Está en la página 1de 15

INDICE

CAPITULO I
1.1 Introdusaun
1.2 Objektivu no funsaun
- Geral
- Espesifiku
- Funsaun
1.3. Equipamentu Ho Nia Funsaun
CAPITULU II
2.1 Etapa De Servisu Iha Terenu
2.2 Data
CAPITULU III
3.1 Kalkulasaun
- Formulasaun
- Prosedimentu Kalkulasaun
3.2 Rezultadu de kalkulasaun
3.3 Esplikasaun Dezenha Grafiku
3.4 Grafiku
CAPITULU IV
4.1 Konkluzaun
4.2 Kritika
4.3 Agradesimentu
CAPITULO I
1.1 INTRODUSAUN
Polygon hakfahe ba liafuan rua (poly no Gonos) poly katak Barak no gonos katak
Angulu/Sudut, ne’eduni polygon hanesan serie de linha ida ne’ebe atu halo ligasaun pontus iha
rai leten. Metode polygon mos hanesan maneira ida ne’ebe atu determina pozisaun horizontal ou
serie de pontu oi-oin. Objektivu husi levantamentu polygon atu determina kordenanda de kada
pontu no kontrola linha ne’ebe kesi ba malu.

Polygon mos hanesan série linha ida ne’ebe ligadas no nia direksaun ita determina iha
kampu. Polygon bele uja nia hodi kontrola distancia no angulu. Polygon fahe ba tipu rua polygon
Aberta/loke no fechada/taka.

Iha relatoriu ida ne’e hau sei koalia liu konaba levantamentu poligonu feichada/Taka,

1.2 OBJEKTIVU NO FUNSAUN


 Geral
- Atu estudante bele hatene, no konhese saida mak Levantamentu polygon.
- Aumenta estudante nia kapasidade oinsa atu utiliza makina Theodolitu.
- Atu aumenta kapasidade oinsa atu sukat rai ho levantamentu polygon.
 Espesifiku
- Atu determina kordenanda de kada pontu.
- Atu atu hatene distancia no angulu.

 Funsaun/Utilidade
- Sai hanesan quadru horizontal ba area levantamentu.
- Atu kontrola distancia no angulu.
- Sai pontu baziku ba levantamentu tuir mai.
- Hafasil ita iha prosesu kontazen no ploting mapa.
1.3. EQUIPAMENTU
- Theodolit hanesan makina ou instrumentu ida ne’ebe utiliza atu sukat no determina
angulu horizontal no vertikal.

- Treepe nia funsaun atu tula/hatur makina nivelamentu iha leten.

- Mira hanesan regua ida, ne’ebe utiliza hodi koloka verticalmente iha pontu ida nia leten,
iha mira ne’e rasik nia valor husi metro, decimetru, centimetru no milimetru.
- Fita metro nia funsaun atu sukat distansia entre pontu ida ba pontu seluk no bele mos
sukat buat seluk karik presiza.

- Estaka Funsaun atu marka pontu ou target ukur.

- Bastaun nia funsaun hanesan ho mira.

- Busola funsaun atu buka direksaun polu norte.

- Kapaseti
CAPITULU II
2.1 ETAPA DE SERVISU IHA TERENU
1. Prepara sasan/equipamentus ne’ebe atu uja.
2. Determina Fatin/Lokasi.
3. Marka pontu inisiu ne’ebe atu tiding makina No mira.

4. Hatur treepe ba iha pontu ne’ebe marka ona, loke treepe nia savi hodi dada sae ba leten
tuir altura ita nian halo metin fila fali treepe nia savi no halos treepe too ita hare mais ou
menus niveladu tiha ona.

5. Hatur makina Theodolit iha treepe leten, aperta mur treepe nian ba makina theodolit.
6. Hamate treepe nia ain ida, signifika sama metin ba rai, rua husik nafatin, muda trepee nia
ain rua ne’ebe seidauk hamate, buka patok ne’ebe ita tau too hetan uja teleskop unting
optis. No hamate treepe.

7. Antes leno/bidik ba pontu/target, halos nivo too klaran uja trepe bele mos uja skrup
leveling tolu ne’ebe iha. Halos nivo kotak uja uja skrup leveling tolu ne’ebe iha, maneira
muda skrup leveling sempre muda rua, se dulas sai, sai hotu se dulas tama, tama hotu, se
los ona dulas makina 900 terhadap skrup leveling, muda skrup ho maneira hanesan nafatin
too nivo kotak halai los. Se Nivo ho Nivo kotak los ona, hateke tama tan ba teleskop
unting optis no chek fali, kona los ona ho titik patok ga lae, se seidauk kona los titik
patok, hamamar mur treepe ne’ebe kesi makina, no muda makina sambil fihir tama
teleskop unting optis too hetan titik patok nia klaran kedas. Sukat distancia entre makina
ho pontu. No aponta.

8. Antes atu tiru/bidik pontu I, primeiru tau busola iha makina leten no dulas buka Polu
Norte too hetan. Se hetan ona Polu Norte entaun set ba 00 no dulas makina ba liman los,
hodi buka target ou pontu ne’ebe atu tiru/bidik. Uja lensa pembidikan hodi buka pontu
too hetan, se hetan ona pontu refere entaun hamate makina no hamate mos lensa makina
nian, maneira hamate makina uja klem penggunci linkarang horizontal no hamate lensa
makina uja klem pengguci vertikal. Uja Mobile Topografer hodi buka valor kordenada x
ho y nian iha estasaun ga pontu makina hahu nian. Se los hotu ona aponta nia Azimut no
Kordenadas.
9. Muda makina ba pontu I maneira hatur makina hanesan nafatin ho esplikasaun liu ba. Se
muda los ona makina entaun, sukat distancia entre makina ho pontu, antes tiru ba pontu II
dulas makina ba Ré no bidik target no set ba 00, dulas makina ba liman los no buka pontu
II uja lensa penbidikan meneira bidik hensan naftin ho esplikasaun liu ba no aponta
Azimut no distancia, iha parte ne’e la presija uja buola hodi buka polu Norte. Pontu hirak
ne’ebe tuir mai maneira hanesan Nafatin to’o remata.
2.2 Data de levantamentu

vante- dx dx
Alfa(α)-+
No No.EP Leitura angulo Distancia re sinα cosα Coodinado
180
Re Vante (m) (ᵝ) ∆x ∆y x y
1 I 1020 04’00” 1020 04’ 35” 130 145
33.85
2 - - - -
0 ’ 0 ’
II 0 0 0” 97 33 20” - -
23.94
3 - - - -
0 ’ 0
III 0 0 0” 138 04’50” - -
31.45
4 - - - -
IV 000’0” 81041’45” - -
34
5 - - - -
0 ’ 0
V-I 0 0 0” 120 37’50” - -
27.19
- - - -
CAPITULU III
3.1 KALKULASAUN
Iha levantamentu Poligon Fechada buat ne’ebe ita presija atu kalkula mak, Angulu (alfa
ho beta), distancia (dx no dy) no kordinat, Koreccao ba beta no koreccao ba distancia Apsis no
ordinat.
- FORMULASAUN:
 Orden polygon fechada :

a. Angulu interna = Ɛᴃ = (n – 2) * 1800

Angulu externa = Ɛᴃ = (n + 2) * 1800

b. Orden apsis = D * sinα

Orden ordinat = D * cosα

 Etapa de kalkulasaun :
a. Kalkula koreksun ba angulu hotu-hotu:

( n +_2) * 1800 = Ɛangulu + Kᴃ

b. Kalkula koreksaun kada pontu :

Kᴃ =

c. Kalkula restu apsis no koreksaun apsis

D *sinα

d. Kalkula koreksaun Apsis kada pontu.

K∆x = α

e. Kalkula restu ordinat no koreksaun ordinat. g. kalkula kordenada ne’ebe halo


koreksaun tiha ona:
D *cosα
X = Xawal +D sinα +K∆x
f. Kalkula koreksaun Apsis kada pontu.

K∆y = α Y = Yawal +D cosα +K∆y


- PROSEDIMENTU KALKULASAUN:
Exemplo :
V

IV
I

III

II
Solusaun:

 Iha prosesu kalkulasaun angulu beta nian hau uja orden angulu interna:

Ɛᴃ = (102004’00”)+( 97033’20”)+( 138004’50”)+( 81041’45”)+( 120037’50”) = 54001’45”

Ɛᴃ = (n – 2) * 1800
54001’45” =( 5 -2)*1800
54001’45” = 5400
Resultadu kalkulasaun hatudu katak sigma beta boot liu 5400 entaun presija halo
koreksaun ba angulu ho maneira : 54001’45” - 5400 = 001’45”
Selisi = 001’45”
 ( 5 - 2) * 1800 = 54001’45” – 001’45”
54000’0” = 54000’0”

 Kᴃ =

Kᴃ = = 000’21”
Valor Kᴃ = 000’21” ida ne’e mak sei uja hodi hamenus ba angulu beta kada pontu, atu
klaru liu hare iha exemplu tuir mai:
ᴃI = (102004’00”) –(000’21”) = 10203’39”
ᴃII = ( 97033’20”)-( 000’21”) = 97032’59”
ᴃIII = ( 138004’50”)-( 000’21”) = 138004’29” 54000’0”
ᴃIV = (81041’45”)-( 000’21”) = 81041’24”
ᴃV =( 120037’50”)-( 000’21”) = 120037’29”

 Se koreksaun angulu beta hotu ona entaun bele kalkula ona Azimunth ou angulu alfa, atu
klaru liu hare iha exemplu kraik:

α = (Azimunthinicial + angulu beta)+_ 1800

αI = 10203’39”

αII = (10203’39” + 97032’59”) - 1800


= 199036’38” – 1800 = 19036’38”

αIII = (19036’38”+ 138004’29”) + 1800


= 157041’7” + 1800 = 337041’7”

αIV = (337041’7”+ 81041’24”) - 1800


= 239022’31”

αV = (239022’31” + 120037’29”) - 1800


= 18000’0”

 Se angulu alfa hetan ona entaun bele uja ona angulu foun ne’ebe hetan ona hodi buka fali
distancia apsisa/apsis no ordinaria/ordinat, atu klaru liu hare iha exemplu kraik:

 Kalkulasaun distancia apsisa/apsis:


Orden apsis = D * sinα

dxI-II = 33.85 *sin10203’39” = 33.103 m Husi resultadu kalkulasaun total


0
dxII-III = 23.94 * sin19 36’38” = 8.035 m distancia apsisa/apsis iha restu -0.06,
0
dxIII-IV = 31.45 * sin337 41’7” = -11.941 m entaun iha parte ne’e presija halo
0
dxIV-V = 34 * sin239 22’31” = -29.257m koreksaun ba distancia apsis.
0
dxV-I = 27.19 * sin180 0’0” = 0 m
 Koreksaun apsis:

Kalkula restu apsis no koreksaun apsis

D *sinα

Kalkula koreksaun Apsis kada pontu.

K∆x = α

Pontu Resultadu Apsis Pontu Distancia


dxI-II 33.103 m dxI-II 33.85 m
dxII-III 8.035 m dxII-III 23.94 m
dxIII-IV -11.941 m dxIII-IV 31.45 m
dxIV-V -29.257m dxIV-V 34 m
dxV-I 0m dxV-I 27.19 m
-0.06 150.43

Koreksaun apsis :

K∆xi-ii = 10203’39”

= -0.0123

K∆xii-iii = 19036’38”

= -0.0012

K∆xiii-iv = 337041’7”

= -0.00181

K∆iv-v = 239022’31”

= -0.01
 Entaun Resultadu koreksaun apsisa mak henesan:
Pontu koreksaun Apsis Resultadu
dxI-II 33.103 - 0.0123 33.1 m
dxII-III 8.035 - 0.0012 8.1 m
dxIII-IV -11.941 - 0.00181 -11.9 m
dxIV-V -29.257 - 0.01 -29.3 m
dxV-I 0 -0 0
0

 Kalkulasaun distancia ordinaria/ordinat:


Orden ordinat = D * sinα

dyI-II = 33.85 *cos10203’39” = -7.073 m Husi resultadu kalkulasaun total


0
dyII-III = 23.94 * cos19 36’38” = 22.551 m distancia ordinaria iha restu 0.253,
0
dyIII-IV = 31.45 * cos337 41’7” = 29.095 m entaun iha parte ne’e presija halo
0
dyIV-V = 34 * cos239 22’31” = -17.320m koreksaun ba distancia ordinaria.
0
dyV-I = 27.19 * cos180 0’0” = -27 m

 Koreksaun ordinat:
Kalkula restu ordinat no koreksaun ordinat

D *cosα
Kalkula koreksaun Apsis kada pontu.

K∆y = α

Pontu Resultadu Apsis Pontu Distancia


dxI-II -7.073 m dxI-II 33.85 m
dxII-III 22.551 m dxII-III 23.94 m
dxIII-IV 29.095 m dxIII-IV 31.45 m
dxIV-V -17.320m dxIV-V 34 m
dxV-I -27 m dxV-I 27.19 m
0.253 150.43
Koreksaun apsis :

K∆xi-ii = 10203’39”

= 0.002

K∆xii-iii = 19036’38”

= 0.03

K∆xiii-iv = 337041’7”

= 0.005

K∆xiv-v = 239022’31”

= 0.002

K∆xv-i = 18000’0”

= 0.01

 Entaun Resultadu koreksaun ordinat mak henesan:


Pontu koreksaun ordinat Resultadu
dyI-II -7.073 + 0.001 -7.1 m
dyII-III 22.551 + 0.03 22.4 m
dyIII-IV 29.095 + 0.005 29.1 m
dyIV-V -17.320 +0.002 -17.5 m
dyV-I -27 + 0.01 -26.9 m
0
 Resultadu koreksaun apsis ho ordinat iha ona it abele utiliza hodi buka fali
kordenada ba kada pontu ida-idak, atu klaru liu hare iha tabela kraik:
Kordenadas
Dx Dy X Y
130 145
33.1 -7.1 163.1 137.9
8.1 22.4 171.2 160.3
-11.9 29.1 159.3 189.4
-29.3 -17.5 130 171.9
0 -26.9 130 145

3.2 Tabela rezultadu de kalkulsaun

(Beta+α) dx dx
No No.eq vante-re Angulo Beta
Leitura angulo Dis _+180 sinα dx cosα dy Cordenada

cerreccao
re vante (D) Coreccao dx correcao dy correcao x y

I 1020 04’00” 33.85 1020 04’00” 10203’39” 10203’39” 33.103 33.1 -7.073 -7.1
1 0°0’21” 130 145

II 000’0” 97033’20” 23.94 97033’20” 000’21” 97032’59” 19036’38” 8.035 8.1 22.551 22.4
2 163.1 137.9

-
III 000’0” 138004’50” 31.45 138004’50” 000’21” 138004’29” 337041’7” -11.9 29.095 29.1
3 11.941 171.2 160.3

-
IV 000’0” 81041’45” 34 81041’45” 000’21” 81041’24” 239022’31” -29.3 -17.32 -17.5
4 29.257 159.3 189.4

V-I 000’0” 1200 37’50” 27.19 1200 37’50” 000’21” 120037’29” 18000’0” 0 0 -27 -26.9
5 130 171.9

Restu 130 145

-0.06 0 0.253 0
3.3 Esplikasaun Dezenha Grafiku
Dezenhu grafiku mak hanesan dalan ida ne’ebe simples atu hatudu ita nia linha poligonu
grafikamente iha surat tahan leten, iha prosesu dezenha grafiku nia laran buat ne’ebe inportante
liu mak valor cordenada ba pontu hotu-hotu no valor distancia absis no ordinat.
Maneira ou dalan ne’ebe uja hodi dezenha grafiku mak hanesan:
 Bele uja excel
 Bele uja autocad
 Bele mos uja manual
Grafiku ne’ebe hau halo hau uza deit manual no utiliza papel millimeter blok. Atu dezenha
grafiku ida ne’e ita uja valor cordenadas ba cada pontu.
Pontus ne’ebe presiza fo atensaun:
 Hatene uluk eskala ne’ebe ita atu uja, ho maneira distancia real divide ba distancia papel.
Atu determina distancia real cordenada ne’ebe boot liu hamenus tia ho cordenada ne’ebe
kiik liu.
 Se eskala hetan ona buka tan valor interval, funsaun husi interfal mak utiliza valor ne’e
hodi aumenta ba cordenadas hotu-hotu, hahu husi ki’ik too boot liu.
 Dada linha cordendas.
Tabela cordenadas ne’ebe hau uja hodi dada perfil

kordenadas
Dx Dy X Y
130 145
33.1 -7.1 163.1 137.9
8.1 22.4 171.2 160.3
-11.9 29.1 159.3 189.4
-29.3 -17.5 130 171.9
0 -26.9 130 145
CAPITULU IV
4.1 Konkluzaun
Husi Data ne’ebe iha hau konklui katak levantamnetu polygon fechada hanesan Dalan ou
maneira ida ne’ebe utiliza hodi sukat rai no determina valor azimuth no cordendas ba kada pontu.
Data levantamentu polygon fechada hanesan baze ida ba engenaria atu bele halo kurvas Estrada
nian, sura area ba fatin ida nian, no utiliza data ida hodi halo mapa.

Husi etapa servisu ne’ebe iha hau mos konklui katak survey Theodolitu ne’e hanesan
servisu ida ne’ebe simples no fasil maibe presija fo atensaun masimu. Atu nune bainhira recolha
data labele iha failansu no la fo inpaktu ba prosesu kontazen nian.

4.2 Kritika
Relatoriu ida ne’e simples maibe iha valor ida ne’ebe pozitivu tebes mai hau, tamba ne’e
bazeia relatoriu ida ne’e husu Mestri no kolegas sira nia komentariu ba failasu ne’ebe iha husi
hakerek nian no esplikasaun ba etapa pore tapa hotu.

4.3 Agradesimentu
Uluk nanain agradese ba Aman Maromak tamba ho kibiit ne’ebe nia fo hau bele raliza
hau nia relatoriu kikuan ida ne’e, maske simples maibe iha valor boot tebes mai hau. Agradese
mos ba professor da material Tamba ho Maneira esplikasaun no maneira hatudu dalan mai ami
fo duni hanoin ida ne’ebe pozitivu no loke hau nia hanoin oinsa bele utiliza nivelamentu no oinsa
bele hatene diferensa altura rai nian husi pontu ida ba pontu seluk. Ikus liu agradese mos ba
kolega sira nia ideias hirak ne’ebe tau hamutuk.

También podría gustarte