kilograma bebe menus husi normal ne’e ladun sa’e maka’as representa

númeru kazu inpartu pretermino (Direcao servisu Saúde, Ministeriu da Saúde

Repúblika RDTL, 2018 ). Tuir teoria kauza husi inparto pretermino ne’e

assosiadu ho ativasaun ásidu hipotalamiku (HPA) mediadu ho hormon

kortikotropin hipoitary adrenal hormonal (CRH) , presesnsa infeksaun no

inflasaun ba ran ne’ebé determinadu, extensaun uterina ne’ebé exesivu,

mudansa hormonal, enzimatiku no biochemikakl ne’ebé kauza kontrasaun

uterina. (Steer 2005;elmer 2009, Barros et al,2016).

Estudu kona-bá selula placenta umanu ka ema nian hatudu ona ho

hormonal kortikotropin hipoitary adrenal hormonal (CHR) no liberta teb-tebes

kultura selula placental iha dose ne’ebé apropriado hodi fo resposta ba faktor

biolojiku prinsipal hotu-hotu ne’ebé afeta ba estresse, inklui kortizol,

katekolaminu, oxytozin, angiotensina II no interleukin-I (IL-1), (Steer

2016;elmer 2019, Barros et al,2017).

Calleza nia pesquiza iha tinan (2017) baseia ba ideia katak TNF ne’ebé

aumenta iha pasiente nia serum bele hamosu ka resulta espresaun MMP-9 atu

2
nune’e ida ne’e bele lori ba iha tipu ha’at IV degradasaun kolagem iha

membru amniotico sira husi feto isin rua.

Fortuno (2017) pesquiza hateten katak TFN-Trigers MMP-9 Espresaun iha

selula umanu amniotiku epitelial (HAE) resultadu ne’e mak parsialmente

konsistente ho relatorio uluk ne’ebé in vitro, TNF segredu MMP-9 iha

amnione umanu no trofoblast (Ping,2017 ;Hatice,2018).

Identifikasaun Inan isin rua ne’ebé ho risku maka’as ba kazu inpartu

pretermino presisa hatene ninia kauza no faktor faktor sira ne’ebé fo risku

maka’as ba Inan isin rua. Entre faktor faktor no ninia kauza ba inpartu

preterminu ne’e iha mudansa ba iha biokimia tamba ne’e mak kadar Zinc ne’e

defende ba infeksaun hotu hotu ne’ebé kauza husi ba bakteria no iha infeksaun

no inflamasaun. Infeksaun ida ne’e mak kauza akontesimentu hodi aumenta

sitokin ida ne’ebé ho ninia inflamasaun mak hanesan TNFa ne’ebé fo dalan ba

MMP-9 entre inpartu preterminu no inpartu normál.

Fator fator ne’ebé bele akontese inpartu preterminu mak hanesan :

kondisaun geral ne’ebé ladun saudavel, kondisaun ne’ebé labele responde

situasaun familia uma laran nian, mal nutrisaun, anemia, fuma sigaru, idade

nurak liu husi idade produtivu.

Husi Antescendente iha leten maka hakerek nain iha hanoin atu halo

peskiza ida klean liu hodi identifika ba problema inpartu preteminu hodi

nune’e bele hakerek nain bele fo solusaun ne’ebé bele fo benefisiu ba le’e nain

sira hotu.

3
1.2 Formulasaun Problematika

Bazeia ba antesedente ne’ebé hakerek nain deskreve ona iha leten

formulasaun ne’ebé hakerek nain foti mak obstetritisia ba inan ho inpartu

preterminu iha Hospital Nasional Guido Valadres (HNGV) tinan 2022.

1.3 Objektivu peskiza

1.3.1 Objektivu Jeral

Atu utiliza etapas 7 husi Helen Vaney hodi halo kuidadus obstetrikus

ba inan inpartu preterminu ba sra. J. T. Idade 29 anos, G1P0A0, idade

jestasionál 26 semanas iha sala Maternidade Hospital Násional Guido

Valadares (HNGV) tinan 2022.

1.3.2 Objektivu Espesifiku

1) Bele halo assesmentu liu husi rekola dadus ba i kuidadus obstetrikus

ba inan inpartu preterminu ba sra. J. T. Idade 29 anos, G1P0A0,

idade jestasionál 26 semanas iha sala Maternidade Hospital

Násional Guido Valadares (HNGV) tinan 2022.pu iha

2) Bele halo identifikasaun diagnosa no problema potensial no

antisipasaun ba problema ba kuidadus obstetrikus ba inan inpartu

preterminu ba sra. J. T. Idade 29 anos, G1P0A0, idade jestasionál

26 semanas iha sala Maternidade Hospital Násional Guido

Valadares (HNGV) tinan 2022.

3) Bele fo kuidadus imediatu ba inan kuidadus obstetrikus ba inan

inpartu preterminu ba sra. J. T. Idade 29 anos, G1P0A0, idade

4
jestasionál 26 semanas iha sala Maternidade Hospital Násional

Guido Valadares (HNGV) tinan 2022.pu iha

4) Bele halo planu atenduimetu ba inan kuidadus obstetrikus ba inan

inpartu preterminu ba sra. J. T. Idade 29 anos, G1P0A0, idade

jestasionál 26 semanas iha sala Maternidade Hospital Násional

Guido Valadares (HNGV) tinan 2022.pu iha

5) Bele halo Implemetasaun ba planu no fo kuidadus ne’ebé efisiensia

no efikasia no jeralmente seguru ba kuidadus obstetrikus ba inan

inpartu preterminu ba sra. J. T. Idade 29 anos, G1P0A0, idade

jestasionál 26 semanas iha sala Maternidade Hospital Násional

Guido Valadares (HNGV) tinan 2022.pu iha

6) Bele Halo Avaliasaun ho efectivo kuidadus obstetrikus ba inan

inpartu preterminu ba sra. J. T. Idade 29 anos, G1P0A0, idade

jestasionál 26 semanas iha sala Maternidade Hospital Násional

Guido Valadares (HNGV) tinan 2022.pu iha

1.4 Benefisiu Husi Peskiza

1.4.1 Husi instituisaun Akademika

Hasa’e prosesu estudu no aprende nu’udar materia no matadalan ba

estudante departamentu parteira Institutu Superior Cristal (ISC) no

nu’udar referensia espesial ba estudante no inplementasaun kuidadus

obstetrisia ba inan ho inpartu preterminu.

5
1.4.2 Ba Hospital Nasional

Peskizadora espera katak bele fo benefisiu no fo imformasaun ba

professional saude sira hodi hasa’e kualidade atendimentu iha Hospital.

1.4.3 Ba Estudante Universitariu

Estudante sira bele uja teoria ida ne’e hodi hasa’e konesimentu konaba

kuidadus obstetrisia ba inan ho inpartu preterminu.

1.4.4 Ba Hakerek nain

Peskizadora bele implementa siensia no konesimentu no esperiensia

real hodi hala’o kuidadus obstetrisia ba inan inaprtu preterminu iha

Hospital Nasional Guido Valadares (HNGV) tian 2022.

6
KAPĺTULU II

ENKUADRAMENTU TEORIKU

2.1 Inpartu Preterminu

2.1.1 Definisi inpartu

Partu katak prosesu spontanea ida hodi loke inan nia servikal ho

prosesu ida hodi fo tempu ba bebe no placenta hodi sai liu husi dalan

moris fatin. Partu Normal ne’e prosesu bebe sai husi inan nia kabun

laran ho kondisaun normal no spontanea no bebe nia idade partu to’o

ona nia temou atu partu ho idade (37-42) semanas no laiha

komplikasaun oioin husi inan no bebe durante oras 18 nia laran

(Prawirohardjo, 2018).

2.1.2 Definisaun Inpartu Preterminu

Inpartu Preterminu ne’e katak inpartu ne’ebé akontese ba bebe

ne’ebé iha inan nia kabun laran ho idade jestasional 20 -< 37 semanas,

bebe ne’ebé moris ho idade 20-<37 semanas ne’e kategoria bebe

prematur. Bebe prematur sei hetan morbididade ba tempu badak,

Hanesan sindrome distrese respiratoriu, displasia brongkopulmoner, ran

sai husi intraventrikuler, retinopati kauza husi prematur no akontese

mortalidade no mobilidade ba tempo naruk hanesan Dezordens

dezenvolvimentu no neurolójiku. (Steer,2018; Barros et al,2018;

Cunningham et al,2019).

7
2.1.3 Fatores ne’ebé influensia desenvolvimentu nio kresimentu neonatus.

1) Fator heredite

Fator heredite mak fator kresimentu ne’ebé bele mai husi

ambiente, rasa, seksu ne’ebe determina antes kedas bebe sei iha

inan nia kabun laran, bebe mane sira depois moris mai isin

bo’ot no a’as liu duke bebe feto, ida ne’e sei mosu wainhira

tama ona iha tempu puberdade nian.Rasa no nasionalidade mos

fo imfluênsia ba desemvolvimentu no kresimentu hanesan ema

husi ásia iha portura isin ne’ebé badak kompara ho ema Europa

no América sira no lahanesan mós ho ema husi Iran ne’ebé

nakonu ho kulit metan.

2) Fator ambiente

a) Ambiente Pra-natal

Kondisaun ambiente ne’ebé fó imfluênsia ba bebe iha

uterus no bele distribui kresimentu no desenvolvimentu fetus

maka hanesan problema ho nutrisaun tamba inan la hetan

nutrisaun ne’ebé di’ak no distribui ba endokrim ba inan ne’ebé

ho diabetes, inan ne’ebé hetan therapia siristatika ou hetan

infesaun rubella, toxoplasma, sifilis no herpes. Fatores

ambiente seluk maka radiasaun ne’ebé bele estraga feto sira nia

orgaun.

8
b) Ambiente Post Natal

Ambiente ne’ebé bele fo imfluênsia desenvolvimentu ba

bebe depois bebe moris mak hanesan :

1) Klima

2) Ezersisiu

3) Posisaun labarik iha familia nia laran

4) Kondisaun saúde

5) Fator hormon (Marmi, Raharjo,kukus, 2018).

2.2 História Epidemolojika kona-bá inpartu preterminu

2.2.1 Frekuênsia Distribuisaun

Insidensia partus prematura iha kada nasaun sira ne’ebé

desenvolvido hanesan Europa, numeru ne’e to’o 5-11%. Iha America

10.7% no Australia Indonézia ne’e 7%, iha nasaun sira ne’ebé sei iha

desenvolvimentu nia laran, numeru ne’e sei aas. Iha India 34%, Áfrika

Sul 15%, Sudaun 31% no Malaizia 10% .

2.2.2 Fator sira ne’ebé afeita inan partu sedu

Husi pontu de vista médiku, jeralmente insidensia inpartu preterminu ka

partu ho kondisaun prematura ne’e hamutuk 50%, 30% tambá uma kain

kiik no 20% moris iha indikador materna no fetal.

a) Idade Maternal

Idade reprodutivu ne’ebé optimal ba inan mak 20-

35, idade menus husi tinan 20, inan nia oan fatin no pelvis

seidauk boot to’o idade adultu no idade 35 resin mak

9
orgaun oan fatin bele responde ona feto ida oinsa bele partu

ho di’ak no feto ida bele moris naruk no susar atu hetan

komplikasaun oioin. “ Tuir peskiza ida husi Nomanda Iha

Hospital Elizabeth Semarang iha tinan 2018 deskobre

katak inan ne’ebé hahoris bebe sedu ne’e menus husi idade

20.

b) Nivel edukasaun Maternal

Realsiona ho insidensia paru sedu, konesementu

limitadu ba inan sira konaba prigu isin rua ho risku aas no

menus konesementu kona-bá inan sira atu hetan kuidadu

ante-natal ne’ebé kauza ona taxa mortalidade perinatal atu

aumenta. Antesedente edukasaun ne’ebé ki’ik kona-bá inan

sira halo susar atu hala’o edukasaun saúde ba inan sira

tambá inan sira ladun iha konesementu kona-bá importansia

imformasaun kona-bá inan isin rua sira nia saúde, nune’e

sira la hatene oinsa atu mantein sira nia saúde, liu-liu

durante isin rua.

c) Inan nia Servisu

Servisu Nu’udar kondisaun ida ne’ebé halo feto isin

rua sira hamrik kleur, la’o ain ne’ebé ho distansia ne’ebé

dok, servisu ne’ebé ho naha todan demais fo risku bo’ot atu

tur ahi sedu, servisu ne’ebé aumenta astrese mental (Stress)

ka laran susar, aumenta insidensia sintoma prematura nian

10
husi stress, bele inklui laran susar, ta’uk, sentimentu triste

no hirus. Feto sira ne’ebé sofre stress durante isin rua 4.5%

sei hetan partu ho kon disaun prematura, ida ne’e akontese

tambá stress psikolojiku afeta kondisaun aat. Stress

maka’as durante isin rua bele aumenta hormon kortisol no

siortasaun hormone (CRH) ne’ebe afeta embrio nia

implantasaun.

Matenek nain balu deskobre katak feto sira ne’ebé isin rua

sempre akompanha ho Hiperemesis gravidarum, no

hiperemesis gravidarum nu’udar kondisaun vomiting

ne’ebé akontese ba inan isin rua sira. Muta bele kauza

lakon fluidu (Dehidrasaun), enkuantu dehidrasaun hamenus

fluidu no plasma extracelular.

d) Pariedade

Pariedade mak numeru pariedade ba inan ida ne’ebé iha

experiensia antes isin rua ka partus, sei fahe ba pariedade

grupu haat mak hanesan :

1) Nullipara : Grupo inan ho paridade 0 (Feto ne’ebé

nunka tur ahi)

2) Primipara : Grupu inan ho paridade 1 ( Inan sira

ne’ebé hahoris dala 1 ona)

3) Multipleara : Inan sira ho paridade 2-5 (Inan sira

ne’ebé hahoris bebe dala 2 to’o 5)

11
4) Grande multipleara : inan sira ho paridade >5 (Inan

sira ne’ebé hahoris bebe dala 2 to’o 5)

Bazeia ba resultadu pesquiza angraini nian iha 2017 uza

dezenu estudu kontrole kazu, paridade ho insidensia

traballu pre-pazu iha relasaun ne’ebé siknifikante, iha

ne’ebe feto barak liu iha rsiku boot liu dala 4 no feto

barak ne’ebé iha risku boot liu dala 5 iha partus, bebe

prematura bainhira kompara ho inan multipareus no

primiparzu.

e) Espasu ba inan isin-rua

Fo espasu isin-rua hodi nune inan nia kondisaun

saúde bele rekuperadu ho diak, bazeia ba resultadu estudu

husi Anggraini iha tinan 2017 uza dezenu estudu kazu

kontrol, intervallu isin-rua menus husi tinan rua iha risku

boot liu ba hahoris bebe sedu.

f) Kondisaun anemia isin-rua

Hemoglobin nia konsentrasaun afeta akontese

restrisaun ba kresimentu fetal. Anemia ne’ebé akontese

durante isin-rua mak kondisaun ida ne’ebé nivel

hemoglobin iha ran durante isin rua ne menus husi nivel

normal Hb nian, ne’be menus husi grafiku 11%.

Hemoglobin ne’e substansia ida ne’ebé ho nia funsaun atu

tula oksijeniu ba isin lolon tomak, inklui mós ba inan nia

12
isin lolon ne’ebé ho kondisaun isin rua, atu nune’e se

anemia isin rua, prosesu lori oksijeniu ba isin lolon tomak

sei para. Feto isin rua ne’ebé iha esperiensia isin rua afeta

direitamente ba inan isin rua nia kondisaun ne’ebé impede

desenvolvimentu ba fetus ne’e, nune’e iha posiblidade

bo’ot hamosu partu ho kondisaun prematura.

Bazeia ba resultadu peskiza Amiruddin iha tinan 2017 uja

dezenu estudu kontrolu kazu, feto isin rua ne’ebé sofre husi

anemia iha oportunidade bot liu dala 2 to’o tolu atu hetan

bebe sedu kompara ho inan ne’ebé la anemia.

g) Frekuensia konsulta isin rua

Hala’o funsaun kuidadu ante-natal regular nu’udar

kontrolu atu detekta sinal komplikasaun isin rua, atu nune’e

bele antisipa perigu husi partu no isin rua.

h) Istoria isin rua uluk nian

Kona-ba historia isin rua anterior sei determina

kualidade isin rua ne’ebé subsekuente. Presesnsa Istoria

kona-ba fornesimentu pre-prazu iha isin rua anterior

nu’udar fator risku ba partu pre-prazu iha tempu isin rua.

Inan sira ne’ebé hahoris bebe sedu iha passadu iha risku 20-

50% atu tur ahi ba bebe prematura iha isi rua ne’ebé tuir

mai.

i) Istoria komplikasaun

13
Balun husi isin rua , hanesan preeclampsia, rubrika

sedu husi membrana sira, ran sai ante partu no akompana

moras maternal hanesan inpartu, moras fuan, mear-ran no

seluk tan bele interfere ho saúde inan nian no kresimentu

fetal iha inan nia knotak, hodi nune’e hasa’e risku ba bebe

prematur.

j) Komplikasaun husi Preeclampsia/Eclampsia

Ba feto isin rua iha infuensia direita ba kualidade

fetus tamba laiha ran ba moras ne’ebé kauza fetus menus ho

nutrisaun, ne’ebé resulta laiha kresimentu fetal.

Isin-rua nu’udar kondisaun ne’ebé diak tamba

komplikasaun ba ran ne’ebé aas (tensaun), proteina iha

urina no bubu iha ain rua (Oedema).ida ne’e dalabarak

kauza husi infeksaun. Ran antepartu ne’e ran ne’ebé sai

husi vajina ba feto isin rua iha idade gestasional liu semana

28. Ida ne’e bele kauza husi buat rua ne’ebé akontese iha

pervia (plasenta aat ne’ebé kobre parte hotu husi cervix) no

perigoju ba ema (placenta iha aneksu) ne’ebé kauza husi

trauma/asidente no presaun ran ne’ebé aas.

Moras oioin husi inan ne’ebé bele aumenta risku ba partu

sedu, moras fuan,mear ran, no seluk tan. Tamba tensaun

(Presaun ran ne’ebe aumenta ba bebeik)mosu tamba

resistensia ne’ebé aumenta iha embarkasaun ran peripheral

14
ne’ebé bele afeta ran sai husi uterus to’o moras ne’e bele

afeta ba inan isin-rua nia kresimentu, bebe mate iha oan

fatin no partu sedu.

Moras fuan aumenta risku ba bebe partu sedu, foti

nesesidade ba oksijeniu no nutriente sira sei aumenta

hamutuk ho fetus ne’ebe sei aumenta no nesesidade ba raan

suli ka destrusaun ne’e atu nune’e fuan sei servisu maka’as,

maibe inan sira ne’ebe moras laran, sira sei lalori oksijeniu

no ai-han ba susar ne’ebe sira bele sente atu la’o ba oin no

moris sedu. Tuberkuloze bele hamenus kondisaun isin rua

ba feto sira, ida ne’e tamba diminui apetite atu nune’e isin

lolon bele hamenus ninia todan, ne’ebé sei fo impaktu ba

kresimentu fetal.

k) Inan nia moris lor-loron

Kondisaun ida ne’ebé asosiadu ho bebe prematura, efeitu

direitu hosi sigaru ne’e tamba nikotina iha sigaru nia laran,

nikotina ne’e lori sasan sira ne’ebé uja ran, atu nune’e ran

bele hamenus tensaun, kapasidade atu distribui nutrientes

ne’ebé presisa husi bebe, ida ne’e bele interfere ho

kresimentu fetal no kauza partu pre-prazu.

Inan sira ne’ebé hetan dependensia ba sigaru , tantu sira

nia inan rasik ne’ebé fuma ka hetan dependensia ba ema

seluk durante isin rua, iha possiblidade boot liu atu

15
experiensia servisu pre-prazu bainhira kompara ho inan

sira ne’ebé la hetan moras no lá fuma sigaru durante isin

rua.

Espozisaun droga nu’udar fator risku ida ba servisu

pre-prazu, ita lahatene katak droga ne’ebé feto isin-rua sira

uja ne’e iha efeitu negativu ba bebe sira. Konsumo droga

iha posiblidade atu hetan partu sedu tamba ne’e teratojeniku

(kauza problema fetal). Droga ne’ebe husi inan isin-rua sei

fo kauza makaas ba iha fornesimentu nutriente husi inan ba

iha bebe.

2.3 Jestaun Parteira

2.3.1 Definisaun jestaun parteira

Jestaun obstetrisia tuir Helena Varney katak prosesu ida atu

solusiona problema ne’ebé akontese ne’ebé uja hanesan metode ida atu

organiza hanoin no asaun bazeia ba teoria cientifiku, abilidade ba etapa

ne’ebé lojika atu foti desisaun ne’ebé hare liu ba kliente (asrinah, 2016)

2.3.2 Pasu Jestaun kuidadu obstetrisia

Iha estudu kazu ida ne’e foka liu ba iha teoria husi matenek nain ida

ho naran Helen Vianey, tambá nia metode no apresisaun sistematiku no

analitiku ne’e duni fasil tebes ba peskizadora atu halo asaun resolve

problema hasoru kliente.

16
Prosesu tuir helen varney tinan 1996 iha pasu ou etapa hitu (7) hahu

husi kolekta dadus no remata iha avaliasaun. Pasu ou etapa hitu ne’e

mak hanesan tuir mai ne’e :

1) Etapa I : Kolekta dadus

Iha etapa dahukuk ne’e kolekta imformasaun hotu-hotu

ne’ebé akuradu no kompletu husi fontes ne’ebé iha relasaun ho

kondisaun kliente nian. Atu hetan dadus presisa halo anamnesa,

examinasaun fisiku head to toe, examinasaun sinais vitais,

examinasaun espesifiku (Yanti, 2016).

a) Dadus subjektivu

Katak dadus ne’ebé hetan husi kliente hanesan ideia

ida husi situasaun ne’ebé akontese, situasaun sira ne’e

akontese no imformasaun sira ne’e bele define ho

komunikasaun (Arsinah, 2017). Dadus subjektivu

kompostu husi biografia pasiente ninian, razaun dadus,

keixa prinsipal, historia menstruasaun, historia partu agora,

historia isin rua, partu no tempu puerperiu dahuluk ou

antes no historia partu kleur.

b) Dadus objektivu

Hetan husi resultadu observasaun ne’ebé honestu

husi examinasaun fisiku pasiente nian, ezaminasaun

laboratorium ou ezaminasaun diagnostiku seluk (arsinah,

17
2018). Dadus objektivu tenke hetan husi pasiente liu husi

obstetrisia espesifiku.

c) Examinasaun espesifiku obstetriku

Inspesaun katak prosesu observa atu identifika

kondisaun (Saidfudin, 2018).

a) Oin : iha cloasma gravidarum ou lae, oedema ou lae.

b) Genitalia : atu hatene lokhea rubra kor mean tanba

konteudu ran fresku no membrane restu, selula desidua

vemikx kaseosa, lanugu.

2) Etapa II : Interpretasaun dadus

Interpretasaun dadus (Dadus husi resultadu asesmentu)

kompostu husi diagnosa obstetrisia, problema no nesesidades.

Dadus basiku ne’ebe kolekta ona no halo ona interpretasaun

nune’e bele formaliza diagnosa ba problema ne’ebé iha no

espesifiku (Soepardam, 2017).

3) Etapa III : Formulasaun diagnosa ou problema potemsial.

Etapa ida ne’e atu identifika problema ou diagnosa

potensial, hodi nune’e presisa antisipasaun ba prevensaun

necesidade no mos kontrolu ba puerperiu ho laserasaun

perinium .

4) Etapa IV :Identifikasaun presisa asaun sedu/ imediata no

kolaborasaun.

18
Hatudu katak parteira bainhira halo asaun tenke tuir

prioridade ba problema ou nesesidade ne’ebé mak tuir kliente

ka pasiente ne’e hasoru ou infrenta, depois parteira halo

formulasaun ba asaun ne’ebe nia halo atu antisipa diagnosa ou

problema potensial antes ne’e. Tratamentu imediata ba kazu

laserasaun perinium grau II.

5) Etapa V : Plano no asaun kuidadu obstetrisia.

Desemvolvimetu asaun komprensivu ne’ebé define iha

etapa antes, no mos antisipa diagnosa no problema obstetrisia

ho komprensivu baseia ba rasionalidade no asaun ne’ebé

relevante no tuir lolos nia kondisaun no sirtuasaun baseia ba

analise no asaun ne’ebe lolos parteira bele hala’o ou labele

hala’o.

6) Etapa VI : Implementasaun

Etapa ida ne’e nu’udar asaun kuidadu obstetrisia ne’ebé

kompletu hanesan ida ne’ebé deskreve ona iha etapa lima ,

hala’o ho efisien no seguru. Planu ida ne’e bele hala’o husi

parteira ou parte balun hala’o husi pessoal saúde sira seluk

(Ambarwati, 2018).

7) Etapa VII : Avaliasaun

Halo avaliasaun efektivu ho kuidadu hotu ne’ebé fornese

ona, asaun hirak ne’ebé responde ona tuir nesesidade ne’ebé

identifika ona iha problema diagnostiku no avaliasaun.

19
KAPÍTLU III

DESENVOLVIMENTU KAZU

3.1 Fatin no Tempu Peskiza

3.1.1 Fatin Peskiza

Tuir hakerek nain Notoatmojo iha tinan 2018 katak Fatin Peskiza

ka fatin estudu kazu ne’ebé peskizadora halao peskiza ba ho ida ne’e

peskizadora hala’o iha Hospital Nasional Guido Valadares (HNGV)

3.1.2 Tempu Peskiza

Tempu estudu kazu katak durante tempu ne’ebé hakerek nian uja

atu buka kazu (Eva Febrianti, 2017), tempu implementasaun estudu

kazu hala’o iha Hospital Nasional Guido Valadares (HNGV), hahu iha

loron sexta feira 13 de outubro Tinan 2022.

3.2 Métodu Elaborasaun Relatoriu Siéntifiku

Estudu kazu mak halo fiskalizasaun ba problema balun liu husi

prosesu unidade singular,(Eva Febrianti, 2017). Tipu estudu kazu ne’ebe

uza iha relatoriu sientifiku ida ne’e mak inan puerperiu ho vulva hyjiene

no métodu ne’ebé uza ba estudu kazu ne’e mak métodu deskriptivu. Tuir

matenek nain ho naran Notoatmojo iha tinan 2018 estudu kazu ne’ebé halo

ho objektivu hodi dezena ka deskritivu konaba situasaun ida ho objektivu

ida.

20
3.3 Abordazen Peskiza

Hakerek nain bele mós halo tuir prosesu jestaun kuidadus obstetrisia

bazeia ba etapa hitu (7) tuir Helen Vaney hanesan :

1.Identifikasaun dadus báziku

2. Analiza no interpretasaun dadus báziku

3. Identifikasaun diagnosa no problema potensial

4. Asaun direita ka kolaborasaun

5. Planu

6. Implementasaun

7. Avaliasaun.

3.4 Tekniku Rekolla dadus

Iha formasaun estudu kazu ida ne’e uza maneira oioin ba kolekta dadus

hanesan dadus primariu no dadus sekundariu.

3.4.1 Dadus Primariu

Katak dadus ne’ebé foti direita, dadus objektivu fiskalizasaun

individual no mós organizasaun (Eva Febrianti 2017). Dadus primaria

mak hanesan tuir mai ne’e :

21
1) Anamnesa

Anamnesa liu husi hala’o responsabel atu hetan dadus kompostu

husi biodata pasiente, keisa prinsipal, data internamentu, historia

moras, historia saúde ba familia, istoria gravida, maternidade no

puerperium uluk no agora dadaun pasiente sente.

2) Ezaminasaun fiziku

a) Intervista

Intervista ba kazu ida ne’e atu hare mudansa kuidadu ne’e

fornese ona ho uja formatu kuidadu obstetrisia ba inan post partum.

b) Observasaun

Observasaun hala’o atu hatene no hare mudansa kuidadu

obstetrisia ne’ebé fornese ona ho uja formatu kuidadu obstetrisia

ba inan post partum.

3.4.2 Dadus Sekundáriu

Nu’udar dadus ne’ebé hetan husi Fasilidade Saúde husi

ezaminasaun no tratamentu ne’ebé hetan no imformasaun husi familia,

ambiente, liu husi nia status história moras no dokumentasaun pasiente

nia registrasaun iha obstetrisia no estudu (Eva Febrianti 2017).

22
3.5 Étika Peskiza

3.5.1 Imformed Concent

Nu’udar parte ida aseitasaun entre peskizador ho responde liu husi

fornese formatu aseitasaun. Imformet konsentu ida ne’e halo antes atu

halo peskiza ho fornese formatu nune’e bele responde tabela aseitasaun.

Objektivu husi imformed concent atu nune’e subjeitu komprende kona-

bá objektibu husi fiskalizasaun no hatene nia impaktu.

3.5.2 Anonimiti (Laiha Naran)

Problema enfermagen nu’udar problema ne’ebé fo garantia iha

utilizasaun subjeitu ho maneira la fó oatu tau ema nia naran ba iha

formatu sasukat no hakerek de’it kode iha formatu kolekta dadus ou

resultadu peskiza nian ne’ebé apresenta.

3.5.3 Komfidensialidade

Problema ida ne’e nu’udar problema etika ho garantidu resultadu

ne’ebé segredu, parte imformasaun no mós problema seluk,

imformasaun ne’ebé kolekta ona garante katak segredu husi peskizador,

dadus husi grupu balun mak sei relata iha peskiza ida ne’e.

23
3.6 Foku Peskiza

Foku peskiza ne’ebé hakerek nain foti maka kuidadus Obstetriku inan

Inpartu preterminu ho Sra. J.T. idade 29 anos G1P0A0, idade jestasionál 26

semanas iha sala maternidade Hospital Nasional Guidu Valadares (HNGV)

Tinan 2022.

24
KUIDADUS OBSTETRIKUS BÁ SRA. J.T. IDADE 29 ANOS G1 P0 A0
INPARTU PRETERMINU HO IDADE JESTASIONAL 26 SEMANAS IHA
SALA MATERNIDADE HOSPITAL NACIONAL GUIDO VALADARES
(HNGV) TINAN 2022.

No. Rejistu médiku : 478153

Data avaliasaun : 13-10-2022

Horas : 10:46 Am

A. DADUS SUBJEKTIVU
Identidade
1. Biodata espoja( inan ) Espoju( Laen)
Naran : J.T P.d.J.
Idade : 29 Anos 31 anus
Relijaun : Kátolika Kátolika
Nivel edukasaun : Licenciatura Liciensatura
Profisaun : Dona da casa Servisu iha Inglatera
Nasionalidade : Timor- Leste Timor - Leste
Hela fatin : Comoro Comoro
Númru Telefone : (+670) -
2. Anamnese
a. Keixa aktual /prinsipal : Inan Hateten katak nia knotak moras
komesa dia 10 de Outubro
b. História kaben
Kaben : Sim
Kaben dala hira : Dala ida kaben ho idade : 27 ( anos)
Durasaun kaben tinan : Tinan 2
c. História mensturasaun
Menarche : 15 Anos
Durasaun mensturasi : 4 dias
Kuantidade mensturasaun : 3x troka pensu

25
DMI (Data mensturasi mai ikus ): 27-02-2022
Mensturasaun mai : Reguler
Dismenoroe : sim
Siklus : 28 dias
d. História
e. Isin rua ba dahuluk obstetrisia (isin rua, partu ,puerperium dahulu)
f. Sedauk tuir Planeamentu Familia
3. História Moras
a. Moras Hereditaria / keturunan : Inan hateten katak laiha
moras TBC,Asma,Moras, Fuan ,Hepatitis ,NST.
b. História moras familia : Inan hateten katak laiha
moras Familia no Familia Saúdavel.
c. História moras antesidente : Inan hateten katak laiha
moras TBC,Asma,Moras FUan Hepatitis ,NST
d. História saúde moras agora : Inan hateten katak Knotak
moras no ran sai husi dalan moris fatin.
4. História isin rua agora

Vizita KAN ho idade isinrua : 4 semanas

LMP : 25-02-2022

EDP (Estimasaun Data Partus) : 04-12-2022

Idade Isin Rua : 26 Semanas

Inan senti bebe bo’ok a'an dahuluk iha : 22 Semanas

Sekarik book aan dala hira : liu dala 10

Imunizasaun TT : Sim

26
Vasina Data Orario ne’ebé rekomenda
tetanus
TT1 27-04-2022 TT1: Vizita dahuluk bá isin rua oan primeiru
TT2 27-05-2022 TT2:Liu semana haat depois TT1
TT3 TT3:Mínimu fulan 6 depois TT2 ka durante
isinru bá dala rua
TT4 TT4:Mínimu tinan 1 depois de TT3 ka
durante isinrua bá dala 3
TT5 TT5:Mínimu tinan 1 depois de TT4 ka
durante isinrua bá dala ha’at

Problema/ keixa durante isin rua

Vizita KAN Problema/ Asaun/ Terapi


keixa
Vizita 1 (isin rua 0-12 Laran sa’e FA 5mg 1x1 30days no fo
semanas) konseling han oituan-oituan maibe
bebeik no deskansa barak.
Vizita 2(isin rua 13- Laiha SF 200mg 1x1 30days
24semanas) Albendazole no deskansa barak
Vizita 3( isin rua 24-34 Kontrsaun Atendementu husi parteira
semanas) komesa iha Anamnese
loron 13-10- Observasaun
2022 Diágnosa
Mutus tun Terapia
oituan - oituan
kahur ho ran no
vagina fo’er.

27
a. História psikolojia
Preparasaun inan ou familia hasoru partu : Inan ho familia preparadu
atu simu bebe.
Reasaun inan / familia hasoru isin rua : Inan ho familia kontenti atu
simu bebe.
Apoiu/ suporta husi familia : Apoiu maximo husi nia familia
Ema ne’ebé foti desizaun iha familia : Laen
b. Padraun necesidade ou aktividade díareas
1. Nutrisaun
Tipu hahan ne’ebé konsumu : 3x dias,regular
Hahan loron –loron: Etu ,modo tahu, ikan ,tempe, na’an,
Tipu hahan loron –loron : Inan hateten katak komformi hahan de’it
Bebidas : Inan hatete katak loron 1 hemu be’e kopu 8 ba leten
Problema : Inan hatete katak laiha problema ruma kona-bá beidas.
2. Eliminasaun
Misaun( BAK )
Frekuensia : 3x Kualidade : di’ak kor: kinur
Problema keixa: Inan hatete katak laiha problema ruma kona-bá
soe be’e boot.
3. Padraun deskansa no toba
Toba kalan : di’ak ho durasaun horas 8 Horas: 10.00 Pm
Toba loron : di’ak ho durasaun oras Horas : 10.00 Am
Problema : Inan hatete katak laiha problema ruma kona-bá
deskansa nian .
4. Aktividade ikus : Inan hatete katak fase, bikan ,tein no dasa rai.
5. Aktividade seksual ikus : Inan hatete katak durante isin rua laiha
vontade atu halo relasaun sexual.
6. Higyene personal ikus
c. Historia partus agora ou aktual
1. Sente kabun istika an la reguler komesa dia : 04-10-2022

28
2. Sente kabun istika an la regulamento komesa dia : 04-10-2022,
Horas : 08.00 OTL Kalan.
3. Mukus kahur ho ran sai komesa dia : 03-10-2022 Horas : 07.00
OTL Pm
4. Likidu amiótiku sai komesa dia :04-10-2022, Horas : 07.00 OTL
5. Tama maternidade ou sala partu dia : 13-10-2022, Horas: 04.00
OTL
B. DADUS OBJEKTIVUS
1. Ezaminasaun jeral
Inspeksaun no mediasaun
a. Inspeksaun
Kondisaun jeral : di’ak
Forma isin lolon : di’ak
Maneira lao : ba oin di’ak
Konsiensia jeral : di’ak
b. Mediasaun
1) Antropometri
Altura : 150 CM
Todan antes isin rua : 40 kg
Todan agora : 56 Kg
2) Sinais vitais
Temperatura : 360C
Presaun Arterial : 120/80 MMHG
Frekuensia Kardiaka : 68x/minutu
Frekuensia respiratoriu : 18x/Minutu
2. Ezaminasaun fisiku
Ulun : kabuar mo’os laiha bubu
Fu’uk : mo’os no laiha kaspa no fu’uk la monu
Oin : kamutis ,laiha bubu iha oin laiha cloasma
Ibun : ibun kkulit lá kamutis
Nehan : mo’os no kompletu

29
Matan : Simetris, konjuntiva mean no skelera mutin no hare rai
mo’os
Tilun : Simetris,tilun rua parte lo’os nian laiha bubu, rona mo’os
Inus : Simetris,mo’’os no laiha polio no laiha abnormalidade bá
horon
Kakorok : Laiha bubu no benjola ruma
Aksilas : Simetris, no laiha kafuk
Susu mama :Simetris, susu matan sai no mo’os
Tumor : laiha
Kolostrum : Iha
Higyene : Mós
3. Ezaminasaun Obstetrik Abdomen :
Kabun aumenta bo’ot : Sim
Kabun bo’ot ba : Oin
Pigmentasaun linea alba ou strie gravidarum : laiha
Kontrasaun uterina : Iha
Vitar husi kanek : laiha
Edema : laiha
Varises : laiha
Movimentu vetal : Iha
Orgaun Genitalia Externa :
Edema : laiha
Varises : laiha
Glandula bartolinitis : laiha
Kondiloma akuminadu : laiha
Sekresaun vaginal : laiha
Sinais Chadwick : laihas
Anus :
Hemoroide : laiha
Estremidade inferioir :
Varices : laiha

30
Odema : laiha
Polidu : laiha
Sianosis: laiha
Simetriku : laiha
Deformidade pelvica : lae
Kanek nakloke seluk : laiha
4. Ezaminasaun obstetrika
Palpasaun
Abdomen : Altura fundu uteru 30 cm
Palpasu uterus:
Leopoald I: Atu hatene bebe nia idade iha inan isin rua no atu sukat
bebe nia Altura.
Leopold II : atu determina bebe nia Kotuk laran parte los no karuk.
Leopold III: Atu determina bebe nia ulun tama ona iha PAP ou
knotak Pelvis ka Seidauk.
Leopold IV : atu determina bebe nia ulun tun tiha ona sedauk iha
knotak pelvis area kabun ka abdominal nian.
TBJ (estimasaun pezu feitu) (30-12x155) : 2. 790 grama
FKF : 135x/minutu
Palpasu extremidade : inferior laiha oedema,Laiha varices
Perkusaun /periksa ketuk : diak (+)
Ezaminasaun jenitalia extrena : laiha oedema no varises iha mukus
kahur ho ran iha Vagina.
Anus : laiha hemoroid
Ezaminasaun interna: dilatasaun 2 cm dexida 3/5 likidu amiotiku,
se iha apresentasaun ho ulun,estasaun -3.
5. Ezaminasun komplementariu
Hemoglobina: 14,9 gr/ml
Grupu ran: ran A+
Proteina urina : la halo teste
Glikosa urina: la halo teste

31
Ezaminasaun complementary :
USG data : 02-10-2022 Resulted : Diak

1. ANALIZA DADUS
a. Diagnostiku obstetriku : Kuidadus obstetrikus ho inan
Inpartu Preterminu bá Sra. J.T, idade 29 anos, idade
Jestasionál 26 semanas G1,P0,A0
b. Problema: Idade Jestasional Menus husi 37 semanas

2. DIÁGNOSTIKU POTENSIAIS
a. Ba Inan : Bele Akontese Partu Sedu
b. Ba Bebe : Bele akontese mikonium,hipotermi, bele
akontese bebe moris ho kondisaun preterminu.
3. ANTISIPASAUN PROBLEMAS /ASAUN IMEDIATU
Halo kolaborasaun ho parteira no Doutor/a.

4. PLANU

Data : 13-10-2022 Horas : 08.30 OTL Pm

NO Planu Razaun

1 Fo hatene resultadu Atu nune’e familia bele hatene


ezaminasaun fisiku ba inan kondisaun inan ho oan
nia familia

2 Fo hatene kondisaun fetu Atu nune’e familia bele hatene


nian ba nia familia kondisaun inan nian

3 Imforma ba inan no fo Atu nune inan bele komprende no


esplikasaun ba familia sei familia mos bele satisfeito
tau kanula para monta soru

32
4 Fo promosaun no edukasaun Atu nune inan bele hatene no aplika tuir
ba inan no familia kona-bá
oinsa bele fo susu ben
exklusivu ba bebe durante
fulan neen no kontinua too
tinan rua

5. IMPLEMENTASAUN
Data : 13-10-2022 Horas : 09.00 OTL PM
1. Fo hatene resultadu ezaminasaun fisiku ba inan nia familia
katak kondisaun inan nian em jeralmente di’ak hotu no
hatudu sinais vitais ne’ebé di’ak, TA : 120/80 mmhg,
temperatura 360C, frekuensia cardiaca 68x/minutu,
frekuensia respiratoriu 18x/minutu, nafatin fo hanoin
presisa han hahan ne’ebé ho nutrisaun di’ak no presisa
deskansa barak.
2. Fo hatene kondisaun bebe nian ba nia familia katak
kondisaun bebe ladun normal tambá ho kondisaun
prematur.
3. Imforma ba inan no fo esplikasaun ba familia sei tau kanula
para monta soru, Soru RL 500 ml 14 tpm.
4. Fo promosaun no edukasaun ba inan no familia kona-bá
oinsa bele fo susu ben exclusivo ba bebe durante fulan neen
no kontinua too tina

6. AVALIASAUN

Data : 13.09.2022 Horas : 10.00 OTL PM

33
1. Inan hatete katak nia komprende ona kona-bá nia
kondisaun jeral la dun di’ak. Inan no familia komprende no
simu kondisaun bebe nian.
2. Inan no familia kolabora ho parteira atu monta soru.
3. Inan no familia komprende esplikasaun husi parteira kona-
bá fo susuben exklusivo ba bebe.
4. inan no familia komprende kona-bá oinsa bele fo susu ben
exclusivo ba bebe durante fulan neen no kontinua too tinan
rua.

34
KAPÍTLU IV

RESULTADU PESKIZA NO DISKUSAUN

4.1 Investigasaun

Tuir Investigasaun ne’ebé peskizadora halo hatudu ho sinal likidu sulin

uitoan-uitoan husi vazina ho karakter oin kamutis no liman kor mean, be doko

foer iha vagina barak, kabun kidun moras, bebe nia fuan baku lalais, nu’udar

sinais infeksaun ne’ebe akontese (Ranzog, 2021).

Korespondensia ho resultadu estudu kazu hatudu sinais kabun kidun

moras, likidu tutu uitoan-uitoan, husi ne’e hatudu katak realidade akontese

duni tuir konseitu teoria ne’ebe mensinadu iha leten. Mezmu sinkronizasaun

ne’e parte balu deit maibe iha korespondensia entre teoria no realidade.

4.2 Identifikasaun Diágnosa Potensial

Prosesu desenvolvimentu siensia parteira iha aspektu desenvolvimentu

diágnosa parteira nian iha avansu boot tebes husi tempu ba tempu até ohin

loron (Vaney, 2018).

Tuir matenek nain ka sientista ida ho naran Nita Norma ho Mustika iha

tinan 2017 liu ba argumenta katak problema potensial bazeia ba

kompleksidade problema agora atu antisipa ka prevene overdistensia.

Liu husi estudu kazu ida ne’e hakerek nain komesa identifika diagnosa

parteira ho inan ho idade 29 anus G1 P0 A0 idade jestasional 26 semanas ho

ruptura membrana sedu no diágnosa potensial infeksaun (Fiber) no mos fetal

35
distress. Hare katak esplikasaun teoria klaru teb-tebes no koalia ona iha tempu

naruk nia laran liuhusi avaliasaun ka argumentu sientifika oioin hodi hare nia

sustentablidae atu konverse mundu akademika sira, entretantu liga ba estudu

kazu iha korespondensia ne’ebe klaru teb-tebes katak teoria teoria nune’e sei

merese duni eziste no iha terrenu ka kazu real sira iha pratika parteira.

4.3 Antisipasaun Problema

Tuir Vaney, 2017 katak wainhira presisa asaun emergensia sira iha

ne’ebe parteira tenke lalais hodi salva vida inan no oan.

Asaun antisipasaun nu’udar meius prinsipal mos hodi bele salva

lalais inan no oan iha peride partu nian. Estudu kazu ne’e hakerek nain uja

maneira asaun lalais hodi halo kolaborasaun ka konsulta ho doutor iha

momentu ne’eba tan ne’e hare katak iha konkordansia entre teoria ne’ebé

mensiona iha leten ho asaun antsipasaun estudu kazu.

4.4 Avaliasaun Nesesidade

Interpretasaun ba dadus ne’ebe kolleta ona ka foti ona hanesan pasu

daruak nian iha prosesu asaun parteira tuir padraun komum. Nune’e bele

dehan katak aumenta husi dadus bazika ho topikal hodi halo analize dadus ba

problema ka diagnosa espesifiku ne’ebé identifika ona husi parteira sira

(Varney, 2017).

Formulasaun diágnosa parteira bazeia ba analize dadus ne’ebé rekolla tiha

ona no halo tuir GAP ne’ebé pasiente enfrenta ka kondisaun psikolojiku

ne’ebé iha asaun parteira tuir kna’ar parteira nian no nesesidade pasiente,

(IBI. 2018).

36
Kondisaun realidade tuir estudu kazu ne’e indika ona inan ho diágnosa :

Sra. J.T ho idade 29 anos G1 P0 A0, idade jestasional 26 semanas ho ruptura

membrana sedu, nesesidade imformasuan kona-bá kondisaun inan ho bebe,

oinsa ho pozisaun toba (toba sorin karuk), deskansa no konrtinua han hemu ho

nune’e iha relasaun ho sinkronizasaun argumentu iha termus teoria no mos

kazu realidade iha estudu ida ne’e, indika katak razaun no komponentes

padronizadu no teoriakamente komfirmadu duni iha kestaun realidade, nune’e

laiha difrensia entre parte rua.

4.5 Planeamentu ba kuidadu parteira

Avaliasaun baseia ba konseitu Varney, 2017 katak wainhira presisa asaun

emergensia sira iha ne’ebé parteira tenke lalais hodi slava vida inan no oan.

Plano presisa iha konkordansia entre parteira no pasiente atu nune’e bele

efektivu liu tan husi parte rua tamba plano ida ne’e pasiente mak sei

implementa iha tempu ikus mai.

Asaun komprensivu liu husi fornese im formasaun, orientasaun no hanorin

ba pasiente konaba kuidadus saude ne’ebé presisa ka nesesita.

4.6 Jestaun ka implementasaun ba kuidadu parteira

Implementasaun : parteira presisa halo kolabosaun di’ak ho médiku atu

halo planu no asaun ne’ebé komprensivu no kolaborativu no avalia hodi

hatene ninia efeitu kuidadus hodi singkroniza planu asaun tuir mai.

Estudu kazu ne’e hatudu katak peskizadora antisipa mosu problema seriu

seluk ba inan ho nune’e presisa iha kolaborasaun diak no presisa konsulta ho

37
mediku konaba situasaun real hodi foti desizaun imediatu, Hakerek nain mos

koko trasa plano asaun hanesan : Esplika resultadu ezaminasaun ba inan ;

Esplika ba inan katak presisa deskansa iha bedress, tenke toba rai sorin karuk

no presisa konsumu hahan ne’ebé ho nutriente barak, esplika mos ba familia

fo nafatin motivasaun no koko fo suportasaun ne’ebé makas, observasaubn

sinais vitais inan nian no koko kontarasaun inan nian no koko no rona bebe nia

korasaun, vital movimentu no halo observasaun ba prosesu partu tomak,

kolabora ho doutor kona-bá kontinuasaun ba tratamentu.

Desenvolvimetu asaun komprensivu ne’ebé define iha etapa antes no mos

antisipa diagnosa no problema obstetrisia ho komprensivu bazeia ba

rasionalidade asaun ne’ebé relevante teb-tebes no tuir lolos nia kondisaun no

situasaun bazeia ba analize no asaun ne’ebé lolos no nu’udar parteira bele

hala’o.

4.7 Avaliasaun

Halo avaliasaun efektivu ho kuidadu ne’ebe fornese ona, asaun hirak

ne’ebe responde tuir nesesidade ne’ebe identifika ona iha problema

diagnostiku.

38
KAPÍTLU V

FINAL

5.1 Konkluzaun

Estadu kazu ho tópiku kuidadus parteira ba inan isin rua J.T ho

ruptur membrana sedu iha sala maternidade hospital nasional guidu

valadares. Estudu kazu ne’e dezainu kualitativu narativu ho nia objektivu

jeral: atu atinje susesu husi kuidadus parteira nian ba inn isin rua ne’ebé ho

ruptur membrana sedu iha HNGV no objektivu espesifiku : konkluzaun

ikus maka:

a. Iha dadus báziku hetan Sr/a ho naran J.T, idade 29 anus, hela

iha Comoro nivel edukasaun Liciensatura.Dadus subjektivu

hatudu katak Senora mai ho razaun kanotak moras likuidu

turun uituan-uituan atu partus, istoria moras antesidente laiha.

Dadus objektivu hatudu sinais vitais hanesan 115/70 mmHg

pulsu 79x/minutu temperatura 36,50crespiratoriu 18x/minutu.

b. Iha etapa II depois de analiza dadus hakerk nan deside senora

refere ho diagnostika G1P0A0 idade jestasioál 26 semanas ho

ruptur membrana sedu.

c. Asaun imediatu ne’ebé hakerek nain halo maka kolaborasaun

ho doutor halo keep kanula DO CBC CROSMACTH,AMPI

2grIV/STAT,MISO 1/4NTAB PER VAGIN A/STAT.

39
d. Planu ne’ebé hakerek nain foti maka: fo atendimentu tuir

necesidade Sr/a J.T no fo obserba kondisun estadu kazu hala’o

iha sala maternidade HNGV husi loron 13 to’o 19 fulan

outubru tinan 2022. Inan ho idade 29 anus nivel edukasaun

Licienatura, isin rua dahuluk profisaun dona da casa. Husi

kolektu dadus detekta sinain no sintoms hanesan kabun kidun

moras, likidu turu uituan-uituan, forma diágnos parteira nian

mak G1P0A0 idade jestasionál 26 semanas ho ruptur sedu

mebrana sedu ho diágnosa potensial infeksaun (fiber) no mós

fetal distres. Peskizadora antisipa mosu problema seriu seluk bá

inan maka halo kolaboraaun/konsulta ho doutor hodi foti asaun

imediatu no esplika ba inan katak isin rua tenki termina ho

lalais; esplika bá inan katak tenke deskansa iha fatin (bedreast);

esplika bá inan toba sorin karuk, esplika bá inan tenke han

hemu; esplika bá familia fo motivasaun bá inan; observasaun

sinain vitais inan, kontrasaun, DJ, fital movimentu; halo

observasaun prosesu partus; kolaboraaun ho doutor fo aimoruk

tuir necesidade. Avaliasaun hatudu katak inan senti tauk uituan

tambá moras kabun kidun hala’o to’o kotuk laran.

5.2 Rekomendasaun

Hakerek nain hato’o rekomendaaun relevante sira hanesan tuir mai ne’e:

5.2.1 Lideransa Hospital nasional guidu valadares (HNGV)

40
Bá HNGV espesialmente ba sala maternidade atu bele halo

melhoramentu diak liu tan ba kuidadus parteira nin ba inan sira

ne’ebé mai ho problema ruptur ho membrana sedu iha futuru oin

mai.

5.2.2 Bá Pasiente

Bá pasiente no familia sira sekarik iha problema

relasiona ho ba inan isin rua bemanas nakfakar sedu ka

moras ne’ebé kauza bá inan hodi bele fo perigu bá inan no

bebe di’ak liu lalis kedas bá fasilidade saúde hodi hetan

tulun sedu.

5.2.3 Bá Institutu Superior Cristal (ISC)

Sujere iha futuru halo melhora di’ak liu tan iha

processu orientasaun monografia bá estudante sira no mós

aumenta tan referensia nian bele hodi apoiu estudantes no

docenti sira iha processu hakerek monografia iha futuru

di’ak liu tan.

5.2.4 Bá hakerek n ain sira tuir mai

Husu bele aumeta tan monografia ne’e atu bele sai

referensia ida ne’ebé di’ak no apropriadu bá estudante sira

hutu iha cristal.

5.3 Sujestaun

Hakerek nain nafatin husu ita atu kooepera hodi halo diak liu tan

relatoriu Sientifiku ida ne’e diak liu tan iha futuru, Relatoriu Sientifiku ida

41
ne’e Seidauk los liu tamba ne’ebe nu’udar jerasaun foun no futuru

Institutu Superior Cristal Ne’ebe durante ne’e hakna’ar an nu’udar familia

ida mai ita hotu hotu fo liman ba malu hodi hi’it sae Almamter Institutu

Superior Cristal Iha futuru.

42
BIBLIGRÁFIA

Atom, E, (2015), Hubungan Pre-Aklampsia Berat dengan terjadi prematuritas


pada bayi yang lahirkan di RSUD Dr. Soetomo Surabaya pada bulan Januari
2014 sampai dengan july 2014, Naskah Publikasi.

Asrinah,2010,Konsep Kehamilan,Yogyakarta : Graha Ilmu.

Soeparman, Surianty. 2018, Konsep Kebidanan, Jakarta : EGC

Ambarawati, R.E., (2018), Asuhan Kebidanan (Nifas,) Yogyakarta : Mitra


Cendiaka.

Prawirohardjo,S (2018), Ilmu Kebidanan Edisi 2: Jakarta : Bina Pustaka.

Saifuddin, Abdul Bari, 2018, Buku Ilmu Kedokteran, Sarwono Prawirohardja.

Mami, dan Kuku rahardj, 2018,Asuhan Neonatus,Bayi Balita dan Anak Pra-
Sekola, Yogyakarta : Pustaka Belajar,

Varney, Hellen.1997, Buku Ajar Asuhan Kebidanan. Jakarta, Salemba Medikal.

Notoadmojo,S.,2020. Metode Penelitian Kehamilan,Jakarta : Ringka Cipta.

Yanti, 2018, Buku Ajar Asuhan Kebidanan Persalinan, Yogyakarta : Pustaka


Rihama.

Siti Bindiyah,2014 Buku kehamilan,Persalinan ꝸ Gangguan Kehamilan.

Sri Astuti,Ari Indra Susanti, Rani Nurparidah,Ariyati Mandiri 2017 buku Asuhan
Ibu dalam masa kehamilan,(internet) asesu iha 26-09-2022

Everret,Suzane. 2017. Buku Saku kontrasepsi dan Kesehatan seksual


Reproduksi.Jakarta: EGC.

43
Handayani S.2010. Buku Ajar Pelayanan Keluarga Berencana.Yogyakarta :
Pustaka Rihama.

44

También podría gustarte