Está en la página 1de 7

ARTI-RITUAI ilflARsIAIS TTilflOR-LfsTf

Asosiasaun HAK
(Lei, Direitus Humanus, & Justisa)
Diti-Timor-Leste
Fo kbit ba Dialogu, Hapara Violensia & hanesan kons,ekwensia husi
polarizasaun negativu ne'eb6
tfumentu uniku hodi espresa
sentimenfu pesoai sira iha ko-
Hari'i Paz ba Organizasaun no Nasaun sustentabel, halo lideransa hcr munidadc nia lc'er
elementu otganLzasaun sira 4) I{atak iha momentu ida ne'eb6
lakon fiar ba malu no odiu malu elemenru sira uza violensia ha-
KONKLUZAUN ruf' dfierensta
l'a
Poztsaun. tntefese nesan instrumentu hodi espresa
T,7rrzi Iideransa csladu nian no
barak' inldui rider ho clemcntu t'r-
no nesesidade organizasaun sentimentu pesoal iha komuni-
II';.;1"",,,'r^r, ;";;';; sanizasaun sira hanesan PSHT no
n12n. dade nia le'er. Tanba senri iha
Timor Lesre nian sai kauza prinsipal 'r, 2) Rekuinese katak, ranba kestaun amcasa ba sira ninir idenddade
ba konfliru ho violensja ne'ebe akon-
' ''
,, . - r ho r-
realidacle ida
polarizasaun nc'cbe ncgaLir,'u ih a pesoal ka organtzasaun iha
tese hahu husi Abril2006 to'o asora. .I{oresponclc kada organizasaun no pozisaun. tempu ida ne'eb6 estadu la ha-
ne'e' Liu husi esfotsu ne'eb6 atdbui
Situasaun krizi ida ; hamutuk ihllvcl lideransa husi or- interese ho nesesidade ne'eb6 tudu sira ninia kapasitladc atu
".;;;;r"^
konflitu ho viorensi^;.';;;;il ciiFerenti, halo Urleransa organi-
PSI-IT papel :gannnase€pfalrsa pe soal huma*
lider ho erementu *r^' o";.;""'; panizasaul :'''.77'.Nc1 zas^anlakon atu atinji interese; na lider ho elernentii''sira ncr
husi pes"al sir:t mrli hc; intcqridade
FDTL no p.Lsia x^.i,,nrii*"r' ^----' nesesidade ho objetir,"u husi elei, ezlste4sia. organi4asaun rasik, ,,,
rn:akaz teb-tebes clurante ne'e iha
:., ','- .

Leste. -Eskaiasaun konflitu ho vio- krizi ne'eb6 mosu iha


soliasaun HA l( Liu husi l)r.grama
re nsia mi-rita, ro ,.,ir,;u .il* u, u, ," .f imor-Lesteiha Abril
nran'
fliru ho virlensia k.munal iha nivel y? ':t l" "'.t:t:"olvrmcntu tanba failansu husi
tttt,l"tt. uscscmcn t u no
sosiecla.le Tim.r-T,este ne'cbe morjs llttu11t. f+asaun nian, fo efeitu
'ebd akuntabel no
hela ho situasaun kiak no mukiti ,,:i:'x.,I:
iv'u husi
.:, Procrama ba Paz
Hant'san mos sosiedade bain- m tu n a s aun ni an. Lad auk,$" jilili.-ftiw.,
e n 4ru jpre,$bffi$ika s aun
,LrL hL/ulurrrKa5aul I nrtce' cDc
eb 6
nvol vimentu- A sosiasaun
fi Vols$m**rtu- s o s ia s au n _,
bain. li.ler ho clcmcnlu .rganizasaun ,,,"o ;:,-';:,:,'r-:.: kapasidade aru nesesi-
atu hakonu nese-i.i." kt-,munrkati""
"'ijfi|lffimuni *o kulrura orga-
artes-ritual marsiais sira iha Trinn+r- decliblzikusirainkluincsesidadenizasaun*u.+N.+''.mos,krizi
Leste inklui PSHT ho77 simuktl# psiliol, ,jil'u. fizilu. sosial ekono - iha nivcl La.rarma nuri"ouj *uo
sekwensia ida ne'eb6 bo'ot tep;tip,li $, miku. segurrnsa pcsoal humana,
Iha situasaun ida ne'eb6 taihd,'w irlcnticirtlc, rekuinescT:_"1", ius1s1 s,,,si11 in Lc,leransia iha
tia scguransa pes( )al n( ) pr()tesaufl partisipasaun no aut'n 1o
"#1ff.'.,ng$ffip+*1p.1i#dirr#,iffi,h', +
vida moris cma h, rru horu nian ink ganizasrun nian. K, rnclisaun ic-la
Lideransa ho clcmt'ntu organi ne'e halri clemenru sira frul,irii,i i,,9n, o *i'Lo rit".l
*tufffl ,

r tns-t-"liderania
clu no uza -n idensia huo*sanliils- Iidcransa iha org#Un*uiliM
organizasaun : J i
tiha instrumentu no dalan ^t,"

m
ritual matsiais husi PSHT ho77 ntan ne'eb6 akontese, aplika tiha ona
iha Timot-Leste. Ami, ne'eb6 hala' o meius verbal no fiziku ne'eb6 sai
estudu ne'e konklui katak iha duni fator provokatir,'u. .ilkuza
vontade diak husi parte PSHT-77, -..i. malu, insulta malu, ofende malu, it. -+

sita, katak parte-rua ne'e iha trz^lia-fuan lao-rai ba PSHT no


komitementu aru: rat-n tn ba I I ne'ebe habo'ot
1) Firmi respeitu ba lei ne'eb6 tan diferensiasaun no prejudika-
VIVA TIMOR-LESTE,
vigora iha'Timor-Leste, tuir saun hodi lidera hanoi.n, atitude

konstituisaun no pdnsipiu fun- no la-la'ok ne'eb6 violentu. VIVA 77


damental direitus humanus, ha- 4) Embora nudar fideransa ka ele-
tudu voa-vontade hodi kopera menru ho meius direita kz Ia- VIVA PSHT
ho insdrujsaun estadu nian. ga- direita kontribui duni no atir,'u
VIVA ORGANIZASAUN ARTES-RITUAL MARSIAIS TIMO R-
r ntTa soveranla nzsaun ruan no ' " iha asaun-asaun violentu ne'eb€
fo impakru ba eskalasaun kon- LESTE
estadu do direitu demokratiku
bazeia ba lider ho elementu sira flitu iha nivel horizonal durante
ne'e. Maske nune, elementu or-
HAMUTUK IDA DEIT IHA HANOIN, IHA ASAUN NO IHA
nia ezijensia ba partisipasaun NASAUN IDA DEIT MAK TIMOR-LESTE
2) Firmi hodi deklara katak akon- ganizasaun sira la'os uniku autor

tesementu sira iha Dili no dis' ne'eb6 tenki sai kulpadu ba krizi
tritu sira seluk iharTimot Lestf, clurante ne 'e to'c-r 465ora,'Nudar
ne'eb6 involve lidetansa ho ele-:' pesr.lal lideransa kli'elementu iha

mentu organizasaun art es-ri rual


marsiais sira, inklur PSHT ho77 hodi ho orgaun lustrsa
a+i.

hancsan oho malu, hakanek k ba lei ne'eb6 vigora

malu, odio-bingansa ba raalu, ..., Timor-Leste. |i

sunu no estfaga uma ho proprie-


dade prir.adu no publiku. sfua .
nu.lar asaun violcnsia ida ne'e-
b6 tenki transforma bu rLi'a$alin
ativu "...1a ho Violensiditp ,
liberclacle no clomin.-rl', 44ffi
dadaun ba nasaun Tiincl
3) ldudar lideransa iha
saun tekuinese katak
spondc ba konflitu ho
8) Ami, husu no bclu alensaun ba elementu sira hotu husi PSHT-77 atu ativu hakmatek.
DEKTARA$AUH KUNJUT'ITA hadame-malu, respeitu-malu no ativu iha kriasaun ispiritu unidade nasional;
"Persaudaraan $etlb Hafi lerats (PSHD * 7./ fsete.seteJ',
Dili. Kuafta. 27 fulan Agusto tinan 2AA8
q) Ami firmi, hodi deklara iha ne'e katak nudar ema Timor-Leste oan, labele halo
diskriminasaun ba mais, halakon lia-fuan ne'ebe akuza organiza$aun arte$ marsiais slra
.PSHT"
seluk hanesan laa-rai no balun konsidera hanesan rai-nain. Ho nune ita hotu bele fo
I. KONTESTU KONFLITO HO VIOLEN$IA: kontribuisaun ba estabilidada no prosesu dezenvolvimentu nasional;
I ) Krize iha nivel iideransa tnstitursaun estadu nian hu-hu jha komando instituisaun F-FDTL ha
PoJisia Nasinnal Tinror-Leste {Pl.lTL) sai fator ne'ebe lidera konfrontasaun arma$ nakloke l0) Ami, rekuinese katak situasaun krizi ne'ebe provoka konllitu ho violensia durante linan
entre ofisiais no elementu F-FDTL, PNTL ho F-FDTL iha Abril no Maiu 2006 liuba. 2006 to'o agora lori konsekwensia negafivu barak, mak hanesan iha maun*alin baiun mate.
kanek no familia sira lakon direitu ba maris seguru. Ba ida ne'e ami, 'HU$u nlsKULpA BA
:) tator menus kapasidade ita nian, tiu-liu kapasidade lideransa sira halo konfrontasaun irja )
IMiHOTU".
ne'e eskalativu ba iha divizionizmu no vioiensia komunal, Komunidade sai fahe-maiu tamba
sentimentu rezionalismu
.lorosae-loromonu",
juventude sai kulpadu husi konflitu ho violensia
l II l Ami deklara katak ba aktu violensia ne'ebe akontese durante ne'e direita ks ia-dir*ita
ne'ebe eskalativu tama-deit manipulasaun turr interese lideransa ho poliiiku sira, involve elementu organizasaun PSHT-77 karik, ida ne'e hanesan aktu krimr ne'ebe sai
responsabiiidade ba pesoal idak-idak nian. Ne'e signifika katak laos kulpa nc
'esponsabrhdade organizasaun nran:
i ) Kuaze pursenlu 65 juventude ne'ebe pertensi ba iha organizasaun artes ho ritual marsiais
manipuladu no instrumentaliza tuir interese politiku iideransa sira nian;

III. SAIDA M,AK HAKARAK AKONTESE IHA SIN MAI:


4 ) lha faktus ne'ebe hatudu katak iha akuzasaun orn-oin hasoru juventude ne'ebe involve iha
artes ho ritual marsiais. Juventude iha artes hc rituai marsiais sira la-simu akuzasaun 1:i Amihusu tulun husiGuvernu Timor-Leste (G-TL), organizasaun sosiedads sivil{o$s)no
hanesan autor ba klizi, konflitu ho vioiensia rda ne'e. Maske hetan akuzasaun hanesan rede organizasaun naun govemamental {oNs) srra hodi apoiu ba ami nia inis}ativu
alkaeda{erorrzmu, milisia no seluk-seluktant dezenvolvimentu crganizasaun PSHT-77 inklui organizasaun artes ho ritual marsiais sira
seluk tha Timor-Lesle:
5 i Konsekwensia husi realidade hirak ne'e mak elementu artes ho ritual marsiais sira balun
tama kumarka, baiun heian kanek, mate no lakon sasan. Juventude sira ne'ebe kategorra ba lii Kumesa ohin ba oin, ami sei halo reformasaun ba ami nia organizasaun liuhusi hala'o
organizasaun artes ho ritual marsiais oin-ain, inklui Persaudaraan Setia Hati Terate {PSHT) rejistu ba elementu sira hotu, halo sede, estrutura no enkuandramentu legai organizasaun
ho /7 (sete-sete), odiu-malu, aho-maiu, hakanek-rnalu.no seluk-seiuk tan; nian;

II. SAIDA MAK ITA HAKARAK HALO I 4 i Atu apoiu ba arni no dezenvoive situasaun hakmatek iha sosiedade, ami husu ba elementu
instituisaun sira hanesan Poiisia Nasianai Timor-Leste (PNTI) atu ativu atende ba kualker
rr) Ami nudar lideransa, hamutuk ho elementu sira hotu husr organizasaun artes marsiais ) aktu viciensia liuhusi hatudl imparsialidade, neutralidade no profesionalismu durante hala'o
Persaudaraan Sera Hatl Tarate (PSHTS nc organizasaun ritual marsiais // /sete-sele) knari
hatudu ami nia komitmentu hodi hatan "prontu tenki dame-maiu"; )
15) lkus, ami deklara katak'P$HT-77'hadame malu no hadomi-maiu ho domin no fiar ba
7i Ami, firmi hodi hateten katak "lakohi sai-tan rnstrumentu ba interese oolitiku lideransa no malu kmesa agora n0 iha futuru oin-mai;
interese partidu poiitiku sira;
PARTE PRlttlSlPAt BA DEKLARASAUN KONJUIITA IDA l'lE E MAK:

Husi orqaniasaun PSHT

u ftfuI ,S:anfl?rotla
-
'q-* tqffts
7--/
a:_ $ai nudar tcstimonia ba deklarasaun konjunta ne'e mak:

:r {Elpff pg rtfrv S' /#


Pozisaun: 'A ,#il"i**
Pt d't:|Ert,*
nh,yy^ 1\w
+r frS$!@l . A"tr*Ar\srr:} --)4"

5J . .d/r'A A{ .FW... *. 6. F N5; {fup**"


',ffiq'1tlm*t't
Pozisaun Pozisaun- // t r*&t *nJfl_".-
"
/'?.Uq// 4a.

6) u\i,/'{"<-Ya t'#a *{7 -r=


Pozisaun Pozfsaun n C 4 t+fi
fLy'-''"\ rn,
7\ il [$eu] -FiPFl*e
*-----*
,illbr""
./t"
Po*llm
-=hH
Pozrsaun
\ - fl. rt\ttt
st (f, Pr gY Ult(.'av i4 rt:a!,:ttil. v,+?..&, ..,4.(t*rla 4) L,,#J
8)
Pozisaun; Pozisaun:./n* -#* l'*&ol +i44.fi Fozisaun:
Porisaun
-;ffir&(,t,AA.
/\

q) ........,
Pozisaun *'*"' }.Ji',t i
i$':T.id{ve flfFS*
Pazisaun. t:Lllh #
"

1o)..... ....... It r n r,n ".4 nf I nitn, ;l q


Fozisaun
Mensaj€Jl.ri.,.,.. o l)epois,itagroltubaih4espasu nian no kumpania privaclu sira
ar.ansaduida'cliaologu'? nudar ajenti ba imperialista no
. kolonialista foun nian.
.Ba artes-ritual marsiais, sira
bc].e k.onkorda slMU-
ne cDe sar Komponcnri influcnsiadu ., . .':a
Artes-Ritual Marsiais sai kbit ba Pas nian oTt-u'maibe depende ba dezen-
mak sosiedude kiak'iJtfir't;
""- volvrmentu no tranfofmasaufl
Husi: Anicero Curo Bcrreni Nevcs prosesu translormasaun no dczcn-
mukit hodi
voiviment u a^ pnr'f,)ril;
'-;:i;i;.r; :'::n'""" 1::t F"L"o
egualidade' Egualidade mak
susrentaver. tr" lt'ii pu' n',n, p* ne'eb6
Ita parte"'ida husi kuantu ita ]uta ho violentu, ita aa- dirikurdade iha pr,,,;,;, l;;; ::o-Ti::
progresivu 'no sustentavel'
jerasaun tevolu* menta tan todan ida ba sira mak kapital osari no -*.;;n ;;il;; ttnbele resolve konflitu ida diak
sionarista nian, kiak no mukit. Tanba ne'e, ita tenki iha rekursu matenek, konsiensia no ,,
hanesan mos'fe- hamrik nudar ema mak matenek komitmentu.
iha. konflitu laran' Komponente
volusionarista hodi hal, t analza: Ajenti esradu nian okupa rekur.
realistiku ba paz nian s$kr"sosieda-
Marxista, ita o Tansa konflitu mo$u no violen'
ap-,. su tomak ne,eb6 ,^i ;;;; ;*;" . d..Hugunohetan apoiUhusinasar$
nende karak:fl ,. sia. r^r^ r_:^1_ ^^ mukit , : ;,--,'_
.^^-_1,:_nian -"-t"
"kr:nflitu bazeta klase" (class con- .."a ' Ta
gade k11k no iha.nasu"n,
laran. Sira sosa tiha matenck, kt-rn-
ffili,i#;:,'fr,fl;ffi;ilTi
" nflitu ho ,vioiensia -^-.r, .- ;-^.; --, _,: - - , :. ,
flicts) tenki resolvc. Revolusioner mo kontese iha sosieda-
Marxisra hanorin katak, ira renki de mui<rt nia le'et? organiz as aun arte s -ritual marsiais "'',_fili!;
- ,paz tha famllta
rezolve "konflitu bazeta baze klase" ,$ folin karun? balun ho kapiral osan no inrcrese. Y,,
sogiedade, pas iha
Iiu husi dalan fakat ran. Ita kurn- ade kiak no ItahakarakSIMU-MALU. tanba
Ita nla nasaun.
pricnde Lonrel<ru Matxisra iha m"r"* nia le'er jaiha hahan iha ita partc ida husi sosit'.lade mak kial,
m()menru nc'cba. lra aplika tiha ona meia leten. mzub. iha grunu so- no mukit. Ita parte ida husi,ki #,
doutrina icla nc'e iha k,nrelisru ita .j;.ffi;;il;-t[;;;; nelebd forsa laek no hasoru giujirlr
nia nasaun okupa husi rezime mili- otel n,r loia?
rar Indonczir
lndont zrr durnn tinan 24 nia
tc trnan
durantc o Tansaemakiaknomukirgjrania
Tansa ema kiak no mukit
laran.
laran' ^^-";^';-
oan ; ;' . '- n-' "-:-,
Ia bele ba cskola
Ae,ira. ita lura iha Lonrcksru ;;;";;"dJ;;
loun. iha siruas:rtrn i,.lr nc'tbc sosie-
r Tansa sira ne,ebe kiak nr
(llru(
ciacle halo
iliUU esforsu :ilU txhan
sst{)TsLl atr-r ltrilan a'an ihr
a an lnllmalU i""fr*i;i
OhO malr
cho tanba fai nL} ffi
UIT
moris kiak n,r rnukit nil laran. l-',n- "
@
INTEROGASAUN BA ITA NIA A'AN: Nudar Lider,
Nudar Dame-Nain, Nudar Edukador, Nudar Treinador
no Nudar Defensor ba Valores Umana.......!
Konflitu ho violensia laos buat-laek ida.

Violensia mos bele lori mudansa ba lta nia A'an rasik!

Mudansa iha lta nia A'an-rasik mak halo lta sai vale-liu!

Kuandu, lta senti A'an vale-liu mak halo lta sai kontenti moris ho ksolok!

Kontenti moris ho ksolok halo lta sai hanesan masin-midar!

Laiha mudansa ba lta nia a'an-rasik mak halo lta sai prezudikador!

Prezudikador katak lta halo a'an hanesan Juiz iha Tribunal, maske lta la'os juiz!

Halo a'an hanesan Juiz mak lta uza kbit'rasik hodi julga Ema seluk!

Katak lta senti iha puder ka iha Forsa!

Ita julga ema seluk katak lta hola dezisaun!

Desizaun ne'eb6 prezudikativu mak fator ne'eb6 lidera konflitu ba moris aban-bain rua nian
iha ambiente privadu, ambiente domestiku & ambiente publiku!

Desizaun husi lta nudar lider ida ne'eb6 prezudikativu halo lta lakon Konfiansa!

Ita lakon-Konfiansa mak halo lta lakon Respeitu!

Ita lakon Respeitu mak halo lta sai Ema Dignidade'Laek !

Konfiansa, Respeitu & Dignidade mak halo lta nudar Ema "Bem Comun"!
Moris ne'e halo lta sai Bem Comun!

Bem Comun mak halo lta sai ema susesu!

Susesu mak halo lta sai nabilan hanesan loromatan foin'sae

Nabilan hanesan loro-matan mak halo lta iha Konfiansa, Respeitu & iha Dignidade!
MA|BE.........

Kauza ba konfiansa, respeitu & dignidade mak NAI-MAK lHAl

NAI-MAK lLlA kuidadu lta lao nafatin ba Oin!

También podría gustarte