Documentos de Académico
Documentos de Profesional
Documentos de Cultura
Kapítulu V – Inspesaun......................................................................................................... 22
Regulamentu idane’e, ho hanoin atu materializa norma no dispozisaun jerál sira Dekretu-Lei
no. 1/2012, 1 Fevereiru nian, kona-ba hala’o Atividade Downstream iha Timor-Leste, hatuur
prinsípiu ho kondisaun sira ne’ebé tenke halo-tuir atu bele harii no opera Postu ba
Abastesimentu Kombustível.
Ho Regulamentu idane’e hetan aprova, ANP bele kaer ona iha liman, instrumentu ida, legál
no nesesáriu atu nia bele halo jestaun didi’ak ba prosedimentu hodi avalia instalasaun sira
orasne’e iha ona, instalasaun Postu ba Abastese Kombustível foun sira, ba renova ka altera
Postu Abastesimentu ne’ebé iha ona, nune’e mos sira-nia Operasaun, atubele asegura padraun
saúde, seguransa, kualidade no ambiente hodi apoia dezenvolvimentu Atividade Marketing
ba Setór Downsream, iha Repúblika Demokrátika Timor-Leste.
Nune’e, tuir termus artigu 7, no. 2 alínea b), c), Dekretu-lei no. 1/2012, 1 Fevereiru nian,
Konsellu Diretivu ANP aprova Regulamentu tuir-mai:
KAPÍTULU I
DISPOZISAUN JERÁL
Artigu 1
(Definisaun)
1. Espresaun sira, termu no konseitu sira, uza iha Regulamentu idane’e no hetan defini
iha artigu 2 iha Dekretu-Lei no. 1/2012, 1 Fevereiru nian, iha signifikadu hanesan ho
sira-ne’ebé diploma ne’ebá fó.
2. Maski hatete iha númeru kotuk, ba Regulamentu idane’e, termu sira tuir-mai sei iha
signifikadu hanesan hatudu iha kraik:
a) “Asesus”: signifika dalan ba veíkulu sira atu tama ka sai hosi Postu ba
Abastesimentu Kombustível sira;
b) “Área Armazenajem GPL Engarrafadu”: signifika fatin iha ar livre ka divizaun
ruma taka iha Postu ba Abastesimentu Kombustível nia laran, ho sinál momoos no
hetan proteje didi’ak no hetan lisensa hosi ANP, atu rai GPL iha botir;
c) “Área ba Trasfega Kombustível”: signifika área ba veíkulu-sisterna atu para
bainhira hala’o transfega Kombustível Líkidu hodi halót iha Postu ba
Abastesimentu Kombustível;
d) “Área Sensível”: signifika área ne’ebé tanba ninia boot ka uzu bele atrapalla ka
hamosu perigu ba veíkulu sira-nia sirkulasaun, hanesan parke estasionamentu
besbesik malu ho resintu desportivu, ba espetákulu no kulturál, fatin komersiál sira,
sentru komersiál no seluk hanesan, inklui asesu eskluzivu ba estrutura sira temi iha
kotuk, nune’e mos parke estasionamentu públiku ka privadu sira ho kapsidade
boot-liu veíkulu 50, la sura ho estasionamentu iha estrada ka dalan públiku sira;
e) “Asistente Abastesimentu”: signifika ema ne’ebé halo abastesimentu ba veíkulu
automóvel, marítimu, aéreo sira;
Página 3 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
f) “Atividade Komplementár”: signifika atividade sira ne’ebé mos hala’o daudaun iha
Propriedade Postu ba Abastesimentu Kombustível nia Baliza laran, hodi
komplementa oferta Kombustívei Likidu no Likefeitu, hanesan fa’an produtu seluk
no presta servisu balu ba kondutór sira, ba pasajeiru no veíkulu sira, hanesan mos
produtu seluk prosesadu hosi ka kahur ho Petróleo Brutu no Kondensadu (i.e. GPL
engarrafadu, Lubrifikantes ka seluk), sasán ba veíkulu automóvel sira (i.e. pneus,
batería ka pesa seluk), servisu ba mekánika no unidade fase kareta, loja
konveniénsia, restaurante no atividade komersiál seluk;
g) “Autogás”: signifika dezignasaun baibain ba GPL bainhira uza hanesan
Kombustível iha kareta ho motór kombustaun interna, nomos iha ekipamentu ho
uzu estátika;
h) “Bokál ka Válvula Enximentu”: signifika ekipamentu uza iha operasaun transfega
Kombustível hosi veíkulu-sisterna ba Postu Abastesimentu Kombustível nia
Rezervatóriu Armazém;
i) “Bomba Kombustível”: signifika ekipamentu ne’ebé hasai no sukat Kombustível
Líkidu ka Likefeitu hosi Postu Abastesimentu Kombustível nia Rezervatóriu
Armazém hodi hatama iha veíkulu sira-nia depózitu Kombustível;
j) “Kaixa”: signifika ema ne’ebé hala’o servisu ligadu ho pagamentu Kombustível
no Atividade Komplementár sira;
k) “Kaleira”: signifika bee-dalan ka kanál ne’ebé uza hodi hamamuk líkidu hosi
pontu ruma;
l) “Kombustível Likefeitu”: signifika Kombustível sira seluk ba motór, prosesa no
kahur hosi Petróleu Brutu ka Kondensadu, inklui GPL, likefeitu hodi bele abastese
veíkulu sira ho motór kombustaun interna, hanesan veíkulu automóvel, marítimu
no aéreo;
m) “Kombustível Líkidu”: signifika sira tipu gazolina, kerozene, gasóleo no
Kombustível seluk ba motór, prosesa no kahur hosi Petróleo Brutu no Kondensadu,
ba veíkulu ho motór kombustaun interna, hanesan veíkulu automóvel, marítimu no
aéreo, nomos Biokombustível sira;
n) “Kompresór Anin”: signifika kompresór ne’ebé foti anin ho presaun hanesan ho
presaun atmosférika, no fo-fila ho presaun aas-liu;
o) “Edifísiu Komplementár”: signifika edifísiu ida iha Propriedade Postu
Abastesimentu Kombustível nia Limite laran hodi hala’o Atividade Komplementár
ida, ka liu ida;
p) “Edifísiu Apoiu”: signifika edifísiu ida iha Propriedade Postu Abastesimentu
Kombustível nia Baliza laran no uza nu’udar apoiu ba fornese Kombustível Líkidu
no Likefeitu, Atividade Komplementár ba veíkulu sira, utente no pasajeiru sira,
sira-nia armazenajem, nomos ba administrasaun no jestaun;
q) “Edifísiu Integradu”: signifika edifísiu ida iha Propriedade Postu Abastesimentu
Kombustível nia Baliza laran no integra atividade sira hosi Edifísu ba Apoiu no
Edifísiu Komplementár;
r) “Edifísiu Públiku”: signifika edifísiu ida iha liur ba Propriedade Postu
Abastesimentu Kombustível nia Limite, ne’ebé hala’o atividade ba públiku tomak
ka ba grupu ruma, hanesan ospitál sira, eskola, muzeu, sinema, otél, sentru
komersiál, supermerkadu, terminál pasajeirus, transporte públiku no iha fatin sira-
ne’ebé, baibain, ema barbarak hasoru malu iha ne’ebá;
s) “Edifísiu Rezidensiál”: signifika edifísiu ida lokalizadu iha Propriedade Postu
Abastesimentu Kombustível nia Limite liur, no ba ema atu hela permanente ka
temporáriu de’it;
t) “Edifísiu Uzadu”: signifika edifísiu ka instalasaun ida, iha liur ba Propriedade
Postu Abastesimentu Kombustível nia Limite, uza ba halo atividade profisionál,
Página 4 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
iha fatin espesiál, tan motivu ligadu ba rekizitus no kondisaun espesífika merkadu
nian;
nn) “Postu Rodoviáriu ba Abastesimentu Kombustível”: signifika fatin ne’ebé inklui,
iha ninia baliza laran, infraestrutura ne’ebé presiza hodi bele abastese veíkulu
rodoviáriu sira ho Kombustível Líkidu no Likefeitu;
oo) “Postu Abastesimentu Kombustível ba Aeronave”: signifika fatin ne’ebé inklui,
iha ninia baliza nia laran, infraestrutura tomak ne’ebé presiza ba abastese
aeronave sira ho Kombustível Líkidu no Likefeitu;
pp) “Primeirus Sokorrus”: signifika hala’o kuidadu primeiru ba moras ka kanek
ruma;
qq) “Projetu”: signifika planu no projetu ho detalles ba harii estrutura no tau
ekipamentu ba Postu Abastesimentu Kombustível ida;
rr) “Rekuperasaun Vapór”: signifika prosesu rekupera vapór hosi Kombustível
Líkidu, atu sira labele halai ba atmosfera, ho objetivu atu hatún suar aat, no bele
esplozivu no halo poluisaun;
ss) “Rekerente”: signifika ema-singulár ka ema-koletiva ida ne’ebé hato’o rekerimentu
formál ka husu ba ANP atu fó autoriza ka aprova Lisensa;
tt) “Rezervatóriu ba Armazenajem”: signifika resipiente espesiál ba armazena (rai)
Kombustível iha Postu Abastesimentu Kombustível;
uu) “Respiradór”: signifika kanu ka tubajem ne’ebé liga Rezervatóriu Armazém iha
rai-leten nia tutun;
vv) “Self-Service”: signifika servisu ne’ebé konsumidór ka utente sira halo rasik
abastese sira-nia veíkulu, mesmesak ka ho autoriza;
ww) “Servisu Atendimentu”: signifika servisu ne’ebé mak asistente halo;
xx) “Sistema Tratamentu Bee”: signifika sistema ka prosesu ne’ebé altera bee
reziduál sira-nia karaterístika hodi bele kumpri padraun ba efluente (fakar bee);
yy) “Válvula Botir Gás nian”: signifika válvula ne’ebé mak tau iha Botir atubele
husik eh la-husik GPL liu hosi ne’e;
zz) “Vias Públikas”: signifika kualkér tipu via sirkulasaun, hanesan, estrada urbana
ka rurál sira, bee dalan no via féerea, ho esepsaun ba sira-ne’ebé hela iha Postu
Abastesimentu Kombustível nia lutu laran;
aaa) “Zona Protesaun”: signifika zona iha Zona Seguransa nia liur, iha-ne’ebé
asidente bele mosu, maibé la’os iha kondisaun servisu normál nia laran, mistura
inflamável ka esploziva vapór ka gás sira hosi hidrokarbonetus ho ar; no
bbb) “Zona Seguransa”: signifika área ida ne’ebé tenke kumpri rigorozu medidas
prekausaun ba risku, hodi bele evita risku, tan formasaun mistura inflamável ka
esploziva vapór no gás hosi hidrokarbonetus ho ar.
Artigu 2
(Objetu)
Regulamentu idane’e hatuur prinsípiu, regra no kondisaun oioin, ne’ebé tenke halo tuir,
atubele harii no halo Operasaun Postu Abastesimentu Kombustível iha Territóriu tomak
Timor-Leste nian.
Página 6 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
Artigu 3
(Ámbitu aplikasaun)
Página 7 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
11. Hafoin hetan aprova hosi ANP, Espesifikasaun Téknika ba Postu Abastesimentu
Kombustível tenke hatama hamutuk ho Regulamentu idane’e hanesan Aneksu, ne’ebé
bele hetan altera hosi ANP sein presiza halo altera ba Regulamentu tomak.
KAPÍTULU II
PRINSÍPIU JERÁL BA INSTALAPOSTU ABASTESIMENTU KOMBUSTÍVEL
SEKSAUN I
FATIN, PROJETU NO LISENSIAMENTU
Artigu 4
(Aprovasaun ba fatin)
1. Atu aprova fatin ba Postu Abastesimentu Kombustível foun ka iha-ona sei presiza
halo ketketak no molok aprezenta no aprova projetu ida ba harii Postu Abastesimentu
Kombustível.
2. Rekerimentu hodi husu aprova fatin ba Postu Abastesimentu Kombustível foun ka
iha-ona tenke halo hosi preenxe formuláriu inkluídu iha Aneksu I Regulamentu
idane’e nian, ho naran “Rekerimentu ba Aprovasaun Fatin ba Postu Abastesimentu
Kombustível” no hatama iha ANP. Formuláriu ne’e esplika kona-ba sá prosedimentu
mak tenke tuir no sá dokumentus mak presiza hatama hamutuk ho pedidu.
3. Hafoin Regulamentu idane’e hetan publika, operadór ba Postu Abastesimentu
Kombustível sira iha prazu loron 90 (sia-nulu) atu hato’o ba ANP Rekerimentu ba
Aprovasaun Fatin ba Postu Abastesimentu Kombustível. Bainhira Postu
Abastesimentu Kombustível ne’ebé iha-ona la hetan aprova hosi ANP, operadór
presiza hatama ba ANP, ho prazu loron 90 (sia-nulu) hafoin hetan tiha notofika
rekuza hosi ANP atu aprova fatin, projetu ida ho proposta atu adapta postu ne’e tuir
norma fatin nian.
4. Mak operadór la hato’o projetu temi iha númeru anteriór iha prazu refere ka mak
ANP la aprova proposta atu adapta, Postu Abastesimentu Kombustível tenke para
halo servisu iha prazu tinan 2 (rua) nia laran.
5. Mak proposta atu adapta Postu Abastesimentu Kombustível tuir norma sira fatin nian,
hatama tuir númeru tolu artigu idane’e nian, hetan aprova hosi ANP, sei fó ba
operadór prazu tinan 2 (rua) atu nia implementa proposta aprovada. Mak proposta la
implementa iha prazu tinan 2 (rua) nia laran, Postu Abastesimentu Kombustível sei
para kedas hala’o servisu.
6. Rekerimentu ba Aprovasaun Fatin ba Postu Abastesimentu Kombustível sei bele
hatama de’it hosi operadór de faktu ka lisensiadu ida, ba Postu Abastesimentu
Kombustível sira iha-ona, ka hosi sosiedade komersiál sira ho rejistu iha Timor-Leste,
ba Postu Abastesimentu Kombustível foun sira.
7. ANP, hafoin hare’e bá Rekerimentu ba Aprovasaun Fatin ba Postu Abastesimentu
Kombustível, sei informa ba Rekerente, ho hakerek, ninia desizaun, inklui mos
rekizitu, prosedimentu no prazu ba implementasaun.
8. Mak fatin hetan aprovasaun duni, ANP tenke tau karimbu no asina Rekerimentu ba
Aprovasaun Fatin ba Postu Abastesimentu Kombustível iha fatin aprova nian, no
Página 8 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
idane’e ba oin sei vale ona nu’udar Sertifikadu Aprovasaun Fatin ba Postu
Abastesimentu Kombustível.
9. Sertifikadu Aprovasaun Fatin ba Postu Abastesimentu Kombustível no autorizasaun
ne’ebé mak mai iha laran sei mate, karik Rekerente la hatama Rekerimentu ba
Aprovasaun Projetu ba Postu Abastesimentu Kombustível iha prazu hakerek iha
artigu 5, no. 2 nia laran, ka karik liu tiha tinan 1 (ida), ka períodu seluk naruk liu ida-
ne’ebé estabelesidu hosi ANP, hosi loron hato’o Rekerimentu ba Aprovasaun Projetu
ba Postu Abastesimentu Kombustível ho Rekerente la remata implementasaun
Projetu ne’ebé hetan aprovasaun no husu Lisensa, konforme artigu 6.
Artigu 5
(Aprovasaun ba Projetu)
1. Projetu sira ba Postu Abastesimentu Kombustível foun ka iha-ona sei bele hatama ba
análize hafoin hetan tiha Sertifikadu Aprovasaun Fatin ba Postu Abastesimentu
Kombustível.
2. Hafoin emisaun Sertifikadu Aprovasaun Fatin ba Postu Abastesimentu Kombustível,
operadór sira ba Postu Abastesimentu Kombustível foun ka iha-ona sei iha prazu
loron 90 (sia-nulu) atu hato’o ba ANP “Rekerimentu ba Aprovasaun Projetu ba Postu
Abastesimentu Kombustível”, tuir modelu inkluídu iha Aneksu II Regulamentu
idane’e nian, ne’ebé iha esplikasaun kona-ba prosedimentu atu tuir nomos
dokumentus ne’ebé presiza hatama hamutuk, no tenke kumpri integrálmente norma
sira hakerek iha Espesifikasaun Téknika ba Postu Abastesimentu Kombustível.
3. Rekerimentu husu Aprova Projetu ba Postu Abastesimentu Kombustível sei bele
hatama de’it hosi operadór atuál sira, ba Postu Abastesimentu Kombustível sira iha-
ona, no ba sosiedade komersiál sira rejistu ona iha Timor-Leste, ba Postu
Abastesimentu Kombustível foun sira.
4. Postu Abastesimentu Kombustível sira-ne’ebé, oras ne’e iha ona, labele objetu ba
rekualifika, altera ka dezativa iha loron futuru, sein aprezenta uluk projetu espesífiku
ida ne’ebé halo-tuir prosedimentu sira hakerek iha númeru sira kotuk artigu idane’e
nian.
5. Atu sés hosi norma sira mai iha Espesifikasaun Téknika ba Postu Abastesimentu
Kombustível presiza hetan uluk aprovasaun, ho hakerek, hosi ANP no fundamenta ho
dokumentus ne’ebé hatudu katak sei aplika no asegura sei la sés hosi norma hanesan
ka aas liu.
6. ANP, hafoin hare’e tiha Rekerimentu ba Aprovasaun Projetu Postu Abastesimentu
Kombustível, bele husu ba Ema Interesada ne’e atu fó dokumentu seluk tan,
konsidera nu’udar nesesáriu atubele halo avaliasaun ba Rekerimentu ne’ebé mak
hato’o.
7. ANP tenke hasai desizaun kona-ba Rekerimentu ba Aprovasaun ba Postu
Abastesimentu Kombustível iha prazu loron 90 (sianulu) nia laran, hahú sura hosi
loron ne’ebé nia simu dokumentu ikus nia husu, no sei infomra Rekerente ho hakerek
kona-ba ninia desizaun, inklui prosedimentu no prazu atu implementa.
8. Rekerimentu sira ba husu Postu Abastesimentu Kombustível foun sei la simu bainhira
prazu previstu ba implementa Projetu boot liu fulan 6 (neen).
9. Bainhira ANP aprova Projetu ida ba Postu Abastesimentu Kombustível foun ka iha-
ona, nia sei hasai Sertifikadu Aprovasaun Projetu ba Postu Abastesimentu
Kombustível, tuir modelu inkluídu iha Aneksu III ba Regulamentu idane’e.
10. Sertifikadu Aprovasaun Projetu ba Postu Abastesimentu Kombustível no autorizasaun
ne’ebé mak mai iha laran sei mate, karik Rekerente la remata implementa projetu no
husu emisaun Lisensa tuir artigu 6, iha prazu tinan 1 (ida) nia laran, hahú sura hosi
Página 9 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
Artigu 6
(Aprovasaun ba Lisensa)
1. Sei fó Lisensa ba entidade sira iha ona ka sira sei mosu, ne’ebé mak hakarak hala’o
atividade kona-ba Operasaun (halo servisu) ba Postu Abastesimentu Kombustível
no/ka Atividade Komplementár sira, bainhira simu Rekerimentu ne’ebé kumpri
rekizitus mínimu hotu-hotu no prosedimentu previstu iha Regulamentu idane’e no iha
Regulamentu Komplementár sira, no hafoin halao’o tiha inspesaun tuir Regulametu
ANP no. 1/2012 no 2/2012, sira-rua hotu loron 24 Outubru nian, no artigu 37 no 38
Regulamentu idane’e nian, atubele konfirma katak Postu Abastesimentu Kombustível
kumpri, entre buat seluk, ho Projetu aprova hosi ANP tuir artigu 5.
2. Pedidu Lisensa tenke halo-tuir norma sira hakerek iha Regulamentu ANP no. 1/2012,
24 Outubru nian, no Lisensa tenke emite tuir modelu previstu iha Aneksu I Dekretu-
Lei nr. 1/2012, loron 1 Fevereiru nian, kona-ba Setór Downstream.
SEKSAUN II
HARII NO FATIN BA POSTU ABASTESIMENTU KOMBUSTÍVEL
Artigu 7
(Kondisaun Jerál)
1. Sei labele harii Postu Abastesimentu Kombustível iha edifísiu nia okos, laran ka leten,
iha parke estasionamentu subterráneo (rai-okos) ka tipu konstrusaun seluk.
2. Bele harii Postu Abastesimentu Kombustível iha fatin sira la-hó kobertura ka iha
Fatin sira ho Kobertura Simples, salak idane’e nia aas, pelu menus, metru 5 hosi rai
ba leten.
3. Postu Abastesimentu Kombustível hodi fa’an ba Públiku bele harii iha rai Rekerente
nian ka nia aluga, ka iha propriedade seluk ne’ebé harii ona ho direitus fundiárius.
4. Postu Abastesimentu Kombustível ba Konsumu Rasik bele harii iha rai entidade
públika ka privada ne’ebé hakarak esplora Postu Abastesimentu Kombustível sira-nia
propriedade ka sira arrenda, ka iha propriedade seluk iha-ne’ebé harii ho validade
direitus fundiárius no iha-ne’ebé entidade ne’e hala’o atividade atu halo Postu
Abastesimentu Kombustível.
5. Sei labele harii Postu Rodoviáriu Abastesimentu Kombustível foun hodi fa’an ba
Públiku ne’ebé hela besik Postu Abastesimentu Kombustível hodi fa’an ba Públiku
iha-ona, iha raiu 1 Km iha aldeia (suku) ho sidade sira, ho raiu 5 Km ba sira ne’ebé
iha ona besik estrada no raiu 20 Km iha autoestrada sira.
6. Distánsia mínima sira hakerek iha númeru kotuk sei la aplika ba Postu Rodoviáriu
Abastesimentu Kombustível ba fa’an ba Públiku iha ona to’o loron Regulamentu ida
ne’e vigora, la hare’e ba ninia natureza, sei la hare’e mos ba instalasaun foun Postu
Rodoviáriu Abastesimentu Kombustível ba Konsumu Públiku.
Artigu 8
(Asesus)
Página 10 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
SEKSAUN III
KONDISAUN NO REKIZITU MÍNIMU BA INSTALA EKIPAMENTU IHA POSTU
ABASTESIMENTU KOMBUSTÍVEL
Artigu 9
(Regra Jerál)
Página 12 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
Artigu 11
(Bokál ho Válvula Enximentu sira)
Bokál ka Válvula Enximentu sira bele tau iha ar-livre ka iha Fatin ho Kobertura Simples no
tenke mantéin Zona Seguransa ida, tuir saida mak defini iha artigu 22, no. 3 Regulamentu
idane’e nian.
Artigu 12
(Rekuperasaun Vapór)
1. Postu Abastesimentu Kombustível sira tenke iha sistema ba Rekupera Vapór, atubele
rekupera vapór hirak ne’ebé sai hosi Kombustível Líkidu sira bainhira halo transfega
Kombustível hosi veíkulu-sisterna ba Rezervatóriu Armazenajem sira.
2. Tubajem ba Rekupera Vapór tenke iha válvula ida bele namlele ne’ebé sei taka netik
líkidu ruma atu tama.
3. Válvula flutuadora ne’e sei la presiza karik tubu ba rekupera vapór, sira liga malu iha
fatin aérea (fatin aas), ho naruk hosi rai boot-liu jeratríz, aas-liu rezervatóriu veíkulu-
sisterna nian.
Artigu 13
“(Pump Island)”
1. Bomba Kombustível sira tenke hetan proteje hasoru veíkulu shoke-malu, ho instala
sira iha “Pump Island” protejida, ho karaterístika hanesan tuir-mai:
a) “Pump Island” nia aas minimu 0,15 m no luan minumu 1,20 m; ka
b) Tenke iha separadór besi ka pilár protesaun haleu ho aas minimu 0,20 m, harii
ho forma atu asegura distánsia entre ekipamentu ho veíkulu sira ne’ebé simu
kombustível, minimu 0,50 m.
2. “Pump Island” sira tenke haleu ho Zona Seguransa no Zona Protesaun, atubele garante
seguransa ba ema-sira no sasán durante uza.
3. “Pump Island” sira labele harii iha edifísiu sira-nia okos.
4. Distánsia entre “Pump Island”s minimu metru 6 (neen).
5. Distánsia minimu entre kualkér “Pump Island” ho Postu Abastesimentu nia
Propriedade nia Baliza ka ho kualkér Edifísiu Rezidensiál, ba Apoiu, Komplementár,
Integradu ka Uzadu mak metru 4 (haat).
6. Distánsia minimu entre kualkér “Pump Island” ho Edifísiu Públiku mak metru 10
(sanulu).
7. Distánsia minimu entre “Pump Island” ho Área Sensível ruma mak metru 25 (ruanulu
resin lima).
8. “Pump Island” sira ba Autogás tenke iha fatin ketak hosi “Pump Island” sira atubele
fornese Kombustível Líkidu seluk.
9. Kanu hotu-hotu no tubu sira hotu iha Bomba Kombustível no “Pump Island” ba
Autogás sira-nia baze, ne’ebé ligadu ba Rezervatóriu Armazenajem Autogás tenke
inklui aparellu ne’ebé bele taka dalan ba gás atu halai-sai, karik ekipamentu hosi rai
sai tanba hetan kolizaun ho veíkulu ruma.
Página 13 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
Artigu 14
(Bomba ba Kombustível)
1. Bomba ba Kombustível atu instala iha “Pump Island” idaidak tenke kumpri ho norma
indústria sira nebe hetan rekoñese internasionál ne’ebé refere iha Espesifikasaun
Téknika ba Postu Abastesimentu Kombustível ka, karik norma hirak ne’e laíha ka
ekipamentu la kumpri ho norma, sira presiza hetan aprova prévia, formál no espresa
hosi ANP.
2. Bomba Kombustível sira atu instala iha “Pump Island” idaidak tenke iha medidór
volumétriku ba konsumu, ho esepsaun ba Bomba Kombustível iha Postu
Abastesimentu Kombustível ba Konsumu Rasik, ne’ebé bele iha medidór akopladu
(belit) ba Rezervatóriu Kombustível bainhira sira ne’e Rezervatóriu Kombustível iha
Superfísie. Tintinan Bomba Kombustível sira tenke hetan kalibra hosi ANP no tuir-
mai seladu (taka-metin) atu ema labele halo adultera.
3. Bomba Kombustível sira atu instala iha “Pump Island” sira tenke iha sistema
bombajem inkorporadu ka iha distánsia, no sistema hidráuliku bele sentralizadu.
4. Bomba Kombustível sira ba Autogás tenke lokaliza iha “Pump Island” ketak ho
Bomba Kombustível sira ba fornesimentu Kombustível Líkidu seluk.
Artigu 15
(Kompresór Anin)
1. Fatin sira ne’ebé tau Kompresór Anin bá, tenke harii ho forma atu minimiza risku ba
sobretensaun mai-hosi movimentu livre la permitidu ka produsaun forsa boot-liu,
hanesan nu’udar ezemplu iha flanje, ligasaun, kompensadór, mangeira ka tubu
fleksível, liu hosi rekursu ba meiu adekuadu ba kontrolu, hanesan mekanizmu ba
apoiu, reforsu, ankorajem, aliñamentu no pré-esforsu.
2. Ekipamentu tenke instala iha fatin izoladu, iha fatin luan, ho arejamentu no naroman
di’ak, no mekanizmu komandu no kontrolu sira tenke instala ho forma atubele iha
asesu lais no fásil. Mekanizmu kontrolu sira temi iha ne’e tenke hetan proteje hasoru
asionamentu asidentál.
Artigu 16
(Sistema Tratamentu Bee)
Artigu 17
(Kaleira, Grella no Sumidouru)
Kaleira, Grella no Sumidouru tenki iha fatin apropriadu, ho boot adekuadu, barak sufisiente
no ho rezisténsia apropriada ba sira-nia propózitu.
Artigu 18
(Kaixa Vizita)
1. Kaixa Vizita hodi tama iha Rezervatóriu Armazenajem tenke pre-fabrikadu, la husik
bee liu ka ho drenajem adekuada.
2. Kaixa Vizita sira-nia matan tenke iha rezisténsia adekuada ba karga ne’ebé ita hanoin
sira sei presiza tahan.
SEKSAUN IV
KONDISAUN NO REKIZITU MÍNIMU ATUBELE HALA’O ATIVIDADE
KOMPLEMENTÁR IHA POSTU ABASTESIMENTU KOMBUSTÍVEL
Artigu 19
(Regra Jerál)
Artigu 20
(Fornesimentu GPL Engarrafadu iha Postu Abastesimentu Kombustível)
1. Botir GPL Engarrafadu tenke rai iha Área Armazenajem GPL loloos, harii tuir norma
sira hakerek iha Espesifikasaun Téknika ba Postu Abastesimentu Kombustível ka ho
planu hetan aprova uluk hosi ANP.
2. Área sira ba Armazenajem GPL Engarrafadu tenke kumpri ho rekizitu sira tuir-mai:
(b) nu’udar regra, kabina tenke halo hosi kaixa kuadradu ho 40mm no 25mm, solda
metin no hó besi ho ángulu ho 40mm no 25mm, apoiadu ain plaka kuadrada ho
150mm ka iha rodíziu nylon ho diámetru 250mm;
(c) prateleira besi-asu tenke halo no instala atu labele retéin udan been;
(d) armasaun tenke taka ho rede asu, atu kabina hetan proteje hasoru asesu la-
autorizadu no atu vandalizmu. Tama-fatin (sira) tenke taka, di’ak liu ho kadeadu;
(e) kabina tenke rai iha ar-livre ho pavimentu simentu ka iha solu kompaktadu,
niveladu, no tenke halo-tuir distánsia sira tuir-mai, ne’ebé aplika ba rai Garrafa
GPL ein jerál (to’o kapsidade totál 400Kg) iha Postu Abastesimentu Kombustível
nia baliza laran:
(i) Metru 7,5 ba Rezervatóriu Armazenajem, ba Respiradór sira no ba Bokál
ka Válvula Enximentu sira;
(ii) Metru tolu ba Bomba Kombustível no Bomba Autogás no ba Kaixa Vizita;
(iii) Metru 2 ba abertura iha edifísiu (odamatan, janela, etc.), ba kaleira no
valeta sira;
(iv) Metru 1 ba extrema, ba edifísiu, fonte ignisaun fiksu no ba veíkulu
automóvel sira;
(f) Kabina tenke tau iha fatin ho ventilasaun hodi labele prejudika dalan ba
evakuasaun kualkér edifísiu ka instalasaun sira besbesik; no
(g) Bainhira presiza, kabina tenke hetan proteje hasoru impaktu mai-hosi veíkulu
sira, ho lansíl ida ka barreira seluk fiksa adekuada.
4. Norma téknika espesífika kona-ba, entre aspetu sira-seluk, kalibrajem Botir GPL
Engarrafada, bele sai objetu ba Regulamentu ketak autónomu ANP hakerek no
disponibiliza, ne’ebé bele mos adopta norma internasionál sira ba idane’e.
KAPÍTULU III
ZONA BA SEGURANSA NO PROTESAUN
Artigu 21
(Jerál)
Zona sira ba Seguransa no ba Protesaun hetan defini atu funsiona hanesan referénsia ba
prosedimentu sira seguransa nian, presiza halo-tuir iha Operasaun Postu Abastesimentu
Kombustível.
Artigo 22
(Zona ba Seguransa sira)
4. Zona Seguransa ba Bokál ka Válvula Enximentu sei bele aplika durante operasaun
transfega Kombustível Líkidu no Likefeitu hosi veíkulu-sisterna ba Rezervatóriu
Armazenajem de’it.
5. Zona Seguransa ba Respiradór ba Kombustível Líkidu korresponde ho área haleu nia,
sukat hosi ninia ulun to’o 1,50 m ba diresaun hotu-hotu.
6. Respiradór ba Kombustível Líkidu ninia aasminimu metru 4 (haat) sukat hosi rai nia
hatuur ba.
7. Baliza iha fatin-liur ba Zona Seguransa tenke iha sinalizasaun iha pavimentu ho liña
sólida ho kór kinur ho luan minimu 10 cm, ho ninia limite hosi-liur koinsidi ho Zona
Seguransa nia limiti-liur.
Artigu 23
(Zona ba Protesaun)
KAPÍTULU IV
PRINSÍPIU JERÁL BA OPERA POSTU ABASTESIMENTU KOMBUSTÍVEL
Artigu 24
(Jerál)
1. Postu Abastesimentu Kombustível sira tenke hetan autoriza atubele funsiona, salak:
a) Sira iha Sertifikadu Aprovasaun Fatin ba Postu Abastesimentu Kombustível
válidu, hasai tuir saida mak hakerek iha artigu 4;
b) Sira iha Sertifikadu Aprovasaun Projetu ba Postu Abastesimentu Kombustível
válidu, hasai tuir saida mak hakerek iha artigu 5; no
c) Hetan aprova hafoin inspesaun nebe hala’o tuir norma no prosedimentu hakerek
iha Regulamentu sira ANP nian no. 1/2012 no 2/2012, sira-rua hotu loron 24
Outubru nian, tan ne’e hetan Lisensa tuir artigu 6.
2. Operadór tenke titulár mos ba Lisensa Atividade Marketing hasai iha ANP tuir norma
no prosedimentu sira hakerek iha Dekretu-Lei no. 1/2012, 1 Fevereiru nian, no
Regulamentu ANP nian no. 1/2012, 24 Outubru.
Página 17 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
Artigu 25
(Identifikasaun Vizuál)
Artigu 26
(Servisu)
Artigu 27
(Pesoál no formasaun)
1. Postu Abastesimentu Kombustível hotu-hotu tenke iha jerente ida, ne’ebé sei ba
frekuenta kursu formasaun ho formadór akreditadu sira, ne’ebé hare’e liu-liu, pelu
menus, kona-ba matéria sira tuir-mai:
(a) Jestaun ba Postu Abastesimentu Kombustível;
(b) Primeirus Sokorrus; no
(c) Norma sira ba saude, seguransa, ambiente no kualidade Postu Abastesimentu
Kombustível sira-nian.
Artigu 28
(Oráriu funsionamentu)
Página 19 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
Artigu 30
(Materiál hodi Kombate inséndiu no planu kontinjénsia)
Página 20 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
2. Postu Abastesimentu Kombustível tenke iha bebeik iha ninia área laran, pelu menus,
funsionáriu ida ho koñesimentu ba Primeirus Sokórrus.
Artigu 32
(Avizu no sinalizasaun)
1. Tenke afiksa iha Postu Abastesimentu Kombustível, iha fatin momoos ba funsionáriu
no utente sira hotu bele hare’e, sinál ho instrusaun sira tuir-mai:
(a) Proíbe ba fonte ignisaun sira iha Zona Seguransa;
(b) Proíbe fuma ka hamoris ahi iha Limite Propriedade Postu Abastesimentu
Kombustível nia laran;
(c) Proíbe uza telemóvel iha Zona Seguransa no Protesaun;
(d) Obrigasaun atu hamate veíkulu nia motór no taka fonte ignisaun bainhira
hatama daudaun kombustível ba veíkulu nia depózitu.
(e) Proíbe atu armazena matéria inflamável iha Zona Seguransa no iha Área
Armazenajem GPL Engarrafadu;
2. Tenke afiksa iha fatin Postu Abastesimentu Kombustível, iha fatin momoos ba
funsionáriu sira hotu bele hare’e, instrusaun sira tuir-mai:
(a) Sá medida mak tenke halo-tuir iha karik asidente ka insidente;
(b) Planu ba prevene asidente;
(c) Planu evakua edifísiu hotu-hotu iha limite Postu Abastesimentu Kombustível;
(d) Planu ba evakúa Postu Abastesimentu Kombustível; no
(e) Planu ba kontinjénsia ba inséndiu.
3. Tenke afiksa mos iha Postu Abastesimentu Kombustível ba Fa’an ba Públiku nia oin,
informasaun hirak tuir-mai:
(a) Oráriu funsionamentu lorloron; no
(b) Folin, tuir produtu, Kombustível Líkidu no Likefeitu ne’ebé fornese.
4. Postu Abastesimentu Kombustível ba Fa’an ba Públiku tenke afiksa iha Bomba
Kombustível tipu oktonajem kombustível ne’ebé fornese.
5. GPL Engarrafadu nia folin tenke afiksa iha fatin ho asesu fásil, ho letra ruma fásil atu
lé.
6. Atividade Komplementár sira-nia folin tenke afiksa iha fatin ho asesu fásil, ho rekursu
ba tipu letra ne’ebé fásil atu lé.
7. Avizu sira hotu tenke afiksa iha fatin bele hare’e momoos, besik ekipamentu ka iha
área defini iha númeru sira kotuk, no tenke iha piktograma no/ka testu ho karatér
lejível no indelével iha pelu menus Timor-Leste nia lian-ofisiál ida.
8. Avizu sira tomak no sinál sira hotu tenke tau iha limite propriedade Postu
Abastesimentu Kombustível nia laran, salvu kazu sira ne’ebé operadór prova katak nia
halo tiha ona akordu ho instituisaun Governu kompetente hodi bele uza propriedade
públika ka ho ema ne’ebé kaer direitu fundiáriu kona-ba terrenu sira haleu hodi uza
sira-ne’e.
Artigu 33
(Obrigasaun ba utente sira)
Página 21 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
(c) Labele halo aat estrutura ka ekipamentu instaladu iha limite propriedade Postu
Abastesimentu Kombustível nia laran; no
(d) Labele halo asaun ruma ka hala’o atu ruma ne’ebé bele hamosu situasaun perigu
bele mosu.
2. Violasaun ba obrigasaun sira hakerek iha númeru anteriór sai nu’udar Infrásaun
administrativa punível tuir termu sira hakerek iha artigu 57 Dekretu-Lei no. 1/2012,
loron 1 Fevereri nian, no artigu 39 Regulamentu idan’e nian.
3. Operadór bele mos hetan punisaun tan infrasaun sira refere iha númeru anteriór, karik
ninia hahalok no jestaun Postu Abastesimentu Kombustível hetan konsidera nu’udar
neglijente.
4. ANP nia Inspetór sira bele hahú, sira rasik, ka ho tulun hosi autoridade polisiál ka
administrativa sira, prosesu identifikasaun ba ema ka ema hirak ne’ebé reponsável ba
infrasaun.
KAPÍTULU V
INSPESAUN
Artigu 34
(Obrigasaun Jerál karik inspesaun)
Jerente Postu Abastesimentu Kombustível, ka ema reponsável iha Jerente nia auzénsia, tenke
koopera tomak ho ANP nia Inspetór sira ka ho kualkér entidade akreditada hosi ANP ne’ebé
partisipa iha inspesain, tenke, responde ho loos ba kestaun hotu-hotu husu no hatudu no/ka
entrega dokumentasaun tomak sira husu.
Artigu 35
(Inspesaun ba Postu Abastesimentu Kombustível sira iha ona)
Artigu 36
(Inspesaun ba konstrusaun, operasaun, alterasaun, manutensaun no dezativasaun Postu
Abastesimentu Kombustível sira)
1. Molok hasai, transmiti ka renova Lisensa ida inklui konstrusaun, operasaun, alterasaun,
manutensaun no dezativasaun ba Postu Abastesimentu Kombustível, tenke halo uluk
inspesaun preliminár obrigatória. Página 22 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
2. Inspesaun preliminár ne’e hala’o tuir termus previstu iha artigu 11 Regulamentu ANP
nr. 2/12012, loron 24 Outubru nian, no atubele verifika karik fatin, instalasaun,
ekipamentu no dokumentasaun sira kumpri ho norma no rekizitu sira previstu iha
Regulamentu idane’e, iha Dekretu-Lei no. 1/2012, loron 1 Fevereiru nian, no iha
regulamentu komplementár sira no, nune’e mos, ho Espesifikasaun Téknika sira ba
Postu Abastesimentu Kombustível no kualkér espesifikasaun seluk, norma no
espesifikasaun hakerek iha Projetu.
3. Karik, tuir termus hakerek iha artigu 11, no. 9, Regulamentu ANP no. 2/2012, loron 24
Outubru nian, relatóriu finál inspesaun nian iha medidas korretivas ruma ne’ebé
Rekerente tenke implementa, tenke halo inspesaun posteriór tuir kedas inspesaun
preliminár atubele konfirma katak medida korretiva sira refere, implementa duni iha
prazu másimu estabelesidu hosi ANP da idane’e.
Artigu 37
(Inspesaun aleatória)
1. Iha ámbitu ANP nia podér inspesaun no supervizaun, bele hala’o iha kualkér momentu
inspesaun aleatória ba Postu Abastesimentu Kombustível sira ne’ebé hetan ona Lisensa,
tuir termus artigu 12 Regulamentu ANP no. 2/12012, loron 24 Outubru nian.
2. Tuir hakerek Auto ba Notísia Infrasaun ka Partisipasaun Infrasaun, ANP tenke hala’o
investigasaun ba infrasaun iha Postu Abastesimentu Kombustível ne’ebé mosu
Infrasaun atubele hare’e faktu sira hakerek iha Auto ba Notísia Infrasaun ka
Partisipasaun Infrasaun.
Artigu 38
(Hala’o Inspesaun)
1. Inspesaun hala’o tuir termus hakerek iha Regulamentu ANP no. 1/2012 no 2/2012,
sira-rua iha loron 24 Outubru.
2. Bainhira hala’o atividade inspesaun, Inspetór sira bele kaer checklist internu ne’ebé sei
hetan aprova hosi ANP.
KAPÍTULU VI
INFRASAUN SIRA
Artigu 39
(Klasifikasaun ba Infrasaun sira)
1. Infrasaun hasoru saída mak hakerek iha Regulamentu idane’e sei klasifika nu’udar
todan (grave) tebtebes, todan no kamán no sei bele hetan punisaun tuir termus artigu 57
Dekretu-Lei no. 1/2012, loron 1 Fevereiru, nian.
2. Sei konstitui Infrasaun kamán, bele hetan punisaun ho sansaun pekuniária 250 to’o
15.000 dólares Estadus Unidus Amérika, ka hosi 1.250 to’o 75.000 dólar Estadus
Unidus Amérika, respetivamente, konforme aplika ba ema-singulár ka ema-koletiva,
infrasaun hirak tuir mai:
(a) Instala Kaixa Vizita hodi hetan asesu ba Rezervatóriu Armazenajem, hodi viola norma
sira prevista iha artigu 18; Página 23 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
(b) Viola informasaun obrigatória kona-ba Identifikasaun Vizuál, eziji tuir termus iha
artigu 25;
(c) Viola rekizitu mínimu ba pesoál no formasaun, hakerek iha artigu 26, no. 2 no artigu
27;
(d) Viola oráriu funsionamentu aprovadu tuir termus artigu 28;
(e) Halo altera oráriu funsionamentu aprova ona sein aprova hosi ANP, tuir termus artigu
28, no. 4;
(f) Viola devér atu informa previstu iha artigu 28, no. 5;
(g) Viola obrigasaun kona-ba ekipamentu Primeirus Sokórrus, previstu iha artigu 31;
(h) Viola obrigasaun sira kona-ba informasaun obrigatória, sinalizasaun no inskrisaun
prevista iha artigu 32; no
(i) Viola devér atu informa kona-ba folin, tipu no oktanajem ba Kombustível no produtus.
3. Sei konstitui Infrasaun todan punível ho sansaun pekuniária hosi 750 to’o 50.000 dólar
Estadus Unidus Amérika, ka hosi 15.000 to’o 30.000 dólar Estadus Unidus Amérika,
respetivamente, konforme ba ema-singulár ka ema-koletiva, infrasaun hirak tuir mai:
(a) Inkumprimentu, hosi operadór sira orasne’e iha, ba obrigasaun atu hatama Formulario
Rekerimentu ba Aprovasaun ba Fatin ba Postu Abastesimentu Kombustível iha prazu
estabelesidu hosi artigu 4, no. 3, ka Formulario Rekerimentu ba Aprovasaun ba Projetu
ba Postu Abastesimentu Kombustível iha prazu estabelesidu iha artigu 5, no. 2;
(b) Rekualifikasaun, alterasaun ka dezativasaun Postu Abastesimentu Kombustível sein
aprezenta no aprova projetu espesífiku tuir termus artigu 5, no.4;
(c) Viola norma no rekizitu kona-ba Asesu no sirkulasaun previstu iha artigu 8;
(d) Viola norma sira kona-ba instalasaun Rezervatóriu Armazenajem previstu iha artigu
10;
(e) Viola norma sira kona-ba “Pump Island”s previstu iha artigu 13, ne’ebé la hetan
klasifikasaun nu’udar todan tebtebes;
(f) Viola regra sira kona-ba Bomba Kombustível, previstu iha artigu 14, inklui falta
kalibrajem ba ekipamentu hosi parte ANP;
(g) Inkumprimentu ba norma sira kona-ba Kompresór Anin, previstu iha artigu 15;
(h) Sistema Tratamentu Bee laiha ka ho funsionamentu defisiente atubele halo tratamentu
bee reziduál kontamina hosi hidrokarbonetus, tuir termus previstu iha artigu 16, no. 1;
(i) Inkumprimentu ba norma no prosedimentu operasionál kona-ba instalasaun Sistema
Tratamentu Bee, previstu iha artigu 16, no. 3 no 4;
(j) Instalasaun separadór ba hidrokarbonetus iha fatin sira ne’ebé laiha asesu fásil ba
inspesaun no limpeza, nune’e viola saida mak hakerek iha artigu 16, no. 2;
(k) Instalasaun Kaleira, Grella no Sumidouru viola nune’e norma sira previstu iha artigu
17;
(l) Viola Espesifikasaun Téknika ba Postu abastesimentu Kombustível aprovadu hosi
ANP;
(m) Instalasaun Postu Abastesimentu Kombustível la-ho respespeitu ba distánsia
jeográfika mínima previstu iha Regulamentu idane’e, ho esepsaun ba situasaun sira
espresamente prevista iha ne’e, hanesan, kona-ba Postu Abastesimentu Kombustível
sira ne’ebé iha ona molok Regulamentu idane’e aplika no ba Postu Abastesimentu
Kombustível ba Konsumu Rasik;
(n) Fornesimentu GPL Engarrafadu iha botir ho kapasidade no/ka karaterístika la
parovadu hosi ANP;
(o) Inkumprimentu ba regra sira kona-ba obrigasaun Zona Protesaun, previstu iha artigu
23;
(p) Instalasaun ka operasaun Postu Abastesimentu Kombustível ho violasaun ba
autorizasaun refere iha artigu 24, salak kazu kazu la konsideradu nu’udar Infrasaun
kamán ka todan tebtebes tuir termus Regulamentu idane’e nian;
Página 24 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
(q) Viola kualkér obrigasaun utente nian, previstu iha artigu 33, ne’ebé la hetan
klasifikasaun nu’udar Infrasaun kamán ka todan tebtebes tuir termus artigu idane’e
nian;
(r) Inkumprimentu obrigasaun jerál ba inspesaun, previstu iha artigu 34, iha Dekretu-Lei
no. 1/2012, loron 1 Fevereiru, no iha regulamentasaun komplementár; no
(s) Inkumprimentu ba kualkér norma téknika seluk ka ho natureza seluk previstu iha
Regulamentu idane’e, ne’ebé la hetan klasifikadu nu’udar Infrasaun kamán ka todan
tebtebes.
4. Sei konstitui Infrasaun Grave Tebtebes punível ho sansaun pekuniária hosi 1.500 to’o
150.000 dólar Estadus Unidus Amérika, ka hosi 75.000 to’o 1.000.000 dólar Estadus
Unidus Amérika, respetivamente, konforme ba ema-singulár ka ema-koletiva, infrasaun
hirak tuir mai:
(a) Operasaun Postu Abastesimentu Kombustível sein iha aprovasaun nesesária ba fatin
tuir termus iha artigu 4, no. 3, ka hafoin kaduka prazu ba Operasaun iha fatin iha ona
la aprovadu;
(b) Opera Postu Abastesimentu Kombustível sein Lisensa ka viola termus no kondisaun
previstu;
(c) Fornese Autogás ka GPL Engarrfadu sein Lisensa ba ne’e;
(d) Instalasaun Postu Abastesimentu Kombustível iha edifísiu nia okos, leten ka laran, iha
parke estasionamentu rai-okos ka kualkér tipu konstrusaun, ka iha Área Sensível,
konforme previstu iha artigu 7, no. 1;
(e) Inkumprimentu norma sira kona-ba Bokál ka Válvula Enximentu previstu iha artigu
11;
(f) Inkumprimentu norma sira kona-ba Rekuperasaun Vapór previstu iha artigu 12, no. 1
no no. 2;
(g) Violasaun norma sira tenke kumpri kona-ba instalasaun “Pump Island” previstu iha
artigu 13;
(h) Transporte no armazenamentu Botir GPL viola norma sira previstu iha artigu 20 no
29, no.6;
(i) Inkumprimentu regra sira kona-ba Zona Seguransa previstu iha artigu 22;
(j) Inkumprimentu regra sira kona-ba Zona Seguransa no Protesaun GPL previstu iha
artigu 23;
(k) Inkumprimentu, hosi parte operadór, ba pesoál ka hosi kliente sira atu halo tuir medida
seguransa previstu iha artigu 29; no
(l) Violasaun norma sira kona-ba ekipamentu kombate insénsdiu previstu iha artigu 30.
5. Infratór ne’ebé halo Infrasaun tuir termus Regulamentu idane’e nian, bele mos sujeitu
ba sansaun asesória, konforme previstu iha Artigo 58 Dekretu-Lei no. 1/2012, loron 1
Fevereiru.
KAPÍTULU VII
DISPOZISAUN FINÁL
Artigu 40
(Postu Abastesimentu Kombustível Sira Ne’ebé Iha Ona no Sira Ne’ebé Fa’an Iha
Lurón)
Sein prejuízu ba saida mak hakerek iha artigu 7, no. 6, Postu Abastesimentu Kombustível sira
ne’ebé iha ona bainhira Regulamentu idane’e tama iha vigór, iha prazu to’o tinan 5 (lima) atu
adapta sira-nia instalasaun no operasaun tuir norma ho espesifikasaun sira previstu iha ne’e,
Página 25 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
mak la nune’e sira bele konsideradu laiha lisensa no sujeitu ba sansaun previstu iha artigu 39,
no. 4, alínea b) Regulamentu idane’e nian. ANP sei hare’e ba kondisaun sosiál no ekonómika
ne’ebé mak iha ona iha Timor-Leste atubele konsidera fó autoriza ba Opera Postu Rodoviáriu
Atípiku ba Abastesimentu Kombustível, nune’e mos opsaun seluk ba fornesimentu
Kombustíveis, inklui sira fa’an iha lurón.
Artigu 41
(Postu Rodoviáriu Atípiku ba Abastesimentu Kombustível)
To’o aprova Espesifikasaun Téknika sira refere iha artigu 3, no. 5, alíena e), ANP bele
autoriza, ba kazu idaidak, atu Opera iha liur ba Kapitál Distritu sira, Postu Rodoviáriu Atípiku
Abastesimentu Kombustível ne’ebé mak kumpri rekizitu sira previstu iha Regulamentu
idane’e, salak sira implementa atus no prosedimentu balu atu hamenus riskus.
Artigu 42
(Hakerek Projetu no Dokumentus)
1. Dokumentu hotu-hotu, projetu, dezeñu no planu ho natureza téknika Rekerente sira atu
submete tuir Regulamentu idane’e, inklui, hanesan, sira ne’ebé tenke hatama tuir termus
artigu 4 no 5, no kualkér dokumentasaun seluk kona-ba ekipamentu, instalasaun no
edifísiu atu uza iha Postu Abastesimentu Kombustível, tenke hakerek hosi kosultór ho
kualifikasaun adekuadu, ho aprova, kazu idaidak, hosi ANP.
2. ANP, kaer ba ninia podér diskrisionáriu, bele izenta Rekerente sira ne’ebé hatudu
esperiénsia komprovada no koñesimentu tékniku iha konstrusaun no Operasaun Postu
Abastesimentu Kombustível, atu kumpri rekizitu previstu iha númeru kotuk, salak sira
hatudu duni, iha sira-nia kuadru pesoál, tékniku ho kualifikasaun loloos atu elabora
(hakerek) dokumentasaun refere.
3. Sein prejuízu ba saida mak hakerek iha númeru kotuk, dokumentu hotu-hotu, projetu,
dezeñu, planu no dokmentasaun seluk refere iha númeru 1 artigu idane’e, ne’ebé sei
aprezenta ka sei submete ba ANP tuir Regulamentu idane’e, tenke asinadu hosi
profisionál ida ho kualifikasaun loloos. Profisionál refere tenke inklui iha
dokumentasaun refere atu aprezenta ba ANP, deklarasaun ida, iha-ne’ebé nia asumi
responsabilidade tomak ba dezeñu sira nia loos no di’ak no solusaun téknika sira iha
dokumentus laran.
Artigu 43
(Taxas)
1. Konforme saida mak hakerek iha artigu 23, no. 1, Regulamentu ANP no. 1/2012, loron
24 Outubru nian, taxa devida sira tan Lisensiamentu Postu Abastesimentu Kombustível
a ne’ebé hala’o ona tuir Regulamentu idane’e, sira previstu iha Aneksu IV, ne’ebé halo
parte integrante Regulamentu idane’e ba efeitu legál tomak.
2. Taxa sira previstu iha Aneksu IV bele hetan alterasaun hosi ANP iha kualkér momentu,
sein presiza altera Regulamentu idane’e nia korpu. Alterasaun sira refere tama em vigór
hafoin publikasaun iha Jornal da República.
Artigu 44
Página 26 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
(Revogasaun)
Sei revogadu dispozisaun no diploma anteriór hotu-hotu ne’ebé kontraría saida mak hakerek
iha Regulamentu idane’e.
Artigu 45
(Entrada em Vigór)
Regulamentu idane’e sei hahú aplika iha loron ne’ebé hetan publikasaun iha Jornal da
República.
Aprovadu hosi Konsellu Diretivu ANP nian iha loron 19 Maiu 2013
Membru sira.
Página 27 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
ANEKSU I
FORMULARIO REKERIMENTU BA HUSU APROVASAUN FATIN BA HARII
POSTU ABASTESIMENTU KOMBUSTÍVEL
Reprezentante:
Hela Fatin:
Suku
Distritu Sub-Distritu: Aldeia
Kódigu Postáll:
Telefone: Fax:
E-mail:
2. TIPU LISENSA
Favór marka konforme aplikável
Konsumu Rasik
6. MAPA
Nota: Favór hatudu fatin ne’e no instalasaun seluk ho edifísiu relevante tuir termus artigu
7, 10 no 13 Regulamentu No. 1/2013 nian.
Referénsia Jeográfika:
Página 30 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
7. ELEMENTU SELUK
Favór espesifika, karik hatama dokumentu seluk (adisionál) hamutuk ho formuláriu ne’e
Asinatura: ___________________________
Fatin: _____________________Loron: / /
tu seluk)
Observasaun/Rekizitus/Prosedimentus no prazu:
Naran:
Kargu: Loron:_________
Asinatura
Válidu to‘o:_______
Página 31 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
Notas:
(a) Rekerente tenke hatama dokumentu hotu-hotu ezijidu iha Dekretu-Lei No. 1/2012,
loron 1 Fevereiru nian, no iha Regulamentu ANP No. 1/2012, loron 24 Outubru nian,
hamutuk ho Formuláriu Rekerimentu idane’e;
(b) Karik hetan rejeita ba fatin ba postu abastesimentu kombustível ezistente, Rekerente
tenke submete proposta ba adaptasaun postu ba norma ba fatin, ho prazu oron 90
(sianulu) nia laran sura hahú hosi loron hetan rekuza. Karik proposta hetan aprova,
medida sira tenke hetan implementa ho prazu tinan 2 (rua) hafoin hetan tiha aprova,
mak la nune’e bele taka postu;
(c) Karik Rekerente hili atu lalika submete proposta refere iha alínea kotuk, postu tenke
para atu opera iha prazu tinan 2 (rua) hahú sura hosi loron la aprova Regulamentu
idane’e;
(d) Rekerente iha prazu loron 90 (sianulu) atu hatama ba ANP rekerimentu ida husu
Aprova ba Projetu ba Postu Abastesimentu Kombustível, sura hahú hosi loron hetan
Sertifikadu Aprova ba Fatin Postu Abastesimentu Kombustível nian;
(e) Aprova fatin sei mate (kaduka) karik Postu Abastesimentu Kombustível la harii duni
iha prazu tinan 1 (ida) nia laran (ka iha prazu naruk liu ANP hatudu) sura hahú hosi
aprezentasaun Rekerimentu Aprova Projetu ba Postu Abastesimentu Kombustível, ka
karik Rekerimentu ne’e la submete iha prazu limite refere iha alínea d) leten.
Página 32 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
ANEKSU II
FORMULÁRIU REKEREMENTU BA APROVASAUN PROJETU BA POSTU
ABASTESIMENTU KOMBUSTÍVEL
_
_
Página 33 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
3. PROJETUS NO DOKUMENTUS
Favór marka ho “√ ” iha kaixa apropriada hodi konfirma katak Rekerente entrega onadokumentus ezijidus:
Hosi Rekerente Hosi funsionáriu
Deskrisaun Jerál hakerek kona-ba instalasaun proposta/iha ona
Planta konjuntu 3 (di’ak liu iha tamañu A4 ka A3)
dezeña ho eskala métrika no asina hosi ema Profisionál ida ka liu
ida.
Planta ba fatin hatudu distánsia ba pontu referénsia espesífiku no
proeminente (di’ak liu ho eskala 1:2500), nomos nia luan no
kondisaun dalan asesu sira
Sertifikadu Aprovasaun ba Fatin ba Postu Abastesimentu
Kombustível
Fatin nia planta, hatudu lote nira medidas, trasadu edifísiu sira ho
estrema sira-nia dook, dalan asesu, liña másimu ba bee ka tasi-
nakonu nia aas, trasadu ba estasionamentu, fosa séptika/sistema
seluk ba soe rezíduos no estrutura seluk ne’ebé iha ona (prefere liu
ho eskala 1:200)
Planta ba trasadu pizu idaidak nian ba Edifísu hotu (prefere liu ho
eskala 1:100 ka ho 1:200) ho indikasaun momoos ba proposta atu
uza iha divizaun hotu-hotu
Elevasaun prisnipál sira (prefere liu ho eskala 1:200), ho indikasaun
edifísiu nia aas
Área lokál, pizu idaidak nia área no kálkulu deta”Pump Island”du
ba área atu harii edifísiu no estrutura iha lote, no parkeamentu
hatudu iha planta lokál
• Eskada sira
Página 34 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
Página 35 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
B. Rezervatóriu ba armazenajem
Rekerente submete Rezervatóriu Armazenajem sira-nia trasadu,
ka lae?
No hatete rezervatóriu hira, ka lae?
C. Ilhas
Rekerente hatama trasadu a “Pump Island” sira, ka lae?
Nia hatete loloos sá tipu kombustível nak atu uza iha “Pump
Island” idaidak, ka lae?
Trasadu hatudu karik “Pump Island” sira instala/sei-instala iha
Edifísiu okos, ka lae?
Página 36 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
G. GPL
Rekerente iha intensaun atu fornese GPL, ka lae?
Página 37 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
Notas:
(a) Projetu hotu-hotu submete ona tenke kumpri ho Espesifikasaun Téknika ba Postu
Abastesimentu Kombustível ka ho normas sira seluk ANP adopta;
(b) Desviu ruma ba norma sira iha Espesifikasaun Téknika ba Postu Abastesimentu
Kombustível tenke hetan uluk aprova, ho hakerek, hosi ANP;
Página 38 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
(c) ANP bele husu ba Rekerente atu fó tan dokumentu adisionál seluk, hodi bele halo
avalia loloos Rekerimentu;
(d) ANP tenke hasai desizaun kona-ba Rekerimentu iha prazu loron 90 (sianulu) nia
laran, hahú sura hosi loron Rekerente submete dokumentu ikus solisitadu;
(e) ANP nia desizaun tenke inklui prosedimentu no prazu sira ba implementa projetu,
ne’ebé tenke halo-tuir loloos;
(f) Rekerente iha prazu tinan 1 (ka períodu tempu naruk liu konforme ANP estabelese),
hahú sura hosi loron submete formuláriu idane’e, atu bele implementa duni projetu
no husu ninia Lisensa;
(g) Molok fó Lisensa sei halo uluk inspesaun tuir termus Regulamentu ANP No. 1/2012
no 2/2012, sira-rua hotu iha loron 24 Outubru.
Página 39 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
ANEKSU III
SERTIFIKADU APROVASAUN PROJETU BA POSTU ABASTESIMENTU
KOMBUSTÍVEL
Númeru_________________
KONSEDE
No. /20 .
SERTIFIKADU IDANE’E VÁLIDU HAHÚ HOSI LORON _(hatama loron)_ TO’O (loron) .
Naran:
Kargu:
Asinatura
Loron:
Page 45 of 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
ANEKSU IV
TAXAS
Taxa Ba Halo
Ba Halo Renova Ba Halo Transmisaun
Anuál Renova Altera
Ba Postu Valór ba Taxa intempestiva
150% 50% hosi Taxa 50% ba Taxa
Abastesimentu Lisensa Anuál hosiTaxa Ba Lisensa Lisensa Anuál
Kombustível ida USD 500 Ba Lisensa Anuál
Anuál
Valór hosi 150% hosi 50% hosi Taxa 50% hosi Taxa
Ba Bomba Taxa Taxa Lisensa
Kombustível ida USD 100 Lisensa Anuál Anuál Lisensa Anuál Lisensa Anuál
Valór hosi 150% hsoi 50% hosi Taxa 50% hosiTaxa
Armazenajem Taxa Lisensa Taxa Lisensa Lisensa Anuál Lisensa Anuál
Botir GPL USD 100 Anuál Anuál
Kapasidade
Armazenajem Valór hosi 150% hsoi 50% hosi Taxa 50% hosi Taxa
Kombustível USD 500 Taxa Lisensa Taxa Lisensa
Líkudu Anuál Anuál Lisensa Anuál Lisensa Anuál
Kapasidade USD 500
< 20m3
Armazenajem Valór hosi 150% hsoi 50% hosi Taxa 50% hosi Taxa
Kombustível Líkidu + USD 100/ Taxa Lisensa Taxa Lisensa
> 20m3 m3 Anuál Anuál Lisensa Anuál Lisensa Anuál
Kapasidade
Armazenajem GPL Valór hosi 150% hsoi 50% hosi Taxa 50% hosi Taxa
Automóvel USD 500 Taxa Lisensa Taxa Lisensa
< 20m3 Anuál Anuál Lisensa Anuál Lisensa Anuál
Kapasidade USD 500
Armazenajem Valór hosi 150% hsoi 50% hosi Taxa 50% hosi Taxa
GPL Automóvel + USD 100/ Taxa Lisensa Taxa Lisensa
> 20m3 m3 Anuál Anuál Lisensa Anuál Lisensa Anuál
Ba Atividade Valór hosi 150% hsoi 50% hosi Taxa 50% hosi Taxa
Komplementár USD 250 Taxa Lisensa Taxa Lisensa Lisensa Lisensa
Page 46 of 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013
Ba Halo
Taxa Anuál Ba Halo Renova Ba Halo Transmisaun
Renova Altera
Ba Postu Valór hosi intempestiva
+ 50%
Abastesimentu Taxa Lisensa Hosi Taxa 50% hosi 50% hosi Taxa
Kombustível ida USD 500 Anuál Licença Totál Taxa Lisensa Lisensa Anuál
Valór hosi + 50% hosi Anuál
50% hosi 50% hosi Taxa
Ba Bomba Taxa Lisensa Taxa Taxa Lisensa Lisensa Anuál
Kombustível USD 100 Anuál Licença Totál Anuál
ida
Kapasidade Valór hosi + 50% hosi 50% hosi 50% hosi Taxa
Armazenajem Taxa Lisensa Taxa Taxa Lisensa Lisensa
Kombustível Líkidu USD 500 Anuál Licença Totál Anuál Anuál
< 20m3
Kapasidade USD 500
Armazenajem + Valór hosi 150% hosi 50% hosi 50% hosi Taxa
Kombustível Líkidu USD 100/ Taxa Lisensa Taxa Lisensa Taxa Lisensa Lisensa
m3 Anuál Anuál Anuál Anuál
> 20m3
Kapasidade
Armazenajem Valór hosi 150% hosi 50% hosi 50% hosi Taxa
USD 500 Taxa Lisensa Taxa Lisensa Taxa Lisensa Lisensa
GPL Automóvel Anuál Anuál Anuál Anuál
< 20m3
Kapasidade USD 500
Armazenajem + Valór hosi 150% hosi 50% hosi 50% hosi Taxa
USD 100/ Taxa Lisensa Taxa Lisensa Taxa Lisensa Lisensa Anuál
GPL Automóvel m3 Anuál Anuál Anuál
> 20m3
Page 47 of 47