Está en la página 1de 3

Recuadro: Clases de adivinanzas

Referentes a animales
1.- Altupi cruz, pampapi suytu rumi
Arriba una cruz, en el suelo una piedra ovalada
(Cóndor)
2.- Frazada qipi payacha qispiramun
Llegó una viejita cargada de una frazada
(Oveja)
Referentes a vegetales
3.- Pawarqamun brinkarqamun puka qutucha
Saltó y corrió un pajarito colorado
(Ají)
4.- Qawan achachau ukun añallaw
Por fuera asusta, por dentro es rico
(Tuna)
Referentes a elementos de la naturaleza
5.- Wakna pampapi quinua wakarusqa
En esa pampa está esparcida quinua
(Estrellas)
6.- Allapllata kichayqa, maykamapas risaqmi
Solo abre el camino que a donde sea voy a ir
(Agua)
Referentes a utensilios
7.- Punchau aycha carga, tutan yana sepultura
De día carga carne y de noche ataúd negro
(Ojota)
8.- Tuta chichukun punchau wachakun
De noche se embaraza y de día da a luz
(Cama)
Referentes al sexo y la intimidad
9.- Qawan warmi ukun qari
Por encima mujer, por dentro varón
(Cura)
10.- Ichupa chaupinpi llamapa yupin
En el centro de los ichus hay huella de la llama
(Vagina)
Referentes a lo orgánico y biológico
11.- ¿Ima k’urun wiksaykita kachun?
¿Qué gusano te molesta en el estómago?
(El hambre)
12.- Tiyani tiyan, sayani sayan, purini purin
Me siento, se sienta; me paro, se para; camino, camina.
(La sombra)
Referentes a alimentos
13.- Chullalla mankapi iskay clase mikuy timpuchkan
En una sola olla, dos tipos de comidas hierven
(Huevo)
14.- Chankachaykita kichay, walichaykita qimpichakuy mikukurusqayki
Levanta tu falda para comerte
(Humitas)

15.- Imas imas kanman: rintaj, jamuntaj, kikillanpipuni.

(Punku)

16.- Imas imas kanman: uj yoqallitu yaykuyman yaykuyman, chaypitaj chunpita phaskakunman.
(Kinwa).

17.- Imas imas kanman: jawan qara, ukhun aycha, aswan ukhun tullu, aswan aswan ukhunpitaj
sullu.
(Durazno)

18.- Imas imas kanman: uj mula q’episituyoj, mayituman jurayk’unman, mana imitayojtaj
llojsimunman.
(Wishlla)

19.- Sispaykamuway, sispakamusqayki, joq’ocharispataj apaykusqayki.


(Aguja)

20.- P’unchay aycha ch’ipa, tutan ch’usaj ch’ipa.


(Juk’uta)

Chojru petakita mana punkuyoj.


(Maní)

Pata ananaw, ukhun malalaw


(o: patan ananaw, ukhuntaj chhika millay).
(Ukhun kayninchej, conciencia)

Yaykun, yaykun, maymanpis yaykullanpuni.


(Suti)

Phuyu mana llanthuyoj.


(Supi)

Uj yana watasqetapi, ch’iya junt’ita.


(Higo)

Imas imas kanman: uj jusk’upi ashka runa maqanakupi tinkuykusankuman.


(Jank’a)

Imas imas kanman: uj ukhu qhoyapi q’atun q’atun nisanman.


(Juk’ucha)
Chanchan chakisitu, chonchon q’episitu.
(Oveja)

Uj panoqa mana p’itiyoj


(variante: uj lasu mana p’itiyoj).
(Yan)

Imas imas kanman: uj runa mikhunman, astawan tulluyanman.


(K’utuna)

Wasanta llunk’ojtinku kusikunman.


(Mathi)

Imas imas kanman: jaqay patamanta “Don Juan, Don Juan” nispa wajyaykamunman.
(Campana)

Ch’uñu phuti senqa, mana rikuspalla rejsej.


(Alqo)

Imas imas kanman: uj awelita thanta q’episita soqo chakisitulla purikunman.


(Oveja)

Iskay lampasniyoj, tawa estakasniyoj, uj ichhu pichanayoj, uj rakhu k’aspiyoj ima.


(Burru)

Imas imas kanman: uj ukhu qhoyapi, q’atoj q’atoj nisanman.


(Juk’ucha)

Kaypiña jaqaypiña orqoj puntanpiña.


(Piña)

Patan waka qara, ukhun millma phichu, aswan ukhunpi waka lurun.
(Paqay)

Imas imas kanman: uj jusk’itumanta, uj jusk’itunman, yana waska aysakusanman.


(Chhaka)

Imas imas kanman: uj pala puntapi k’ispiñu qhanqeta kanman.


(Tunas)

Imas imas kanman: riwaj rillanmantaj, jamuwaj jamuwanmantaj.


(Punku)

También podría gustarte