Está en la página 1de 42

REPÚBLIKA DEMOKRÁTIKA TIMOR-LESTE

REGULAMENTU No. 1/2013, 18 Setembru 2013

INSTALASAUN NO OPERASAUN BA POSTU ABASTESIMENTU


KOMBUSTÍVEL
ÍNDISE

Kapítulu I – Dispozisaun Jerál................................................................................................ 3

Kapítulu II – Prinsípiu Jerál ba Instalasaun Postu Abastesimentu Kombustível ................... 8

Seksaun I – Lokalizasaun, Projetu no Lisensiamentu ............................................................ 8

Seksaun II – Instalasaun no Lokalizasaun ba Postu Abastesimentu


Kombustível .................................................................................................... 10

Seksaun III – Kondisaun no rekizitus mínimus ba instalasaun ekipamentu iha


Postu Abastesimentu Kombustível sira........................................................... 11

Seksaun IV – Kondisaun no rekizitus hodi bele hala’o Atividade Komplementár


iha Postu Abastesimentu Kombustível sira ................................................... 15

Kapítulu III – Zona ba Seguransa no ba Protesaun............................................................... 16

Kapítulu IV – Prinsípiu Jerál ba Operasaun Postu Abastesimentu Kombustível ................. 17

Kapítulu V – Inspesaun......................................................................................................... 22

Kapítulu VI – Infrasaun Sira.................................................................................................. 23

Kapítulu VII – Dispozisaun Finál ......................................................................................... 25

Anekso I – Formulario Rekerimentu ba husu Aprovasaun Fatin ba harii Postu


Abastesimentu Kombustível................................................................................ 28

Anekso II – Formulario Rekerimentu ba husu Aprovasaun ba Projetu Postu


Abastesimentu Kombustível................................................................................33

Anekso III – Sertifikadu Aprovasaun Projetu ba Postu Abastesimentu Kombustível...........45

Anekso IV – Taxas………. ……………………...................................................................46


NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

INSTALASAUN NO OPERASAUN BA POSTU ABASTESIMENTU KOMBUSTÍVEL

Regulamentu idane’e, ho hanoin atu materializa norma no dispozisaun jerál sira Dekretu-Lei
no. 1/2012, 1 Fevereiru nian, kona-ba hala’o Atividade Downstream iha Timor-Leste, hatuur
prinsípiu ho kondisaun sira ne’ebé tenke halo-tuir atu bele harii no opera Postu ba
Abastesimentu Kombustível.

Ho Regulamentu idane’e hetan aprova, ANP bele kaer ona iha liman, instrumentu ida, legál
no nesesáriu atu nia bele halo jestaun didi’ak ba prosedimentu hodi avalia instalasaun sira
orasne’e iha ona, instalasaun Postu ba Abastese Kombustível foun sira, ba renova ka altera
Postu Abastesimentu ne’ebé iha ona, nune’e mos sira-nia Operasaun, atubele asegura padraun
saúde, seguransa, kualidade no ambiente hodi apoia dezenvolvimentu Atividade Marketing
ba Setór Downsream, iha Repúblika Demokrátika Timor-Leste.

Nune’e, tuir termus artigu 7, no. 2 alínea b), c), Dekretu-lei no. 1/2012, 1 Fevereiru nian,
Konsellu Diretivu ANP aprova Regulamentu tuir-mai:

KAPÍTULU I
DISPOZISAUN JERÁL

Artigu 1
(Definisaun)

1. Espresaun sira, termu no konseitu sira, uza iha Regulamentu idane’e no hetan defini
iha artigu 2 iha Dekretu-Lei no. 1/2012, 1 Fevereiru nian, iha signifikadu hanesan ho
sira-ne’ebé diploma ne’ebá fó.
2. Maski hatete iha númeru kotuk, ba Regulamentu idane’e, termu sira tuir-mai sei iha
signifikadu hanesan hatudu iha kraik:

a) “Asesus”: signifika dalan ba veíkulu sira atu tama ka sai hosi Postu ba
Abastesimentu Kombustível sira;
b) “Área Armazenajem GPL Engarrafadu”: signifika fatin iha ar livre ka divizaun
ruma taka iha Postu ba Abastesimentu Kombustível nia laran, ho sinál momoos no
hetan proteje didi’ak no hetan lisensa hosi ANP, atu rai GPL iha botir;
c) “Área ba Trasfega Kombustível”: signifika área ba veíkulu-sisterna atu para
bainhira hala’o transfega Kombustível Líkidu hodi halót iha Postu ba
Abastesimentu Kombustível;
d) “Área Sensível”: signifika área ne’ebé tanba ninia boot ka uzu bele atrapalla ka
hamosu perigu ba veíkulu sira-nia sirkulasaun, hanesan parke estasionamentu
besbesik malu ho resintu desportivu, ba espetákulu no kulturál, fatin komersiál sira,
sentru komersiál no seluk hanesan, inklui asesu eskluzivu ba estrutura sira temi iha
kotuk, nune’e mos parke estasionamentu públiku ka privadu sira ho kapsidade
boot-liu veíkulu 50, la sura ho estasionamentu iha estrada ka dalan públiku sira;
e) “Asistente Abastesimentu”: signifika ema ne’ebé halo abastesimentu ba veíkulu
automóvel, marítimu, aéreo sira;

Página 3 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

f) “Atividade Komplementár”: signifika atividade sira ne’ebé mos hala’o daudaun iha
Propriedade Postu ba Abastesimentu Kombustível nia Baliza laran, hodi
komplementa oferta Kombustívei Likidu no Likefeitu, hanesan fa’an produtu seluk
no presta servisu balu ba kondutór sira, ba pasajeiru no veíkulu sira, hanesan mos
produtu seluk prosesadu hosi ka kahur ho Petróleo Brutu no Kondensadu (i.e. GPL
engarrafadu, Lubrifikantes ka seluk), sasán ba veíkulu automóvel sira (i.e. pneus,
batería ka pesa seluk), servisu ba mekánika no unidade fase kareta, loja
konveniénsia, restaurante no atividade komersiál seluk;
g) “Autogás”: signifika dezignasaun baibain ba GPL bainhira uza hanesan
Kombustível iha kareta ho motór kombustaun interna, nomos iha ekipamentu ho
uzu estátika;
h) “Bokál ka Válvula Enximentu”: signifika ekipamentu uza iha operasaun transfega
Kombustível hosi veíkulu-sisterna ba Postu Abastesimentu Kombustível nia
Rezervatóriu Armazém;
i) “Bomba Kombustível”: signifika ekipamentu ne’ebé hasai no sukat Kombustível
Líkidu ka Likefeitu hosi Postu Abastesimentu Kombustível nia Rezervatóriu
Armazém hodi hatama iha veíkulu sira-nia depózitu Kombustível;
j) “Kaixa”: signifika ema ne’ebé hala’o servisu ligadu ho pagamentu Kombustível
no Atividade Komplementár sira;
k) “Kaleira”: signifika bee-dalan ka kanál ne’ebé uza hodi hamamuk líkidu hosi
pontu ruma;
l) “Kombustível Likefeitu”: signifika Kombustível sira seluk ba motór, prosesa no
kahur hosi Petróleu Brutu ka Kondensadu, inklui GPL, likefeitu hodi bele abastese
veíkulu sira ho motór kombustaun interna, hanesan veíkulu automóvel, marítimu
no aéreo;
m) “Kombustível Líkidu”: signifika sira tipu gazolina, kerozene, gasóleo no
Kombustível seluk ba motór, prosesa no kahur hosi Petróleo Brutu no Kondensadu,
ba veíkulu ho motór kombustaun interna, hanesan veíkulu automóvel, marítimu no
aéreo, nomos Biokombustível sira;
n) “Kompresór Anin”: signifika kompresór ne’ebé foti anin ho presaun hanesan ho
presaun atmosférika, no fo-fila ho presaun aas-liu;
o) “Edifísiu Komplementár”: signifika edifísiu ida iha Propriedade Postu
Abastesimentu Kombustível nia Limite laran hodi hala’o Atividade Komplementár
ida, ka liu ida;
p) “Edifísiu Apoiu”: signifika edifísiu ida iha Propriedade Postu Abastesimentu
Kombustível nia Baliza laran no uza nu’udar apoiu ba fornese Kombustível Líkidu
no Likefeitu, Atividade Komplementár ba veíkulu sira, utente no pasajeiru sira,
sira-nia armazenajem, nomos ba administrasaun no jestaun;
q) “Edifísiu Integradu”: signifika edifísiu ida iha Propriedade Postu Abastesimentu
Kombustível nia Baliza laran no integra atividade sira hosi Edifísu ba Apoiu no
Edifísiu Komplementár;
r) “Edifísiu Públiku”: signifika edifísiu ida iha liur ba Propriedade Postu
Abastesimentu Kombustível nia Limite, ne’ebé hala’o atividade ba públiku tomak
ka ba grupu ruma, hanesan ospitál sira, eskola, muzeu, sinema, otél, sentru
komersiál, supermerkadu, terminál pasajeirus, transporte públiku no iha fatin sira-
ne’ebé, baibain, ema barbarak hasoru malu iha ne’ebá;
s) “Edifísiu Rezidensiál”: signifika edifísiu ida lokalizadu iha Propriedade Postu
Abastesimentu Kombustível nia Limite liur, no ba ema atu hela permanente ka
temporáriu de’it;
t) “Edifísiu Uzadu”: signifika edifísiu ka instalasaun ida, iha liur ba Propriedade
Postu Abastesimentu Kombustível nia Limite, uza ba halo atividade profisionál,

Página 4 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

komersiál ka industriál sira, hanesan eskritóriu, armazém, loja, kafé no restaurante


ho área lato’o 100 m2 (m2 atus ida);
u) “Fogu Nu”: signifika objetu ka aparellu ne’ebé, bele fatin ba mosu: ahi-lakan, ahi-
latun ka fagulla, pontu manas ka fonte seluk ne’ebé bele provoka ignisaun vapór ka
mistura gás hosi hidrokarbonetus hanesan anin;
v) “Fosa”: signifika dispozitivu ka fatin ba depozita substánsias;
w) “Funsionáriu iha Atividade Komplementár”: signifika ema ne’ebé hala’o knaar
funsaun iha Atividade Komplementár ruma;
x) “Botir”: signifika resipiente metál ka materiál kompózitu, konforme espesifikasaun
hetan aprova hosi ANP, uza hodi rai GPL hodi fa’an ba konsumidór finál sira;
y) “Jerente ba Postu Abastesimentu Kombustível”: signifika ema ne’ebé hala’o knar
hare’e operasaun ne’ebé hala’o iha Postu Abastesimentu Kombustível;
z) “GPL Engarrafadu”: signifika GPL iha botir ba uzu doméstiku ka la-doméstiku,
ba akesimentu (hamanas) no hodi te’in hahán no hanesan fonte enerjía ba
teknolojia kombinada ba produsaun manas no enerjía, ne’ebé konsidera nu’udar
produtu fa’an iha ámbitu Atividades Komplementár sira-nian konforme ho
Regulamentu idane’e;
aa) “GPL”: signifika hidrokarbonetus lubuk ida hetan prosesa no mai-hosi refina
Petróleo Brutu ka hosi frasionamentu Gás Naturál, kompostu liu-liu hosi mistura
propanu ho butanu, uza nu’udar Kombustível ba kombustaun (bele sunu);
bb) “Grella”: signifika plaka ida ho matan hodi taka ntetik fatin-nakloke sira, kanál,
ramál ka Kaleira sira;
cc) “Identifikasaun Vizuál”: signifika naran ka logotipu ida rejistadu, nia
manifestasaun vizuál, uza hodi enfeita estrutura ruma instaladu iha Postu
Abastesimentu Kombustível, nomos sinál no iha uniforme sira;
dd) ““Pump Island””: signifika Bomba Kombustível ida ka lubuk ida lokalizadu iha
área protejida ruma iha pátio Postu Abastesimentu Kombustível nian;
ee) “Inspetór”: signifika ema ne’ebé mak, reprezenta ANP, hala’o atividade sira atu
verifika ema sira kumpri, ka lae, regulamentu ho padraun aplikável;
ff) “Limites ba Propriedade”: signifika baliza haleu propriedade ne’ebé Postu
Abastesimentu Kombustível sei hela iha laran ka sei hatuur iha ne’ebá;
gg) “Lokál ho Kobertura Simples”: signifika área ne’ebé taka tomak ka sorin-balu ho
estrutura lijeira ba proteje hasoru ajente atmosfériku (udan, loron-manas, anin);
hh) “Odamatan ba Kaixa Vizita”: signifika abertura superiór kámara subterránea uza
ba halo ligasaun ka hala’o operasaun manutensaun ekipamentu subterráneo no
hakoi iha rai-okos;
ii) “Postu Abastesimentu Kombustível”: signifika fatin ne’ebé inklui, iha ninia baliza
laran, infraestrutura tomak presiza ba abastese veíkulu ho motór kombustaun
interna sira ho Kombustível Líkidu ka Likefeitu, hanesan Postu Abastesimentu
Kombustível ba Konsumu Rasik no Postu Abastesimentu Kombustível hodi fa’an
ba Públiku, nomos hodi hala’o Atividades Komplementares;
jj) “Postu Abastesimentu Kombustível ba Konsumu Rasik”: signifika Postu
Abastesimentu Kombustível ba organizasaun públika ka privada ida nia uzu rasik;
kk) “Postu Abastesimentu Kombustível ba Fa’an ba Públiku”: signifika Postu
Abastesimentu Kombustível ba fa’an Kombustível Líkidu no Likefeitu, no
produtus ho servisus seluk iha ámbitu Atividades Komplementares, ba konsumidór
sira;
ll) “Postu Marítimu ba Abastesimentu Kombustível”: signifika fatin ne’ebé inklui, iha
ninia baliza laran, infraestrutura tomak presiza ba abastese veíkulu marítimu ho
Kombustível Líkidu no Likefeitu;
mm) “Postu Rodoviáriu Atípiku ba Abastesimentu Kombustível” signifika Postu
Rodoviáriu ba Abastesimentu Kombustível ne’ebé bele hetan autoriza hosi ANP
Página 5 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

iha fatin espesiál, tan motivu ligadu ba rekizitus no kondisaun espesífika merkadu
nian;
nn) “Postu Rodoviáriu ba Abastesimentu Kombustível”: signifika fatin ne’ebé inklui,
iha ninia baliza laran, infraestrutura ne’ebé presiza hodi bele abastese veíkulu
rodoviáriu sira ho Kombustível Líkidu no Likefeitu;
oo) “Postu Abastesimentu Kombustível ba Aeronave”: signifika fatin ne’ebé inklui,
iha ninia baliza nia laran, infraestrutura tomak ne’ebé presiza ba abastese
aeronave sira ho Kombustível Líkidu no Likefeitu;
pp) “Primeirus Sokorrus”: signifika hala’o kuidadu primeiru ba moras ka kanek
ruma;
qq) “Projetu”: signifika planu no projetu ho detalles ba harii estrutura no tau
ekipamentu ba Postu Abastesimentu Kombustível ida;
rr) “Rekuperasaun Vapór”: signifika prosesu rekupera vapór hosi Kombustível
Líkidu, atu sira labele halai ba atmosfera, ho objetivu atu hatún suar aat, no bele
esplozivu no halo poluisaun;
ss) “Rekerente”: signifika ema-singulár ka ema-koletiva ida ne’ebé hato’o rekerimentu
formál ka husu ba ANP atu fó autoriza ka aprova Lisensa;
tt) “Rezervatóriu ba Armazenajem”: signifika resipiente espesiál ba armazena (rai)
Kombustível iha Postu Abastesimentu Kombustível;
uu) “Respiradór”: signifika kanu ka tubajem ne’ebé liga Rezervatóriu Armazém iha
rai-leten nia tutun;
vv) “Self-Service”: signifika servisu ne’ebé konsumidór ka utente sira halo rasik
abastese sira-nia veíkulu, mesmesak ka ho autoriza;
ww) “Servisu Atendimentu”: signifika servisu ne’ebé mak asistente halo;
xx) “Sistema Tratamentu Bee”: signifika sistema ka prosesu ne’ebé altera bee
reziduál sira-nia karaterístika hodi bele kumpri padraun ba efluente (fakar bee);
yy) “Válvula Botir Gás nian”: signifika válvula ne’ebé mak tau iha Botir atubele
husik eh la-husik GPL liu hosi ne’e;
zz) “Vias Públikas”: signifika kualkér tipu via sirkulasaun, hanesan, estrada urbana
ka rurál sira, bee dalan no via féerea, ho esepsaun ba sira-ne’ebé hela iha Postu
Abastesimentu Kombustível nia lutu laran;
aaa) “Zona Protesaun”: signifika zona iha Zona Seguransa nia liur, iha-ne’ebé
asidente bele mosu, maibé la’os iha kondisaun servisu normál nia laran, mistura
inflamável ka esploziva vapór ka gás sira hosi hidrokarbonetus ho ar; no
bbb) “Zona Seguransa”: signifika área ida ne’ebé tenke kumpri rigorozu medidas
prekausaun ba risku, hodi bele evita risku, tan formasaun mistura inflamável ka
esploziva vapór no gás hosi hidrokarbonetus ho ar.

Artigu 2
(Objetu)

Regulamentu idane’e hatuur prinsípiu, regra no kondisaun oioin, ne’ebé tenke halo tuir,
atubele harii no halo Operasaun Postu Abastesimentu Kombustível iha Territóriu tomak
Timor-Leste nian.

Página 6 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

Artigu 3
(Ámbitu aplikasaun)

1. Regulamentu idane’e sei aplika ba Postu Abastesimentu Kombustível ba veíkulu


automóvel, marítimu no aéreo hotu-hotu, nomos ba área sira ne’ebé hala’o Atividade
Komplementár sira.
2. Regulamentu idane’e kobre Postu Abastesimentu Kombustível sira ne’ebé fa’an ba
públiku no ba konsumu rasik, instaladu ona ka sei instala, iha Territóriu Timor-Leste
tomak, la hare’e ba nasionalidade no ba natureza entidade sira-ne’ebé kaer ka esplora.
3. Norma espesífika no téknika sira aplikável ba Projetu ba harii no tau ekipamentu ba
Postu Abastesimentu Kombustível, sira bele sai objetu ba regulamentasaun rasik,
hanaran espesifikasaun téknika ba projetu, konstrusaun, alterasaun, manutensaun no
dezativasaun Postu Abastesimentu Kombustível (“Espesifikasaun Téknika ba Postu
Abastesimentu Kombustível sira”), ne’ebé ANP kria no disponibiliza, no bele mos
adopta padraun internasionál hodi halo idane’e.
4. Espesifikasaun Téknika ba Postu Abastesimentu Kombustível aplika ba fatin foun
sira, no ba fatin sira iha-ona, ne’ebé, sira objetu ba halo altera ka renova, sei inklui
informasaun kona-ba harii no tau ekipamentu ba armazenajem no distribuisaun
Kombustível Líkidu no Likefeitu sira; aborda aspetu sira instalasaun ho natureza sivíl,
mekánika, hidráulika no elétrika ba planeamentu, projetu, konstrusaun, operasaun,
alterasaun, manutensaun no dezativasaun Postu Abastesimentu Kombustível; fornese
informasaun ba minimiza risku ahi-ha’an no nakfera, ba saúde no ambiente, no
deskreve prátika di’ak ba Operasaun operadór Postu Abastesimentu Kombustível atu
implementa.
5. Espesifikasaun Téknika sira ba Postu Abastesimentu Kombustível tenke inklui
informasaun relevante no espesífika ba:
a) Postu Rodoviáriu Abastesimentu Kombustível sira, ba Kombustível Líkidu ka
Likefeitu no ba Atividade Komplementár sira;
b) Postu Marítimu ba Abastesimentu Kombustível, ba Kombustível Líkidu no
Likefeitu no ba Atividade Komplementár sira;
c) Postu Abastesimentu Kombustível ba Aeronave sira, ba Kombustível Líkidu no
Likefeitu, no
d) Postu Abastesiemntu Kombustível Atípiku sira, ba Kombustível Líkidu no
Likefeitu no ba Atividade Komplementár sira;
6. Espesifikasaun Téknika sira ba Postu Abastesimentu Kombustível bele, bainhira ho
justifika, inklui tan espesifikasaun seluk ba Kombustível Líkidu no Likefeitu ho tipu
idaidak.
7. Espesifikasaun Téknika sira ba Postu Abastesimentu Kombustível bele, bainhira ho
justifika, inklui tan espesifikasaun seluk ba Atividade Komplementár ho tipu seluk,
hanesan ba GPL Engarrafadu.
8. Espesifkasaun Téknika sira ba Postu Abastesimentu Kombustível sira sei hetan
atualiza hosi ANP bainhira sira hanoin presiza no ninia konteúdu bele detalle no
kompleksu liu tan, konforme merkadu lokál no rejime jurídiku Timor-Leste nia
ezijénsia.
9. Harii edifísiu ka ekipamentu ba hala’o servisu ka hodi fornese Kombustível, ne’ebé
la’os Kombustível Líkidu ka Likefeitu, iha Postu Abastesimentu Kombustível sira, sei
halo-tuir regulamentasaun espesífika aplikável.
10. Kombustível Líkidu no Likefeitu bele fornese de’it iha Territóriu Timor-Leste laran
iha Postu Kombustível oin-ida previstu iha Regulamentu idane’e ka, ba Atividade
Komplementár sira, iha fatin sira seluk ho ona lisensa loloos.

Página 7 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

11. Hafoin hetan aprova hosi ANP, Espesifikasaun Téknika ba Postu Abastesimentu
Kombustível tenke hatama hamutuk ho Regulamentu idane’e hanesan Aneksu, ne’ebé
bele hetan altera hosi ANP sein presiza halo altera ba Regulamentu tomak.

KAPÍTULU II
PRINSÍPIU JERÁL BA INSTALAPOSTU ABASTESIMENTU KOMBUSTÍVEL

SEKSAUN I
FATIN, PROJETU NO LISENSIAMENTU

Artigu 4
(Aprovasaun ba fatin)

1. Atu aprova fatin ba Postu Abastesimentu Kombustível foun ka iha-ona sei presiza
halo ketketak no molok aprezenta no aprova projetu ida ba harii Postu Abastesimentu
Kombustível.
2. Rekerimentu hodi husu aprova fatin ba Postu Abastesimentu Kombustível foun ka
iha-ona tenke halo hosi preenxe formuláriu inkluídu iha Aneksu I Regulamentu
idane’e nian, ho naran “Rekerimentu ba Aprovasaun Fatin ba Postu Abastesimentu
Kombustível” no hatama iha ANP. Formuláriu ne’e esplika kona-ba sá prosedimentu
mak tenke tuir no sá dokumentus mak presiza hatama hamutuk ho pedidu.
3. Hafoin Regulamentu idane’e hetan publika, operadór ba Postu Abastesimentu
Kombustível sira iha prazu loron 90 (sia-nulu) atu hato’o ba ANP Rekerimentu ba
Aprovasaun Fatin ba Postu Abastesimentu Kombustível. Bainhira Postu
Abastesimentu Kombustível ne’ebé iha-ona la hetan aprova hosi ANP, operadór
presiza hatama ba ANP, ho prazu loron 90 (sia-nulu) hafoin hetan tiha notofika
rekuza hosi ANP atu aprova fatin, projetu ida ho proposta atu adapta postu ne’e tuir
norma fatin nian.
4. Mak operadór la hato’o projetu temi iha númeru anteriór iha prazu refere ka mak
ANP la aprova proposta atu adapta, Postu Abastesimentu Kombustível tenke para
halo servisu iha prazu tinan 2 (rua) nia laran.
5. Mak proposta atu adapta Postu Abastesimentu Kombustível tuir norma sira fatin nian,
hatama tuir númeru tolu artigu idane’e nian, hetan aprova hosi ANP, sei fó ba
operadór prazu tinan 2 (rua) atu nia implementa proposta aprovada. Mak proposta la
implementa iha prazu tinan 2 (rua) nia laran, Postu Abastesimentu Kombustível sei
para kedas hala’o servisu.
6. Rekerimentu ba Aprovasaun Fatin ba Postu Abastesimentu Kombustível sei bele
hatama de’it hosi operadór de faktu ka lisensiadu ida, ba Postu Abastesimentu
Kombustível sira iha-ona, ka hosi sosiedade komersiál sira ho rejistu iha Timor-Leste,
ba Postu Abastesimentu Kombustível foun sira.
7. ANP, hafoin hare’e bá Rekerimentu ba Aprovasaun Fatin ba Postu Abastesimentu
Kombustível, sei informa ba Rekerente, ho hakerek, ninia desizaun, inklui mos
rekizitu, prosedimentu no prazu ba implementasaun.
8. Mak fatin hetan aprovasaun duni, ANP tenke tau karimbu no asina Rekerimentu ba
Aprovasaun Fatin ba Postu Abastesimentu Kombustível iha fatin aprova nian, no

Página 8 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

idane’e ba oin sei vale ona nu’udar Sertifikadu Aprovasaun Fatin ba Postu
Abastesimentu Kombustível.
9. Sertifikadu Aprovasaun Fatin ba Postu Abastesimentu Kombustível no autorizasaun
ne’ebé mak mai iha laran sei mate, karik Rekerente la hatama Rekerimentu ba
Aprovasaun Projetu ba Postu Abastesimentu Kombustível iha prazu hakerek iha
artigu 5, no. 2 nia laran, ka karik liu tiha tinan 1 (ida), ka períodu seluk naruk liu ida-
ne’ebé estabelesidu hosi ANP, hosi loron hato’o Rekerimentu ba Aprovasaun Projetu
ba Postu Abastesimentu Kombustível ho Rekerente la remata implementasaun
Projetu ne’ebé hetan aprovasaun no husu Lisensa, konforme artigu 6.

Artigu 5
(Aprovasaun ba Projetu)

1. Projetu sira ba Postu Abastesimentu Kombustível foun ka iha-ona sei bele hatama ba
análize hafoin hetan tiha Sertifikadu Aprovasaun Fatin ba Postu Abastesimentu
Kombustível.
2. Hafoin emisaun Sertifikadu Aprovasaun Fatin ba Postu Abastesimentu Kombustível,
operadór sira ba Postu Abastesimentu Kombustível foun ka iha-ona sei iha prazu
loron 90 (sia-nulu) atu hato’o ba ANP “Rekerimentu ba Aprovasaun Projetu ba Postu
Abastesimentu Kombustível”, tuir modelu inkluídu iha Aneksu II Regulamentu
idane’e nian, ne’ebé iha esplikasaun kona-ba prosedimentu atu tuir nomos
dokumentus ne’ebé presiza hatama hamutuk, no tenke kumpri integrálmente norma
sira hakerek iha Espesifikasaun Téknika ba Postu Abastesimentu Kombustível.
3. Rekerimentu husu Aprova Projetu ba Postu Abastesimentu Kombustível sei bele
hatama de’it hosi operadór atuál sira, ba Postu Abastesimentu Kombustível sira iha-
ona, no ba sosiedade komersiál sira rejistu ona iha Timor-Leste, ba Postu
Abastesimentu Kombustível foun sira.
4. Postu Abastesimentu Kombustível sira-ne’ebé, oras ne’e iha ona, labele objetu ba
rekualifika, altera ka dezativa iha loron futuru, sein aprezenta uluk projetu espesífiku
ida ne’ebé halo-tuir prosedimentu sira hakerek iha númeru sira kotuk artigu idane’e
nian.
5. Atu sés hosi norma sira mai iha Espesifikasaun Téknika ba Postu Abastesimentu
Kombustível presiza hetan uluk aprovasaun, ho hakerek, hosi ANP no fundamenta ho
dokumentus ne’ebé hatudu katak sei aplika no asegura sei la sés hosi norma hanesan
ka aas liu.
6. ANP, hafoin hare’e tiha Rekerimentu ba Aprovasaun Projetu Postu Abastesimentu
Kombustível, bele husu ba Ema Interesada ne’e atu fó dokumentu seluk tan,
konsidera nu’udar nesesáriu atubele halo avaliasaun ba Rekerimentu ne’ebé mak
hato’o.
7. ANP tenke hasai desizaun kona-ba Rekerimentu ba Aprovasaun ba Postu
Abastesimentu Kombustível iha prazu loron 90 (sianulu) nia laran, hahú sura hosi
loron ne’ebé nia simu dokumentu ikus nia husu, no sei infomra Rekerente ho hakerek
kona-ba ninia desizaun, inklui prosedimentu no prazu atu implementa.
8. Rekerimentu sira ba husu Postu Abastesimentu Kombustível foun sei la simu bainhira
prazu previstu ba implementa Projetu boot liu fulan 6 (neen).
9. Bainhira ANP aprova Projetu ida ba Postu Abastesimentu Kombustível foun ka iha-
ona, nia sei hasai Sertifikadu Aprovasaun Projetu ba Postu Abastesimentu
Kombustível, tuir modelu inkluídu iha Aneksu III ba Regulamentu idane’e.
10. Sertifikadu Aprovasaun Projetu ba Postu Abastesimentu Kombustível no autorizasaun
ne’ebé mak mai iha laran sei mate, karik Rekerente la remata implementa projetu no
husu emisaun Lisensa tuir artigu 6, iha prazu tinan 1 (ida) nia laran, hahú sura hosi
Página 9 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

loron nia hato’o Rekerimentu ba Aprovasuan Projetu Postu Abastesimentu


Kombustível tuir artigu 5, no. 2 ka ho prazu ida naruk liu ne’ebé uluk ANP fó.

Artigu 6
(Aprovasaun ba Lisensa)

1. Sei fó Lisensa ba entidade sira iha ona ka sira sei mosu, ne’ebé mak hakarak hala’o
atividade kona-ba Operasaun (halo servisu) ba Postu Abastesimentu Kombustível
no/ka Atividade Komplementár sira, bainhira simu Rekerimentu ne’ebé kumpri
rekizitus mínimu hotu-hotu no prosedimentu previstu iha Regulamentu idane’e no iha
Regulamentu Komplementár sira, no hafoin halao’o tiha inspesaun tuir Regulametu
ANP no. 1/2012 no 2/2012, sira-rua hotu loron 24 Outubru nian, no artigu 37 no 38
Regulamentu idane’e nian, atubele konfirma katak Postu Abastesimentu Kombustível
kumpri, entre buat seluk, ho Projetu aprova hosi ANP tuir artigu 5.
2. Pedidu Lisensa tenke halo-tuir norma sira hakerek iha Regulamentu ANP no. 1/2012,
24 Outubru nian, no Lisensa tenke emite tuir modelu previstu iha Aneksu I Dekretu-
Lei nr. 1/2012, loron 1 Fevereiru nian, kona-ba Setór Downstream.

SEKSAUN II
HARII NO FATIN BA POSTU ABASTESIMENTU KOMBUSTÍVEL

Artigu 7
(Kondisaun Jerál)

1. Sei labele harii Postu Abastesimentu Kombustível iha edifísiu nia okos, laran ka leten,
iha parke estasionamentu subterráneo (rai-okos) ka tipu konstrusaun seluk.
2. Bele harii Postu Abastesimentu Kombustível iha fatin sira la-hó kobertura ka iha
Fatin sira ho Kobertura Simples, salak idane’e nia aas, pelu menus, metru 5 hosi rai
ba leten.
3. Postu Abastesimentu Kombustível hodi fa’an ba Públiku bele harii iha rai Rekerente
nian ka nia aluga, ka iha propriedade seluk ne’ebé harii ona ho direitus fundiárius.
4. Postu Abastesimentu Kombustível ba Konsumu Rasik bele harii iha rai entidade
públika ka privada ne’ebé hakarak esplora Postu Abastesimentu Kombustível sira-nia
propriedade ka sira arrenda, ka iha propriedade seluk iha-ne’ebé harii ho validade
direitus fundiárius no iha-ne’ebé entidade ne’e hala’o atividade atu halo Postu
Abastesimentu Kombustível.
5. Sei labele harii Postu Rodoviáriu Abastesimentu Kombustível foun hodi fa’an ba
Públiku ne’ebé hela besik Postu Abastesimentu Kombustível hodi fa’an ba Públiku
iha-ona, iha raiu 1 Km iha aldeia (suku) ho sidade sira, ho raiu 5 Km ba sira ne’ebé
iha ona besik estrada no raiu 20 Km iha autoestrada sira.
6. Distánsia mínima sira hakerek iha númeru kotuk sei la aplika ba Postu Rodoviáriu
Abastesimentu Kombustível ba fa’an ba Públiku iha ona to’o loron Regulamentu ida
ne’e vigora, la hare’e ba ninia natureza, sei la hare’e mos ba instalasaun foun Postu
Rodoviáriu Abastesimentu Kombustível ba Konsumu Públiku.

Artigu 8
(Asesus)
Página 10 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

1. Veíkulu sira-nia tama-fatin ho sai-fatin hosi Postu Rodoviáriu Abastesimentu


Kombustível foun ba Fa’an ba Públiku tenke halai loos ba no mai hosi via públika,
hosi Asesu sentidu úniku, rezervadu de’it ba atividade instalada iha Postu Rodoviáriu
Abastesimentu Kombustível ba Fa’an ba Públiku nia baliza laran.
2. Asesu sira ba Postu Rodoviáriu Abastesimentu Kombustível ba Fa’an ba Públiku
ne’ebé iha ona, bele mantéin sira-nia kondisaun atuál, eseptu iha situasaun ne’ebé
Asesu sira iha ona bele atrapalla ka tau iha perigu ema ka veíkulu sira-nia sirkulasaun.
3. Veíkulu sira atu tama no sai hosi Postu Abastesimentu Kombustível ba konsumu rasik
bele liu hosi Asesu idane’e mos.
4. Proibidu atu estasiona veíkulu sira iha via sirkulasaun Postu Abastesimentu
Kombustível nian.
5. Postu Abastesimentu Kombustível hotu-hotu tenke fó-dalan ba veíkulu-sisterna ba
reabastese Rezervatóriu Armazenajem bele tama ho forma loloos iha Àrea Transfega
Kombustível no fó-dalan ba sira atu sai ba zona seguru ida, eskluzivu hosi movimentu
marxa ba oin no sei la presiza halo tan manobra seluk.
6. Planu Postu Abastesimentu Kombustível tenke halo atu veíkulu sira bele la’o ho
sentidu ba oin de’it.

SEKSAUN III
KONDISAUN NO REKIZITU MÍNIMU BA INSTALA EKIPAMENTU IHA POSTU
ABASTESIMENTU KOMBUSTÍVEL

Artigu 9
(Regra Jerál)

ANP bele estabelese Espesifikasaun Téknika ba Postu Abastesimentu Kombustível sira,


ne’ebé sei iha rekizitu tékniku no kondisaun ba instala ekipamentu, ne’ebé tenke halo tuir iha
Projetu hotu-hotu ba Postu Abastesimentu Kombustível foun ka atu halo altera ba sira-ne’ebé
iha ona.
Artigu 10
(Rezervatóriu ba Armazenajem)

1. Rezervatóriu ba Armazenajem Kombustível Líkidu no Likefeitu tenke instala iha edifísiu


sira-nia liur, bele mos monta iha rai-leten (“Rezervatóru ba Armazenajem iha
Superfísie”) ka iha rai-okos (“Rezervatóriu ba Armazenajem Enterradus”).
2. Rezervatóriu ba Armazenajem Kombustível Líkidu no Likefeitu labele, ho sá
sirkunstánsia de’it, instala iha edifísiu nia okos, iha liña elétrika, ponte, ka iha túnel, rai-
koak, eskavasaun, iha Rezervatóriu ba Armazenajem seluk nia leten ka iha área sira-
ne’ebé aprezenta risku ba rai (solu) nia instabilidade.
3. Rezervatóriu ba Armazenajem iha Superfísie (Iha rai-leten) nia fundasaun tenke projeta
no harii atu sira labele bok án bainhira hetan influénsia ho vibrasaun ka impaktu ruma
tanba kauza naturál ka artifisiál.
4. Sei permiti de’it Rezervatóriu ba Armazenajem iha Superfísie ba Kombustível Líkidu, no
komponente sira tenke haleu ho lutu-besi ho aas metru 2 (2m) hosi rai mai leten no tenke
tama iha basía ba retensaun, ho kapasidade 50% Rezervatóriu ba Armazenajem nia
kapasidade, ho pavimentu no didilolon impermeável ne’ebé bele kapta no rekolle sulin
ruma hosi Rezervatóriu ba Armazenajem iha Superfísie, atu nune’e bele evita potensiál
kontamina ba rai no ba bee sira iha rai-okos.
Página 11 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

5. Rezervatóriu ba Armazenajem Enterradu (hakoi) ba Kombustível Líkidu no Likefeitu sei


tama mos iha basía retensaun impermeável no harii metin atu labele bokán ho influésnia
bee rai-okos nia halai ka ho vibrasaun ka impaktu provoka hosi kauza naturál ka artifisiál
ruma.
6. Distánsia ki’ik-liu entre didilolon Rezervatóriu ba Armazenajem Kombustível Líkidu no
Likefeitu ho Postu Abastesimentu Kombustível nia Propriedade nia Baliza, ka Edifísiu
Rezidensiál ruma, Ema Uza hela, ba Apoiu, Komplementár ka Integradu, tenke metru 2
(rua), ba Rezervatóriu Armazenajem Enterradu, no metru 3 (tolu), ba Rezervatóriu
Armazenajem iha Superfísie (Rai-Leten).
7. Distánsia ki’ik-liu entre didilolon Rezervatóriu ba Armazenajem Kombustível Líkidu no
Likefeitu ho Edifísiu Públiku ruma tenke metru 10 (sanulu), ba Rezervatóriu
Armazenajem Enterradu, no metru 15 (sanulu resin lima), ba Rezervatóriu Armazenajem
iha Superfísie (Rai-Leten).
8. Distánsia ki’ik-liu entre Rezervatóriu Armazenajem Kombustível Líkidu no Likefeitu ho
Área sira Sensível tenke metru 25 (ruanulu resin lima).
9. Bainhira instalasaun kompostu hosi Rezervatóriu Armazenajem Kombustível Líkidu no
Likefeitu oin-barak, sira-nia didilolon tenke dook malu pelu menus 0,20 m (metru 0,20),
ba Rezervatóriu Armazenajem Enterradu, no metru 2 (2 m), ba Rezervatóriu sira iha Rai-
leten (Superfísie).
10. Projetu ba Rezervatóriu Armazenajem Kombustível Líkidu no Likefeitu tenke kumpri ho
norma sira iha indústria rekoñesidu iha Internasionál ka, bainhira norma sira-ne’e laiha
ka projetu la halo-tuir sira-ne’e, tenke hetan uluk aprovasaun espresa hosi ANP.
11. Distánsia ki’ik-liu entre kualkér “Pump Island” ho Rezervatóriu Armazenajem
Kombustível nia didilolon ka ho sira-nia Bokál ka Válvula Enximentu, tenke:
a) Ba Rezervatóriu Armazenajem iha superfísiu nia didilolon – metru 6 (neen);
b) Ba Rezervatóriu Armazenajem Enterradu sira-nia didilolon – metru 3 (tolu);
c) Ba Rezervatóriu Armazenajem iha Superfísie nia Bokál ka Válvula Enximentu sira –
metru 8 (ualu); no
d) Ba Rezervatóriu Armazenajem Enterradu sira-nia Bokál ka Válvula Enximentu sira –
metru 5 (lima).
12. Nomos, Rezervatóriu Armazenajem Kombustível Líkidu no Likefeitu tenke kumpri ho
rekizitu tékniku ba seguransa inkluidu iha Espesifikasaun Téknika ba Postu
Abastesimentu Kombustível.

Página 12 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

Artigu 11
(Bokál ho Válvula Enximentu sira)

Bokál ka Válvula Enximentu sira bele tau iha ar-livre ka iha Fatin ho Kobertura Simples no
tenke mantéin Zona Seguransa ida, tuir saida mak defini iha artigu 22, no. 3 Regulamentu
idane’e nian.

Artigu 12
(Rekuperasaun Vapór)

1. Postu Abastesimentu Kombustível sira tenke iha sistema ba Rekupera Vapór, atubele
rekupera vapór hirak ne’ebé sai hosi Kombustível Líkidu sira bainhira halo transfega
Kombustível hosi veíkulu-sisterna ba Rezervatóriu Armazenajem sira.
2. Tubajem ba Rekupera Vapór tenke iha válvula ida bele namlele ne’ebé sei taka netik
líkidu ruma atu tama.
3. Válvula flutuadora ne’e sei la presiza karik tubu ba rekupera vapór, sira liga malu iha
fatin aérea (fatin aas), ho naruk hosi rai boot-liu jeratríz, aas-liu rezervatóriu veíkulu-
sisterna nian.

Artigu 13
“(Pump Island)”

1. Bomba Kombustível sira tenke hetan proteje hasoru veíkulu shoke-malu, ho instala
sira iha “Pump Island” protejida, ho karaterístika hanesan tuir-mai:
a) “Pump Island” nia aas minimu 0,15 m no luan minumu 1,20 m; ka
b) Tenke iha separadór besi ka pilár protesaun haleu ho aas minimu 0,20 m, harii
ho forma atu asegura distánsia entre ekipamentu ho veíkulu sira ne’ebé simu
kombustível, minimu 0,50 m.
2. “Pump Island” sira tenke haleu ho Zona Seguransa no Zona Protesaun, atubele garante
seguransa ba ema-sira no sasán durante uza.
3. “Pump Island” sira labele harii iha edifísiu sira-nia okos.
4. Distánsia entre “Pump Island”s minimu metru 6 (neen).
5. Distánsia minimu entre kualkér “Pump Island” ho Postu Abastesimentu nia
Propriedade nia Baliza ka ho kualkér Edifísiu Rezidensiál, ba Apoiu, Komplementár,
Integradu ka Uzadu mak metru 4 (haat).
6. Distánsia minimu entre kualkér “Pump Island” ho Edifísiu Públiku mak metru 10
(sanulu).
7. Distánsia minimu entre “Pump Island” ho Área Sensível ruma mak metru 25 (ruanulu
resin lima).
8. “Pump Island” sira ba Autogás tenke iha fatin ketak hosi “Pump Island” sira atubele
fornese Kombustível Líkidu seluk.
9. Kanu hotu-hotu no tubu sira hotu iha Bomba Kombustível no “Pump Island” ba
Autogás sira-nia baze, ne’ebé ligadu ba Rezervatóriu Armazenajem Autogás tenke
inklui aparellu ne’ebé bele taka dalan ba gás atu halai-sai, karik ekipamentu hosi rai
sai tanba hetan kolizaun ho veíkulu ruma.

Página 13 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

Artigu 14
(Bomba ba Kombustível)

1. Bomba ba Kombustível atu instala iha “Pump Island” idaidak tenke kumpri ho norma
indústria sira nebe hetan rekoñese internasionál ne’ebé refere iha Espesifikasaun
Téknika ba Postu Abastesimentu Kombustível ka, karik norma hirak ne’e laíha ka
ekipamentu la kumpri ho norma, sira presiza hetan aprova prévia, formál no espresa
hosi ANP.
2. Bomba Kombustível sira atu instala iha “Pump Island” idaidak tenke iha medidór
volumétriku ba konsumu, ho esepsaun ba Bomba Kombustível iha Postu
Abastesimentu Kombustível ba Konsumu Rasik, ne’ebé bele iha medidór akopladu
(belit) ba Rezervatóriu Kombustível bainhira sira ne’e Rezervatóriu Kombustível iha
Superfísie. Tintinan Bomba Kombustível sira tenke hetan kalibra hosi ANP no tuir-
mai seladu (taka-metin) atu ema labele halo adultera.
3. Bomba Kombustível sira atu instala iha “Pump Island” sira tenke iha sistema
bombajem inkorporadu ka iha distánsia, no sistema hidráuliku bele sentralizadu.
4. Bomba Kombustível sira ba Autogás tenke lokaliza iha “Pump Island” ketak ho
Bomba Kombustível sira ba fornesimentu Kombustível Líkidu seluk.

Artigu 15
(Kompresór Anin)

1. Fatin sira ne’ebé tau Kompresór Anin bá, tenke harii ho forma atu minimiza risku ba
sobretensaun mai-hosi movimentu livre la permitidu ka produsaun forsa boot-liu,
hanesan nu’udar ezemplu iha flanje, ligasaun, kompensadór, mangeira ka tubu
fleksível, liu hosi rekursu ba meiu adekuadu ba kontrolu, hanesan mekanizmu ba
apoiu, reforsu, ankorajem, aliñamentu no pré-esforsu.
2. Ekipamentu tenke instala iha fatin izoladu, iha fatin luan, ho arejamentu no naroman
di’ak, no mekanizmu komandu no kontrolu sira tenke instala ho forma atubele iha
asesu lais no fásil. Mekanizmu kontrolu sira temi iha ne’e tenke hetan proteje hasoru
asionamentu asidentál.

Artigu 16
(Sistema Tratamentu Bee)

1. Postu Abastesimentu Kombustível sira tenke ekipadu ho sistema ba tratamentu bee


reziduál kontaminadu ho kombustível líkidu.
2. Separadór hidrokarbonetus tenke instala iha fatin sira ho asesu fásil hodi bele halo
inspesaun no limpeza.
3. Separadór hidrokarbonetus tenke sifonadu iha sira-nia entrada no saída hodi bele evita
gás bele liu.
4. Pavimentu iha zona sira ho posibilidade kombustível bele fakar, liu-liu iha zona
transfega Kombustível Líkidu hosi veíkulu-sisterna ba Rezervatóriu Armazenajem no
sira-nia basía retensaun tenke impermeável no permiti bee bele halai ba Sistema
Tratamentu Bee.
5. Aléin de rekizitu sira hakerek iha artigu idane’e, Sistema Tratamentu Bee iha Postu
Abastesimentu Kombustível tenke kumpri mos ho lejislasaun no regulamentasaun
ambientál ne’ebé mak iha vigór.
Página 14 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

Artigu 17
(Kaleira, Grella no Sumidouru)

Kaleira, Grella no Sumidouru tenki iha fatin apropriadu, ho boot adekuadu, barak sufisiente
no ho rezisténsia apropriada ba sira-nia propózitu.

Artigu 18
(Kaixa Vizita)

1. Kaixa Vizita hodi tama iha Rezervatóriu Armazenajem tenke pre-fabrikadu, la husik
bee liu ka ho drenajem adekuada.
2. Kaixa Vizita sira-nia matan tenke iha rezisténsia adekuada ba karga ne’ebé ita hanoin
sira sei presiza tahan.

SEKSAUN IV
KONDISAUN NO REKIZITU MÍNIMU ATUBELE HALA’O ATIVIDADE
KOMPLEMENTÁR IHA POSTU ABASTESIMENTU KOMBUSTÍVEL

Artigu 19
(Regra Jerál)

1. Hala’o Atividade Komplementár iha Postu Abastesimentu Kombustível sei sujeitu ba


norma sira hakerek iha Regulamentu idane’e, inklui mos iha Seksaun IV idane’e, no
ba lei jerál aplikável ba atividade espesífika.
2. Ema sira ho interese, bainhira husu emisaun Lisensa ba Postu Abastesimentu
Kombustível, sei hatete momoos nia intensaun atu hala’o Atividade Komplementár
sira, ho submete, ba idane’e, dokumentu sira-ne’ebé hanoin nesesáriu atu permiti ANP
halo análize loloos ba pedidu.

Artigu 20
(Fornesimentu GPL Engarrafadu iha Postu Abastesimentu Kombustível)

1. Botir GPL Engarrafadu tenke rai iha Área Armazenajem GPL loloos, harii tuir norma
sira hakerek iha Espesifikasaun Téknika ba Postu Abastesimentu Kombustível ka ho
planu hetan aprova uluk hosi ANP.
2. Área sira ba Armazenajem GPL Engarrafadu tenke kumpri ho rekizitu sira tuir-mai:

(i)Tenke aas, pelu menus, 0,20 m hosi pavimentu;


(ii)
Tenke harii ho materiál la-inflamável (ahi la-hán);
(iii)
Tenke iha abertura permanente ba anin halai; no
(iv)
Tenki identifikadu momoos ho liafuan «GÁS» ho letra boboot, durável no la-susar
atu lé no tenke iha mos sinál proibidu fuma ka sunu ahi.
3. Botir sira GPL Engarrafadu iha ar-livre iha Postu Abastesimentu Kombustível tenke
kumpri rekizitu sira tuir-mai:
(a) tenki rai iha kabina portátil no halo ba idane’e, hosi edifísiu nia liur;
Página 15 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

(b) nu’udar regra, kabina tenke halo hosi kaixa kuadradu ho 40mm no 25mm, solda
metin no hó besi ho ángulu ho 40mm no 25mm, apoiadu ain plaka kuadrada ho
150mm ka iha rodíziu nylon ho diámetru 250mm;
(c) prateleira besi-asu tenke halo no instala atu labele retéin udan been;
(d) armasaun tenke taka ho rede asu, atu kabina hetan proteje hasoru asesu la-
autorizadu no atu vandalizmu. Tama-fatin (sira) tenke taka, di’ak liu ho kadeadu;
(e) kabina tenke rai iha ar-livre ho pavimentu simentu ka iha solu kompaktadu,
niveladu, no tenke halo-tuir distánsia sira tuir-mai, ne’ebé aplika ba rai Garrafa
GPL ein jerál (to’o kapsidade totál 400Kg) iha Postu Abastesimentu Kombustível
nia baliza laran:
(i) Metru 7,5 ba Rezervatóriu Armazenajem, ba Respiradór sira no ba Bokál
ka Válvula Enximentu sira;
(ii) Metru tolu ba Bomba Kombustível no Bomba Autogás no ba Kaixa Vizita;
(iii) Metru 2 ba abertura iha edifísiu (odamatan, janela, etc.), ba kaleira no
valeta sira;
(iv) Metru 1 ba extrema, ba edifísiu, fonte ignisaun fiksu no ba veíkulu
automóvel sira;
(f) Kabina tenke tau iha fatin ho ventilasaun hodi labele prejudika dalan ba
evakuasaun kualkér edifísiu ka instalasaun sira besbesik; no
(g) Bainhira presiza, kabina tenke hetan proteje hasoru impaktu mai-hosi veíkulu
sira, ho lansíl ida ka barreira seluk fiksa adekuada.
4. Norma téknika espesífika kona-ba, entre aspetu sira-seluk, kalibrajem Botir GPL
Engarrafada, bele sai objetu ba Regulamentu ketak autónomu ANP hakerek no
disponibiliza, ne’ebé bele mos adopta norma internasionál sira ba idane’e.

KAPÍTULU III
ZONA BA SEGURANSA NO PROTESAUN

Artigu 21
(Jerál)

Zona sira ba Seguransa no ba Protesaun hetan defini atu funsiona hanesan referénsia ba
prosedimentu sira seguransa nian, presiza halo-tuir iha Operasaun Postu Abastesimentu
Kombustível.

Artigo 22
(Zona ba Seguransa sira)

1. Zona Seguransa ba Bomba Kombustível Líkidu korresponde ba fatin mamuk haleu


ekipamentu to’o 0,50 m, iha diresaun hotu-hotu, no ho limite, iha parte leten, ho planu
horizontál ida ho aas minimu 1,20 m hosi nível baze ekipamentu nian no limite hosi
parte kraik, hosi nível solu (rai).
2. Zona Seguransa ba Bomba Kombustível Likefeitu, hanesan Autogás, korresponde ba
fatin mamuk haleu ekipamentu to’o 1,50 m, iha diresaun hotu-hotu, no ho limite, iha
parte leten, ho planu horizontál ida ho aas minimu 3 m hosi nível baze Bomba
Kombustível nian no, hosi parte kraik, hosi nível solu (rai).
3. Zona Seguransa ba Bokál ka Válvula Enximentu ba Kombustível Líkidu no Likefeitu
korresponde ho fatin mamuk haleu ekipamentu to’o 1,50 m iha diresaun hotu-hotu.
Página 16 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

4. Zona Seguransa ba Bokál ka Válvula Enximentu sei bele aplika durante operasaun
transfega Kombustível Líkidu no Likefeitu hosi veíkulu-sisterna ba Rezervatóriu
Armazenajem de’it.
5. Zona Seguransa ba Respiradór ba Kombustível Líkidu korresponde ho área haleu nia,
sukat hosi ninia ulun to’o 1,50 m ba diresaun hotu-hotu.
6. Respiradór ba Kombustível Líkidu ninia aasminimu metru 4 (haat) sukat hosi rai nia
hatuur ba.
7. Baliza iha fatin-liur ba Zona Seguransa tenke iha sinalizasaun iha pavimentu ho liña
sólida ho kór kinur ho luan minimu 10 cm, ho ninia limite hosi-liur koinsidi ho Zona
Seguransa nia limiti-liur.

Artigu 23
(Zona ba Protesaun)

1. Zona Protesaun ba Bomba Kombustível ba Kombustível Líkidu korresponde ho fatin-


mamuk haleu ekipamentu to’o metru 2 (rua) ba diresaun hotu-hotu, hosi naruk limite
ho zona horizontál, labele ki’ik-liu 0,50 m hosi Bomba Kombustível nia baze no hosi
parte kraik hosi nível solu (rai).
2. Zona Protesaun ba Bomba Kombustível ba Kombustível Likefeitu korresponde ho
fatin mamuk haleu ekipamentu, ho metru 2 (rua), ba diresaun hotu-hotu, no limitadu,
hosi leten, ho planu horizontál ho aas minimu metru 2 (rua) hosi Bomba Kombustível
nia baze no hosi parte kraik, hosi nível solu (rai).
3. Zona Protesaun ba Respiradór ba Kombustível Líkidu korresponde ho silindru ida
formadu hosi projesaun vertikál Zona Seguransa nian, definidu hosi ninia ulun, to’o
iha rai.
4. Mak Respiradór hatuur iha didilolon ruma, Zona Protesaun tenke korresponde ho
silindru sorin formadu hosi projesaun vertikál Zona Seguransa, definidu hosi ninia
ulun, to’o iha rai.
5. Limite hosi-liur ba Zona Protesaun refere iha númeru sira kotuk sei la presiza hetan
sinalizasaun iha pavimentu.

KAPÍTULU IV
PRINSÍPIU JERÁL BA OPERA POSTU ABASTESIMENTU KOMBUSTÍVEL

Artigu 24
(Jerál)

1. Postu Abastesimentu Kombustível sira tenke hetan autoriza atubele funsiona, salak:
a) Sira iha Sertifikadu Aprovasaun Fatin ba Postu Abastesimentu Kombustível
válidu, hasai tuir saida mak hakerek iha artigu 4;
b) Sira iha Sertifikadu Aprovasaun Projetu ba Postu Abastesimentu Kombustível
válidu, hasai tuir saida mak hakerek iha artigu 5; no
c) Hetan aprova hafoin inspesaun nebe hala’o tuir norma no prosedimentu hakerek
iha Regulamentu sira ANP nian no. 1/2012 no 2/2012, sira-rua hotu loron 24
Outubru nian, tan ne’e hetan Lisensa tuir artigu 6.
2. Operadór tenke titulár mos ba Lisensa Atividade Marketing hasai iha ANP tuir norma
no prosedimentu sira hakerek iha Dekretu-Lei no. 1/2012, 1 Fevereiru nian, no
Regulamentu ANP nian no. 1/2012, 24 Outubru.
Página 17 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

Artigu 25
(Identifikasaun Vizuál)

1. Postu Abastesimentu Kombustível ba Fa’an ba Públiku tenke tara Identifikasaun Vizuál


ba empreza komersializasaun hidrokarbonetus internasionál, rejionál ka lokál, ka
empreza komersializasaun independente harii ho propózitu úniku ba esplora Postu ida
ka liu ba Abastesimentu Kombustível ba Fa’an ba Públiku.
2. Postu Abastesimentu Kombustível ba Konsumu Rasik la presiza tara Identifikasaun
Vizuál, maibé sira-ne’ebé hakarak halo, sira bele tara Identifikasaun Vizuál ba empreza
komersializasaun hidrokarbonetus internasionál, rejionál ka lokál, ka Identifikasaun
Vizuál ba empreza ne’ebé instala ba ninia uzu rasik.
3. Hanesan parte ba hato’o Rekerimentu ba Aprovasaun Projetu ba Postu Abastesimentu
Kombustível, Rekerente sei hatudu ba ANP prova autorizasaun ba uza Identifikasaun
Vizuál ba empreza komersializasaun hidrokarbonetus internasionál, rejionál ka lokál, ka
prova rejistu ba marka korresponde ba naran no imajem Identifikasaun Vizuál
independente ka rasik ne’ebé Rekerente iha intensaun atu uza.

Artigu 26
(Servisu)

1. Atividade sira ba abastesimentu veíkulu ho Kombustível no/ka halo servisu Atividade


Komplementár nian tenke hala’o de’it hosi Servisu ba Atendimentu. To’o ANP nia
determinasaun kontráriu ruma, ho alterasaun ba Regulamentu idane’e, la permitidu Sefl-
Service.
2. Operadór sira ba Postu Abastesimentu Kombustível tenke asegura númeru razoável
Asistente Abastesimentu atubele garante seguransa ba operasaun no otimiza servisu
fornese ba kliente sira.
3. Servisu sira kona-ba pagamentu Kombustível iha Postu Abastesimentu Kombustível ba
Fa’an ba Públiku tenke halo liu-hosi Kaixa, ne’ebé bele hala’o mos servisu nu’udar
Asistente Abastesimentu. Kaixa bele mos empregadu ida ho funsaun espesífika idane’e.
4. Postu Abastesimentu Kombustível ba Konsumu Rasik la presiza iha Kaixa.
5. Prosedimentu sira ba prestasaun no pagamentu Atividades Komplementár sira, operadór
bele defini no implementa rasik.

Artigu 27
(Pesoál no formasaun)

1. Postu Abastesimentu Kombustível hotu-hotu tenke iha jerente ida, ne’ebé sei ba
frekuenta kursu formasaun ho formadór akreditadu sira, ne’ebé hare’e liu-liu, pelu
menus, kona-ba matéria sira tuir-mai:
(a) Jestaun ba Postu Abastesimentu Kombustível;
(b) Primeirus Sokorrus; no
(c) Norma sira ba saude, seguransa, ambiente no kualidade Postu Abastesimentu
Kombustível sira-nian.

2. Jerente ba Postu Abastesimentu Kombustível maka responsável, entre seluk, ba:


(a) Koordena, lidera, superviziona no sei responsável ba atividade lorloron nian;
(b) Halo jestaun ba kontabilidade lorloron Kombustível no produtu sira-seluk fornesidu
no simu, nune’e mos ba reseita sira lorloron nian;
(c) Rejista mediasaun fulfulan ba Rezervatóriu Armazenajem;
Página 18 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

(d) Superviziona no fó apoiu ba empregadu sira seluk;


(e) Halo jestaun ba dokumentasaun ligadu ho kontabilidade, atividade téknika no
rekursus umanus;
(f) Loke no taka Postu Abastesimentu Kombustível; no
(g) Mantéin nafatin padraun ba saúde, seguransa, ambiente no kualidade.
3. Asistente Abastesimentu hotu-hotu, no Kaixa sira tenke liu hosi kursu formasaun hato’o
hosi prestadór treinamentu akreditadu sira, ne’ebé hare’e liu-liu, pelu menus, ba matéria
sira tuir-mai:
(a) Kursu kona-ba Primeirus sokorrus;
(b) Kursu kona-ba seguransa; no
(c) Kursu kona-ba servisu ba kliente.
4. Kursu formasaun refere iha númeru 1 no 3 iha artigu idane’e tenke hato’o ba funsionáriu
sira iha fulan 6 molok sira hahú hala’o servisu.
5. Postu Abastesimentu Kombustível sira hotu, ne’ebé iha ona, iha prazu estabelese iha artigu
40 atu kumpri ho rekizitus ba formasaun pesoál, hanesan hakerek iha artigu 27 ida ne’e.
6. Sein prejudika oráriu funsionamentu, operadór tenke asegura iha funsionáriu, atubele
garante Postu Abastesientu Kombustível ba Fa’an ba Públiku hala’o funsaun hotu-hotu.
7. Jerente sira ba Postu Abastesimentu Kombustível sei bele sai hosi fatin servisu ho razaun
razoável no imprevistu de’it no ho tempu badak liu posível.
8. Funsionáriu sira Atividade Komplementár nian sei tama ba organizasaun servisu no tenke
kumpri rekizitus formasaun estabelese hosi entidade regulatória kompetente sira.
9. Ema sira hotu servisu iha Postu Abastesimentu Kombustível tenke hetan uniforme no
ekipamentu ba proteje sira-nia án ne’ebé tenke adekuadu ba funsaun sira hala’o, ho tipu no
karaterístika tenke hetan aprovasaun hosi ANP tuir proposta hato’o hosi Lisensiada (ema
ne’ebé hetan ona Lisensa).

Artigu 28
(Oráriu funsionamentu)

1. Bainhira hatama ona Rekerimentu ba husu Aprovasaun Projetu ba Postu Abastesimentu


Kombustível hodi Fa’an ba Públiku, Rekerente tenke hatama kalendáriu ida ba ANP,
hatudu proposta ba loron ne’ebé-ne’ebé sei funsiona no oráriu servisu iha anu sivíl dahuluk
Operasaun Postu Abastesimentu Kombustível Fa’an ba Públiku.
2. ANP, bainhira iha prosesu atu aprova Projetu ba Postu Abastesimentu Kombustível ba
Fa’an ba Públiku, sei informa ba Rekerente kona-ba kalendáriu nia hato’o, hatudu mos
loron ho oráriu funsionamentu aprovadu ka tinan kalendáriu kompletu, ne’ebé tenke inklui
iha Lisensa no obrigatóriu atu implementa no operadór tenke halo tuir.
3. ANP bele, tuir niania hanoin, no iha naran momentu ida no iha sá períodu de’it, impoen atu
Postu Abastesimentu Kombustível aumenta tan númeru oras funsionamentu nian nu’udar
forma atu responde ba nesesidade merkadu nian ka tanba sirkunstánsia espesífika ruma.
4. Salvu iha situasaun taka temporáriu no ho durasaun badak tanba kebra iha fornesimentu
kombustível, distúrbiu públiku no/ka servisu manutensaun rotina, alterasaun hotu-hotu ba
oráriu funsionamentu Postu Abastesimentu Kombustível ba Fa’an ba Públiku sei sujeita ba
aprovasaun uluk hosi ANP no tenke hatama mos Lisensa nu’udar alterasaun baidane’e.
5. Tinan-tinan, iha fulan Dezembru nia laran, operadór tenke submete ba ANP, ba sira halo
análize no bele aprova, kalendáriu ba loron funsionamentu no oráriu servisu ba tinan tuir-
mai.
Artigu 29
(Medida Seguransa sira)

Página 19 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

1. Asistente Abastesimentu sira bele de’it hahú abastesimentu kombustível ba veíkulu


sira-nia depózitu bainhira nia nia motór para kompletu no Fonte Ignisaun sira taka.
2. Fonte Ignisaiun sira, la hare’e ba sira-nia tipu, no komponente eletróniku tomak ne’ebé
sei ligadu hela bainhira taka tiha ignisaun, sei proibidu iha Zona Seguransa Postu
Abastesimentu Kombustível nian, ho esepsaun ba veíkulu sira atu hetan abastese ka
hetan tiha abastese ona, bainhira sira tama ka sai daudaun hosi pozisaun
abastesimentu.
3. Iha transfega daudaun Kombustível Líkidu no Likefeitu hosi veíkulu-sisterna ba
Rezervatóriu Armazenajem, área estasionamentu veíkulu-sisterna nian tenke hetan
sinalizasaun loloos, sei proibidu no presiza prevene ema lao ba-mai no veíkulu seluk
iha área idane’e.
4. Hala’o Atividades Komplementares tenke kumpri medida seguransa sira ne’ebé
definidu iha lejislasaun aplikável ba atividade espesífika idaidak.
5. Botir GPL Engarrafadu sira tenke lori (transporta) no armazena ho pozisaun vertikál
(ulun ba leten) no rai iha fatin fresku, maran no ho ventilasaun di’ak, no ho distánsia
segura ba fonte faíska, ahi-lakan no manas demaziadu.

Artigu 30
(Materiál hodi Kombate inséndiu no planu kontinjénsia)

1. Bomba Kombustível idaidak tenke ekipada ho extintór 6 Kg ho pó maran kímiku ho


tipu ABC. Rekizitu hanesan aplika mos ba Área Armazenajem ba GPL Engarrfadu
ne’ebé mak iha.
2. Postu Abastesimentu Kombustível tenke, ekipadu tan, ho resipiente removíveis ho rai-
henek maran ho kuatidade sufisiente ba taka derrame asidentál ruma Kombustível
Líkidu no Likefeitu, ho mínimu mak balde ida ba Bomba Kombustível ida.
3. Edifísiu idaidak ezistente iha Limite Propriedade Poastu Abastesimentu Kombustível
nia laran tenke mos ekipadu ho metriál ba kombate inséndiu ezijidu hosi entidade
regulatória kompetente.
4. Rekerente, hanesan parte ba ninia Projetu ba Postu Abastesimentu Kombustível, tenke
submete planu kontinjénsia ida ba inséndiu atubele hetan análize no aprovasaun hosi
ANP, hakerek sá-sá mak propoen atu halo karik iha inséndiu ruma ka dekonfia
inséndiu ruma atu mosu iha Postu Abastesimentu Kombustível ka iha área sira haleu,
nune’e mos materiál seluk ba kombate inséndiu sei instala iha Postu ba Abastesimentu
Kombustível hare’e-ba karaterístika espesífika. Funsionáriu sira hotu Postu
Abastesimentu Kombustível nian tenke hatene planu kontinjénsia ba inséndiu ne’e,
ne’ebé tenke afiksa iha fatin ema hotu be;e hare’e iha Postu Abastesimentu
Kombustível nia laran.
5. Materiál tomak ba kombate inséndiu tenke hetan manutensaun regulár tuir
espesifikasaun fabrikante nian no tuir regulamentu sira seluk entidade regulatória
kompetente fó sai.
Artigu 31
(Primeirus Sokórrus)

1. Postu Abastesimentu Kombustível no área idaidak iha-ne’ebé halo Atividade


Komplementár tenke iha estoju Primeirus Sokórrus ida, ne’ebé sei inklui, pelu menus,
ligadura adeziva, aimoruk regulár sira ba moras, gaze no dezinfetante ho grau ki’ik.
Estoju Primeirus Sokórrus ne’e bele inklui tan materiál seluk no aimoruk
(medikamentus) ne’ebé hanoin presiza ka operadór mak rekomenda, inklui materiál ba
emerjénsia no medikamentus ba moras ki’ik derepenti ka asidente.

Página 20 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

2. Postu Abastesimentu Kombustível tenke iha bebeik iha ninia área laran, pelu menus,
funsionáriu ida ho koñesimentu ba Primeirus Sokórrus.

Artigu 32
(Avizu no sinalizasaun)

1. Tenke afiksa iha Postu Abastesimentu Kombustível, iha fatin momoos ba funsionáriu
no utente sira hotu bele hare’e, sinál ho instrusaun sira tuir-mai:
(a) Proíbe ba fonte ignisaun sira iha Zona Seguransa;
(b) Proíbe fuma ka hamoris ahi iha Limite Propriedade Postu Abastesimentu
Kombustível nia laran;
(c) Proíbe uza telemóvel iha Zona Seguransa no Protesaun;
(d) Obrigasaun atu hamate veíkulu nia motór no taka fonte ignisaun bainhira
hatama daudaun kombustível ba veíkulu nia depózitu.
(e) Proíbe atu armazena matéria inflamável iha Zona Seguransa no iha Área
Armazenajem GPL Engarrafadu;
2. Tenke afiksa iha fatin Postu Abastesimentu Kombustível, iha fatin momoos ba
funsionáriu sira hotu bele hare’e, instrusaun sira tuir-mai:
(a) Sá medida mak tenke halo-tuir iha karik asidente ka insidente;
(b) Planu ba prevene asidente;
(c) Planu evakua edifísiu hotu-hotu iha limite Postu Abastesimentu Kombustível;
(d) Planu ba evakúa Postu Abastesimentu Kombustível; no
(e) Planu ba kontinjénsia ba inséndiu.
3. Tenke afiksa mos iha Postu Abastesimentu Kombustível ba Fa’an ba Públiku nia oin,
informasaun hirak tuir-mai:
(a) Oráriu funsionamentu lorloron; no
(b) Folin, tuir produtu, Kombustível Líkidu no Likefeitu ne’ebé fornese.
4. Postu Abastesimentu Kombustível ba Fa’an ba Públiku tenke afiksa iha Bomba
Kombustível tipu oktonajem kombustível ne’ebé fornese.
5. GPL Engarrafadu nia folin tenke afiksa iha fatin ho asesu fásil, ho letra ruma fásil atu
lé.
6. Atividade Komplementár sira-nia folin tenke afiksa iha fatin ho asesu fásil, ho rekursu
ba tipu letra ne’ebé fásil atu lé.
7. Avizu sira hotu tenke afiksa iha fatin bele hare’e momoos, besik ekipamentu ka iha
área defini iha númeru sira kotuk, no tenke iha piktograma no/ka testu ho karatér
lejível no indelével iha pelu menus Timor-Leste nia lian-ofisiál ida.
8. Avizu sira tomak no sinál sira hotu tenke tau iha limite propriedade Postu
Abastesimentu Kombustível nia laran, salvu kazu sira ne’ebé operadór prova katak nia
halo tiha ona akordu ho instituisaun Governu kompetente hodi bele uza propriedade
públika ka ho ema ne’ebé kaer direitu fundiáriu kona-ba terrenu sira haleu hodi uza
sira-ne’e.

Artigu 33
(Obrigasaun ba utente sira)

1. Utente Postu Abastesimentu Kombustível sira tomak tenke:


(a) Kumpri avizu sira hotu iha Limite Propriedade Postu Abastesimentu Kombustível
nia laran;
(b) Labele uza ekipamentu arbiru de’it;

Página 21 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

(c) Labele halo aat estrutura ka ekipamentu instaladu iha limite propriedade Postu
Abastesimentu Kombustível nia laran; no
(d) Labele halo asaun ruma ka hala’o atu ruma ne’ebé bele hamosu situasaun perigu
bele mosu.
2. Violasaun ba obrigasaun sira hakerek iha númeru anteriór sai nu’udar Infrásaun
administrativa punível tuir termu sira hakerek iha artigu 57 Dekretu-Lei no. 1/2012,
loron 1 Fevereri nian, no artigu 39 Regulamentu idan’e nian.
3. Operadór bele mos hetan punisaun tan infrasaun sira refere iha númeru anteriór, karik
ninia hahalok no jestaun Postu Abastesimentu Kombustível hetan konsidera nu’udar
neglijente.
4. ANP nia Inspetór sira bele hahú, sira rasik, ka ho tulun hosi autoridade polisiál ka
administrativa sira, prosesu identifikasaun ba ema ka ema hirak ne’ebé reponsável ba
infrasaun.

KAPÍTULU V
INSPESAUN

Artigu 34
(Obrigasaun Jerál karik inspesaun)

Jerente Postu Abastesimentu Kombustível, ka ema reponsável iha Jerente nia auzénsia, tenke
koopera tomak ho ANP nia Inspetór sira ka ho kualkér entidade akreditada hosi ANP ne’ebé
partisipa iha inspesain, tenke, responde ho loos ba kestaun hotu-hotu husu no hatudu no/ka
entrega dokumentasaun tomak sira husu.

Artigu 35
(Inspesaun ba Postu Abastesimentu Kombustível sira iha ona)

1. Hafoin submete tiha Rekerimentu husu Aprova Projetu ba Postu Abastesimentu


Kombustível no molok Lisensa sai, Postu Abastesimentu Kombustível sira ne’ebé iha
ona, sei hetan inspesaun ida, preliminár obrigatória.
2. Inspesaun preliminár ne’e hala’o tuir termus previstu iha artigu 11 Regulamentu ANP
no. 2/12012, loron 24 Outubru nian, no atubele verifika karik fatin, instalasaun,
ekipamentu no dokumentasaun sira kumpri ho norma no rekizitu sira previstu iha
Regulamentu idane’e, iha Dekretu-Lei no. 1/2012, loron 1 Fevereiru nian, no iha
regulamentu komplementár sira no, nune’e mos, ho Espesifikasaun Téknika sira ba
Postu Abastesimentu Kombustível.
3. Karik, tuir termus hakerek iha artigu 11, no. 9, Regulamentu ANP no. 2/2012, loron 24
Outubru nian, relatóriu finál inspesaun nian iha medidas korretivas ruma ne’ebé
Rekerente tenke implementa, tenke halo inspesaun posteriór tuir kedas inspesaun
preliminár atubele konfirma katak medida korretiva sira refere, implementa duni.

Artigu 36
(Inspesaun ba konstrusaun, operasaun, alterasaun, manutensaun no dezativasaun Postu
Abastesimentu Kombustível sira)

1. Molok hasai, transmiti ka renova Lisensa ida inklui konstrusaun, operasaun, alterasaun,
manutensaun no dezativasaun ba Postu Abastesimentu Kombustível, tenke halo uluk
inspesaun preliminár obrigatória. Página 22 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

2. Inspesaun preliminár ne’e hala’o tuir termus previstu iha artigu 11 Regulamentu ANP
nr. 2/12012, loron 24 Outubru nian, no atubele verifika karik fatin, instalasaun,
ekipamentu no dokumentasaun sira kumpri ho norma no rekizitu sira previstu iha
Regulamentu idane’e, iha Dekretu-Lei no. 1/2012, loron 1 Fevereiru nian, no iha
regulamentu komplementár sira no, nune’e mos, ho Espesifikasaun Téknika sira ba
Postu Abastesimentu Kombustível no kualkér espesifikasaun seluk, norma no
espesifikasaun hakerek iha Projetu.
3. Karik, tuir termus hakerek iha artigu 11, no. 9, Regulamentu ANP no. 2/2012, loron 24
Outubru nian, relatóriu finál inspesaun nian iha medidas korretivas ruma ne’ebé
Rekerente tenke implementa, tenke halo inspesaun posteriór tuir kedas inspesaun
preliminár atubele konfirma katak medida korretiva sira refere, implementa duni iha
prazu másimu estabelesidu hosi ANP da idane’e.

Artigu 37
(Inspesaun aleatória)

1. Iha ámbitu ANP nia podér inspesaun no supervizaun, bele hala’o iha kualkér momentu
inspesaun aleatória ba Postu Abastesimentu Kombustível sira ne’ebé hetan ona Lisensa,
tuir termus artigu 12 Regulamentu ANP no. 2/12012, loron 24 Outubru nian.
2. Tuir hakerek Auto ba Notísia Infrasaun ka Partisipasaun Infrasaun, ANP tenke hala’o
investigasaun ba infrasaun iha Postu Abastesimentu Kombustível ne’ebé mosu
Infrasaun atubele hare’e faktu sira hakerek iha Auto ba Notísia Infrasaun ka
Partisipasaun Infrasaun.

Artigu 38
(Hala’o Inspesaun)

1. Inspesaun hala’o tuir termus hakerek iha Regulamentu ANP no. 1/2012 no 2/2012,
sira-rua iha loron 24 Outubru.
2. Bainhira hala’o atividade inspesaun, Inspetór sira bele kaer checklist internu ne’ebé sei
hetan aprova hosi ANP.

KAPÍTULU VI
INFRASAUN SIRA

Artigu 39
(Klasifikasaun ba Infrasaun sira)

1. Infrasaun hasoru saída mak hakerek iha Regulamentu idane’e sei klasifika nu’udar
todan (grave) tebtebes, todan no kamán no sei bele hetan punisaun tuir termus artigu 57
Dekretu-Lei no. 1/2012, loron 1 Fevereiru, nian.
2. Sei konstitui Infrasaun kamán, bele hetan punisaun ho sansaun pekuniária 250 to’o
15.000 dólares Estadus Unidus Amérika, ka hosi 1.250 to’o 75.000 dólar Estadus
Unidus Amérika, respetivamente, konforme aplika ba ema-singulár ka ema-koletiva,
infrasaun hirak tuir mai:
(a) Instala Kaixa Vizita hodi hetan asesu ba Rezervatóriu Armazenajem, hodi viola norma
sira prevista iha artigu 18; Página 23 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

(b) Viola informasaun obrigatória kona-ba Identifikasaun Vizuál, eziji tuir termus iha
artigu 25;
(c) Viola rekizitu mínimu ba pesoál no formasaun, hakerek iha artigu 26, no. 2 no artigu
27;
(d) Viola oráriu funsionamentu aprovadu tuir termus artigu 28;
(e) Halo altera oráriu funsionamentu aprova ona sein aprova hosi ANP, tuir termus artigu
28, no. 4;
(f) Viola devér atu informa previstu iha artigu 28, no. 5;
(g) Viola obrigasaun kona-ba ekipamentu Primeirus Sokórrus, previstu iha artigu 31;
(h) Viola obrigasaun sira kona-ba informasaun obrigatória, sinalizasaun no inskrisaun
prevista iha artigu 32; no
(i) Viola devér atu informa kona-ba folin, tipu no oktanajem ba Kombustível no produtus.
3. Sei konstitui Infrasaun todan punível ho sansaun pekuniária hosi 750 to’o 50.000 dólar
Estadus Unidus Amérika, ka hosi 15.000 to’o 30.000 dólar Estadus Unidus Amérika,
respetivamente, konforme ba ema-singulár ka ema-koletiva, infrasaun hirak tuir mai:
(a) Inkumprimentu, hosi operadór sira orasne’e iha, ba obrigasaun atu hatama Formulario
Rekerimentu ba Aprovasaun ba Fatin ba Postu Abastesimentu Kombustível iha prazu
estabelesidu hosi artigu 4, no. 3, ka Formulario Rekerimentu ba Aprovasaun ba Projetu
ba Postu Abastesimentu Kombustível iha prazu estabelesidu iha artigu 5, no. 2;
(b) Rekualifikasaun, alterasaun ka dezativasaun Postu Abastesimentu Kombustível sein
aprezenta no aprova projetu espesífiku tuir termus artigu 5, no.4;
(c) Viola norma no rekizitu kona-ba Asesu no sirkulasaun previstu iha artigu 8;
(d) Viola norma sira kona-ba instalasaun Rezervatóriu Armazenajem previstu iha artigu
10;
(e) Viola norma sira kona-ba “Pump Island”s previstu iha artigu 13, ne’ebé la hetan
klasifikasaun nu’udar todan tebtebes;
(f) Viola regra sira kona-ba Bomba Kombustível, previstu iha artigu 14, inklui falta
kalibrajem ba ekipamentu hosi parte ANP;
(g) Inkumprimentu ba norma sira kona-ba Kompresór Anin, previstu iha artigu 15;
(h) Sistema Tratamentu Bee laiha ka ho funsionamentu defisiente atubele halo tratamentu
bee reziduál kontamina hosi hidrokarbonetus, tuir termus previstu iha artigu 16, no. 1;
(i) Inkumprimentu ba norma no prosedimentu operasionál kona-ba instalasaun Sistema
Tratamentu Bee, previstu iha artigu 16, no. 3 no 4;
(j) Instalasaun separadór ba hidrokarbonetus iha fatin sira ne’ebé laiha asesu fásil ba
inspesaun no limpeza, nune’e viola saida mak hakerek iha artigu 16, no. 2;
(k) Instalasaun Kaleira, Grella no Sumidouru viola nune’e norma sira previstu iha artigu
17;
(l) Viola Espesifikasaun Téknika ba Postu abastesimentu Kombustível aprovadu hosi
ANP;
(m) Instalasaun Postu Abastesimentu Kombustível la-ho respespeitu ba distánsia
jeográfika mínima previstu iha Regulamentu idane’e, ho esepsaun ba situasaun sira
espresamente prevista iha ne’e, hanesan, kona-ba Postu Abastesimentu Kombustível
sira ne’ebé iha ona molok Regulamentu idane’e aplika no ba Postu Abastesimentu
Kombustível ba Konsumu Rasik;
(n) Fornesimentu GPL Engarrafadu iha botir ho kapasidade no/ka karaterístika la
parovadu hosi ANP;
(o) Inkumprimentu ba regra sira kona-ba obrigasaun Zona Protesaun, previstu iha artigu
23;
(p) Instalasaun ka operasaun Postu Abastesimentu Kombustível ho violasaun ba
autorizasaun refere iha artigu 24, salak kazu kazu la konsideradu nu’udar Infrasaun
kamán ka todan tebtebes tuir termus Regulamentu idane’e nian;

Página 24 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

(q) Viola kualkér obrigasaun utente nian, previstu iha artigu 33, ne’ebé la hetan
klasifikasaun nu’udar Infrasaun kamán ka todan tebtebes tuir termus artigu idane’e
nian;
(r) Inkumprimentu obrigasaun jerál ba inspesaun, previstu iha artigu 34, iha Dekretu-Lei
no. 1/2012, loron 1 Fevereiru, no iha regulamentasaun komplementár; no
(s) Inkumprimentu ba kualkér norma téknika seluk ka ho natureza seluk previstu iha
Regulamentu idane’e, ne’ebé la hetan klasifikadu nu’udar Infrasaun kamán ka todan
tebtebes.
4. Sei konstitui Infrasaun Grave Tebtebes punível ho sansaun pekuniária hosi 1.500 to’o
150.000 dólar Estadus Unidus Amérika, ka hosi 75.000 to’o 1.000.000 dólar Estadus
Unidus Amérika, respetivamente, konforme ba ema-singulár ka ema-koletiva, infrasaun
hirak tuir mai:
(a) Operasaun Postu Abastesimentu Kombustível sein iha aprovasaun nesesária ba fatin
tuir termus iha artigu 4, no. 3, ka hafoin kaduka prazu ba Operasaun iha fatin iha ona
la aprovadu;
(b) Opera Postu Abastesimentu Kombustível sein Lisensa ka viola termus no kondisaun
previstu;
(c) Fornese Autogás ka GPL Engarrfadu sein Lisensa ba ne’e;
(d) Instalasaun Postu Abastesimentu Kombustível iha edifísiu nia okos, leten ka laran, iha
parke estasionamentu rai-okos ka kualkér tipu konstrusaun, ka iha Área Sensível,
konforme previstu iha artigu 7, no. 1;
(e) Inkumprimentu norma sira kona-ba Bokál ka Válvula Enximentu previstu iha artigu
11;
(f) Inkumprimentu norma sira kona-ba Rekuperasaun Vapór previstu iha artigu 12, no. 1
no no. 2;
(g) Violasaun norma sira tenke kumpri kona-ba instalasaun “Pump Island” previstu iha
artigu 13;
(h) Transporte no armazenamentu Botir GPL viola norma sira previstu iha artigu 20 no
29, no.6;
(i) Inkumprimentu regra sira kona-ba Zona Seguransa previstu iha artigu 22;
(j) Inkumprimentu regra sira kona-ba Zona Seguransa no Protesaun GPL previstu iha
artigu 23;
(k) Inkumprimentu, hosi parte operadór, ba pesoál ka hosi kliente sira atu halo tuir medida
seguransa previstu iha artigu 29; no
(l) Violasaun norma sira kona-ba ekipamentu kombate insénsdiu previstu iha artigu 30.
5. Infratór ne’ebé halo Infrasaun tuir termus Regulamentu idane’e nian, bele mos sujeitu
ba sansaun asesória, konforme previstu iha Artigo 58 Dekretu-Lei no. 1/2012, loron 1
Fevereiru.

KAPÍTULU VII
DISPOZISAUN FINÁL

Artigu 40
(Postu Abastesimentu Kombustível Sira Ne’ebé Iha Ona no Sira Ne’ebé Fa’an Iha
Lurón)

Sein prejuízu ba saida mak hakerek iha artigu 7, no. 6, Postu Abastesimentu Kombustível sira
ne’ebé iha ona bainhira Regulamentu idane’e tama iha vigór, iha prazu to’o tinan 5 (lima) atu
adapta sira-nia instalasaun no operasaun tuir norma ho espesifikasaun sira previstu iha ne’e,
Página 25 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

mak la nune’e sira bele konsideradu laiha lisensa no sujeitu ba sansaun previstu iha artigu 39,
no. 4, alínea b) Regulamentu idane’e nian. ANP sei hare’e ba kondisaun sosiál no ekonómika
ne’ebé mak iha ona iha Timor-Leste atubele konsidera fó autoriza ba Opera Postu Rodoviáriu
Atípiku ba Abastesimentu Kombustível, nune’e mos opsaun seluk ba fornesimentu
Kombustíveis, inklui sira fa’an iha lurón.

Artigu 41
(Postu Rodoviáriu Atípiku ba Abastesimentu Kombustível)

To’o aprova Espesifikasaun Téknika sira refere iha artigu 3, no. 5, alíena e), ANP bele
autoriza, ba kazu idaidak, atu Opera iha liur ba Kapitál Distritu sira, Postu Rodoviáriu Atípiku
Abastesimentu Kombustível ne’ebé mak kumpri rekizitu sira previstu iha Regulamentu
idane’e, salak sira implementa atus no prosedimentu balu atu hamenus riskus.

Artigu 42
(Hakerek Projetu no Dokumentus)

1. Dokumentu hotu-hotu, projetu, dezeñu no planu ho natureza téknika Rekerente sira atu
submete tuir Regulamentu idane’e, inklui, hanesan, sira ne’ebé tenke hatama tuir termus
artigu 4 no 5, no kualkér dokumentasaun seluk kona-ba ekipamentu, instalasaun no
edifísiu atu uza iha Postu Abastesimentu Kombustível, tenke hakerek hosi kosultór ho
kualifikasaun adekuadu, ho aprova, kazu idaidak, hosi ANP.
2. ANP, kaer ba ninia podér diskrisionáriu, bele izenta Rekerente sira ne’ebé hatudu
esperiénsia komprovada no koñesimentu tékniku iha konstrusaun no Operasaun Postu
Abastesimentu Kombustível, atu kumpri rekizitu previstu iha númeru kotuk, salak sira
hatudu duni, iha sira-nia kuadru pesoál, tékniku ho kualifikasaun loloos atu elabora
(hakerek) dokumentasaun refere.
3. Sein prejuízu ba saida mak hakerek iha númeru kotuk, dokumentu hotu-hotu, projetu,
dezeñu, planu no dokmentasaun seluk refere iha númeru 1 artigu idane’e, ne’ebé sei
aprezenta ka sei submete ba ANP tuir Regulamentu idane’e, tenke asinadu hosi
profisionál ida ho kualifikasaun loloos. Profisionál refere tenke inklui iha
dokumentasaun refere atu aprezenta ba ANP, deklarasaun ida, iha-ne’ebé nia asumi
responsabilidade tomak ba dezeñu sira nia loos no di’ak no solusaun téknika sira iha
dokumentus laran.

Artigu 43
(Taxas)

1. Konforme saida mak hakerek iha artigu 23, no. 1, Regulamentu ANP no. 1/2012, loron
24 Outubru nian, taxa devida sira tan Lisensiamentu Postu Abastesimentu Kombustível
a ne’ebé hala’o ona tuir Regulamentu idane’e, sira previstu iha Aneksu IV, ne’ebé halo
parte integrante Regulamentu idane’e ba efeitu legál tomak.
2. Taxa sira previstu iha Aneksu IV bele hetan alterasaun hosi ANP iha kualkér momentu,
sein presiza altera Regulamentu idane’e nia korpu. Alterasaun sira refere tama em vigór
hafoin publikasaun iha Jornal da República.

Artigu 44
Página 26 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

(Revogasaun)

Sei revogadu dispozisaun no diploma anteriór hotu-hotu ne’ebé kontraría saida mak hakerek
iha Regulamentu idane’e.

Artigu 45
(Entrada em Vigór)

Regulamentu idane’e sei hahú aplika iha loron ne’ebé hetan publikasaun iha Jornal da
República.

Aprovadu hosi Konsellu Diretivu ANP nian iha loron 19 Maiu 2013

Membru sira.

1) Gualdino do Carmo da Silva – Prezidente

2) Jorge Martins, Membru La Ezekutivu

3) Mateus da Costa – Membru Ezekutivu

4) Nelson de Jesus – Membru Ezekutivu

Página 27 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

ANEKSU I
FORMULARIO REKERIMENTU BA HUSU APROVASAUN FATIN BA HARII
POSTU ABASTESIMENTU KOMBUSTÍVEL

1. REKERENTE NIA EDENTIFIKASAUN

Sosiedade nia Naran ka Firma:

Tipu Dokumentu Identifikasaun: Tipu Dokumentu Identifikasaun:

No. Identifikasaun Fiskál (TIN):

No. Sertidaun Rejsitu: Nr. Sertidaun Rejsitu:

No. Lisensa ba Negósiu:

Reprezentante:

Hela Fatin:

Suku
Distritu Sub-Distritu: Aldeia
Kódigu Postáll:

Telefone: Fax:

E-mail:

2. TIPU LISENSA
Favór marka konforme aplikável

Ba ANP nia uzu eskluzivu


Favór marka ho “√ ” iha kaixa apropriada:
Rekerente hatama
Rekerimentu ne’e iha (Mak resposta Lae,
prazu loron 90 hafoin trata hanesan
Ona publikasaun Regulamentu rekerimentu ba
No. 1/2013 Postu foun)
Inklui konstrusaun foun iha instalasaun ne’ebé
iha ona,
Alterasaun signifikativa, dezlokalizasaun
Kombustível ne’ebé Iha Ona estrutura, demolisaun, etc.
Favór espesifika alterasaun hirak ita hakarak
halo ba fatin ba Postu Abastesimentu
Kombustível ne’e, no hato’o dokumentu
---
relevante sira eziji iha Regulamentu aplikável.
Página 28 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

3. TIPU POSTU ABASTESIMENTU KOMBUSTÍVEL


Favór marka ho “√ ” iha kaixa apropriada:
oviáriu ba Abastesimentu
Kombustível
Proposta ba uzu:

Postu Atípiku Abastesimentu Kombustível


Fa’an ba Públiku
Favór bele espesifika

Konsumu Rasik

4. DIREITU SOBRE TERRENO ATU TAU (HARII) POSTU


Favór marka ho “√ ” iha kaixa apropriada:
Ba uzu eskluzivu ANP nian
Por favor assinale com “√ ” na caixa
apropriada:
Rekerente entrega ona
Favór bele espesifika dokumentu rejistu
propriedade, kópia
akordu asinadu ka
Prokurasaun (kazu ba
outorgante ho dureitu
fundiáriu reprezentante
legál ba proprietáriu
(na’in))?
Terrenu orasne’e uza ba: (Favór espesifika)

5. FATIN NIA KONDISAUN JERÁL


Favór marka ho “√ ” iha kaixa apropriada
Nota: Raiu distánsia mínima sei aplika de’it ba Postu Abastesimentu Kombustível
Automóvell foun sira.
La aplikável
Postu ba Postu besik
Abastesimentu Abastesimentu
liu Kombustível ne’ebé iha ona (la interesa sá natureza)
ka ba instalasaun foun Postu Abastesimentu Kombustível ba Konsumu Rasik.
Distánsia:
Km
Km
Postu Abastesimentu besik liu
Fatin iha área urbana ka aldeia?
Fatin iha edifísiu nia okos, leten ka laran? –
Deskrisaun:
Fatin iha parke automóvel subterráneo nia laran ka
leten?
Fatin iha área sensível?
– Deskrisaun:
Fatin iha estrada sorin?

Fatin iha autoestrada sorin? Página 29 de 47


NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

6. MAPA

Nota: Favór hatudu fatin ne’e no instalasaun seluk ho edifísiu relevante tuir termus artigu
7, 10 no 13 Regulamentu No. 1/2013 nian.

Referénsia Jeográfika:

Página 30 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

7. ELEMENTU SELUK
Favór espesifika, karik hatama dokumentu seluk (adisionál) hamutuk ho formuláriu ne’e

Anekso No. Naran Detailles

8. DEKLARASAUN HOSI REKERENTE


NOTA: Formuláriu ne’e ho informasaun adisionál sira seluk, sira rejistu públiku no sei
hela iha arkivu. Ho submisaun formuláriu idane’e Rekerente deklara katak sei la uza ohin
ka aban-bainrua informasaun ne’ebé simu ba buat ilegál ka ilísitu ruma.
ANP mak Preenxe ihane’e
Ha’u sertifika katak informasaun tomak iha
formuláriu ne’e kompletu no loloos. Ha’u siente Taxas selu: _______
katak informasaun hato’o ba ANP sei sujeitu ba Resibu No. _______
análize no auditoría. Rejistu sira ho detaille ne’ebé
hamutuk iha informasaun iha formuláriu ne’e sei Asinatura funsionáriu responsável
bele hare’e konforme rekerimentu.

Asinatura: ___________________________
Fatin: _____________________Loron: / /

9. DESIZAUN HOSI ANP


Ba uzu ofisiál
Aprovasaun Final ba Fatin

tu seluk)
Observasaun/Rekizitus/Prosedimentus no prazu:

Sertifikadu Aprovasaun ba Fatin Postu Abastesimentu Kombustível Númeru_____

Funsionáriu Responsável ba aprovasaun Karimbu ANP

Naran:
Kargu: Loron:_________
Asinatura
Válidu to‘o:_______

Página 31 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

Notas:
(a) Rekerente tenke hatama dokumentu hotu-hotu ezijidu iha Dekretu-Lei No. 1/2012,
loron 1 Fevereiru nian, no iha Regulamentu ANP No. 1/2012, loron 24 Outubru nian,
hamutuk ho Formuláriu Rekerimentu idane’e;
(b) Karik hetan rejeita ba fatin ba postu abastesimentu kombustível ezistente, Rekerente
tenke submete proposta ba adaptasaun postu ba norma ba fatin, ho prazu oron 90
(sianulu) nia laran sura hahú hosi loron hetan rekuza. Karik proposta hetan aprova,
medida sira tenke hetan implementa ho prazu tinan 2 (rua) hafoin hetan tiha aprova,
mak la nune’e bele taka postu;
(c) Karik Rekerente hili atu lalika submete proposta refere iha alínea kotuk, postu tenke
para atu opera iha prazu tinan 2 (rua) hahú sura hosi loron la aprova Regulamentu
idane’e;
(d) Rekerente iha prazu loron 90 (sianulu) atu hatama ba ANP rekerimentu ida husu
Aprova ba Projetu ba Postu Abastesimentu Kombustível, sura hahú hosi loron hetan
Sertifikadu Aprova ba Fatin Postu Abastesimentu Kombustível nian;
(e) Aprova fatin sei mate (kaduka) karik Postu Abastesimentu Kombustível la harii duni
iha prazu tinan 1 (ida) nia laran (ka iha prazu naruk liu ANP hatudu) sura hahú hosi
aprezentasaun Rekerimentu Aprova Projetu ba Postu Abastesimentu Kombustível, ka
karik Rekerimentu ne’e la submete iha prazu limite refere iha alínea d) leten.

Página 32 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

ANEKSU II
FORMULÁRIU REKEREMENTU BA APROVASAUN PROJETU BA POSTU
ABASTESIMENTU KOMBUSTÍVEL

1. REKERENTE NIA IDENTIFIKASAUN


Sosiedadde nia Naran ka Firma:
Tipu Dokumentu Identifikasaun: Tipu Dokumentu Identifikasaun:
No. Identifikasaun Fiskál (TIN):
No. Sertidauun Rejistu: No. Sertidauun Rejistu:
No. Lisensa Negósiu:
Reprezentante:
Hela-Fatin:
Distritu Sub-Distritu: Suku
Kódigu Postál:
Aldeia
Telefone: Telefone:
E-mail:
Rekerente aprezenta duni
Ba ANP nia uzu eskluzivu Sertifikadu Aprovadu ba Fatin
Favór marka ho “√ ” iha kaixa ba Postu Abastesimentu
apropriada: Kombustível no hetan aprova, Sertifikadu No. __/20__
ka lae?

2. TIPU POSTU BA ABASTESIMENTU KOMBUSTÍVEL


Favór marka ho “√ ” iha kaixa apropriada:

Abastesimentu Kombustível Kombustível Foun


Postu Ba Abastesiemntu
Kombustível Iha Ona Proposta atu uza:

Abastesimentu Kombustível Kombustível Foun


Postu Ba Abastesiemntu
Kombustível Iha Ona Kombustível ba Fa’an ba Públiku

Kombustível Aéreo Kombustível Foun


Kombustível ba Konsumu Rasik
Postu Ba Abastesiemntu
Kombustível Iha Ona

Abastesimentu Kombustível Kombustível Foun

Favór espesifika: Kombustível Iha Ona

_
_

Página 33 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

3. PROJETUS NO DOKUMENTUS
Favór marka ho “√ ” iha kaixa apropriada hodi konfirma katak Rekerente entrega onadokumentus ezijidus:
Hosi Rekerente Hosi funsionáriu
Deskrisaun Jerál hakerek kona-ba instalasaun proposta/iha ona
Planta konjuntu 3 (di’ak liu iha tamañu A4 ka A3)
dezeña ho eskala métrika no asina hosi ema Profisionál ida ka liu
ida.
Planta ba fatin hatudu distánsia ba pontu referénsia espesífiku no
proeminente (di’ak liu ho eskala 1:2500), nomos nia luan no
kondisaun dalan asesu sira
Sertifikadu Aprovasaun ba Fatin ba Postu Abastesimentu
Kombustível
Fatin nia planta, hatudu lote nira medidas, trasadu edifísiu sira ho
estrema sira-nia dook, dalan asesu, liña másimu ba bee ka tasi-
nakonu nia aas, trasadu ba estasionamentu, fosa séptika/sistema
seluk ba soe rezíduos no estrutura seluk ne’ebé iha ona (prefere liu
ho eskala 1:200)
Planta ba trasadu pizu idaidak nian ba Edifísu hotu (prefere liu ho
eskala 1:100 ka ho 1:200) ho indikasaun momoos ba proposta atu
uza iha divizaun hotu-hotu
Elevasaun prisnipál sira (prefere liu ho eskala 1:200), ho indikasaun
edifísiu nia aas
Área lokál, pizu idaidak nia área no kálkulu deta”Pump Island”du
ba área atu harii edifísiu no estrutura iha lote, no parkeamentu
hatudu iha planta lokál

Kualkér proposta ba kave no planta ba perfíl, hatama hodi justifika


pizu iha kave
Detailles ba didilolon hotu-hotu no ba vedasaun indikadu iha planu
sira
Detailles estrutura sira nia, hanesan:

• Fundasaun sira-nia trasadu

• Detailles ba riin/fundasaun (baze, zapata, etc.)

• Detaille ba viga ba pizu idaidak

• Detaille ba laje ba pizu idaidak

• Eskada sira

• Kave (karik iha)

• Fosa Séptika/sistema seluk ba elimina rezíduos

• Kópia detaille estruturál hotu-hotu ne’ebé mak iha (karik


aplikável)
Rejistu Propriedade/Kontratu ba Arrendamentu ka kualkél
dokumentu seluk ne’ebé komprova kapasidade atu uza fatin ne’e

Página 34 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

Trasadu ho planta arkitetónika ho detailles no ho indikasaun ba


fatin, tipu no karaterístika ba kobertura sira propoen, “Pump Island”
no bomba kombustívele sira
Iha atividade komplementár ruma atu hala’o iha Postu
Absatesimentu Kombustível ka lae?
Mak iha, rekerente hatama trasadu no planta arkitetónika
deta”Pump Island”da ho indikasaun ba fatin, tipu no karaterístika
atividade komplementár sira ne’e nian ka lae, inklui:
Loja
Loja ba Konveniénsia
Restaurante
Fase kareta m
Ofisina ba muda óleo
Ofisina ba hadia kareta
Seluk (favór espesifika):

Planta, trasadu ka deskrisaun hotu iha asinatura ka lae, no konsultór


kualifikadu – enjeñeiru/Arkitetu mak prepara ka lae?
Projetu, dezeñu, planta ho dokumentasaun téknika seluk iha
asinatura hosi profisionál ho kualifikasaun loloos no akompaña ho
ninia kmpromisu atu asumi responsabilidade tomak ba solusaun Lae
téknika tomak mai iha dokumentus?
Planta, trasadu no deskrisaun ne’ebé propoen kumpri ho norma jerál
sira previstu iha Espesifikasaun Téknika ba Postu Abstesimentu
Kombustível ka ho norma sira seluk ANP aprova ona, ka lae?

Mak resposta negativa karik, rekerente hetan konsentimentu uluk


pur eskritu hosi ANP no rekerente hatama mos dokumentu suporte
hodi hatudu katak sira sei aplika no promete sei halo tuir norma sira
hanesan ka liu tan, ka lae?

Dokumentu adisionál seluk


Favór ida bele espesifika

4. INSTALASAUN EKIPAMENTU IHA POSTU ABASTESIMENTU KOMBUSTÍVEL


Favór marka ho “√” iha kaixa apropriada:
Ba Rekerente atu Uza Ba Funsionáriu
Uza
A. Asesus

Rekerente submete duni trasadu no eskema jerál ba tama-


fatin no sai-fatin, ka lae?
Trasadu postu abastesimentu kombustível definidu ba
veíkulu sira bele lao de’it ba oin, ka lae?

Dokumentu adisionál seluk


Favór ida bele espesifika

Página 35 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

B. Rezervatóriu ba armazenajem
Rekerente submete Rezervatóriu Armazenajem sira-nia trasadu,
ka lae?
No hatete rezervatóriu hira, ka lae?

Hatete sá Tipu Kombustível atu uza iha Rezervatóriu


Armazenajem ida-ida, ka lae?

Hatete Rezervatóriu Armazenajem idaidak nia kapasidade, ka


lae?
Hatete Rezervatóriu Armazenajem sira nia Fatin, ka lae (iha rai-
leten/rai-okos)?
Trasadu hatudu Rezervatóriu Armazenajem sira
instala/sei_instala iha edifísiu nia okos, linña elétrika nia okos,
ponte okos, ka túnel, kave, rai-koak, iha Rezervatóriu
Armazenajem seluk nia letan no iha área sira foó risku ba ria nia
instabilidade, ka lae?
Trasadu hatudu karik Rezervatóriu Armazenajem iha Rai-Leten
tama iha basia retensaun, ka lae; ho pavimentu no didilolon
impermeável atubele kapta no rekoille kombustível suli hosi
rezervatóriu, ka lae?

Hatudu distánsia mínima aplikável ba Rezervatóriu


Armazenajem iha Rai-Okos, ka lae?
Hatudu distánsia mínima aplikável ba Rezervatóriu
Armazenajem iha Rai-Leten, ka lae?
Hatudu Propriedade Postu Abastesimentu Kombustível nia
Limite no distánsia hosi ne’e ba kualkér Edifísiu Rezidensiál,
Uza hela, ba Apoiu, Komplementár ka Integradu?

Dokumentu adisionál seluk


Favór bele espesifika

C. Ilhas
Rekerente hatama trasadu a “Pump Island” sira, ka lae?

Nia hatete “Pump Island” hira, ka lae?

Nia hatete loloos sá tipu kombustível nak atu uza iha “Pump
Island” idaidak, ka lae?
Trasadu hatudu karik “Pump Island” sira instala/sei-instala iha
Edifísiu okos, ka lae?

Hatudu distánsia mínima entre “Pump Island” isra ho


Rezervatóriu Armazenajem, ka lae?

Página 36 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

Hatudu distánsia hosi “Pump Island” sira ba Postu


Abastesimentu Kombustível nia Propriedade nia Limite, ka lae?
Hatudu distánsia hosi “Pump Island” sira ba Edifísiu Públiku ka
Privadu, Rezidensiál, ba Apoiu, Komplementár, Integradu ka
Uzadu, ka lae?

Dokumentu adisionál seluk


Favór bele espesifika

D. Sistema ba Tratamentu Bee

Planta trasadu nian inklui mos referénsia ba instalasaun sistema


ruma ba tratamentu bee reziduál kontaminada ho
hidrokarbonetus, ka lae?

E. Kaleira, Gre”Pump Island” no Sumidouru


Planta trasadu nian inklui mos referénsia ba instalasaun no fatin
ba Kaleira, Gre”Pump Island” no Sumidouru, ka lae?

F. Zona sira ba Seguransa no Protesaun


Trasadu sira fó-mai hatudu loloos katak iha Zona sira ba
Seguransa, ka lae?

Trasau sira fó-mai hatudu momoos Zona ba Protesaun ruma, ka


lae?

Hatudu mos Zora Seguransa no Protesaun ba “Pump Island” no


Bomba Kombustível sira, ka lae?

elementu adisionál seluk (mak iha larik) Favór ble espesifika

G. GPL
Rekerente iha intensaun atu fornese GPL, ka lae?

Rekerente submete duni planta ruma ba Área Armazenajem atu


dedika ba armazenajem Botir GPL Engarrafadu, ka lae?

Planu atu harii hatudu fatin markadu no protejidu iha Postu


Abastesimentu Kombustível nia laran, ba armazena Botir GPL
Engarrafadu, ka lae?

Rekerente submete mos planta ka planu ruma ba “Pump Island”


ba Autogás, ka lae?

Página 37 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

5. ELEMENTU ADISIONÁL SELUK

Aneksu No. Naran Detailles

6. DEKLARASAUN HOSI REKERENTE


NOTA: Formuláriu idane’e no informasaun adisionál seluk, sira rejistu públiku no rai iha arkivu. Bainhira
submete formuláriu idane’e, Rekerente deklara katak sei la uza informasaun ne’ebé nia simu, agora ka iha
tempu tuir-mai, ba fim ilegál ka ilísitu ruma.
Preenxe hosi ANP
Ha’u sertigika katak informasaun sira iha formuláriu ne’e
kompletu no loos. Ha’u hatene katak informasaun ha’u fó Taxas selu:
ba ANP sei sujeitu ba análize no auditoría. Rejistu Resibu No.
deta”Pump Island”du sira sei nakloke tuir rekerimentu.

Asinatura funsionáriu responsável


Asinatura:
Fatin: Loron: / /

7. DESIZAUN HOSI ANP


Ba uzu ofisiál de’it

Observasaun/Rekizitus/Prosedimentu ba Implementasaun no prazu oioin:

Notas:

(a) Projetu hotu-hotu submete ona tenke kumpri ho Espesifikasaun Téknika ba Postu
Abastesimentu Kombustível ka ho normas sira seluk ANP adopta;
(b) Desviu ruma ba norma sira iha Espesifikasaun Téknika ba Postu Abastesimentu
Kombustível tenke hetan uluk aprova, ho hakerek, hosi ANP;

Página 38 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

(c) ANP bele husu ba Rekerente atu fó tan dokumentu adisionál seluk, hodi bele halo
avalia loloos Rekerimentu;
(d) ANP tenke hasai desizaun kona-ba Rekerimentu iha prazu loron 90 (sianulu) nia
laran, hahú sura hosi loron Rekerente submete dokumentu ikus solisitadu;
(e) ANP nia desizaun tenke inklui prosedimentu no prazu sira ba implementa projetu,
ne’ebé tenke halo-tuir loloos;
(f) Rekerente iha prazu tinan 1 (ka períodu tempu naruk liu konforme ANP estabelese),
hahú sura hosi loron submete formuláriu idane’e, atu bele implementa duni projetu
no husu ninia Lisensa;
(g) Molok fó Lisensa sei halo uluk inspesaun tuir termus Regulamentu ANP No. 1/2012
no 2/2012, sira-rua hotu iha loron 24 Outubru.

Página 39 de 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

ANEKSU III
SERTIFIKADU APROVASAUN PROJETU BA POSTU ABASTESIMENTU
KOMBUSTÍVEL

PROJETU BA POSTU ABASTESIMENTU KOMBUSTÍVEL


ANP, NU’UDAR REGULADORA BA SETÓR DOWNSTREAM IHA TIMOR-LESTE,
NO KAER BA NINIA PODÉR ATU FÓ LISENSA, TUIR ARTIGU 7, NO. 1
DEKRETU-LEI NO. 1/2012, LORON 1 FEVEREIRO NIAN NO TUIR ARTIGU 5, NO.
9 REGULAMENTO NO. 1/2013, DEKLARA HO IDANE’E, NO BA EFEITU TOMAK,
KATAK

Sosiedade nia Naran ka Firma:


Tipu dokumentu Identifikasaun: No. Dokumentu Identifikasaun:
No. Identifikasaun Fiskál (TIN):
No. Sertidaun Rejistu: Kapitál Sosiál:
No. Lisensa Negósiu:
Hela-Fatin:
Distritu: Sub-Distritu: Suku:
Telefone: E-mail:

Sertifikadu Aprova Fatin ba Postu Abastesimentu Kombustível

Númeru_________________

KONSEDE

SERTIFIKADU APROVASAUN PROJETU BA POSTU ABASTESIMENTU


KOMBUSTÍVEL

No. /20 .

SERTIFIKADU IDANE’E VÁLIDU HAHÚ HOSI LORON _(hatama loron)_ TO’O (loron) .

Funsionáriu responsável ba aprova Karimbu ANP

Naran:

Kargu:

Asinatura
Loron:

Page 45 of 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

ANEKSU IV
TAXAS

1. Postu Abastesimentu Kombustível ba Fa’an ba Públiku

Taxa Ba Halo
Ba Halo Renova Ba Halo Transmisaun
Anuál Renova Altera
Ba Postu Valór ba Taxa intempestiva
150% 50% hosi Taxa 50% ba Taxa
Abastesimentu Lisensa Anuál hosiTaxa Ba Lisensa Lisensa Anuál
Kombustível ida USD 500 Ba Lisensa Anuál
Anuál
Valór hosi 150% hosi 50% hosi Taxa 50% hosi Taxa
Ba Bomba Taxa Taxa Lisensa
Kombustível ida USD 100 Lisensa Anuál Anuál Lisensa Anuál Lisensa Anuál
Valór hosi 150% hsoi 50% hosi Taxa 50% hosiTaxa
Armazenajem Taxa Lisensa Taxa Lisensa Lisensa Anuál Lisensa Anuál
Botir GPL USD 100 Anuál Anuál
Kapasidade
Armazenajem Valór hosi 150% hsoi 50% hosi Taxa 50% hosi Taxa
Kombustível USD 500 Taxa Lisensa Taxa Lisensa
Líkudu Anuál Anuál Lisensa Anuál Lisensa Anuál
Kapasidade USD 500
< 20m3
Armazenajem Valór hosi 150% hsoi 50% hosi Taxa 50% hosi Taxa
Kombustível Líkidu + USD 100/ Taxa Lisensa Taxa Lisensa
> 20m3 m3 Anuál Anuál Lisensa Anuál Lisensa Anuál
Kapasidade
Armazenajem GPL Valór hosi 150% hsoi 50% hosi Taxa 50% hosi Taxa
Automóvel USD 500 Taxa Lisensa Taxa Lisensa
< 20m3 Anuál Anuál Lisensa Anuál Lisensa Anuál
Kapasidade USD 500
Armazenajem Valór hosi 150% hsoi 50% hosi Taxa 50% hosi Taxa
GPL Automóvel + USD 100/ Taxa Lisensa Taxa Lisensa
> 20m3 m3 Anuál Anuál Lisensa Anuál Lisensa Anuál
Ba Atividade Valór hosi 150% hsoi 50% hosi Taxa 50% hosi Taxa
Komplementár USD 250 Taxa Lisensa Taxa Lisensa Lisensa Lisensa

Page 46 of 47
NON-OFFICIAL TRANSLATION
Regulamento No.1/2013, 18 Setembru 2013

Hala’o Anuál Anuál Anuál Anuál


Valór hosi 150% hsoi 50% hosi Taxa 50% hosi Taxa
Ba m2 área Taxa Lisensa Taxa
implantasaun USD 5 Anuál Lisensa Anuál Lisensa Anuál Lisensa Anuál

2. Postu ba Abastesimentu Kombustível ba Konsumu Rasik

Ba Halo
Taxa Anuál Ba Halo Renova Ba Halo Transmisaun
Renova Altera
Ba Postu Valór hosi intempestiva
+ 50%
Abastesimentu Taxa Lisensa Hosi Taxa 50% hosi 50% hosi Taxa
Kombustível ida USD 500 Anuál Licença Totál Taxa Lisensa Lisensa Anuál
Valór hosi + 50% hosi Anuál
50% hosi 50% hosi Taxa
Ba Bomba Taxa Lisensa Taxa Taxa Lisensa Lisensa Anuál
Kombustível USD 100 Anuál Licença Totál Anuál
ida
Kapasidade Valór hosi + 50% hosi 50% hosi 50% hosi Taxa
Armazenajem Taxa Lisensa Taxa Taxa Lisensa Lisensa
Kombustível Líkidu USD 500 Anuál Licença Totál Anuál Anuál
< 20m3
Kapasidade USD 500
Armazenajem + Valór hosi 150% hosi 50% hosi 50% hosi Taxa
Kombustível Líkidu USD 100/ Taxa Lisensa Taxa Lisensa Taxa Lisensa Lisensa
m3 Anuál Anuál Anuál Anuál
> 20m3
Kapasidade
Armazenajem Valór hosi 150% hosi 50% hosi 50% hosi Taxa
USD 500 Taxa Lisensa Taxa Lisensa Taxa Lisensa Lisensa
GPL Automóvel Anuál Anuál Anuál Anuál
< 20m3
Kapasidade USD 500
Armazenajem + Valór hosi 150% hosi 50% hosi 50% hosi Taxa
USD 100/ Taxa Lisensa Taxa Lisensa Taxa Lisensa Lisensa Anuál
GPL Automóvel m3 Anuál Anuál Anuál

> 20m3

Page 47 of 47

También podría gustarte